Ta tegi tõsiste asjade üle nalja ja oli eelkõige näitelja (enda arvates). 7. Moliere'i komöödia tunnusjooned: peegeldas Prantsuse elu ja kombeid, olustikuliselt konkreetne, inimlikud tegelased, vastuoluline ja mõtlemapanev. 8. Moliere väärtustas loomulikkust, inimlikkust ja lihtsust. Häiris silmakirjalikkus ja peenutsemine. 9. Näidendid: ,,Naeruväärsed eputised" esimene tõeline komöödia, intriig tagaplaanil. Pilkab aadlisalongide silmakirjatsemist, peenutsemid ja vaimutsemist."Tartuffe" kujutab valeusklikku, kes kasutab jumalakartlike inimeste hirmu hauataguse elu ees nende kulul rikastumiseks. Polnud varasemat rõõmsameelsust. ,,Misantroop" arendab seltskonnakriitikat armukadeduse teema kaudu. Peategelane Alceste vihkab seltskonda pahede pärast, mida seal kultiveeritakse ei tunnista silmakirjalikkust vaid hindab loomupärast lihtsust ja otsekohesust. 10
usu kaitsmine ja levitamine ning paavsti võimu toetamine. Jesuiidid sekkusid innukalt teadusse ja haridusse, eriti noorsoo kasvatamisse. Ordu elukorraldus rajaneb tingimusteta kuulekusel ja salakuulamisel. Ordut juhib kogu eluks valitav kindral, nn must paavst, kes allub otse Rooma paavstile. Jesuiitide moraal võimaldab kõrgeima eesmärgi - jumala au - nimel sooritada ükskõik millist kuritegu. Oma eesmärkide saavutamiseks ei põlanud jesuiidid pettust, silmakirjatsemist, salakuulamist, tapmist, inkvisitsiooni. Et jesuiidid sekkusid Euroopa riikide poliitikasse, pagendati nad 18. saj mitmest riigist. Tänapäeval on Jeesuse Seltsil umbes 34 000 liiget. Ordu lubab oma liikmeil elada ilmalikult ja pidada ordusse kuulumist saladuses. Eestis oli jesuiite ja nende koole Tartus aastatel 1583 1625
See on tähtsaim omadus inimesel ning arvan, et pole väärikust ega õiget isiksust siiruseta. Väärtustan veel ustavust, töökust ja südamlikkust. Ma olen küllaltki korraarmastaja ja mulle meeldib kui asjad mu majas on kindlate reeglite järgi. Võib lausa väita, et olen perfektsionist, sest ka kõik mu elukaaslaste juures peab olema ideaalne. Ka teiste juures hindan korralikkust ja head väljanägemist ning puhtust. Üle kõige vihkan ma silmakirjatsemist, valetamist ja teesklemist. Minu arvates selline mürgitatud õhkkond, mis neist tekib, toob haigusi ja kannatusi kõigile kokkupuutujatele, mistõttu ma väldin niisuguseid halbu inimesi. Väga oluliseks pean veel head mainet. Mina isiklikult olen laitmatu ametnik, kellest kõik peavad lugu ja inimesed tunnevad minu vastu austust. Kindlasti kavatsen ma oma mainet hoida ja mitte mingil juhul ei lase sellel rikneda. Oma nime ja au eest seisaksin ma alati väljas.
moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Selleks pöörduti tihti allegoorilise väljenduse poole. VAGANTIDE LADINAKEELNE LUULE Vagandid (lad vagare ‘rändama,hulkuma’) rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga sattunud pahuksisse ning seetôttu pilkasid oma luules kirikut ja kirikuteenrite silmakirjatsemist, kutsusid üles nautima hoopis maiseid rôôme ja mônusid. Nende luules taaselustusid Anakreoni, Horatiuse ja Ovidiuse luule motiivid veinist ja armastusest, elu lühidusest ja hetke nautimisest. Vagandi patutunnistus (katkend) Sammun mööda laia teed nagu ikka noorus, pahedesse mässin end, môttest kaob mul voorus. Rohkem lôbuahnust mus on kui hüveiha,
SATIIR (terav pilge), eriti pilgati truudusetuid naisi ja liiderlikke kirikutegelasi. MORAAL - tekstid sisaldasid õpetussõnu LEVISID LÜHIKESED ANEKDOOTLIKUD VÄRSSJUTUSTUSED Väärustati lõbusust, teravmeelsust, leidlikkust, taibukust. Piitsutati aplust, ahnust, kirgi. VAGANDID rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga sattunud pahuksisse ning seepärast pilkasid oma luules kirikut ja kirikuteenrite silmakirjatsemist. Kutsusid üles nautima maiseid rôôme ja mônusid. Vagandi patutunnistus (katkend) Sammun mööda laia teed nagu ikka noorus, pahedesse mässin end, môttest kaob mul voorus. Rohkem lôbuahnust mus on kui hüveiha, hinges olen surnud ning - teenin enda liha. Minu kindel otsus on surra kôrtsilauda, nii et oleks keele peal vein mul enne hauda. Eks ka inglikooridel laul siis rôômsam tule: "Jumal olgu armulik talle, joodikule!" ALLEGOORILISED TEOSED Prantsusmaalt 13
"Imemaali" motiiv kordub veel ka Cervantese samanimelises Iühinäidendis XVII sajandi hakul. Hiljem tuntakse seda muidugi eeskätt taani muinasjutukirjaniku H. Chr. Anderseni töötluse järgi. Omaette nähtuseks sai hiliskeskaja luules v a ga n ti de ladinakeelne looming. Vagantideks (Id vagare 'rändama, hulkuma') kutsusid end enamasti rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga pahuksisse sattunud ning sees tõttu oma luules kirikut ja kirikuteenrite silmakirjatsemist tihti sapiselt pilkasid, kutsudes üles nautima maiseid rõõme ja mõnusid. Nendega liitus õppe vaheaegadel vaeseid skolaare (üliõpilasi), et jooma- ja pilkelaulude loomisega endale elatist teenida. Inglismaal ja Prantsusmaal kutsuti neid veel g o Ij a ari d eks (võimalik et Piibli Koljati nime järgi). Rahvuskeelse luule möjul olid vagantide luuletused riimilised, üheks enamkasutatud vormiks sai näiteks ühesuguse riimiga ühendatud nelikvärss
Hiljem asus looma juba algupäraseid näidendeid. Oma esimese näidendi ,,Arutu" lavastas ta 1653. aastal. 1658. aastal esines trupp Pariisis, kus ta võitis Louis XIV poolehoiu ning sai loa mängida oma trupiga kuningalossis. Lühikese ajaga tõusis ta Pariisi juhtivaks teatritegelaseks. Ta lõi uut laadi ansambliteatri, kus ta töötas autori, lavastaja, näitlejate koolitaja ja näitlejana kuni surmani. 1659. aastal sai ta hakkama pretsioosset kirjandust ja aadlisalongide silmakirjatsemist pilkava farsiga ,,Naeruväärsed eputised". Oma järgmiste komöödiate julge satiiriga vihastas ta vanameelsed ja vaimulikud aga põhjalikult välja. Õnneks kindlustasid õukonnaetendused talle kuninga Louis XIV jätkuva poolehoiu, milleta poleks ta saanud lavale tuua kõiki oma julgeid komöödiaid. Sellegipoolest kulus tal ligi viis aastat enne, kui ta sai 1664. aastal loa lavastada oma kuulsaim näidend ,,Tartuffe". Elu viimasel pooleteisel aastakümnel lõi Moliere 30 lavateost
äraostetavust, rikaste ahnust, ajastu kõikvõimalikke pahesid. Samal ajal moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida õigele teele, jagada õpetusivasid ja levitada elutarkusi. Tunduvalt suurenes ühiskondlik-poliitiline temaatika. 3. Vagandid olid rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga pahuksisse sattunud ning seetõttu oma luules kirikut ja kirikuteenrite silmakirjatsemist tihti sapiselt pilkasid. 4. Müsteerium piibliepisoodidele üles ehitatud näindendid Miraakel teemaks apostlite ja jumalaema imeteod. Nendesse põimiti rohkelt legende, kasutati ära rüütli romaanidest tuntud seiklusmotiive ja fantastikat Farss jämekoomilised olustikuised lühinäidendid, kus väljakujunenud kindlateks tegelastüüpideks olid patune munk, pedandist nurgaadvokaat, hooplev palgasõdur, truudusetu abielunaine jt. Sotii e
Ta tegi nalja tõsiste ja oluliste asjade üle, sest hindas komöödia rolli ühiskonnas kõrgelt. Moliére naljamängudest võis leida karakteriseerimise algeid, kuid pearõhk neis oli siiski suunatud intriigile ja elavale kõnele. Moliére esimene näidend "Arutu" lavastati 1653. aastal. Loomingu kõrgperiood algas tema esimese komöödiaga "Naeruväärsed eputised" (1659). Teoses pilgatakse aristokraatseid salonge ja seal harrastavat peenutsemist, silmakirjatsemist ning vaimutsemist, mis mattis enda alla siira ja inimliku suhtluse ning moonutas tunded ja arusaamu. "Naeruväärsete eputistega" sai alguse kommete analüüs uueaegses komöödias. Teose menu oli üüratu, ta meeldis nii kuningale, õukonnale kui ka lihtsatele pariislastele. 1664. aastal lavastas Moliére kolm esimest vaatust oma uuest suurest komöödiast "Tartuffe". Teose peategelaseks on petisest kirikumees, kes vagaduse
Tolleaegne farss ei paistnud silma tõepäraste karakteritega, kogu koomika seisis intriigis ja situatsioonides. Molière'i varasematest naljamängudest võis juba leida karakteriseerimise algeid, kuid pearõhk oli neiski intriigil ja elaval kõnel. Tema esimeses tõelises komöödias ,,Naeruväärsed eputised" (1659) jääb intriig tagaplaanile, tegevust on laval vaid niipalju, kui on vaja kommete ja iseloomude kujutamiseks. Teos pilkab tolle aja aadlisalongidele omast silmakirjatsemist, peenutsemist ja vaimutsemist, mis mattis enda alla siira inimliku suhtluse, moonutas arusaamu ja tundeid. Kaks ärapõlatud austajat saadavad oma peenusehulludele südamedaamidele kättemaksmiseks nende juurde ümberrõivastatud teenrid, kes peavad daamide ees etendama eriti peeni markiisid. Kohmakate ja labaste teenrite vastuolu oma rollidega tekitab kõige veidramaid olukordi, koomikat rikastavad veelgi meeste äärmuseni liialdatud käitumine ja
Trupis tõusis ta tänu oma andekusele ja haritusele peagi esinäitlejaks.Et saada etendusteks uut ja sisukamat repertuaari, hakkas Molière ise kirjutama.Oma esimese näidendi ,,Arutu" lavastas ta 1653. aastal.Temast kujunes parim prantsuse komöödiakirjanik.Tema esimeses tõelises komöödias ,,Naeruväärsed eputised" (1659) jääb intriig aga tagaplaanile, tegevust on laval vaid niipalju, kui on vaja kommete ja iseloomude kujutamiseks. Teos pilkab tolle aja aadlisalongidele omast silmakirjatsemist, peenutsemist ja vaimutsemist, mis mattis enda alla siira inimliku suhtluse, moonutas arusaamu ja tundeid.Aastal 1664 lavastas Molière komöödia ,,Tartuffe" kolm esimest vaatust. See teos kujutab valeusklikku, kes kasutab jumalakartlike inimeste hirmu hauataguse elu ees nende kulul rikastumiseks.,,Misantroop" arendab seltskonnakriitikat armukadeduse teema kaudu. Peategelane Alceste pole inimesepõlgur sõna otseses mõttes, vaid vihkab seltskonda pahede pärast, mida seal kultiveeritakse
Abieluideaaliks peetakse abikaasade võrdsust ja sõprust. Romaan kirjeldab ka õrna ja õilsat armstust. Ballaadid õilsast rüütlist ROBIN HOODist - lôbus rahvakangelane Inglismaal VAGANTIDE LADINAKEELNE LUULE Vagandid (lad vagare `rändama,hulkuma') - rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga sattunud pahuksisse ning seetôttu pilkasid oma luules kirikut ja kirikuteenrite silmakirjatsemist, kutsusid üles nautima hoopis maiseid rôôme ja mônusid. Nende luules taaselustusid Anakreoni, Horatiuse ja Ovidiuse luule motiivid veinist ja armastusest, elu lühidusest ja hetke nautimisest. Teater ja näitekirjadus Draama areng takerdus keskajal paljudeks sajanditeks ja saavutas kõrgtaseme alles 14.-15. sajandil. Antiikne teater, mis Rooma keisririigi ajal mandus pantomiimiks, hävitati varakeskajal kiriku poolt
· "Meeste kool " · "Naiste kool" · "Don Juan" ( 1665) · "Ihnus" (1668) · "Õpetatud naised " · "Ebahaige" (1673) · "Tartuffe" (1664) · "Misantroop" · "Arst vastu tahtmist" · "Kodanlasest aadlimees" (1670) · "Scapini kelmused" ,,Naeruväärsed eputised" (1659) jääb intriig aga tagaplaanile, tegevust on laval vaid niipalju, kui on vaja kommete ja iseloomude kujutamiseks. Teos pil- kab tolle aja aadlisalongidele omast silmakirjatsemist, peenutsemist ja vaimutsemist, mis mattis enda alla siira inimliku suhtluse, moonutas arusaamu ja tundeid. ,,Tartuffe" (1664) See teos kujutab valeusklikku, kes kasutab jumalakartlike ini- meste hirmu hauataguse elu ees nende kulul rikastumiseks. Olles saavutanud võimu Orgoni perekonna üle, püüab suli Tartuffe isegi võrgutada Orgoni naist Elmire'i. Kuid see saab talle saatuslikuks. Naine korraldab nii, et ta mees kuuleb pealt Tartuffe'i armutunnis-
survel. Ta oli suguluses Taani, Vene ja ka Rootsi kuningakodadega. Ei olnud eriti oskuslik poliitik ja riigiasjadest huvitus vähe. Tegutsema sundisid teda võimuahne abikaasa ja hiljem ka poeg (tulevane Gustav III). Holstein-Gottorpi dünastia Adolf Fredrik (1751-1771) Halvenevad suhted valitsevate parteidega. Tekib nn Õukonnapartei, mis esindab monarhi ja tema abikaasa huve, kuid nende roll oli väikene. Prints õpib silmakirjatsemist ja areneb tema usk absolutismi. Seisused otsustavad võtta kasutusele kuninga nimetempli juhuks, kui kuningas peaks keelduma mõnele otsusele all kirjutamast. Holstein-Gottorpi dünastia Adolf Fredrik (1751-1771) Kuningapaar on meeleheitel. Kuninganna pantis juveele rahastamaks Õukonnapartei riigipööret. See avastati ja kuningaperet alandati. 8 õukonnaparteilast hukati. Holstein-Gottorpi dünastia Adolf Fredrik (1751-1771)
Novella - väga populaarsed XIII saj anekdootlikud lõbusad rahvajutud Itaalias (sealt sai oma ¾anri nime novell). "Papp Amis" - randlauliku Strickeri poolt loodud terve vankide sari kavala preestri seiklustest. Lugu imemaalist mida näevad ainult seaduslikest abieludest sündinud inimesed. Vagandid - nendeks kutsusid end enamasti rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga sattunud pahuksisse ning seetõttu oma luules kirikut ja kirikuteenrite silmakirjatsemist sapiselt pilkasid, kutsudes üles nautima hoopis maiseid rõõme ja mõnusid. "Roosiromaan" - kask autorit: Guillaume de Lorris (Xiii saj 1. pool) ja Jean de Meung (XIII saj 2. pool) . esimene autor, päritolult aadlik, kavatses mõistupiltides esitada kurtuaasse armastuse õpetuse. Tegelased on allegoorilised. "Rebaseromaan" - võib õigusega nim loomaeeposeks: see on XIII saj keskpaiku Prantsusmaal kokku pandud loomalugude hiigelsari, mida ühendab rebase Renart'I keskne kuju
Tunnistab üles, et kuivõrd lapsik ning ambitsioonitu ta vahepeal olnud on. On valmis hakkama nüüdsest oma liha suretama. Isa armastus taastub kiiruga. TEINE STSEEN Ka Sganarelle on õnnelik oma isanda meeleparandust nähes. Don Juan teeb oma suu lahti ning esimesed sõnad, mis seal tulevad on:"Kuradi tobu!" Kogu tema jutt oli olnud võlts ning ta oli teinud seda lihtsalt oma naha päästmiseks. Rääkivas kujus leiab ta küll midagi kahtlast aga jääb oma mõistusele kindlaks. Peab silmakirjatsemist moodseks paheks ning kõiki moodsaid pahesid peetakse voorusteks. Mees ei tunnista ennast mitte milleski süüdi ning lubab samas vaimus jätkata nagu ennegi, ainult targemalt. Sganarella arutleb pikalt ning jõuab oma arutlemisega lõpuks sinnamaani, et mees läheb põrgusse. Don Juan kiidab tema suurepärast arutelu. KOLMAS STSEEN Don Carlos soovib Don Juaniga viisakalt ära leppida, tingimusel, et mees tema õega abiellub.
laenatud eri aegadest ja paikadest. Teost läbib sotsiaalne satiir. Loomades ja nende seiklustes peegeldub ühiskonnasuhteid(sageli humoorikalt). Saksakeelsest tõlkest "Rebane Reineke" mugandas Goethe om eepose, Goethet omakorda Kreutzwald ("Reinuvader Rebane"). Vagantide luule Vagantideks kutsusid end enamasti rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga pahuksisse sattunud ning seetõttu oma luules kirikut ja kirikuteenrite silmakirjatsemist tihtipeale sapiselt pilkasid, kutsudes üles nautima maiseid rõõme ja mõnusid. Nendega liitus õppevaheaegadel vaeseid skolaare(üliõpilasi), et jooma- ja pilkelaulude loomisega endale elatist teenida. Inglismaal ja Prantsusmaal kutsuti neid veel goljaarideks. Rahvuskeelse luule mõjul olid vagantide luuletused riimilised, enamkasutatud vormiks ühesuguse riimiga ühendatud nelikvärss. Eriti rikkalikult vagantide luulet säilinud Lõuna-Saksamaal Baieri aladel
püha, ta vihanud Suurt Oktoobrit 1917, nõukogude korda, komparteid, deržaavat, sotsialismi ja kolhoose ning suurde võitu suhtus ta küüniliselt. Jeltsin, “kodumaine Robin Hood”, olevat isiklike huvide nimel olnud valmis mistahes alatuseks, intrii- giks ja reetmiseks.50 Gorbatšovile heidab valitsuse esimees ette selge ja realistliku programmi puu- dumist sisepoliitikas (selle asemel improvisatsioon), laveerimist pahem- ning parem- poolsete vahel, silmakirjatsemist ja valetamist ning vähest otsustavust tegutse- mises; passiivsust opositsiooni mahasurumisel, natsionalistlike ja separatistlike, nõukogude- ning sotsialismivastaste jõudude ohjeldamisel ja läänelike väärtuste (õigusriik, eraomand, inimõigused), mis olid kattevarjuks USA juhitud globalisee- rimisele, “kunstlikul” juurutamisel; partei (põhiseaduse 6. paragrahvi kaotamine) ja nõukogude likvideerimist, armee laostamist, KGB ignoreerimist jms, mis kõik
d) Jäljendati antiikkunsti. Klassitsistliku draama suurim esindaja oli Moliere, kellest kujunes parim prantsuse komöödiakirjanik. Moliere kirjutas mitmeid näidendeid, neist tuntumad ,,Tartuffe", ,,Misantroop", ,,Kodanlasest aadlimees". Moliere näidendites oli läbiv teema seltskonnakriitika ja tolle aja aadliseltskonna pilkamine. Näidendiga ,,Naeruväärsed eputised" sai alguse kommete analüüs uueaegses komöödias. Pilgati tolle aja aadlisalongidele omast silmakirjatsemist, peenutsemist ja vaimutsemist. Näidend on tulvil nalja ja tugevat karakterikujutust. Valgustus oli 18.sajandi vaimne liikumine, mis tähistas demokraatlike ideede levikut ja tõusva kodanluse vastuseisu iganenud poliitilisele süsteemile ning dogmaatilisele kirikuideoloogiale. Prantslased Voltaire ja Rousseau kujundasid Euroopa valgustuse palge ning võitlesid õiglasema ühiskonna eest. Valgustuskirjandus oli filosoofilise kallakuga, seda läbis humanism, usk inimese mõistusesse
Vikonti-hakatise Jodelet', Du Croisy toapoisi saabumine rõõmustab provintsi naiivitare veelgi. Aga lugu saab teise suuna, kui La Grange ja Du Croisy saabuvad oma toapoisse nuhtlema. Kelmus paljastatakse ja järele jääb piinlikkus ning purustatud suuruseunistused. ("Naeruväärsed eputised") jääb intriig aga tagaplaanile, tegevust on laval vaid niipalju, kui on vaja kommete ja iseloomude kujutamiseks. Teos pilkab tolle aja aadlisalongidele omast silmakirjatsemist, peenutsemist ja vaimutsemist, mis mattis enda alla siira inimliku suhtluse, moonutas arusaamu ja tundeid. Kaks ärapõlatud austajat saadavad oma peenusehulludele südamedaamidele kättemaksmiseks nende juurde ümberrõivastatud teenrid, kes peavad daamide ees etendama eriti peeni markiisid. Kohmakate ja labaste teenrite vastuolu oma rollidega tekitab kõige veidramaid olukordi, koomikat rikastavad veelgi meeste äärmuseni liialdatud käitumine ja kõnepruuk ning ülepakutult toretsev riietus
Vikonti- hakatise Jodelet', Du Croisy toapoisi saabumine rõõmustab provintsi naiivitare veelgi. Aga lugu saab teise suuna, kui La Grange ja Du Croisy saabuvad oma toapoisse nuhtlema. Kelmus paljastatakse ja järele jääb piinlikkus ning purustatud suuruseunistused. ("Naeruväärsed eputised") jääb intriig aga tagaplaanile, tegevust on laval vaid niipalju, kui on vaja kommete ja iseloomude kujutamiseks. Teos pilkab tolle aja aadlisalongidele omast silmakirjatsemist, peenutsemist ja vaimutsemist, mis mattis enda alla siira inimliku suhtluse, moonutas arusaamu ja tundeid. Kaks ärapõlatud austajat saadavad oma peenusehulludele südamedaamidele kättemaksmiseks nende juurde ümberrõivastatud teenrid, kes peavad daamide ees etendama eriti peeni markiisid. Kohmakate ja labaste teenrite vastuolu oma rollidega tekitab kõige veidramaid olukordi, koomikat rikastavad veelgi meeste
Rändab 13 aastat, esitavad commedia dell’arte näidendeid. Kohandasid näidendeid vastavalt kohalikule publikule. Moliere tutvus kaasaegse Prantsusmaaga. Tõuseb trupis esinäitlejaks. Repertuaaripuudus – hakkab häda sunnil ise näidendeid kirjutama. Need saavutavad edu, kuulsust, Moliere pöördub 36-aastasena tagasi Pariisi. Pälvib kuninga poolehoiu ja soosingu. „Naeruväärsed eputised“ – komöödia. Pilkab liigset peenutsemist, vaimutsemist, aadlisalongidele omast silmakirjatsemist. Kaks aadlikku tahavad kahe daamiga tutvuda, aga naised keelduvad, kuna mehed polevat nende jaoks piisavalt peened. Mehed saadavad vembuks oma ülespakutult ehitud teenrid naiste juurde. Teenrid on uhkest riietusest hoolimata matslikud. „Tartuffe“ – probleeme tekitanud komöödia. Pilkab valevagadust ja –usklikkust. Vaimulik Tartuffe kehastab vaga inimest, kes tegelikult on omakasupüüdlik. Lööb lihtsameelselt pereisalt varanduse üle, too usaldab Tartuffe’i
Ta asutas Pariisis teatritrupi. Kuid ebaõnnestus ja suundus 1646. aastal Lõuna-Prantsusmaale ja seal rännati ringi. Saadi kogemusi ja saati küpseteks ning 1658.aastal, Pariisi naasmise järel, lavastati lühinäidend ,,Naeruväärsed eputised". Seda saatis menu. Järgmiste komöödiatega vihastas ta vaimulikud ja vanameelsed välja. 5 aasta pärast sai ta sisiki lavale tuua näidendi ,,Tartuffe". Selles kritiseerib ta kibedalt valevagadust ja kirikus levinud silmakirjatsemist. Sisu: Tartuffe on kavala ja osava silmakirjatseja võrdkuju, kellel puudub südametunnistus. Pereisa Orgon kehastab lihtsameelset, naiivset ja usaldabki oma poega kõiges. (nad moodustavad äärmuse) Lõpuks kavaldatakse Tartuffe ka üle, kuid selleks ajaks on asi läinud juba absurdseks, just Orgone´i pika ,,silmade avanemise" seisukohast. Himurus osutubki Tartuffe´i nõrgimaks kohaks. Komöödia lõpus- deus ex machina, mis pidi näitama austust monarhi vastu.
annaabi.ee 
