kõik vasakusse ajupoolkerra ja vastupidi. 3. Silma akommodatsioon. Lühi- ja kaugelenägevus. Akommodatsioon on silma kohanemisvõime erineval kaugusel paiknevate esemete vaatlemiseks. Akommodatsiooni eesmärk on koondada kujutis vaadeldavast esemest täpselt võrkkestale. Akommodatsioon saavutatakse kolmel erineval viisil: 1) Silma läätse läbimõõdu muutmise teel 2) Pupilli läbimõõdu muutmise teel 3) Silma munade konvergentsi(silmamunade pöördumine sissepoole, ninasuunas) ja divergentsi(silmamunade pöördumine väljapoole) teel. Lähedal olevate esemete vaatlemiseks lääts kumerdub. See toimub tänu ripslihaste kontraktsioonile, kusjuures Zinni ligamendid otstes/külgedel lõõgastuvad. Lähedal olevate esemete vaatlemisel pupill mõnevõrra aheneb ja silmamunad konvergeeruvad. Kaugemal olevate esemete vaatlemisel on vajalik, et lääts lameneks, selleks ripslihas
hajutab valgust. Läätse iseloomustavad suurused on fookuskaugus ja optiline tugevus. Läätsesid kasutatakse nägemishäirete korrektsiooniks, näiteks lühinägelikkuse, kaugelenägelikkuse ja presbüoopia (vananemisest tingitud nägemise langus) korrektsiooniks. Enamik läätsedest on rangelt telgsümmeetrilised, prillide läätsed on ainult ligikaudselt sümmeetrilised. Nad on vormitud, et mahtuda umbes ovaalsesse, mitte ringikujulisse raami; optilised tsentrid asuvad silmamunade kohal. Selliseid läätsesid, mis pole isegi ligikaudselt optiliselt korrektsed, on kasutatud sajandeid tule süütamisel. Läätsi kasutatakse ka näiteks binokli (esemeid optiliselt lähendav riist, mida saab kasutata vaatlusteks kahe silmaga) ja objektiivide juures (optikasüsteem, mis moodustab võtte- või vaatlusobjekti poole pööratud optikariistaosa ning tekitab objekti tõelise või näilise kujutise ekraanile, valgustundlikule fotomaterjali kihile või sensorile).
Maailmas elab 36 miljonit Hiv-viiruse kandjat. Kondüloomid Tekitajaks papilloomviirus Nakatumine otsese kontakti teel Sümptomid: näsajad moodustised välissuguelunditel, tupes ja emakakaelal, tekitavad kihelust ja valu Suureneb emakakaelavähi oht Ravi: paikne, kirurgiline või keemiline eemaldamine, külmutusravi vedela lämmastikuga Hepatiit ehk kollatõbi Tekitaja: viirus B hepatitis Nakatumine: sugulisel teel ja vere kaudu Sümptomid: maksakahjustused, väsimus, silmamunade kollasus Ravi: organismi üldiselt tugevdavad ja maksafunktsiooni toetavad ravimid NB! Selle vastu on ka vaktsiin! Genitaalherpes Tekitaja: herpes simplex virus 2 Sümptomid: sügelus suguelundite piirkonnas, lihasvalu, lümfisõlmede turse, villid nakatumise kohal Ohtlik lootele! Levib: otsese kontakti teel või vanematelt vere kaudu Ravi: lõplikult pole välja ravida võimalik; episoodiline või supressiivne ravi Genitaalherpest võib saada ka huuleherpesest! Süüfilis
Läätse iseloomustavad suurused on fookuskaugus ja optiline tugevus. Läätsesid kasutatakse nägemishäirete korrektsiooniks, näiteks lühinägelikkuse, kaugelenägelikkuse, presbüoopia (vananemisest tingitud nägemise langus) ja astigmatismi korrektsiooniks. Enamik läätsedest on rangelt telgsümmeetrilised, prillide läätsed on ainult ligikaudselt sümmeetrilised. Nad on vormitud, et mahtuda umbes ovaalsesse, mitte ringikujulisse raami; optilised tsentrid asuvad silmamunade kohal; nende kumerus ei pruugi olla telgsümmeetriline, et korrigeerida astigmatismi. Päikeseprillid on valmistatud selleks, et nõrgendada valgust ilma seda murdmata. Selliseid läätsesid, mis pole isegi ligikaudselt optiliselt korrektsed, on kasutatud sajandeid tule süütamisel. Läätsede ajaloost Vanim tehislik lääts on pärit aastast 640 eKr. kvartsist lääts, mis leiti väljakaevamistel kunagisest Assüüria linnast Niinivest, mis asub tänapäeva Iraagis Mosuli linna alal.
Sedasi tähistatakse nõgusläätsi. Kasutamine Läätsesid kasutatakse nägemishäirete korrektsiooniks, näiteks lühinägelikkuse, kaugelenägelikkuse, presbüoopia (vananemisest tingitud nägemise langus) ja astigmatismi korrektsiooniks. Enamik läätsedest on rangelt telgsümmeetrilised, prillide läätsed on ainult ligikaudselt sümmeetrilised. Nad on vormitud, et mahtuda umbes ovaalsesse, mitte ringikujulisse raami; optilised tsentrid asuvad silmamunade kohal; nende kumerus ei pruugi olla telgsümmeetriline, et korrigeerida astigmatismi. Läätsesid kasutatakse ka mikroskoopides ja teleskoopides. Läätsi, mis pole isegi ligikaudselt optiliselt korrektsed on kasutatud sajandeid tule süütamisel. Silm Silm koosneb silmamunast, mille moodustavad kolm kesta ja läbipaistev sisu, ning abielundeist (laud, pisaraaparaat ja silmalihased). Silmaava ja vikerkesta taga
Läätse läbimõõdu muutus saavutatakse ripslihase abil, kui ripslihas kokku tõmbub kontraheerub, siis läätse otstesse jääv Zinni ligament lõtvub. Lääts omandab elastsuse tõttu ümarama kuju. Kaugemal olevate esemete vaatlemisel ripslihas lõõgastub, Zinni ligament tõmbub pingule, lääts venitatakse välja. 2) Pupilli ahenemine või laienemine lähedalolevate esemete vaatlemisel pupill aheneb, kaugelevaatamiseks laieneb 3) Silmamunade konvergents (koondumine) ja divergents (hargnemine) - silmamunad konvergeeruvad lähedale vaatamiseks; kaugele vaatamiseks divergeeruvad. Kui akommodatsioon in häiritud, siis ei lange see võrkkestale; juhul, kui kujutis langeb võrkkestast ettepoole lühinägevus (MÜOOPIA) (kasutatakse nõgusaid prille, viib kujutise tahapoole, et langeks täpselt võrkkestale) Lühinägevus noores eas Zinni ligament lõdvem
d) energeetilist fünktsiooni täidab ka pruun rasvkude - tema ülesandeks on ainult sooja tootmine. Pruun on seetõttu, et temas on palju veresooni ja mitokondreid. Pruuni rasvkudet kasutavad taliunest virguvad loomad; imikutel siseelundite juures ja kuklas 2. Kaitseline a) nahaalune rasvkude, eriti oluline on see polaarvetes elavatele imetajatele (kaselotil kuni 1 m rasva igalpool) b) rasvkude kaitseb põrutuste eest (inimesel rasvkude neerude ümber, silmamunade ümber) c) naha pH 5,5 saadakse siis, kui rasvarikas rasu eritub naha pinnale, rasu lagundatakse bakterite poolt ja tek vabad rasvhapped 3. Ehituslik- struktuurne Soost sõltub rasvkoe paigutus ja hulk inimesel (naistel rohkem rasva), soost sõltub ka rasvumise tüüp (meestel ülakeha tüüpi rasvumine- kõhuõõnde, seda on kergem maha saada, kuid mõjub südamele rohkem; naistel alakehatüüpi rasvumine - puusad, reied, tuharad
SILMADE TERVISHOID SILMAD JA TELEVIISOR Televiisori pikaajaline vaatamine ei ole hea lastele, vanematele inimestele ja inimestele kellel on haiguslikud protsessid silma võrkkestas ja veresoonkestas. Sageneb silmade pilkumine ja suureneb silmamunade liikumise ulatus Kestev televiisori ees istumine tekitab: Füüsilist väsimust Silmade väsimist vilkuvast kujutisest Televiisori valguse spekter ei lange kokku päevavalguse spektriga SILMAD JA TELEVIISOR (2) Televiisorit tuleb vaadata õiges kauguses, mida suurem televiisori ekraan, seda suurem kaugus, aga mitte vähem kui 1,5 2 m.
tantsuslaagrid ja mul nende järgi tantsida tuli, seda oli siiski rohkem, kui keegi minult nõuda võis." (lk 101-102) ,,Aga ega siis meeleline muusika pole ainus, on ju ka vaimset. Ega ainult see pole muusika, mida parajasti mängitakse, on olemas ka surematut muusikat, mis elab edasi ka siis, kui teda parajasti ei mängitagi." (lk 116) Ajakirjandus (mainin siin all ka kirjandust) ,,Kes on maitsta saanud teistsuguseid, kurje päevi, podagrapäevi, või siis terava, silmamunade taha haakunud, igat nägemis- jakuulmisrõõmu piinaks moondava kuratliku peavalu päevi, või neid hingevaakumise päevi, neid seesmise tühjuse ja meeleheite hulle päevi, mil inimeste maailm ja niinimetatud kultuur oma võltsis ja labases laadakarrahiilguses meile keset laastatud ja aktsiaseltside poolt kurnatud maad nagu oksendamisvahend igal sammul vastu irvitab, omaenese haiges minas kontsentreerudes ning väljakannatamatuse haripunkti jõudes, - kes neid põrgupäevi
Näitajaid registreeritakse kogu uneaja vältel ja hiljem töödeldakse vastavate arvutiprogrammide abil. (Vaata LISA 3'st Foto 3 ja Foto 4) · Elektroentsefalograafia (EEG) abil registreeritakse aju biovoole. EEG alusel on võimalik eristada erinevaid unefaase ja ärkvelolekut ning nende kestust. Korrelatsioonis teiste registreeritud näitajatega on võimalik selgitada nende seost erinevate unefaaside või ärkvelolekuga. · Elektrookulograafia (EOG) registreerib silmamunade liigutusi une ajal. REM- ehk kiirele unele on iseloomulikud kiired silmamunade liigutused, samas on EEGs registreeritud aju elektriline aktiivsus sarnane ärkveloleku aktiivsusega. · Suu-nina õhuvoolu, rindkere ja diafragma hingamisliigutuste registreerimine võimaldab saada ülevaadet hingamise rütmist, liigutuste amplituudist ning registreerida hingamisseiskuse episoode ja nende kestust. · Norskamisheli registreerimine salvestab norskamise intensiivsuse, nende episoodide
Silmaliigutajanärvide kahjustused: III (silmaliigutajanärv), IV (plokonärv) ja VI (eemaldajanärv) kraniaalnärv kui silmamuna lihaste innerveerijad moodustavad funktsionaalse terviku. III Silmaliigutajanärv: Kahjustuse korral on silmamuna pööratud alla-väljapoole; Esineb ptoos ülalau halvatus, mille tõttu silm on suletud; Pupill on lai, puudub valgusrefleks ja akommodatsioonirefleks Eksoftalm silmamunade silmakoobastest esile punnitumine. (tõstab laugu, pöörab silma nina poole, pöörab silma üles-sisse, pöörab silma üles-välja? IV Plokinärv: Kahjustuse korral silmamuna pööratud üles-nina suunas; Esineb diplopia kahelinägemine, esemete kujutused on teineteise suhtes viltu ega asu samal horisontaal tasapinnal. Haige kompenseerib kahelinägemist pea viltu hoidmisega. (perifeerne närv ristub!! , pöörab silma alla-välja) VI Eemaldajanärv:
Sellele vaatamata ei ole televiisori pikaaegne vaatamine hea lastele, vanematele inimestele ja isikutele, kellel on haiguslikud protsessid silma võrkkestas ja veresoonkestas. Kestev televiisori ees istumine tekitab füüsilist väsimust, mida sageli soodustab umbne suitsune ruum, teiseks väsivad silmad kujutise vilkumisest, kolmandaks ei lange televiisori valguse spekter ühte päevavalguse spektriga. Televiisori vaatamisel sageneb silmade pilkumine ja suureneb silmamunade liikumise ulatus. Oluline on vaadata televiisorit õiges kauguses, mida suurem on ekraan, seda suurem peab olema kaugus silmadest, mitte vähem kui 1,5....2 m. Soovitatav on, et samas toas põleks mingi valgusallikas, mille valgus oleks varjatud kupliga, et otsesed valguskiired ei langeks vaataja silmadele ega televiisoriekraanile. Televiisorit peab vaatama otse istudes, mitte küljelt, viltu või lamades. 4 4. ARVUTI MÕJU SILMADELE
Psühholoogiliselt tähtis. · Nöör 5m · Nõel ja niit · Traatsaag · Kalapüügiriistad Silmavigastused: · Silmavigastuste sagedus ei ole võrdeline silmade pindalaga · Silmade pindala on vaid 0,1% keha üldpinnast ja ainult 0,27% frontaalsiuletist. · Vigastusi on ala ligi 10% vigastuste üldarvust · Autoõnnetused, ilustulesiku õnnetused, söövitused, põletused jne Esmaabi andmisel silmavigastuste korral on oluline silmamunade liikvuse vähendamiseks katta sidemega mõlemad silmad, sest ajus ühinevad mõlemal võrkkestal tekkinud kujutised. · Kui puru läheb silma siis ei tohiks hõõruda · Puru eemaldamiseks loputa silma jooksvas või puhtas vees ning samal ajal pilguta silma · Pärast loputamist otsi silma pinnalt või lau alt puru · Juhul kui puru on jäänud kinni jäta selle eemldamine arstile Silma on sattunud sööbeainet
Tahaks laulda, kuid oskn vaid ohata ning see ajab mind nutma ja naerma. Kaigun kaasa nüüd igale kõlale. Kaunid asjad mu enesest viivad. Mingi raskus on kasvanud mu õlale ja ma tunnen: see raskus on tiivad. ,,Lauljad laevavööridel" Kolm pimedat meest Milton Teiresias Homeros Must lind laskus mu silmadele Must lind istus hauduma mu silmamunadele Must lind haudus mu silmamunadele kuni ta pojad nokkisid katki mu silmade koore Mu silmamunade katkised koored jäid tühjalt pimedasse maha Noored linnud tõusid mu silmamunadest lendu päikesekarva tiibadel ,,Vihm teeb toredaid asju" Varesed Sa lennutasid varesemusta sõna üle mu pea Varesemustas meeles lähen ära läbli noore männiku Su sõna murrab mind Ma murran noorel männil ladvakasvu kõveraks Jälle vareste töö öeldakse neljakümne aasta pärast kõvera puu all KOKKUVÕTE Jaan Krossi nimetatakse ukseavajaks uude sajandisse
ravimi tarvitamist- need on hilised e. tardiivsed nähud. Ägedate kõrvaltoimete hulka kuuluvad järgmised sümptomid: 1) Ravimparkinsonism - esineb käte ja jalgade värisemine ja kangus, liikumisraskused, näolihaste liikuvuse vähenemine. Nähud arenevad aeglaselt. 2) Düstoonia - tekivad ebaloomulikud näo- ja kehalihaste tõmblused, mis sageli haaravad kaela piirkonna, silmamunade pöördumine, keele ebatavaline asend jne. Nähud tekivad kiiresti. 3) Akatiisia tekib vastupandamatu vajadus olla pidevalt liikvel, mille tingib rahutus lihastes. Kaasneb ka ärevuse ja hirmutunne. Neuroleptikumiravi tõsiseks tagajärjeks olev hilisdüskineesia tekib väga pikaajalise suurte ravimiannuste tarvitamise tagajärjel ja väljendub pidevate vastutahteliste liigutustena, mis enamasti haaravad näopiirkonna
Tegutsemine ajuvapustuse korral: Juhul kui kannatanu on kaotanud teadvuse kasvõi lühikeseks ajaks: Pane kannatanu lamama küliliasendisse. Kutsu kiirabi. Tegutsemine ajupõrutuse korral: Pane kannatanu püsivasse külili asendisse. Jälgi hingamist ja pulssi. Kontrolli teadvuse taset. Ole ettevaatlik oksendamise tagajärjel tekkiva hingamisteede sulguse suhtes. Kutsu kiirabi. Esmaabi andmisel raskete silmavigastuste korral on oluline silmamunade liikumise vähendamiseks katta sidemega mõlemad silmad. Mõlema silma vigastusega kannatanu pannakse transportimise ajal lamama. Esmaabi: Silma ei tohi hõõruda. Puru eemaldamiseks loputa silma jooksvas või muidu puhtas vees ning samal ajal pilguta silma. Pärast loputamist otsi silma pinnalt või lau alt puru. Juhul kui puru on jäänud kinni, jäta selle eemaldamine arstile. Minestamine
1) Pane kannatanu püsivasse külili asendisse. 2) Jälgi hingamist ja pulssi. 3) Kontrolli teadvuse taset. 4) Ole ettevaatlik oksendamise tagajärjel tekkiva hingamisteede sulguse suhtes. 5) Kutsu kiirabi. SILMAVIGASTUSED Silmadega juhtuvad õnnetused on enamasti rasked, nende tagajärjeks võivad olla nägemishäired või isegi nägemise kaotus. Esmaabi andmisel raskete silmavigastuste korral on oluline silmamunade liikumise vähendamiseks katta sidemega mõlemad silmad. Silmaliigutused toimuvad üheaegselt ja kui terve silm jätta katmata, hakkab vigastatud silm vaatamise ajal liikuma koos tervega. See võib halvendada vigastatud silma seisundit. Silmavigastusega kannatanu pannakse transportimise ajal lamama. 11 PURU SILMAS Silma sattunud puru põhjustab hõõrdumistunde, mille tagajärjel tekib pisaravoolus
maitsetundlikkus. Autonoomne motoorika: sülje ja pisaraeritus. Ühepoolne närvikahjustus põletikust või koljupõhimiku murrust. Näolihaste halvatus, maitsetundlikkuse kadu, süljeerituse vähenemine, silmalaug ei sulgu, silmakestad kuivavad. 8. Esiku-teonärv esikuharu: tasakaalutunnetus, haru kahjustus põhjustab haiguslikku peapööritust (vertiigo), lihaskoordinatsiooni kadu (ataksia), silmamunade kiiret ja ostsilleerivat liikumist (nüstagm). Teoharu: kuulmismeel, haru kahjustus võib põhjustada tinnitust (kõrvas või peas kuuldav vilin) ja kurtust. 9. Keele-neelunärv segatüüpi; sensoorne osa: maitseaistingud keele tagumiselt kolmandikult, kehalised aistingud (puudutus, valu, temperatuur), neelamislihaste sügavtundlikkus, vererõhk, vere O2 ja CO2 sisaldus hingamise regulatsioonis. Motoorika: tõstab neelamise ja kõnelemise käigus
TEGUTSEMINE AJUPÕRUTUSE KORRAL: Pane kannatanu püsivasse külili asendisse. Jälgi hingamist ja pulssi. Kontrolli teadvuse taset. Ole ettevaatlik oksendamise tagajärjel tekkiva hingamisteede sulguse suhtes. Kutsu kiirabi. SILMAVIGASTUSED Silmadega juhtuvad õnnetused on enamasti rasked, nende tagajärjeks võivad olla nägemishäired või isegi nägemise kaotus Esmaabi andmisel raskete silmavigastuste korral on oluline silmamunade liikumise vähendamiseks katta sidemega mõlemad silmad. Mõlema silma vigastusega kannatanu pannakse transportimise ajal lamama. PURU SILMAS ESMAABI: Silma ei tohi hõõruda. Puru eemaldamiseks loputa silma jooksvas või muidu puhtas vees ning samal ajal pilguta silma. Pärast loputamist otsi silma pinnalt või lau alt puru. Juhul kui puru on jäänud kinni, jäta selle eemaldamine arstile. SILMA PRITSINUD KEMIKAALl
· Kutsu kiirabi. Kutsu kindlasti kohe kiirabi kui: · Jutt on segane · Tekivad teadvuse häired · Silma pupillid on erineva suurusega · Kõrvast või ninast tuleb verd või vedelikku NB! Teadvuse häiretega kannatanu pane lamama külili asendisse. 9. SILMAVIGASTUSED Silmadega juhtuvad õnnetused on enamasti rasked, nende tagajärjeks võivad olla nägemishäired või isegi nägemise kaotus. Esmaabi andmisel raskete silmavigastuste korral on oluline silmamunade liikumise vähendamiseks katta sidemega mõlemad silmad. Silmaliigutused toimuvad üheaegselt ja kui terve silm jätta katmata, hakkab vigastatud silm vaatamise ajal liikuma koos tervega. See võib halvendada vigastatud silma seisundit. Mõlema silma vigastusega kannatanu pannakse transportimise ajal lamama. 17 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin Puru silmas Silma sattunud puru põhjustab hõõrdumistunde, mille tagajärjel tekib pisaravoolus.
· nahaalune rasvkude ja varurasva kogumik kõhuõõnes 4. Ligimeelitav · Rasvane toit on energia rikas. · Toidurasv annab toidule pehmuse ja siidja maitse. · Lenduvad rasvhapped annavad ka toidule isuäratava maitse. 5. Kaitseline funktsioon · Paks nahaalune rasvakiht kaitseb külma eest (1m rasva-> kaselott). · Rasvakiht amortiseerib põrutusi ( neerude ümber olev rasvakiht ja silmamunade ümber olev rasvakiht). 6. Transpordi · Transorditakse rasvakerakestega biovedelikes( vedelemulsioonides- veres, piimas). · Transportida saab ka seotult valkkandjatega. 7. Toiteline · Imetajate piima rasvasisaldus (lehmapiimas-4..6%). 8. Ainevahetuslik · Rasvade lõplikul lagundamisel kasutavad vett veebilansis (kaamelil küürudes rasv).
mis suundub piklikajus asuvatesse tuumadesse. Pöördliikumisel tekivad pea ja silmade nõksuvad liigutused- nüstagm , millega tagatakse nägemisorientatsioon ruumis. Nüstagmil eristatakse vestibulaarset ja optokineetilist komponenti. Vestibulaarne komponent on seotud refleksidega, optokineetiline komponent tekib nägemismeelelt saadud informatsiooni alusel. Liikumise lõppedes esineb vastassuunaline lühiajaline postrotatoorne nüstagm. Nüstagmi suund määratakse silmamunade kiire liigutuse järgi. 11. Haistmismeel. Haistmismeele sensorid- haistmisrakud- paiknevad ninaõõnes ülemise ninakarbiku serval asuvas haistmisregioonis. Õhk satub sinna difusiooni teel või kiirel ja sagedasel hingamisel. Inimesel on 40...100 miljonit haistmisrakku, mille pinnal on aktiivselt liikuvad karvakesed e. tsiilid. Haistmisrakud on bipolaarsed meelerakud, mille tsentriaalne osa läheb üle peeneks jätkeks, mis põimub teiste samalaadsetega haistmisnärviks
tulemuseks järgmist. Kehaosa Tähelepanek Mille sümptom Pea Nägu, pea Muhk, nahamarrastus/haav Nüri / terav välise jõu mõju üldiselt Survetundlikkus Pehme osa vigastus / luumurd Silmad Verevalum ühe / mõlema silma ümber (Eesmise) koljupõhimiku murd Lau emfüseem Ninakõrvalurke seina murd Silmamunade Ebaühtlane, kahekordselt nägemine Silmakoopapõhja murd asend Silmamunade Paralleelne (spontaalselt liikumine Kuni GCS 6, prognoos veel hea liikumine „traumakolde suunas”) Spontaanne, dissotsieeritud („vajuvad Alla GCS 5, prognoos halb laiali”) Pupillid Üks lai, ei reageeri valgusele, teine Silmaliigutajanärvi halvatus, reageerib valgusele kohe koljusisene verejooks
• Uuriti lapsi/täiskasvanuid, leiti: lateralisatsioon olemas: kõne vasakus, ruumitaju-paremas • spontaansed nüstagmid HF-s • laiad pupillid 27 • silmamunade divergentsis, eelistab imeda parema või vasaku käe sõrmi • Geschwind ja Calaburda hormo • on kirjeldatud värvipimedust • Wada test: 70%-l vas.k. kõne vasakus HF-s, 15%- bilateraalne • lõhnatunde alanemist (hüposmiat), -mis see tähendab?
annaabi.ee 
