passive: The room was being cleaned when I arrived. Küsimuste moodustamisel passiivis kasutame samu reegleid nagu jutustavate lausete puhulgi, pidades silmas, et tegusõna oleks küsivas vormis: Aktiiv: Have they opened the new shopping centre yet? Passiiv: Has the new shopping centre been opened yet? Ainult transitiivseid tegusõnu (=tegusõnu, mis võtavad sihitise) saab panna passiivi. Aktiiv: Jackie lives on the third floor. (live ei võta sihitist, passivi moodustada ei saa.) NB! Mõningaid transitiivseid tegusõnu (have, exist, seem, fit, suit, resemble, lack jne) ei saa passiivseks muuta: Rick has a red jumper. (NOT: A red jumper is had by Rick) Mõnel tegusõnal on kaks sihitist. Nt sõnal give: Somebody gave the police the information. (= Somebody gave the information to the police.) sihitis 1 sihitis 2 Seetõttu on võimalik teha kaks passiivi lauset: The police were given the information.
Sihitis käib kaasas sihilise tegusõnaga. Õpetaja kirjutab hinde. Õpetaja kirjutab hinnet. MÄÄRUS (m) TÄIEND (t) ...kuulub kuulub tegusõna juurde. ...kuulub nimisõna juurde. On olemas: ...teeb nimisõna täiuslikumaks. - KOHAMÄÄRUS (kus?, kuhu?, kust?), mis ...täiendab nimisõna. näitab KOHTA (km) ...saab täiendada alust, sihitist või öeldistäidet. - AJAMÄÄRUS (millal?), mis näitab AEGA ... vastab küsimustele missugune?, kelle? või (am) mille?. - VIISIMÄÄRUS (kuidas?), mis näitab VIISI Mädanenud(t) õun vedeleb ema(t) laual. (vm) - HULGAMÄÄRUS (mitu?, kui palju?), mis näitab HULKA (hm) - Ja veel teisigi, näiteks valdajamäärus. Ma jooksin eile(am) kiiresti(vm) kooli (km), kuid hilinesin ja kohtasin kahte(hm) õpetajat.
järgmistel küsimustel). Eesti keeles on 14 käänet – nimetav, omastav, osastav, sisseütlev, seesütlev, seestütlev, alaleütlev, alalütlev, alaltütlev, saav, rajav, olev, ilmaütlev, kaasaütlev. Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna(fraasi) süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses. See tähendab, et ühelt poolt näitab kääne lause moodustajate vahelisi alistusseoseid (mis mida laiendab) ja eristab lauseliikmeid (alust, sihitist jt) omavahel. Teiselt poolt on kääne vahend, millega näidatakse, kas nimisõna(fraasi)ga tähistatu on tegija, tegevusvahend, tegevuskoht vms. 8. Eesti keele arvukategooria liikmed. Arv ehk nuumerus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab asjade, olendite jms hulka. Eesti keeles on arvukategoorial kaks liiget – ainsus ehk singular ja mitmus ehk pluural –, mis eristavad üht (ainsus) kahest või enamast (mitmus). Tunnused on mitmusel de-mitmus ja vokaalmitmus
regionaalminister. Hasartmängust, välja arvatud tegevusloaga hasartmängust, ja loteriist… Omastavas käändes järellisand eraldatakse ühe komaga. Lydia Koidula, meie ärkamisaja suurima luuletaja haud asub Metsakalmistul. Paljude asjade, näiteks raamatute kättesaadavus on paranenud. Meie, sõprade vahel polnud saladusi. Tartus, meie ülikoolilinnas, on palju tudengeid. Kui lisand laiendab omastavas käändes sihitist, eraldatakse ta komaga mõlemalt poolt. Leidsin üles Reinu, oma kunagise klassivenna, ja kutsusin ta endale külla. Komaga ei eraldata olevas käändes ja kui-lisandit. Onu vanema inimesena ei võtnud noorte trallist osa. Onu kui vanem inimene ei võtnud noorte trallist osa . Järeltäiendi või –lisandi esiletõstmiseks võib selle eraldada komade asemel mõttekriipsudega.
Omastavas käändes täiendi või kaassõna laiendi järellisand komastatakse vaid eest. Nt Lydia Koidula, meie ärkamisaja suurima luuletaja haud asub Metsakalmistul. Ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja, kes muudab ravimi, sealhulgas kliinilise uuringu ravimi märgistust, peab .. Paljude asjade, näiteks raamatute kättesaadavus on paranenud. Meie, sõprade vahel polnud saladusi. Vaid juhul, kui lisand laiendab omastavas käändes sihitist, eraldatakse ta komaga mõlemalt poolt. Nt Leidsin üles Reinu, oma kunagise klassivenna, ja kutsusin ta endale külla. Komaga ei eraldata: a. olevas käändes ja kui-lisandit, nt Onu vanema inimesena ei võtnud noorte trallist osa. Onu kui vanem inimene ei võtnud noorte trallist osa; b. vähendava või hellitleva varjundiga ilma täienditeta järellisandit, nt Laps rumaluke ei saa veel asjadest aru; c
- Kui järellisand on omastavas käändes, siis pannakse koma ainult lisandi ette - Komaga ei eraldata järellisandit järgmistel juhtudel: - lisand on olevas käändes(Ants korrapidajana) - kui-lisandit(tema kui professionaal) - Kaks tavalist lause alguse tüüpi: - alus-öeldis - sihitis või määrus- öeldis- alus - Lihtlauset, milles on kõrvuti mitu samale küsimusele vastavat sõna(ühendit)- mitu alust, sihitist või määrust-, nim. koondlauseks. Koondlause korduvad lauseliikmed eraldame üksteisest koma, sidesõna või koma ja sidesõnaga. - Koondlauses ei panda koma sidesõnade ja, ning, ega, või, ehk, nii..kui ka ette. - Koondlauses pannakse koma sidesõnade kuid, aga, vaid, ent ette. - Koolonit kasutatakse koondlauses siis, kui korduvate lauseliikmete ees on kokku- võttev sõna.(mul on neli head sõpra), (kelle) - kokkuvõttev sõna: loe, te ja lu.
väljendus. Lausung - mingis kontekstis öeldud lause kus tõuseb oluliseks suhtluseesmärk. üksikud laused pole lausungid! Voor - algab siis kui üks hakkab rääkima ja lõppeb kui teine hakkab rääkima. Fraas - lause osa, ühte süntaktilist rolli täitev osa lauses, lause ehituskivi . Võib olla ühe sõna pikkune, fraas aga pole terviklik lause - ei tule tervet mõtet, ta on osa sellest. Transitiivne-intransitiivne - sihiline (sihitist sisaldav lause)-sihitu. sihilised verbid - nõuavad enda juurde sihitist. Sihilist verbi võib kasutada ka sihitus lauses jms. Süntaktilised seosed: 1) Tasandilised seosed (mingid sõnad teiste suhtes alluvad või võrdsed) Rinnastav – võrdsed. ____ ja____. „Koer ja kass lösutasid diivanil.“. Alistav – üks allub teisele, astmeline, pealause ja kõrvallaused. -------,_____. 2) Morfoloogiliselt väljenduvad seosed Ühildumine e kongruents
nimisõna (venna ratas).Täiend väljendab omadust. Eriliigiliste täiendite ette koma ei käi- Ostsin emale punase pika mantli kui on samaväärsed täiendid, siis kasutatakse koma- Ta on tark, kaval ja ontlik loom. ! kui täiendite vahele saab panna =, siis käib koma ! 4. Koondlause erinevad tüübid.(õp lk 179, 197 ja 199) Koondlaused on sellised lihtlaused, milles on korduvaid sama funktsiooniga lauseliikmeid. Nii võib koondlauses olla kaks või enam alust, sihitist, määrust, öeldistäidet, täiendit või öeldist. Korduvad lauseliikmed on rinnastatud, see tähendab ühendatud kas koma või sidesõnaga. Koondlause liikmete puhul ei pea nende samasisulisi osi kordama. Isa ostis turult piima, juustu, leiba ja saia. Maasika-, pirni-, õuna- ja kirsi kompott. 5. Üte(õp lk 178 ja 197) Üttega väljendatakse lauses seda, kelle poole pöördutakse. (Mart, too pliiats siia). Üte eraldatakse ülejäänud lausest komadega
. Aktiivlausete muutmine passiivlauseiks (Changing active sentences into passive) j;iii.::,,f+ Kui aktiivlause verb on sihiline, s.t n6uab sihitist, l:ll:,ff saab seda lauset muuta passiivlauseks. fjir',..j,)1fi Active: Jane (alus) bd*ed (deldis lihrminevikus) a ca,(e i.ijiii
tegevus tulemuseni (teostumiseni) jõudnud, teises jõuab selleni tulevikus, mõlemas lauses esineb asja märkiv sihitis uus seelik. Kui aga üks või mitte kumbki täissihitise valiku tingimus pole täidetud, kasutatakse osasihitist. Näiteks lauses Virve õmbles endale uut seelikut märgib sihitis küll asja, kuid tegevuse tulemuslikkus siit ei järeldu (selle kohta ei võeta seisukohta). 15. Mis juhtudel on sihitis nimetavas käändes? Osastavas käändes sihitist nimetatakse osasihitiseks, omastavas või nimetavas käändes sihitist aga täissihitiseks. 5 Tingimused, mille puhul täisihitis pannakse nimetavasse käändesse, on üldjuhul järgmised: · kui täissihitis on vormilt või sisult mitmuslik, nt Isa viis lapsed lasteaeda. Isa viis kaks last lasteaeda. · kui öeldisverbiga väljendatakse käsku, nt Vii laps lasteaeda
Morfoloogia Eesti keele käänded Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna(fraasi) süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses. See tähendab, et ühelt poolt näitab kääne lause moodustajate vahelisi alistusseoseid (mis mida laiendab) ja eristab lauseliikmeid (alust, sihitist jt) omavahel. Teiselt poolt on kääne vahend, millega näidatakse, kas nimisõna(fraasi)ga tähistatu on tegija, tegevusvahend, tegevuskoht vms. Eesti keeles on 14 käänet: nimetav siil 1. nominatiiv kes? mis? omastav siili 2. abstraktsed ehk grammatilised käänded genitiiv kelle? mille? osastav siili 3. partitiiv keda? mida?
Lisaks indef. Artiklile väljendavad indefiniitsust veel mõningad pronoomenid (nt ka ee k mingi, üks). Definiitsust võib väljendada ka muul viisil, näiteks ühildumisega. Näiteks ungari keeles on verbi pööramisel kaks süsteemi. Üht süsteemi (näiteks a, ainsuse 1. Isiku lõpp ak) kasutatakse siis, kui sihitis on indefiniitne; teist süsteemi (näide b, ainsuse 1. Isiku lõpp om) siis, kui sihitis on definiitne Kui lauses eiole sihitist, kasutatakse samu lõppe mis indefiniitse sihitise korral. Aspekt · Aspekt on grammatline kategooria, mis seostub tavaliselt verbiga ning väljendab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi. · Aspekti märgivad tavaliselt verbi afiksid, abiverbid · Näiteks: He is talking. Konstuktsioon be + -ing väljendab progressiivset aspekti. Imperfektiiven aspekt on aspekt, mis välejdab sündmust või seisundit, võttes arvesse selle
ergatiivkeeltes ei saa. Absolutiiv-ergatiivkeeltes saab kasutada nimetusi agent ja patsient, mis vastavad komplekssemas ehk nominatiiv-akusatiivkeele subjektile ja objektile. Patsient vastab akusatiivkeele sihitisele. Agent vastab subjektile. S nominaalfraas, millele vastab subjekt inglise intransitiivses lauses. A nominaalfraas, millele vastab subjekt transitiivlauses. P nominaalfraas, millele vastab objekt transitiivlauses. Keeltes on 2 lause põhitüüpi: 1) Poiss magab. sihitist pole, seega intransitiivne lause. ,,Poiss" = ainus nominaalfraas. 2) Poiss keedab suppi. ,,suppi" = objekt, ,,poiss" = subjekt, nominatiivis nominaalfraas. Intransitiivsed verbid jagunevad 2 rühma, st on duaalne strateegia intransitiivse lause argumendi vormistamisel: 1) Mitteergatiivsed verbid on süvasubjekt (jooksma, laulma) 2) Mitteakusatiivsed verbid pole süvasubjekti, pindsubjekt on süvasubjekti väljendus (kukkuma, jääma). 10
`perfekt' s v k <------------------------------------------------------> `pluskvamperfekt' Isik näitab tegija olemust lähtuvalt kõnelejast. Tegusõna omab isikule vastavaid pöördelõppe. transitiivne/intransitiivne lause ja verb võivad olla: sihilised: nt poiss vaatas telekat; vaatama tahab sihitist sihitud: nt poiss jookseb mööda tänavat Kõneviis näitab kõneleja suhet lausega väljendatusse - kindel kõneviis - tunnust pole, aga on isikulõpp; - käskivas kõneviisis lõppu pole (mitmuses on!); - umbmäärane kõnebiis; - tingiv kõneviis; - jussiiv (tehku, laulgu, mingu) seda vormi saab kasutada tegelikult kõikide isikutega. Tegumood näitab subjekti ja objekti suhteid lauses
VI kk-st suur/te, uu/te, küün/te, kä/te VII kk-st mõte/te, `pääsme/te, ratas/te, `armsa/te, `mandrite te ~ de VI kk-st koer/te ~ `koera/de 26. Kääne Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna(fraasi) süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses. See tähendab, et ühelt poolt näitab kääne lause moodustajate vahelisi alistusseoseid (mis mida laiendab) ja eristab lauseliikmeid (alust, sihitist jt) omavahel. Teiselt poolt on kääne vahend, millega näidatakse, kas nimisõna(fraasi)ga tähistatu on tegija, tegevusvahend, tegevuskoht vms. Eesti keeles on 14 käänet: Lisaks loetletuile on eesti keeles vähestest sõnadest võimalik moodustada kaviisiütlevat käänet ehk instruktiivi, nt palja jalu ~ paljajalu, lehvivi hõlmu. Niisuguseid vorme ei saa tänapäeva keeles siiski täis- väärtuslikeks käändevormideks pidada, kuna neid saab moodustada ainult vähestest sõnadest.
Ühildumine ehk kongurents: klassi-, definiitsus-, isikuühildumine (subjekti ja objektiühildumine); rektsioon Eraldi morfeem (näit possessiivsufiks) Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed (lauseliikmed, teema-reema suhted jne) Sõnajärje tüpoloogia: SOV-45% SVO - 42% VSO -9% VOS- 3% OVS-1% Muid parameetreid: PREP/POST; NG/GN; NA/AN; Universaalsed tendentsid: VO;PREP; NG; NA; OV;PSP;G;AN http://wals.info/feature/87 -AN Sõnajärg Agenti ja patsienti ( või alus ja sihitist) võidakse sihitislikus lauses eristada ka nende vastastikuse järjestuse alusel. Sõnajärg on eriti oluline neis keeltes, kus : Agenti ja patsienti aitab eristada ühildumine - verbile lisandub marker, mis märgib, kumb osaline sihitislikus lauses on alus ja kumb sihitis. Eesti keeles ühildab verbi ainult alus. Ühildumine võib toimuda isikus ja arvus. KLASSIÜHILDUMINE Süntaksi teooria Generatiivne süntaks, transformaatsioonid Sytnatctic structures, Aspects of the theory of Syntax
vokaalmitmus, mis avaldub omakorda kahe tüübina (nt `aasta/i/s, õnnelike/s). 26. Käändekategooria. Käänete funktsioonid ja lõpud. Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna(fraasi) süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses. See tähendab, et ühelt poolt näitab kääne lause moodustajate vahelisi alistusseoseid (mis mida laiendab) ja eristab lauseliikmeid (alust, sihitist jt) omavahel. Nimetav on abstraktne kääne, mille põhifunktsiooniks on vormistada a) täisalust, nt Lind istub pesal. Samuti vormistab nimetav alusele lähedasi lauseliikmeid: b) absoluuttarindi tegevussubjekti, nt Lind istub pesal, tiivad sorgus; c) ütet, nt Võta end kokku, Juku; d) alusega ühilduvat öeldistäidet, nt Ilm on ilus. Kindlatel tingimustel vormistab ta: e) täissihitist, nt Praht visati lõkkesse;
3)Teema viitab esemetele või olenditele, mis paiknevad kusagil või alluvad asukohamuutusele; samuti esemetele või olenditele, mis on kellegi omanduses või mille omanik muutub. 4)Saaja väljendab omanduse ülekande lõpp-punkti. 5)Siht väljendab paiknemise muutuse lõpp-punkti. Veel nt ka: Asukoht, Allikas, Tee, Instrument ehk vahend, Kogeja 54. Sõnajärg -Agenti ja patsienti (või alust ja sihitist) võidakse sihitislikus lauses eristada ka nende vastastikuse järjestuse alusel. Sõnajärg on eriti oluline neis keeltes, kus käändeid on vähe või üldse mitte ning kus ka verbiga ei märgita, mis on lauses alus, mis öeldis. Eesti keeles võivad alus ja sihitis olla mistahes järjekorras, järjekord sõltub pigem rõhust ja sellest, kas osalised on varasemast tekstist tuntud või mitte. 55
jagunevad adverbiaalsed, realtiivsed, kompaktilised`? morfosüntaktilised: ühildumine / eraldi morfeem sõnajärje kaudu : english - who was the killer? Sõnajärje tüpoloogia SOV 45% Ma õuna söön SVO 42% Ma söön õuna VSO 9% Söön ma õuna VOS 3 % Söön õuna ma OVS 1 % Õuna söön ma (objet markeeritud tavaliselt) muid parameetreid : PREP/POST; NG/GN. NA/AN; universaalsed tendentsid VO: PREP, NG, NA OV: PSP, GN; AN Sõnajärg ühildumine võib näidata tegijat/ sihitist; kui üldse keeles on marke, et objekt on markeeritud, võib seda otsida asesõnadest - he hit him (markeeritud); eesti keel os. kääne Ühildumine eesti keeles ühildub verbi ainult alus, ühildumine võib toimuda isikus ja arvus. Mina lõin Tarmot - Karu sööb mett - Karud sõid mett Ungari keeles tuleb arvestada ka (in)definiitsust, samuti markeeritakse verbivormis nii alususe kui sihitise omadusi Vene keeles sooühildumine
Skemaatiliselt: P=S; A Kasutatud glossid A agent P patsient S mittesihtisliku lause ainuke osaline ABS absolutiiv ERG ergatiiv NOM nominatiiv (nimetav kääne) ACC akusatiiv (sihitav kääne) DEF definiitne pööramine INDEF indefiniitne pööramine SG ainsus PST minevik DAT daativ PASS passiiv ANTIPASS antipassiiv MASC meessoo marker FEM naissoo marker Süntaks Sõnajärg Agenti ja patsienti (või alust ja sihitist) võidakse sihitislikus lauses eristada ka nende vastastikuse järjestuse alusel. (Agenti ja patsienti aitab eristada ühildumine verbile lisandub marker, mis märgib, kumb osaline sihitislikus lauses on alus ja kumb on sihtis.) Sõnajärg on eriti oluline neis keeltes, kus käändeid on vähe või üldse mitte ning kus ka verbiga ei märgita, mis on lauses alus, mis öeldis. Eesti keeles võivad alus ja sihitis olla mistahes järjekorras, järjekord sõltub pigem rõhust ja
Puu langetamise heli on こ homofoon 許 m¨argiga. 源 参考 ⇒ 戸 ⇒啓 源 参考 ⇒斤 ⇒許 1 koht, asend, positsioon lis 2 sihitist n¨aitav abitegus˜ona 5 kasut. pasiivi konstruktsioonides 3 asukohta n¨aitav abis˜ona 6 umbes, parasjagu 4 kui, siis konstruktsioonides SIIS rol- 7 koht 風 ¨ OKE LO ¨ SAGEDUS B . KANJI SHOHO 9 240 448 126 卜文
annaabi.ee 
