Absolutiiv ergatiivsed keeled - on keeled, mille sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A Abstraktne/süsteemi tähendus mitte konkreetsed tähendused täpsemas semantilises analüüsis Adstraat naaberkeelte vastastikune mõju Aeg väljendab tegevuse või olukorra suhet mineviku, oleviku või tulevikuga
lisamine igale morfeemile (glossimine) Morfoloogia: on keeleteaduse haru, mis uurib keele sõnade sisestruktuuri morfeeme, nende moodustamist ja liitmist sõnadeks. Muutumine: sama tähendusega morfeemi kuju erinevates ümbrustes muutub Naaberpaar: mitmest voorust koosnev dialoogi osa, mis tavaliselt järgib kindlaid reegleid (nt tervitus - vastutervitus, küsimus - vastus). Nominatiiv-akusatiivsed keeled: keeled, milles markeeritakse sihitisliku lause agenti (A) ja mittesihitisliku lause ainsat osalejat (S) ühtmoodi; sihitisliku lause patsienti (P) aga teisiti (markeeritud käändega); skemaatiliselt: A = S; P Patsient: (semantiline roll) lause osaline, kes või mis on kas mingis seisundis või mingites tingimustes või siis allub seisundi või tingimuste muutustele Pertseptiivne foneetika: (nimetatakse ka tajufoneetikaks) uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelise eristamist ja tajumist (äratundmist).
morfoloogilise info lisamine igale morfeemile (glossimine) Morfoloogia - on keeleteaduse haru, mis uurib keele sõnade sisestruktuuri – morfeeme, nende moodustamist ja liitmist sõnadeks. Muutumine - sama tähendusega morfeemi kuju erinevates ümbrustes muutub Naaberpaar - mitmest voorust koosnev dialoogi osa, mis tavaliselt järgib kindlaid reegleid (nt tervitus - vastutervitus, küsimus - vastus). Nominatiiv-akusatiivsed keeled - keeled, milles markeeritakse sihitisliku lause agenti (A) ja mittesihitisliku lause ainsat osalejat (S) ühtmoodi; sihitisliku lause patsienti (P) aga teisiti (markeeritud käändega); skemaatiliselt: A = S; P Patsient(semantiline roll) - lause osaline, kes või mis on kas mingis seisundis või mingites tingimustes või siis allub seisundi või tingimuste muutustele Pertseptiivne foneetika(nimetatakse ka tajufoneetikaks) - uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelise eristamist ja tajumist (äratundmist).
KOKKU LAHKU NÄITED ainsuse nimetavas vesiveski, nahkmööbel, verivorst, käändes või lühitüveline inimväärikus, betoontala sõna ainsuse omastavas olev jahikoer, taskukell, seapraad, marjakorv, NS, kui see mõiste sõiduauto, märtsikuu märgib liiki või laadi sihitisliku täiendiga konkreetse üksikjuhtumi rukkilõikus, kartulipanek, vennaarmastus, omaette tähendusega korral omastav NS-st matsavaht, kinga parandamine, vaiba ühendid lahku puhastamine, kirja saatja hulka ja kogu väljendavad kui täiendosa on liitsõna liivahunnik, suhkrutükk, piimaliiter, ühendid singiviil, mereliiva hunnik, peegliklaasi kild
????????????? Lause- grammatika ehk keele struktuurilise organiseerituse suurim üksus. Fraas- struktuuri vahetasand; fraasid kujunevad mingisse sõnaliiki kuuluva sõna ümber. Moodustaja- ühest või mitmest sõnast koosnev üksus, millel on teatud funktsioon suuremas tervikus, mille liige ta on. 63. Käändemärgistus: absolutiiv-ergatiivsed ja nominatiiv-akusatiivsed keeled Käändemärgistus Maailma keeltes on laiemalt levinud kaks põhitüüpi, kuidas käänete abil anda edasi sihitisliku lause kaht osalist agenti ja patsienti ning mittesihitisliku lause ainsat osalist. (1) nominatiiv-akusatiivne süsteem (2) absolutiiv-ergatiivne süsteem Nominatiiv-akusatiivne Euroopa keeltes on tavaline, et sihitislikus e transitiivses lauses, kus on nii agent kui patsient, on agent (lühend A) nimetavas käändes (lühend NOM) ning patsient (P) mingis markeeritud käändes, nt ladina keeles (näited c-d) akusatiivis (ACC), eesti keeles tavaliselt
????????????? Lause- grammatika ehk keele struktuurilise organiseerituse suurim üksus. Fraas- struktuuri vahetasand; fraasid kujunevad mingisse sõnaliiki kuuluva sõna ümber. Moodustaja- ühest või mitmest sõnast koosnev üksus, millel on teatud funktsioon suuremas tervikus, mille liige ta on. 63. Käändemärgistus: absolutiiv-ergatiivsed ja nominatiiv-akusatiivsed keeled Käändemärgistus Maailma keeltes on laiemalt levinud kaks põhitüüpi, kuidas käänete abil anda edasi sihitisliku lause kaht osalist agenti ja patsienti ning mittesihitisliku lause ainsat osalist. (1) nominatiiv-akusatiivne süsteem (2) absolutiiv-ergatiivne süsteem Nominatiiv-akusatiivne Euroopa keeltes on tavaline, et sihitislikus e transitiivses lauses, kus on nii agent kui patsient, on agent (lühend A) nimetavas käändes (lühend NOM) ning patsient (P) mingis markeeritud käändes, nt ladina keeles (näited c-d) akusatiivis (ACC), eesti keeles tavaliselt
????????????? Lause- grammatika ehk keele struktuurilise organiseerituse suurim üksus. Fraas- struktuuri vahetasand; fraasid kujunevad mingisse sõnaliiki kuuluva sõna ümber. Moodustaja- ühest või mitmest sõnast koosnev üksus, millel on teatud funktsioon suuremas tervikus, mille liige ta on. 63. Käändemärgistus: absolutiiv-ergatiivsed ja nominatiiv-akusatiivsed keeled Käändemärgistus Maailma keeltes on laiemalt levinud kaks põhitüüpi, kuidas käänete abil anda edasi sihitisliku lause kaht osalist agenti ja patsienti ning mittesihitisliku lause ainsat osalist. (1) nominatiiv-akusatiivne süsteem (2) absolutiiv-ergatiivne süsteem Nominatiiv-akusatiivne Euroopa keeltes on tavaline, et sihitislikus e transitiivses lauses, kus on nii agent kui patsient, on agent (lühend A) nimetavas käändes (lühend NOM) ning patsient (P) mingis markeeritud käändes, nt ladina keeles (näited c-d) akusatiivis (ACC), eesti keeles tavaliselt
sihitislikke lauseid. Eesti k passiiv erineb inglise k passiivist: eesti keeles ei väljendata tihti alglause agenti ja alglause patsient ei pruugi muutuda aluseks, vaid jääb sihitislikku käändesse. Ühildumine eesti keeles ühildab verbi ainult alus, see võib toimuda isikus (Juhan sööb õuna)ja arvus(Karud söövad mett). Vene keeles sooühildumine. Käändemärgistus maailma keeltes on laiemalt levinud kaks põhitüüpi, kuidas käänete abil anda edasi sihitisliku lause kaht osalist: agent ja patsient ning mittesihitisliku lause ainsat osalist: 1) nominatiiv-akusatiivne süsteem agent nimetavas käändes, patsient mingis markeeritud käändes(eesti k osastavas/omastavas): isa sõi putru; isa sõi pudru ära. Mõnes keeles avaldub käändemärgistus ainult asesõnade korral (inglse k he hits me, I hit him) antud näidetes on alus markeerimata ja sihitis markeeritud käändes. Kui alus on markeerimata, siis
Modaalsus ei iseloomusta sündmust, vaid propositsiooni staatust. 50. Ühildumine ehk kongruents on sõna teatud vormi tunnuste tingitus teise elemendi ( sõna või mõnikord moodustaja) vastavatest vormitunnustest või semantilistest omadustest. Näiteks belle fille pr keeles. 51. Käändemärgistus: absolutiiv-ergatiivsed ja nominatiiv-akusatiivsed keeled Maailma keeltes on laiemalt levinud kaks põhitüüpi, kuidas käänete abil anda edasi sihitisliku lause kaht osalist agenti ja patsienti ning mittesihitisliku lause ainsat osalist. Nominatiiv-akustatiivne süsteem on maailmas rohkem levinud ( kõik euroopa keeled , välja arvatud baski keel). Sel juhul on sihitislikus lauses, kus on nii agent, kui patsient agent tavaliselt nimetavas käändes ja patsient mingis markeeritud käändes. Kui ka mittesihitislikus lauses on alus markeerimata, nimetatakse neid keeli nominatiiv-akusatiivse süsteemiga keelteks.
kokku: vesiveski, nahkmööbel, verivorst - Ainsuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta märgib selle nimisõnaga väljendatud mõiste liiki või laadi, moodustades koos temaga ühe kindlakskujunenud mõiste: jahikoer, linnukoer, taskukell, seinakell, rongipilet, bussipilet, eksamitöö, muusikakool, seapraad - Sellesama reegli järgi kirjutatakse kokku ka: a) sihitisliku täiendiga omaette tähenduse ühendid: vennaarmastus, rõõmuavaldus, kartulipanek, rehepeks b) hulka ja kogu väljendavad ühendid: liivahunnik, suhkrutükk, saiapäts. Kui täiendosa on liitsõna, siis kirjutatakse lahku: mereliiva hunnik, peegliklaasi kild c) mitmusliku sisuga ainsuse omastav: tikutoos, raamatukapp, palgikoorem d) kolm või enamgi tüve: adviljakonserv, jalgpallikohtunik, seisuametnik
AP3)Tegusõna ehk verb (sh infinitiivid ja partitsiibid) VP 4)Määrsõna ehk adverb AdvP 5)Arvsõna ehk numeraal QP 6)Asesõna ehk pronoomen PronP 7)Määrasõna ehk kvantor QP 8)Abisõnad (artikkel, pre-ja postpositsioonid, abiverbid, partiklid jm) PreP ja PspP (kokku PP) 67. Käändemärgistus: absolutiiv-ergatiivsed ja nominatiiv-akusatiivsed keeled Käändemärgistus:Maailma keeltes on laiemalt levinud kaks põhitüüpi, kuidas käänete abil anda edasi sihitisliku lause kaht osalist agenti ja patsienti ning mittesihitisliku lause ainsat osalist. (1) nominatiiv-akusatiivne süsteem,(2) absolutiiv-ergatiivne süsteem Nominatiiv-akusatiivne - akustatiivne süsteem on maailmas rohkem levinud ( kõik euroopa keeled , välja arvatud baski keel). Sel juhul on sihitislikus lauses, kus on nii agent, kui patsient agent tavaliselt nimetavas käändes ja patsient mingis markeeritud käändes. Kui ka mittesihitislikus lauses on alus
verivorst, naisarst, nahkmööbel Ainsuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta märgib selle nimisõnaga väljendatud mõiste liiki või laadi, moodustades koos temaga kindlakskujunenud mõiste Toakoer, tornikell, saunapilet, rauapood, elektrituli, koolikohustus, marjakorv, aprillinali, röntgenikabinet, südamearst Sama reegli kohaselt kirjutatakse kokku ka: · Sihitisliku täendiga omaette tähendusega ühendid Vennaarmastus (armastatakse venda), rõõmuavaldus, rukkilõikus, buldooserijuht, pesupesemine · Hulka ja kogu väljendavad ühendid liivahunnik, suhkrutükk, veetilk, räimekilo, singiviil, aga: mereliiva hunnik, prantssaia viil · Mitmusliku sisuga ainsuse omastav tikutoos, teatriliit, tellisetehas, kartulipanek, marjakorjamine
ka halvemates suhtlussituatsioonides. Ühildumine näitab lauseliikmete suhteid, rohke ühildumine vabastab sageli sõnajärje, ühildumine on korduv viitamine samale keelevälisele referendile. 63. Käändemärgistus: absolutiiv-ergatiivsed ja nominatiiv-akusatiivsed keeled On 2 osalist> agent e sooritaja ja patsient e teo suund&objekt. Need on semantilised makrorollid. Maailma keeltes on laiemalt levinud kaks põhitüüpi, kuidas käänete abil anda edasi sihitisliku lause kaht osalist agenti ja patsienti ning mittesihitisliku lause ainsat osalist. absolutiiv-ergatiivsed: Keeled, mille sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A. nominatiiv-akusatiivsed keeled : Keeled, milles markeeritakse sihitisliku lause agenti (A) ja mittesihitisliku lause
subjekt on agent (teadliktahtlik tegija) või hoopiski patsient, vrd inglise k: John built the house. (aktiiv) The house was built by John. (passiiv) Eesti keeles: aktiiv / impersonaal. Impersonaalis puudub subjekt ja ei saa väljendada agenti; vrd: Jaan loeb raamatut. Loetakse raamatut (*Jaani poolt) Käändemärgistus Maailma keeltes on laiemalt levinud kaks põhitüüpi, kuidas käänete abil anda edasi sihitisliku lause kaht osalist agenti ja patsienti ning mittesihitisliku lause ainsat osalist. (1) nominatiivakusatiivne süsteem (2) absolutiivergatiivne süsteem Nominatiivakusatiivne Euroopa keeltes on tavaline, et sihitislikus e transitiivses lauses, kus on nii agent kui patsient, on agent (lühend A) nimetavas käändes (lühend NOM) ning patsient (P) mingis markeeritud käändes, nt ladina keeles (näited cd) akusatiivis (ACC), eesti keeles tavaliselt
keeles kõige Igal inimesel on sotsiaalne nägu, teatud kogum kujutlusi iseendast, mis ei ole psühholoogilised, vaid avalik intetiteed teiste jaoks. *Negatiivne viisakus on distantseeriv - austuse, lugupidamise vajadus *Positiivne viisakus on lähendav ning orienteeritud sõbraksolemise tahtmisele *positiivne nägu - gruppi kuulumine, teiste poole hoidmine *negatiivne nägu tahakse olla omapärased ja iseseisvad PÕHIMÕISTED Absolutiiv-ergatiivsed keeled: on keeled, mille sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A Abstraktne tähendus: ehk süsteemi tähendus; samuti kõik mitte konkreetsed tähendused täpsemas semantilises analüüsis Adstraat: on keel, mis on kontaktis mõne teise keelega, ilma et ta oleks selle keele suhtes kõrgemal või madalamal positsioonil (prestiiž).
4.2.Mitmuse omastavas nim. kirjutatakse kokku väljakujunenud ühendites. Nt: hingedepäev, surnutepüha, pühadekaart, rahvastepall, saadikutekoda, vanadekodu. 5.KOLAKi oleneb täiendi kuuluvusest. märja turba hunnikud --- märjad turbahunnikud. tähtsa linna elanikud --- tähtsad linnaelanikud. meie kooli õpetajad --- meie kooliõpetajad. 6.Sihitisliku täiendiga omaette tähendusega ühendid(täiendosa märgib objekti, millele põhiosaga väljendatud tegevus on suunatud) kirj. Kokku. Nt: vennaarmastus(armastatakse venda); venna armastus(vend armastab), rukkilõikus(lõigatakse rukist), rõõmuavaldus(avaldatakse rõõmu). 7.Hulka ja kogu väljendavad ühendid = kokku. Kui täiendosa on liitsõna, kirjutatakse lahku.
Vesiveski, nahkmööbel, sarvloom, külglibisemine, verivorst, naisarst. Ainsuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta märgib selle nimisõnaga väljendatud mõste liiki või laadi, moodustades temaga kindlakskujulise mõiste ning vastab küsimusele missugune? (mis liiki?, mis laadi?, mis?). nt. Jahikoer, bussipilet, koolikohustus, särjekala, karjakasvatus, marjakorv. Sellesama reegli järgi kirjutatakse kokku ka: a) Sihitisliku täiendiga omaette tähendusega ühendid (täiendosa märgib objekti, millele põhiosaga väljendatud tegevus on suunatud). nt. Vennaaarmastus ( armastatakse venda), rõõmuavaldus (avaldatakse rõõmu), rukkilõikus ( lõigatakse rukist), kartulipanek, rehepeks, kalapüük. NB! Konkreetse üksikjuhtumi korral kirjutatakse selline omastav järgnevast nimisõnast lahku. nt. Vaiba puhastamine, kinga parandamine, põranda värvimine, kirja saatja.
., taskukell, seinakell, käekell, tornikell .., rongipilet, bussipilet, kontserdipilet, teatripilet .., kingapood, raamatupood, rauapood, toidupood ..; elektrituli, eksamitöö, muusikakool, laulupidu, koolikohustus, jõulupühad, rahvatants, keeleteadus, sõiduauto, marjakorv, aprillinali, põhjatuul, seapraad, tangusupp, tammepuu, särjekala, märtsikuu, linnulaul, röntgenikabinet, südamearst. Sellesama reegli järgi kirjutatakse kokku ka: sihitisliku täiendiga omaette tähendusega ühendid (täiendosa märgib objekti, millele põhiosaga väljendatud tegevus on suunatud), nt vennaarmastus (‘armastatakse venda’, vrd venna armastus ‘vend armastab’), rõõmuavaldus (avaldatakse rõõmu), rukkilõikus (lõigatakse rukist), kartulipanek, rehepeks, karjakasvatus, kalapüük, tuletõrjuja, buldooserijuht, metsavaht, raamatupidamine, pesupesemine.
Käändemärgistus (vt. igaks juhuks Trageli konsp.-st üle) 1. nomitaniiv-akusatiivne süsteem (eesti keeles, kõik eur keeled) 2. abs-ergatiivne süsteem (baski keel) alus: see, kuidas käänete abil anda edasi sihistisliku lause kaht osalist (agent, patsient) ja mittesihitusliku lause ainsat osalist. Isa (a) sõi putru (p) - agent = nim ; patsient = mittenimetav kääne Kass (a) magab - agent = nim (- nominatiiv-akusatiivne süsteem: mittesihitisliku lause osalise markeering on sama, mis sihitisliku lause agent) (-abs-ergatiivne süsteem: mittesihitisliku lause osalise markeering on sama, mis sihitisliku lause patsient) Lõpetuseks: järgmisel nädalal loengut ei ole. 3.11.2010 - Süntaksiteooriad jm Bernd Heine - pragmatilisatsiooniteooria (keelekasutusega tegelev keele suund) lisamine grammatikalisatsiooniteoorale. ma arvan, ma ei tea ei muutu kunagi afiksiks (käändeks või pöördeks) Susanne Hiemeier - aspekti- ja ajakategooria vahel (english tenses)
grammatiliselt käitub • Sugu ehk genus – meessugu/naissugu/kesksugu (maskulinum/femininum/neutrum) • Elus ja eluta • Inimene ja mitteinimene Kääne • Casus • Käändeid keeltes 2-53; eesti keeles 14 • Näitab sõna süntaktilist rolli lauses • Eelkõige nominatiiv, akusatiiv, genitiiv, daativ ja kohakäänded • Ergatiivkeeltes (keeled, mille sihitisliku lause agent (A) on markeeritud, patsient aga markeerimata käändes ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A) absolutiiv ja ergatiiv; Määratus ehk definiitsus • Näitab nimisõnafraasiga viidatud referendi tuttavust. • Inglise the ja a, saksa der, die, das ja ein, eine. • Areaalne nähtus! Adjektiivi (omadussõna) kategooria(id): Võrdlus
ta märgib selle nimisõnaga Nt. teaduste akadeemia, vigade parandus, väljendatud mõiste liiki või laadi, raamatute nimestik, ekspertide komisjon, moodustades koos temaga ühe sademete hulk, sisehaiguste kliinik, kindlakskujunenud mõiste Nt jahikoer, kurttummade kool, muusikariistade karjakoer, toakoer, linnukoer, taskukell, kauplus, uudiste agentuur seinakell, käekell, tornikell, rongipilet sihitisliku täiendiga omaette täiendosa on liitsõna Nt. mereliiva tähendusega ühendid (täiendosa hunnik, peegliklaasi kild, prantssaia viil märgib objekti, millele põhiosaga väljendatud tegevus on suunatud) Nt kartulipanek, rehepeks, karjakasvatus, kalapüük, tuletõrjuja, buldooserijuht, hulka ja kogu väljendavad ühendid Täiendsõnal on täiend Nt. meie pere nt liivahunnik, suhkrutükk, saiapäts, liikmed, suure kassi pojad
Objektivalik sõltub sellest, kas tegevusel on piir või mitte, st. Aspektist. Piisvõimaluseta verbiga lauses esineb ainult osaobjekt, neid verbe nimetatakse mõnikord partitiivverbideks. NT Ma alahindasin Peetrit Eestik.on need: kuulata, kuulda, jne Possesiivne perfekt: Mul on auto pestud; I have washed my car. Mul on poes käidud; I have been in the shop/I have done my shopping. Käändemärgistus Maailma keeltes on laiemalt levinud kaks põhitüüpi, kuidas käänete abil anda edasi sihitisliku lause kaht osalist agenti ja patsienti ning mittesihitisliku lause ainsat osalist. 1- Nominatiiv-akkusatiivne süsteem 2- Absolutiiv- ergatiivne süsteem + segasüsteemid /nt sõltuvalt lausetyybist esineb 1. Ja 2. Tyybi jooni/ Nominatiiv-akusatiivne susteem maailma keeltes rohkem levinud. Euroopa keeled on peaaegu ainult nominatiiv-akusatiiv keeled. Üldkeeleteadus 3.11.2010 Klusiiv Demonstratiivpronoomen Polaarsus:. Jaatus ja eitus- väljendusvahendid
eesmärke ja kavatsusi, seda miks ta üldse lausingi moodustas (nt annab edasi käsku või soovi. Sain kartulit Edgar saatis mulle kartulid. (tähtsam ja kõrgem) · Modaaltähenduse klassikaline arenguskeem: dünaamiline (võime) deontiline (luba) eposteemiline (tõenäosus). Käändemärgistus · Maailma keeltes on laiemalt levinud kaks põhitüüpi, kuidas käänete abil anda edasi sihitisliku lause kaht osalist agenti (subjekt) ja patsienti (objekt) ning mittesihitisliku lause ainsat osalist. (1) Niminatiiv-akusatiivne süsteem. ladina keele puhul, kus akusatiiv märgib sihitiskäänet. See on rohkem leivinud. (2) Absolutiiv-ergatiivne süsteem. suhteliselt eriline, aga ta on areaalse levikuga seega on piirkondi, kus ta on valdav. + segasüsteemid (nt sõltuvalt lausetüübist esineb1. Ja 2. tüübi jooni.).Euroopa keeled on
., taskukell, seinakell, käekell, tornikell .., rongipilet, bussipilet, kontserdipilet, teatripilet .., kingapood, raamatupood, rauapood, toidupood ..; elektrituli, eksamitöö, muusikakool, laulupidu, koolikohustus, jõulupühad, rahvatants, keeleteadus, sõiduauto, marjakorv, aprillinali, põhjatuul, seapraad, tangusupp, tammepuu, särjekala, märtsikuu, linnulaul, röntgenikabinet, südamearst. Sellesama reegli järgi kirjutatakse kokku ka: 1. sihitisliku täiendiga omaette tähendusega ühendid (täiendosa märgib objekti, millele põhiosaga väljendatud tegevus on suunatud), nt vennaarmastus (`armastatakse venda', vrd venna armastus `vend armastab'), rõõmuavaldus (avaldatakse rõõmu), rukkilõikus (lõigatakse rukist), kartulipanek, rehepeks, karjakasvatus, kalapüük, tuletõrjuja, buldooserijuht, metsavaht, raamatupidamine, pesupesemine.
annaabi.ee 
