Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Silm". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
silmamuna, võrkkestal, silmalääts, kumer, kaitsevad, ripsmed, pisaravedelik, ripslihas, normaalsest, prillid, kiirte, prille, tavalisel, nõgus, nägemiselund, infost, silmalaud, servas, niisutav, eritub, uhub, tolmuosakesed, pupilli, kollatähn, kolvikesi, silmaava, silmale, paljas, teleskoop, binokkel, värvipimedus, kanapimedus, hallkae, kataraktKoostas: Silma välisehitus · Silm on nägemiselund. Umbes 90 % väliskeskkonna infost võtme vastu silmade abil. Silma kaitsevad · Silmakoopad koljus kaitse tagant ja külgedelt. · Kulmukarvad kaitse vee ja higi eest. · Ripsmed kaitse tolmu ja võõrkehade eest. · Silmalaud kaitsevad silmamuna eestpoolt. · Pisaravedelik niisutab, vähendab hõõrdumist, kaitse silma sattunud võõrkehade eest. Silma siseehitus Pimetähn ja kollatähn Nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rakke, seda piirkonda võrkkestal nimetatakse pimetähniks. Võrkkestal pupilli vastas on kollatähn, kus kolvikesi on kõige rohkem kõige teravama nägemisega piirkond. Kõige selgemini näeme otse silmaava vastas olevaid esemeid.
SILM JA NÄGEMINE Silma kaitsevad Silmakoopad koljus kaitse tagant ja külgedelt Kulmukarvad kaitse vee ja higi eest Ripsmed kaitse tolmu ja võõrkehade eest Silmalaud kaitsevad silmamuna eestpoolt Pisaravedelik niisutab, vähendab hõõrdumist, kaitse silma sattunud võõrkehade eest Silmalääts Pimetähn Klaaskeha Vikerkest Nägemisnärv Silmaava Sarvkest Võrkkest Kollatähn Ripskeha Valgekest Soonkest Nägemine Nägemisel peavad valguskiired läbima silma erinevaid osi ning jõudma võrkkestale.
Silm ja nägemine Silm- valgustundlik meeleelund. Umber 90% infost väliskeskkonnas võetakse vastu silma abil. Silm võimaldab täpselt hinnata kaugusi ja vahemaid, me näeme ruumiliselt. Nägemine- võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta. Silma kaitsevad : · Silmakoopad- kaitsevad silmamuna külgedelt ja tagant. · Silmalaud- kaitsevad silma muna eest. · Ripsmed- kaitsevad tolmu ja võõrkehade eest. · Kulmud- kaitsevad vee ja higi eest. · Pisaravedelik- niisutab silmamuna, vähendab hõõrdumist, kaitseb võõrkehade eest, parandab silma optilisi omadusi. Silmaosade ülesanded: Silmalihased- välised silmalihased liigutavad või hoiavad paigal silmi. Nad kindlustavad silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise eseme vaatlemisel või pilgu pööramisel. Lääts- ülesandeks on viia kujutis võrkkestale Klaaskeha- annab silmale kuju ja tugevuse, sisaldab vedelikku.
NÄGEMINE Sarvkest Silmaava Lääts Klaaskeha Võrkkest Võrkkestal tekib esemetest ümberpööratud ja vähendatud kujutis, mis kandub mööda nägemisnärvi ajju. Aju pöörab pildi õiget pidi ja inimene saab ümbritsevast õige ettekujutise. Kui objekt asub silmale lähedal, siis ripslihas tõmbub kokku ja lääts muutub kumeramaks ning vähendatud kujutis objektist tekib võrkkestale. Kui objekt asub silmast kaugemal, siis ripslihas lõtvub ja lääts muutub lamedamaks ning kujutis esemest tekib jällegi võrkkestale. Lühinägelikel inimestel tekib kujutis võrkkesta ette. Lühinägelikud kannavad kaksiknõgusate klaasidega prille ehk miinus prille. Miinus prillid vähendavad kiirte murdumist ja kujutis tekib võrkkestale. Kaugnägevus on seotud inimese vananemisega. Kaugnägevus tekib tavalisel 40. - 50. aastastel inimestel ning on põhjustatud silmaläätse elastsuse vähenemisest
SILM Mis on silm ? Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. Mis kaitseb silma ? Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Need lihased kindlustavad ka
väiksemad kui silma lahutusvõime. Harilikult loetakse inimsilma lahutusvõimeks 0,2 mm. See tähendab, et inimsilm on suuteline nägema objekte, mis on suuremad kui 0,2 mm. Silma siseehitus · Silmaava ülesandeks on reguleerida silma langevad valguse hulka. Kui valguskiired on liiga eredad, siis silmaava aheneb ning hämaras silmaava laieneb. · Silmaava taga on lääts. See on läbilaistev kaksikkumer keha, mida hoiab paigal ripslihas. · kord kumeramaks, kord lamedamaks. Läätse ülesandeks on teda läbivate valguskiirte murdmine, nii et need koonduksid ühte punkti. · Soonkesta all on võrkkest. See on silma tagumises osas olev kõige sisemine kiht, mis sisaldab miljoneid närvirakke ja nende jätkeid. · Võrkkestal asuvad närvirakud on valgustundlikud ja kuju järgi nimetatakse neid kepikesteks ja kolvikesteks. · Kepikesed võimaldavad näha nõrgas valguses,
Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abis saame ligikaudi 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi". ( Urmas Kokassaar, Mati Martin, Bioloogia põhikoolile IV. Lk. 68.) Inimese silmad on hästi kaitstud ,,Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugede servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku 2 eritub koguaegja seehoiab silmamuna niiske,vähendabhõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi
Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid. Inimene võtab informatsiooni vastu: · Nägemise · Kuulmise · Haistmise · Maitsmise · Kompimise · Lihatunnetuse abil Mis kaitseb silmi? Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes. Koopad kaitsevad silmi külgedelt ja tagant. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed takistavad tolmu ja teiste võõrosakeste silma sattumist. Silma kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisarvedelik. See hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Silma ehitus
analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritusele. Nägemine on võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta. Inimesel on kaks silma ja tavaliselt vaatleme esemeid korraga mõlema silmaga. Kahe silmaga vaadates näeb inimene ruumiliselt. Silma ehitus Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Need lihased
Sissejuhatus Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. 1.1 Mis kaitseb meie silmi? Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi.
MEELEELUNDID KOOSTAJA: KIRSTIN KARIS SILM Silma kaitsevad: Kulmud Ripsmed Silmalaud Silmakoobas Niisutav pisaravedelik SILMA SISEEHITUS Sarvkest - katab ja kaitseb silmamuna, suunab valguskiired järgmistele silmaosadele. Silma sisse jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkesta keskel paikneva silmaava ehk pupilli. Vikerkest ehk iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus Silmaava läbinud valguskiired langevad silmaläätsele Läätse ümbritseb ripslihas, mis muudab läätse kuju ja hoiab seda paigal Läätse ees on sültjas klaaskeha, mis aitab koondada valguskiiri Võrkkest katab silma tagaosa seestpoolt ja
SILM Silmad on nägemiselundid, mille abil saame ligikaudu 90% väliskeskkonnast vastu võetavast informatsioonist. Silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed takistavad tolmu ja võõrosakeste silma sattumist. Silmamuna kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik(ööpäevas 2-3milliliitrit). Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Täiskasvanu silmamuna u. 7 grammi, läbimõõt u. 2,5 cm. Meeste silmad on veidi suuremad. Eestpoolt katab ja kaitseb silmamuna läbipaistev sarvkest, sisse jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkesta keskel paikneva silmaava ehk pupilli. Hämaras on silmaava suurem, eredas valguses aga väiksem
Silma kaitse: luudest moodustunud silmakoobas kaitseb külgedelt&tagant. Eest ripsmed(kasvavad mitmes reas, takistades tolmu&teiste võõrosakeste sattumist silma)&silmalaud. Kaitseb veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Seda eritub koguaeg, hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed, parandab silma optilisi omadusi. Silmalihased kindlustavad kooskõlastatud&sujuva silma liikumise. Silmamuna ehitus: kerajas moodustis, kaetud mitme kestaga. Eestpoolt katab&kaitseb läbipaistev sarvkest, mis suunab valguskiired järgmistele silmaosadele. Vikerkesta keskel silmaava e pupill. Vikerkest e iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus. Silmaava taga silmalääts, sarnaneb luubiga. Selle ümber ripslihas, mis muudab läätsekuju või hoiab seda paigal. Pisaravedelik: niisutab, kaitseb hõõrdumise eest,
lihastunnetuse abil. Pimedatel on ntks hästi arenenud kuulmine, kompimine ja haistmine. Kurtidel on teravnenud nägemine. Tunderakud ehk retseptorid.Meeleelundites tekib närvipulss, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reg. Inimene vastavalt saadud ärritusele.Inimesed silmad asuvad luudsest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad.Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub silmamuna niisutav pisaravedelik. See eritub koguaeg ja hoiab silamuna niise, vähendab hõõrduumist ja takistab mirkoobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemaid tolmuosakesi ja parandab optilisi omadusi silmaomadusi.Silmi hoiavad paigal või liigutavad väikesed silmalihasd. Need
2. Silma ehitus. Joonis. Silma osade ehituslikud iseärasused ja ülesanded (joon lk 95) Vastus: Sarvkest aitab koondada valguskiiri läätsele Vesivedelik kaitseb läätse Silmaava selle kaudu pääsevad valguskiired läätsele Vikerkest reguleerib silmaava suurust Silmalääts murrab valguskiiri, nii et need koonduvad ühte punkti Ripslihas ümbritseb läätse ning muudab selle kuju ja hoiab ka paigal Kõvakest katab väljaspoolt silmamuna tagumist osa Soonkestas on rikkalikult veresooni, mis varustavad silma rakke hapniku ja toitainetega Võrkkest katab silma tagaosa seestpoolt ning selles on valgustundlikud rakud Kollatähn on koht võrkkestal pupilli vastas, kus nägemisteravus on kõige suurem Pimetähn on võrkkestal, kus pole valgustundlikke rakke ja algab nägemisnärv Nägemisnärv juhib närviimpulsid ajusse Klaaskeha aitab koondada valguskiiri 3. Mõisted: kepikesed, kolvikesed, kollatähn, pimetähn
13.03.2011 ISESEISEV TÖÖ 1. Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemise abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. Silma abielundid: kulmud - kaitsevad silmi mööda laupa allavalguva vedeliku (näit. higi) eest; silmalaud ja ripsmed - takistavad tolmu ja võõrkehade silmasattumist; pisaranääre - toodab pisaravedelikku, mis niisutab ja puhastab silma. Tähtsus nägemises: 1. sarvkest- läbipaistev sfääriline sidekesta osa, mis kaitseb silmamuna eestpoolt. Läbi sarvkesta sattub valgus silma. Sarvkest on peamine koht, kuhu manustatakse otseseid silmaravimeid. 2
Nägemine Inimese nägemisorganiks on silm. Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast.Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Vaatlemise teel saame hinnata eseme ruumilisust ning asukoha kaugust. Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Pisarvedelik hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Silma ehitus · Silmamuna kerajas moodustis, mis on omakorda kaetud mitme kestaga. Täiskasvanud inimese silmamuna on u 7 grammi ja läbimõõduga ligikaudu 2,5 cm.
Kannad kiivrit. Mis on tunderakkude ülesanne? Tunderakud ehk retseptorid võtavad väliskeskkonnast infot vastu. Iga retseptor reageerib kindlale ärritajale (nt helile, valgusele) Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss. Milline on silma ehitus? (vt õpikust joonist) Sarvkest - aitab koondada valguskiiri läätsele, vesivedelik - kaitseb läätse, silmaava - selle kaudu pääsevad valguskiired läätsele, vikerkest - reguleerib silmaava suurust, silmalääts - murrab valguskiiri, nii et need koonduvad ühte punkti võrkkestal, ripslihas - ümbritseb läätse ning muudab selle kuju ja hoiab ka paigal , kõvakest - katab väljastpoolt silmamuna tagumist osa, soonketas - leidub rikkalikult veresooni, mis varustavad silma rakke hapniku ja toitainetega, võrkkest -katab silma tagaosa seestpoolt ning selles on valgustundlikud rakud, kollatähn - koht võrkkestal pupilli vastas, kus nägemistugevus on kõige suurem, pimetähn- koht
Inimese silmad on hästi kaitstud Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugede servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub koguaegja seehoiab silmamuna niiske,vähendabhõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Need lihased kindlustavad ka silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise mingi eseme vaatlemisel ning pilgu pööramisel. Väliste silmalihaste väär asend põhjustab kõõrdsilmsust. Võrkkestal on valgustundlikud rakud
Inimese meeleelundid. Nägemine- Silm. Silma kaitse. · Silma kaitsevad silmalaud ja ripsmed. · Silmade kaitsesüsteemi kuulub ka niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silma niiske. · Silm asub silmakoobastes, mis kaitsevad silma tagant ja külgedelt. Silma ehitus. · Silmamuna- kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kihiga. · Sarvkest- katab silma eespoolt. Valguskiired tungivad läbi selle. Sarvkest suunab valguskiired järgmistele silmaosadele. · Silmaava ehk pupill- vikerkesta keskel paiknev must ava, kust liigub valgus läbi. Sõltuvalt valguse tugevusest muutub silmaava suurus. · Vikerkest ehk iiris- sisaldab pigmenti, millest olenb silmade värvus. Asub ümber pupilli.
Iirise keskele jääb silmaava ehk pupill, mille läbimõõdu muutmise teel kahe erineva lihase abil saab suurendada või vähendada silma langevat valgust. Pupilli ahendajat innerveerib parasümpaatiline närvisüsteem. Pupilli laiendajat innerveerib aga sümpaatiline närvisüsteem. b)ripskeha (corpus ciliare). Ripslihase ja läätse vahel on ligament (ligamentum Zinni), mis võimaldab läätse läbimõõtu muuta. Kui ripslihas pingutub, siis see ligament aga lõõgastub, lõdveneb ja lääts omandab oma elastsuse tõttu ümarama kuju. Vastupidiselt aga kui ripslihas ise lõõgastub, siis ligament pingutub ja lääts lameneb. Silma läätse ülesanne on oma läbimõõdu muutmise teel murda kiiri sedasi, et nad langeksid täpselt võrkkestale ja terava nägemise korral foveo centralise piirkonda (tsentraallohu piirkonda). c)pärissoonkest kõige sisemine võrkkest ehk reetina
Pimedatel on hästi arenenud maistmis, kuulmis ja haistmismeel, kurtidel aga nägemine. Tunderakud e. Retseptorid- võtavad vastu väliskeskkonnast informatsiooni. Asuvad luudest mood. Silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad ripsmed ja silmalaud, mis kasvavad laul mitmes reas ning takistavad tolmu ja väikeste osakeste silma sattumist. Samuti kaitseb ka niisutav pisarvedelik, mida eritub koguaeg ja see kaitseb ära hõõrdumise eest, takistab mikroobide arengut ja uhub ära silmalt väiksemad tolmu osakesed ja paradndab optilis omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad silmalihased, väliste silmalihaste väärasend tekidtab kõõrdsilmsust. Silmamuna- kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga.
tegevusi (näiteks seedimist). Jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. 9. Milline on silmaehitus. Silma erinevate kestade funktsioonid? Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Täiskasvanud inimese silmamuna kaalub umbes 7 grammi ja selle läbimõõt on ligikaudu 2,5 cm. Meeste silmad on naiste omadest veidi suuremad. Silma ees- ja tagaosa ehitus on erinev. Eespoolt katab ja kaitseb silmamuna läbipaistev sarvkest. Valguskiired tungivad sellest läbi. Kumer sarvkest suunab valguskiired järgmistele silmaosadele. Silma sisse jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkesta keskel paikneva silmaava ehk pupilli. Sõltuvalt valguse tugevusest muutub silmaava suurus, mis reguleerib silma langeva valguse hulka. Hämaras on silmaava suurem, eredas valguses aga väiksem. Silmaava suurus ei muutu hetkega, selleks kulub kindel aeg
SILM JA NÄGEMINE Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. MIS KAITSEB SILMA? Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. SILMA EHITUS Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Täiskasvanud inimese
hulgas. Põhilised põhjused on arvutiga ületöötamine, televiisori vaatamine, pidev silmadega töö, stress ning ülepinge. 4 2. SILMA EHITUS Silmamuna on umbes 7 grammi raskune ümar elund keskmiselt läbimõõduga 25 mm. Silma sisemus on täidetud läbipaistva zeleetaolise vedelikuga. Silma ees- ja tagaosa ehitus on erinev. Eespoolt katab ja kaitseb silmamuna läbipaistev sarvkest e. kornea, mis laseb valguskiirtel silma sisemusse pääseda. (Joonis 1.) Täpselt kornea taga paikneb iiris e. vikerkest, mis on läbipaistmatu ketas ning sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus. Värvilised lihased reguleerivad silma siseneva valguse hulka. Hämaras on silmaava suurem, eredas valguses aga väiksem. Pupill e. silmaava on tume auk iirise keskel, mis vastavalt iirise lihaste tööle kas laieneb või kitseneb. Joonis 1 Silma ehitus
Somaatiline närvisüsteem mood liikumis- ja meeleelundite närvid ja see korraldab suhtlust välismaailmaga. Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust. MEELEELUNDID säilitavad kontakti väliskk, võtavad vastu otsused. NÄGEMISELUNDID Silm 90% kogu infost, vahemaade hindamine, ruumilisus, asub silmakoobastes. Silmalaud ja ripsmed takistavad tolmu ja muude asjade silma sattumist. Pisaravedelik silma välispind niiske, parandab silma optilisi omadusi. Silmalihased hoiavad silmi paigal, aitavad liigutada, väikseimad lihased. SARVKEST katab ja kaitseb silmamuna. VIKERKEST e IIRIS ümbritseb silmaava, pigment, millest sõötub silmade värvus. SILMAAVA e PUPILL valguskiired läbivad, liiguvad läbi silmaläätse ja klaaskeha ning koonduvad võrkkestale.
BIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED (1) Silma ehitus. Erinevate osade ülesanded. Silmalaud, ripsmed ja pisaravedelik kaitsevad silma. Lihased on vajalikud silma liigutamiseks. Sarvkest katab ja kaitseb silma. Vikerkest annab silmale värvi, kaitseb päikese eest. Vikerkesta muutus on kõikidel inimestel erinev. Silmaava e. pupill sealt läheb valgus läbi, läheb väiksemaks ja suuremaks vastavalt valgusele. Reageerimine võtab natukene aega, sellepärast inimene ei näe hästi kui ta astub kas väga pimedasse või väga heledasse ruumi. Lääts ehitus sarnaneb luubile.
tingitud refleksi meetoditega. Silmad kui nägemiselundid Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. Mis kaitseb silma? Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased
● ANALÜSAATOR - meeleelundid koos närvide, juhteteede ja ajukoorekeskusega. Meeleelundid on: 1. nägemiselund SILM OCLULUS 2. kuulmis-ja tasakaaluelund KÕRV AURIS 3. haistmiselund - ninaõõne haistepiirkond 4. maitseelund - maitsmisnäsad 5. kompimiselund - nahatundlikkus SILM (nägemiselund) OCULUS Koosneb: (ümbritsevast kihistunud seinast ja sisemuses asuvast valgustmurdvast tuumikust) ● silmamuna ● abiaparaat: - silmalaud - silmalihased - pisaraaparaat Nägemisanalüsaator ● Silma võrkkest, mis on nägemisnärvi albil ühenduses koorealuste nägemiskeskustega, need suuraju poolkeraade kuklasagara koorega. - u 80% infost - silma kaudu: kujutlus välisilmast kui tervikust! Asukoht ● Silmakoopas (kaitseb silma!), ümbritsetud silmakoopa rasvkehaga, lihastega,
Meeleelundid koos närvide, juhteteede ja ajukoorekeskustega moodustavad nn. a n a l ü s a a t o r i. Nende abil kujuneb inimese teadvus ja mõtlemine, tekivad kujutlused välisilmast. Meeleelundid on tähtsaimaks vahendiks inimestevahelises suhtlemises, võimaldavad orienteeruda ümbritsevas keskkonnas ja vältida ohte. N Ä G E M I S E L U N D - silm oculus koosneb silmamunast ja abiaparaadist, mille hulka kuuluvad silmalaud, silmalihased ja pisaraaparaat. Silmamuna võrkkest on nägemisnärvi abil ühenduses koorealuste nägemiskeskustega ja need aju suurte poolkerade kuklasagara koorega - kõik need koos moodustavad nägemisanalüsaatori. Silm annab kujutluse välisilmast kui tervikust. Umbes 80% infost saame silma kaudu. Nägemiselund asub silmakoopas, mis on silmamunale ka kaitseks. Silmakoopa sügavus on keskmiselt 5 cm. Silmakoobas on vooderdatud periostiga, mis koopa tipul ja välisservadel on tihedalt luuga ühenduses
3 4 3 4 http://images.google.ee/images/luustik Lihased ja keha liikumine. Lihased on meie liikumiselundkonna aktiivsem osa. Lihaste põhiomadus on kokku tõmbuda ja lõtvuda. Lihaseid on vaja kehaosade liigutamiseks. Siseelundites tekivad samuti liikumised tänu lihastele. Lihased aitavad säilitada kehatemperatuuri, kaitsevad kõhuõõne elundeid ja annavad kehale kuju. Meie kehas on kolme tüüpi lihaseid: skeleti-, sile- ja südamelihased. Skeletilihased on vöötlihased, need koosnevad kimpudeks koondunud vöötlihasrakkudest. Lihas koosneb lihasrakkudest keskosas ja kõõlustest algus- ning lõpposas. Skeletilihased tõmbuvad kokku kiiresti ja nende tegevus allub meie tahtele. Lihaste kokkutõmbed saavad toimuda närvidesse saabuvate erutuste tõttu. Lihastel peab
Vanasti oli kohe näha, et klaas koosneb kahest erineva lihviga osast, müüd on see üleminek sujuv ning on olemas ka multifokaalklaasid, kus tugevus muutub pidevalt kogu klaasi ulatuses. Nende prillide eelised tulevad üsna selgelt välja, kui on vaja vaheldumisi vaadata arvutiekraani, paberit tema kõrval ja näiteks klaviatuuri. Selline tegevus koormab silma eriti just palju siis, kui nägemine on prillidega korrigeerimata või on prillid nii ammu välja 5 kirjutatud, et ei vasta enam silma vajadustele. On olemas spetsiaalsed prillid arvutiga töötamiseks, mida võib saada mõnest prillipoest. Nad on üsna kallid, aga pidevalt arvutiga töötav inimene võiks nad endale ikkagi muretseda. Arst kirjutab need eritehnoloogiaga valmistatud prillid välja nagu tavalised, aga lisab sõna "arvutiprillid". Palju oleneb sellest, kus on kuvar - kas silmade kõrgusel või allpool
18. Kirjelda silma ehitust ja erinevate osade funktsioone. Kuidas toimub valguse muutmine närvisignaaliks reetinal ning kuidas on sellega seotud nägemishäired? Silmamuna katavad eestpoolt laud, nende vahel on laupilu. Lauge katab väljastpoolt õrn nahk, seestpoolt sidekest e. konjunktiiv. Laugude toese moodustab tihedast sidekoest lau- e. tarsaalplaat e. tarsus, milles paiknevad muundunud rasunäärmed (tarsaalnäärmed). Lau vabal serval on tugevad karvad - ripsmed Ninapoolse nurga läheduses on kummalgi silmalaul pisarapunkt. Pisaraaparaadi peamine osa on silmakoopa ülemises välimises nurgas paiknev seroosne pisarnääre, mille nõre niisutab ja puhastab pidevalt side- ja sarvkesta. Pisaravedelik nõristub silma sisenurga kaudu pisarakotti ja sealt nina - pisarajuha kaudu ninaõõnde. Laugude sidekoes asetseb osa silma sõõrlihasest. Sidekest jätkub konjunktivaalvõlvi kaudu silmamunal. Silma ninapoolses nurgas on sidekesta volt, poolkurd.
annaabi.ee 
