FÜÜSIKA KT VASTUSED . A. 1. 1) 300 000 , murdub , ....(eitea seda ) 2..... , tõeline , näiline , kaugemal , lähedalt , luubiga ,.... 3. silmalääts , läätsepingutav lihas ja sarvkest 4. korvikesteks ja kepikesteks 5. pingutava lihase , silmaläätse , kumeramaks ja selle fookuskaugus 6.ees , nõgusläätsedega 7. kaugelenägijad , lühinägijad . 2. f = 2mm = 0.002 m D=? D= 1: f ( murrujoonega ) D= 1 : 0,002 m = 500 dptr V. 500 dptr . 3. D= 6 dptr f =? 1: D f = 1: 6 = 0,166... = 0,2 m V. inimese silma fookuskaugus on 0.2 m . B. 1. 1. nõgusad , koondab , hajutab , fookuskauguse , optilise tugevuse 2. lääts , ümberpööratud , kinoaparaatides , fookuse , kahekordne fookus , pikksilmas kujutise ümberpööramiseks . 3. võrkkestale , tõeline , vähendatud , ümberpööratud 4
moodustavad tasakaaluelundi. Kurtus- ei kuule midagi. Kuulmislävi- väikseim helitugevus mida inimene kuuleb. Maitsepung- tunderakud ek retseptorid. Hasiterakk- lõna tundmiseks vajalik. Silma kaitseb ja katab läbipasitev sarvkest. - · Silmalaud(pilgutamine puhastab) · Pisaravedelik (kannab tolmu silmadest) · Ripsmed (piirab tolmu) · Kulmud ( kaitseb higi ja lõõgi eest) Lühinägijal tekib kujutis tekib kujutis võresta ette , kaugnägijal aga taha. Lühinägijad: 30%, näevad lähedale hästi ( liiga pikk silmamuna või liiga pikk lääts), nõguslääts, -prillid. Kaugnägaija: 50% ( kõik imikud) näevad kaugule hästi( liiga ümar silmamuna) ,kumerlääts, +prillid. Silma eristab punast , sinist ja kollast põhivärvi. Silmade tervis: · Õige lugemiskaugus. 30- 35cm · Õige valgustus · Ei loe bussis/rongis · Toitumine- mustikad, porgand, kala, lihatooted · Arvutis max 45 minutit
Kujutised Kujutised tekivad kohas, kuhu koonduvad valguskiired või nende pikendused. Tõelise kujutise korral lõikuvad valguskiired ja teda saab tekitada ekraanile. Näilise kujutise korral lõikuvad kiirte pikendused ja seda ekraanile tekitada ei saa. Kõik valguskiired, mis läbivad optilist keskpunkti, liiguvad otse edasi. Silm Kolvikesed ja kepikesed. Nägemise seisukohalt jaotatakse inimesed kolme rühma: lühinägijad, normaalnägijad, kaugnägijad. Normaalnägijad- Näevad kaugele ja lähedale. Lühinägijad- Lähedale näevad, kaugele ei näe. (Silmas toimub liiga kiire valguse murdumine) Kaugnägijad- Kaugele näevad, lähedale ei näe. (Silmas toimub liiga aeglane valguse murdumine) Valge valgus on liitvalgus mis koosneb kõigist spektri värvidest. Keha näeme värviliselt kuna kehale langeva liitvalguse korral peegeldub tagasi see spektri
Kujutised Kujutised tekivad kohas, kuhu koonduvad valguskiired või nende pikendused. Tõelise kujutise korral lõikuvad valguskiired ja teda saab tekitada ekraanile. Näilise kujutise korral lõikuvad kiirte pikendused ja seda ekraanile tekitada ei saa. Kõik valguskiired, mis läbivad optilist keskpunkti, liiguvad otse edasi. Silm Kolvikesed ja kepikesed. Nägemise seisukohalt jaotatakse inimesed kolme rühma: lühinägijad, normaalnägijad, kaugnägijad. Normaalnägijad- Näevad kaugele ja lähedale. Lühinägijad- Lähedale näevad, kaugele ei näe. (Silmas toimub liiga kiire valguse murdumine) Kaugnägijad- Kaugele näevad, lähedale ei näe. (Silmas toimub liiga aeglane valguse murdumine) Valge valgus on liitvalgus mis koosneb kõigist spektri värvidest. Keha näeme värviliselt kuna kehale langeva liitvalguse korral peegeldub tagasi see spektri
· annab närviimpulsid (rakkude erutuse) edasi ajju Nägemishäired Kõige sagedamini esineb inimestel nägemishäiretest lühi- ja kaugnägevust. Lühinägevus võib tekkida juba koolieas ning kuna silmade koormus on koolis üsna suur, siis võib see ka süveneda. Kaugnägevus on seotud inimese vananemisega. Kaugnägevus tekib tavalisel 40. - 50. aastastel inimestel ning on põhjustatud silmaläätse elastsuse vähenemisest. · Normaalnägijad (30%) · Lühinägijad (20%) · Kaugelenägijad (50%) Lühinägevus Silmamuna normaalsest pikem või silmalääts liiga kumer. Pilt tekib võrkkesta ette. Täpselt nähakse ainult lähedal olevaid objekte. Miinus prillid vähendavad kiirte murdumist ja kujutis tekib võrkkestale. Lühinägelikel inimestel Lühinägelikud kannavad tekib kujutis võrkkesta ette kaksiknõgusate klaasidega prille Kaugnägevus
Seda võrkkesta osa nimetatakse kollatähniks. Kollatähnis on nägemisteravus kõige suurem. On ka mõned inimesed kes ei suuda mõningaid värvusi eristada, tavaliselt roheline ja punast. Need on värvipimedad ehk daltoonikud. 5 1.5 Elu pimedana Neid, kes halvasti näevad, nimetatakse osalise nägemispuudega inimesteks. Paljud meie seast on kas lühinägijad või kaugelenägijad. Suurem osa pimeduse vormidest esineb vanematel inimestel, ent haigus või trauma võivad silmi igas vanuses kahjustada. Mõnikord võib laps sündida pimedana või tugeva nägemispuudega. Ainult üks viiest nägemispuudega inimesest on täiesti pime. Enamik neist näeb teatud määral, ainult et ähmaselt. Tihti õpivad nad oma teisi meeli nii hästi kasutama, et kõrvalseisja ei oska aimatagi, kui piiratud nende nägemisvõime tegelikult on.
laserspektroskoopia meetodil. 43. Kujutise läbi läätsede joonistamine. Tekkinud kujundi iseloomustamine. Kumerlääts: 1. Teisel pool läätse. 2. Suurendatud ning näiline, asja ees. Nõguslääts: Näiline kujutis, väike, läätse ja asja vahel. 44. Mis on optiline tugevus? Ühik. Läätse fookuskauguse pöördväärtus. 1 dpt. 45. Kuidas jagunevad nägijad ja kuidas parendatakse? Normaalnägijad (30%) Lühinägijad (20%) ehk nõguslääts Kaugele nägijad (50%) + ehk kumerlääts 46. Mis on luminofoor ja luminesenss? Luminofoor on aine, mis luminesenssvalgust kiirgab. Luminesenss on mittesoojuslik helendus. 47. Valguse interferents ja difraktsioon? Kuna tekib hele ja kuna tume triip? Valguse inferents on kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad üksteist.
43. Kujutise läbi läätsede joonistamine. Tekkinud kujundi iseloomustamine. · Kumerlääts: 1. Teisel pool läätse. 2. Suurendatud ning näiline, asja ees. · Nõguslääts: Näiline kujutis, väike, läätse ja asja vahel. 44. Mis on optiline tugevus? Ühik. Läätse fookuskauguse pöördväärtus. 1 dpt. 45. Kuidas jagunevad nägijad ja kuidas parendatakse? · Normaalnägijad (30%) · Lühinägijad (20%) ehk nõguslääts · Kaugele nägijad (50%) + ehk kumerlääts 46. Mis on luminofoor ja luminesenss? Luminofoor on aine, mis luminesenssvalgust kiirgab. Luminesenss on mittesoojuslik helendus. 47. Valguse interferents ja difraktsioon? Kuna tekib hele ja kuna tume triip? Valguse inferents on kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad üksteist. Difraktsioon on nähtus, kus lained
2) joonspekter - annavad kõik gaasilised ained madalal rõhul. 43. Mis on, miks ja kus kasutatakse spektraalanalüüsi? Joonspektri alusel tehakse kindlaks aine keemiline koostis. 44. Oskad konstrueeruda kujutist läi nõgus- ja kumerläätse, oskad iseloomustada tekkinud kujutist? Kumerad läätsed koondavad valgust, nõgusad läätsed hajutavad valgust. 45. Optiline tugevus (ühik). dioptria 46. Kuidas inimesed jagunevad nägemise järgi, kuidas parendataktse? 1) tavanägijad 30% 2) lühinägijad (nõguslääts) 20% 3) kaugnägijad (kumerlääts) 50% 47. Valguse difraktsioon ja millal on märgatav Nähtus, kus lained painduvad tõkete taha. 48. Interferents ja tekkimise tingimus, interferents kiledes. Kahe laine liitumine, mille tulemusena võnkumised tugevdavad või nõrgendavad teineteist. Millal tekib lainete liitumisel hele triip ja millal tume triip? (võib teha joonise) .... 49. Miks seebimull värviline?
neeldumisspektrite abil. Spektraalanalüüsi eelised keemilise analüüsi ees: 1. ei mõjuta aine keemilist koostist; 2. piisab väikestest ainekogustest; 3. ainet saab uurida eemalt (in situ) ilma laborisse toomata. 48. Optiline tugevus (ühik). Dioptria on optilise kauguse mõõtühik. 1dpt on niisugune kumerläätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on 1m. 49. Kuidas inimesed jagunevad nägemise järgi, kuidas parendataktse? Lühinägijad - ei näe kaugele (nõguslääts) 20% Kaugnägijad - ei näe lähedale (kumerlääts) 50% Osaline värvipimedus – ei erista kõiki värve. Peamiselt punast ja rohelist. Täielik värvipimedus – Must/hall valge 50. Valguse difraktsioon ja millal on märgatav? Nähtus, kus lained painduvad tõkete taha. 51. Interferents ja tekkimise tingimus, interferents kiledes . Kahe laine liitumine, mille tulemusena võnkumised tugevdavad või nõrgendavad teineteist. 52
annaabi.ee 
