Haldjatants Referaat Koostaja: Eva Hein 9. Klass Juhendaja: Hele Kriisa Laagi 2009 Sisukord Sissejuhatus 1. Raamatu autor 2. Raamatu tegevusaeg ja koht 3. Sisututvustus, põhiprobleemid 4. Tegelased 5. Lemmikraamat 6. Kasutatud materjal Sissejuhatus "Miks sa seda tegid?" Vaikisin ja põrnitsesin vistrikku naispolitseiniku vasakul põsel. Mis vahet seal on, kas ütlen midagi või ei, nagunii ei saa mitte keegi mitte millestki aru. Poevargusega vahelejäämine oli lõpp. Kõik oli purunenud. "Koolist öeldi, et sa oled tubli tüdruk. Sinu klassijuhataja oli täiesti endast väljas, kui kuulis." Nii, kool samuti. Sinna ei saanud ma ka enam minna. Kõik teed olid püsti ees. Põrnitsesin oma käsi. Küünealused olid mustad, sinine veresoon tuksles vasakul käelabal otsekui väike oja, mille vabadus oli liiga kitsasse sängi aheldatud. See katkend on raamatu algusest ja kirjeldab, kuidas
7.kristiina ja triin tegid etentust lumivalkeke ja seitse pöialpoissi,kristiinal käis külas isa kes jättis neile500 krooni triinut solvati rindade pärast sest ta oli mänginud etenduses peaosa,argot kägistati kuna riks arvas et argo varastas ta 100 kroonise aga pärast leiti see riksi lauaalt,kristiina klassijuhataja sünnipäev kus saadi kooki. 8.kristiina ema hakkas nädalavahetuseti ära olema ja argo ema laamendas õues kud argo tuli kristiina ukse taha ja palus kristiinalt et ta politseisse helistaks,kui ema laupäeva öösel kell2 koju tuli siis lasi kristiina emale vannitoas vell näole ja ta ema tuigerdas voodisse,jannu ja kristiina läksid järgmisel päeval kelgutama ja kohtasid seal sveni ja kes tüdrukud koju saatis,oli tulnud jannu lasteaia pidu ja kristiina ema islmus sinna purjus peaga aga ta aeti välja öösel sai kristiina teada et ta ema on haiglas,hommikul läksid kristiina ja jannu ema haiglasse vaatama jaema oli palunud
Võru Täiskasvanute Gümnaasium Nobeli preemia laureaat Sigrid Undset Referaat Koostaja : Julia Mäesaar Juhendajad: õpetaja Ester Allas õpetaja Kristel Plakso - Võru 2009 - Sisukord Sisukord. ___________________________________________________2 Sissejuhatus.________________________________________________3 Elulugu._____________________________________________________4 Looming._____________________________________________________7 Romaanitriloogia ,,Kristiina Lauritsatütar".__________________8 Pildid.______________________________________________________9 Kokkuvõte.__________________________________________________13 Kasutatud allikad.__________________________________________ 14
Võru Täiskasvanute Gümnaasium. Nobeli preemia laureaat Sigrid Undset Referaat Koostaja: Kirsika Kusnets Juhendajad: õpetaja Ester Allas õpetaja Kristel Plakso Võru 2008 Sisukord Sisukord. ___________________________________________________2 Sissejuhatus.________________________________________________3 Elulugu._____________________________________________________4 Looming._____________________________________________________6 Romaanitriloogia ,,Kristiina Lauritsatütar".__________________7 Pildid.______________________________________________________8 Kokkuvõte.__________________________________________________11 Kasutatud allikad.__________________________________________12 2 Sissejuhatus Sigrid Undset (1882-1949) on üks armastatumaid Põhjamaade naiskirjanikke. Kirjaniku lo
Becky Nukk Orbude kodu lapsed läksid majja elama.Seal oli sünge ja pime kuni Gätlin pani tule põlema. Kõik lapsed said endale oma toa isegi Kristiina. Selle mille toa Kristiina valis oli kõige imelikum. Selles toas oli üks uks mis viis ühte teise ruumi ja seal oli veel üks uks ning seal ukse taga oli tool millel istus üks nukk. See nukk vaatas nii imelikult Kristiinat et ta pani ukse kinni.Kristiina vaatas veel seal toas ringi ja ta märkas et see uks oli uuesti lahti tulnud. Kui
Becky nukk Orbudekodu lapsed läksid majja elama.Seal oli sünge ja pime, kuni Gätlin pani tule põlema. Kõik lapsed said endale oma toa, isegi Kristiina. See tuba, mille Kristiina valis, oli kõige imelikum. Selles oli üks uks, mis viis ühte teise ruumi ja seal oli veel üks, uks ning seal ukse taga oli tool, millel istus üks nukk. See nukk vaatas nii imelikult Kristiinat, et tüdruk pani ukse kinni .Kristiina vaatas veel seal toas ringi ja ta märkas, et see uks oli uuesti lahti tulnud. Kui Kristiina uksest sisse piilus, oli nukk oma asendit muutnud, aga Kristiina ei teadnud, kuidas. Ta pani ukse lukku ja hakkas minema, kui korraga käis krigin. Uks oli lahti tulnud ja Kristiina hakkas kartma. Ta võttis voodi pealt lina ja pani selle nuku peale ning pani ukse uuesti kinni. Kui ta toast ära hakkas minema, käis uuesti üks krigin, aga Kristiina oli liiga hirmunud, et taha vaadata ja jooksis minema. Kui ta teistele rääkis, siis keegi ei u
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Klassiõpetaja õppekava KRISTIINA KASS Referaat Tartu 2012 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................................3 1. Elulugu..........................................................................................................................................4 2. Inspiratsioon.................................................................................................................................5 2.1 Lapsed.............................................................................................................................5 2.2 Lapsepõlv...............................................
Eluloo tutvustus Kristiina Kass on Eesti lastekirjanik, illustraator ja tõlkija. Ta on sündinud 14.05.1970 Tartus, kus ta elas oma elust ainult 4 aastat ning ta elab hetkel Soomes. Pärast Tartut elas ta Kadriorus. Ta kodu oli kägisev ja nagisev, talvel külm kahekorruseline puumaja, kus polnud selliseid mugavusi nagu isiklik köök või vannituba. Kadriorus Rohelise aasa tänava majas elas koos meiega mitu peret, kellel oli ühine köök, vannituba ja WC. Lapsena teda sellised asjad eriti ei häirinud, sest oli tore, kui oli palju huvitavaid naabreid. Kristiinal endal polnud kaminat, aga seina peal oli hiigelsuur maailmakaart, mida talle ja ta õele meeldis uurida. Ta on hetkel 46-aastane. Kristiina Kassil on kaks tütart, Petra ja Liisa, ja väike must koer Milli. Kristiina oli juba väiksest saati kirjutanud ise jutte ning talle meeldis ka joonistada. Ta lõpetas 1988.aastal Tallinna Kunstigümnaasiumi kunstiklassi. Ta kandideeris Kunstiülikooli, kuid ta ei saanud sinna sisse.
25. Argot kägistati väidetavalt Riksi 100 krooni varguse pärast, mis hiljem Riksi laua alt leiti. Sven päästis Argo ja lõi Jürgenit. 26. Mammi sünnipäev. Me sõime kooki ja Mammi lubas reisile minna, kui ta pensionile läheb. 27. Mu ema hakkas jälle igal nädalavahetusel ära olema. Ma maksin Jannu lasteaiamaksu oma kõrvalepanekutest ära. 28. Argo ema laamendas Argo õues ja viskas neil akna sisse. Argo palus mul politsei kutsuda, tegin seda ja nad viisid Argo ema minema. Hiljem Argo tänas mind. 29. Mu ema ei olnud tööl käinud. Kui mu ema koju jõudis, prantsatas ta esikusse maha ja ma viisin ta vannituppa ning lasin talle külma vett peale. 30. Ema tuigerdas oma voodisse. Olin unustanud, et pean oma õele sussi sisse kommi panema. 31. Jannu oli hommikul vaimustatud, kui tal sussis kommid olid. 32
KADRI JA KRISTIINA ERINEVUSED KRISTIINA KADRI Tegevus toimub 20. sajandi 1950. Teose tegevus toimub 21. sajandi aastate lõpus, nõukogude ajal. alguses. Kristiina ema on alkohoolik. Kadri ema suri, kui tüdruk oli alles väike Kristiina elab koos ema ja õega ning tema Kadril pole õdesid-vendi, elab koos ülesandeks on õe eest hoolitsemine. vanaemaga väikeses keldrikorteris. Kristiinal kõrval ei olnud algul Kadril oli usaldusisik tädi Elsa, kirjanik, täiskasvanut, kellele oma muresid kellele ta oma muresid usaldas. Tädi usaldada. Alles hiljem .....???? Triinu ema Elsa oli Kadrile ema eest. Ta õpetas talle Mõtle sellele punktile veel! lauakombeid, lugu pidama hügieenist ja sisendas Kadrisse rohke
ühel korral solvati peol Siirit. 25. Argot kägistati väidetavalt Riksi 100 krooni varguse pärast, mis hiljem Riksi laua alt leiti. Sven päästis Argo ja lõi Jürgenit. 26. Mammi sünnipäev. Me sõime kooki ja Mammi lubas reisile minna, kui ta pensionile läheb. 27. Mu ema hakkas jälle igal nädalavahetusel ära olema. Ma maksin Jannu lasteaiamaksu oma kõrvalepanekutest ära. 28. Argo ema laamendas Argo õues ja viskas neil akna sisse. Argo palus mul politsei kutsuda, tegin seda ja nad viisid Argo ema minema. Hiljem Argo tänas mind. 29. Mu ema ei olnud tööl käinud. Kui mu ema koju jõudis, prantsatas ta esikusse maha ja ma viisin ta vannituppa ning lasin talle külma vett peale. 30. Ema tuigerdas oma voodisse. Olin unustanud, et pean oma õele sussi sisse kommi panema. 31. Jannu oli hommikul vaimustatud, kui tal sussis kommid olid. 32. Läksime Jannuga kelgutama, kohtasime seal Sveni, kes ka meiega liitus ja siis
See teos räägib ühest teismelisest eesti tüdrukust Kristiinast, kelle elu hakkab vähehaaval käest minema. Kõik saab alguse sellest, kui ta isa leiab uue naise ning Kristiina jääb koos oma ema ja väikese õega. Ema hakkab aga tihti joomas käima ning ei hoolitse enam koduste asjade eest. Kristiina peab hoolitsema õe eest, ostma kõrvale pandud rahade eest toitu ning saama samas ka oma asjadega hakkama. Talle on toeks tema sõbranna Triin, kellele ta aga ei taha oma muredest rääkida, sest Triinu elu on liiga täiuslik, et teda mõista, ning sõber Argo, keda ta ei taha oma probleemidega koormata, sest tol on neid endalgi palju. Tal on ka poisssõber Sven, kes talle väga meeldib, aga kellest ta hoiab eemale pärast seda, kui too on näinud tema ema purjus peaga, sest ta arvab, et Sven ei taha olla koos joodiku lapsega. Nõnda hakkavad kuhjuma kõik mured, kuni Kristiina ema satub haiglasse, raha on otsas ja Kristiina jääb poes vahele nukuvargusega, sest ta väike õde usub
,,Haldjatants" Katrin Reimus See teos räägib ühest teismelisest eesti tüdrukust Kristiinast, kelle elu hakkab vähehaaval käest minema. Kõik saab alguse sellest, kui ta isa leiab uue naise ning Kristiina jääb koos oma ema ja väikese õega. Ema hakkab aga tihti joomas käima ning ei hoolitse enam koduste asjade eest. Kristiina peab hoolitsema õe eest, ostma kõrvale pandud rahade eest toitu ning saama samas ka oma asjadega hakkama. Talle on toeks tema sõbranna Triin, kellele ta aga ei taha oma muredest rääkida, sest Triinu elu on liiga täiuslik, et teda mõista, ning sõber Argo, keda ta ei taha oma probleemidega koormata, sest tol on neid endalgi palju. Tal on ka poisssõber Sven, kes talle väga meeldib, aga kellest ta hoiab eemale pärast seda, kui too on näinud tema ema purjus peaga, sest ta arvab, et Sven ei taha olla koos joodiku lapsega. Nõnda hakkavad kuhjuma kõik mured, kuni Kristiina ema satub haiglasse, raha on otsas ja Kristiina jääb poes vahe
Referaat Kerttu Rakke Klaarika Leppik Elva Täiskasvanute Gümnaasium 12 B 2007 Sisukord Elulugu lk 3 Looming lk 4 Teosed lk 5 ,,Seitse päeva" lühikokkuvõte lk 6 ,,Ilusasjake" lühikokkuvõte lk 7 Kasutatud kirjandus lk 8 Kerttu Rakke (kodanikunimi Kadi Kuus; sündinud 16. septembril 1970 Võru linnas) on eesti proosakirjanik.Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli eesti filoloogina, hiljem õppis Eesti Humanitaarinstituudis semiootika magistrantuuris. Töötanud reklaamiagentuurides korrektori ja copywriterina. Oma kirjanikudebüüdi tegi Kerttu Rakke 1989. aastal olles vaid 17-aastane, kui Vikerkaares ilmus noorteelu kirjeldav jutustus "Let`s go", mis tolle aja kohta küllalt räigetes värvides oli. Pseudonüüm Kerttu Rakke pärinebki juba tollest ajast. Nimi Kerttu Rakke tundus Kadi Kuusile mõnus ja dünaamiline,
Kaasused 1. Kihlus Mari ja Jüri on olnud suhtes pool aastat. Ühel õhtul palub Jüri Mari kätt ning Mari nõustub. Ühiselt otsustatakse abielluda natuke vähem kui poole aasta pärast kui on nende tähtpäev. Mari hakkab pulmadeks ettevalmistusi tegema ning võtab pangast 5000-eurose pangalaenu ilma, et ta Jürit sellest teavitaks. Laenu kättesaamise järel Mari ostab endale 1250-eurose pulmakleidi ja palkab pulmakorraldaja, kellele maksab ettemaksuna 1000 eurot. Jüri õhtul koju jõudes näeb laual laenulepingut ja vihastab. Mari ja Jüri tülitsevad ning Jüri teatab, et ta ei taha Mariga enam abielluda. Kas ja milliseid nõudeid on Maril ja Jüril teineteise vastu? Mis on abiellumislubaduse õiguslik tähendus? Vastavalt PKS § 8-le abiellumislubadus ehk kihlus ei anna alust abielu sõlmimise nõudeks ega kahju hüvitamise nõudeks kui seda lubadust ei täideta. Seega kuna Mari võttis ise laenu ja nad Jüriga abielus ei olnud, siis neil ei ole nõudeid üksteis
Kristiina Ehin Luulereferaat Koostaja: Klass: 2008 Luuletaja elu Kristiina Ehin sündis 18. juulil 1977 Raplas ning on eesti luuletaja ja tõlkija. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerunud rahvaluulele. Aastal 2004 omandas ta Tartu Ülikoolis magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. Magistritöö teemaks oli "Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist". Ta on töötanud loovtantsuõpetajana ja looduskaitseala valvurina. Kristiina on kuulunud ka Erakkonda, kus ta hakkas koos kaaskondlastega avaldama luuletusi. Vabal ajal tegeleb ta tai-chi, kung-fu ja puidutööga. Luuletaja looming Luulekogud : "Kevad Astrahanis: luuletusi 19921999" (Tallinn 2000) "Simunapäev"
Makaagid ja Majad Sündmustik · Vladi e. Vladmir Soolokitarr. Lisaks oli tema ülesandeks otsida omale bändikaaslased ja saada rebastepeoks 7 lugu selgeks. Ta sai omale liikmeteks: Janeki trumm; Esso bass, Markus Laul ja Olari-helimees. · Läbi sai esimene oktoobri koolinädal ja poisid kogunesid fuajeesse. Arutasid õhtust bändiproovi ja lugusid mida peaks harjutama jne. · Sellel ajal, kui kaheteistkümnendikud kümnendike retsisid, tegelesid poisid transa tööga, (viisid võime, kitarre, trumme jne alla saali) sest ei olnud mitte kedagi teist võtta. Kontsert oli hea, poisid suutsid lood puhtalt esitada. Peale kontserti leidis Esso omale silmarõõmu (Hele- Mariin). · Markusel oli tahtmine minna tähistama esimese kontserdi õnnestumist, kinoskäiguga. Posid olid kõik nõus. Enne eesti keele tundi hakkasid kaks üheteistkümnendikku (Andres ja Viljar) Vladiga rahvuslikke suhteid klaarima,
Kordamisküsimused 29.03.2016 Ptk 5 Gustav Vasast Vestfaali rahuni 1. Gustav Vasa Oli võidelnud Sten Sture Noorema sõjaväes Taani kuninga vastu (Kristian II), kes juhtis veresaunat, et taastada Kalmari uniooni. 1521. aastal juhtis rahvaülestõusu. 1523. aastal valiti teda Rootsi kuningaks. Rikkastas riigikassat kiriku varanduste abil. 1544. aastal kuulutas Gustav Vasa päriliku monarhia ja soodustas usupuhastust. Kõrgharidust Rootsis polnud. Harituid inimesi toodi välismaalt. 2. Christian II, Christian III, Christian IV Kristian II oli Taani kuningas, kes juhtis veresaunat, et taastada Kalmari uniooni, kuid see ei õnnestunud. Teda kukutati, kuid mõne aja pärast ta tuli tagasi võimule, selle pärast algas Taanis Krahvisõda (1534-1536). Sõja käigus 1535. aastal valiti uueks kuningaks luuterlast Kristian III. Kristian IV tuli troonile 10-aastasena. Need aastad olid edukad kaubanduses, arenesid Taanis linnad ja ehitati uusi hooneid. Ku
provotseeris ja pedekaks sõimas. J ütleb, et ta pole venelane vaid kreeklane ja kindalsti Karmo ise ei teinud midagi tüli alustamiseks. Klassijuhtaja Irka tunneb huvi, enne vene keele tundi kui teisi veel klassis ei ole,kas J-l on kodus hästi ja et Leedi oli ka käinud küsimas ka J-l on ikka kõik korras, et ta jääb aina kõhnemaks ja kõhnemaks. J seletab, et kodus on kõik hästi ja see et ta kodus tagasi on ta õppimist enam ei sega. Bianka saadab tunnia ajal kirja ,, Runnila palus öelda, et ta ei saa siia tundi tulla, sest nad lähevad Maiga kosmeetikusse. Vahatamisse." J vastab- ,,See on ok. Ma ei saa oma väljamõeldud sõpradega niikuinii eriti hästi läbi." ,,Miks?" ,,Neil on omal kujutletavad sõbrad ja minu arust on see haige." Bianka ja J saadetakse vene keele tunnist itsitamise ja kirjutamise pärast välja. Garderoobis küsib Leedi, miks nii vara koju- J ütleb, et oli paha laps ja saadeti koju. Leedi arvab, et J küll paha ei ole
Tallinna polütehnikum Margus Karu ,,Nullpunkt" Referaat Koostas: Lennart Tamm Tallinn 2015 Ülevaade autori elust ja loomingust Autor: Margus Karu Margus Karu sündis 1984.aastal Tallinnas. Pärast õpinguid filmirezisööri erialal töötas ta peamiselt reklaami- ja filmiprodutsendina. 2008. aastal pakkis Margus oma asjad ja rändas kaks aastat mööda võõramaa radasid. Sellel retkel valmis tema esimene romaan ,, Nullpunkt" Peategelase iseloomustus : Johannes on tavaline 17 aastane poiss. Tal on ema, isa ja õde, aga ta elab ainult emaga koos, sest isa läks minema ja õde elab välismaal. Johannese elu pole üldse lihtne. Välimus on tal normaalne- pruunid juuksed, sinised silmad, keskmist kasvu ja normaalsed riided. Raamat räägib poisist nimega Johannes Tamm, kes on viielapselises peres noorim. Ta elab oma emaga kahekesi räämas Lasnamäe korteris. Tal on 2 õde ja 2 venda. Vanemad vennad ning õde on alustanud juba oma elu ja kaksi
Kui Liisu ära läks, rääkisid Juulius ja Taavi koolis õppimisest, merest, USA-st ja Taavi saatis Juuliuse Jaaguõuele räimesööda kohta uurima, kommi pakkuma. Tagasi minnes oli Liisu kodus ja Taavi mainis kindaid. IV (41-53) Teel kooli ja koju toimusid koolilaste vahel väikesed kähmlused ning käidi aru andmas. Taavi nimetab Liisu last selleks poisiks. Isegi Taavi läks jõulupeole. Juulius läks natuke hiljem koju ning temaga ühines Sessi, kes palus sõprust, millest keegi ei tea. Kui Juulius Sessi ära saatis, läks Juulius akna taha luurele, hiljem läks luurele ka Taavi. Juulius läks koju. V (53-67) Kevad. Jääl kala püüdmine. Kristiine sai hea saagi, kuna Taavi palus mitte kopsima hakata triiviv jää lõhkus taravaiad. Kooli lõpetamine, Juuliuse tuju langus kuna tööd pole. Jull vahib merd, läheb paadiga sõitma ning kui tüdrukud poistega tulevad, ei võta ta neid peale. Hiljem, kui tüdrukud abi paluvad, ta algul ei lähe
Kristiina Ehini luulekogu ,,Emapuhkus’’ analüüs Luulekogu kätte võttes ning seda esimese hooga sirvides, jättis see mulle meeldiva mulje. Esikaanelt vaatab vastu joonistus naisest õunaga ning raamatu tagakaanel on pilt luulekogu autorist Ehinist, kes kannab tumedat kleiti, millele on tikitud tema esivanemate nimed koos aastaarvudega. Samuti võib tagakaanelt lugeda lühikest luulekogu tutvustust, mis annab teada, et luulekogu on Kristiina Ehini viiendana ilmunud luulekogu (2009.a), kirjutatud kahe aasta jooksul väikese lapse kõrvalt ning, et luuletusi saadavad katkendid perepärimusest. Luulekogu seest on jagatud nelja suuremasse peatükki, mida siis illustreerivad Kristiina Ehini esivanemate mälestused koos piltidega. Minu kokkupuude teose autoriga on olnud varasemalt aga üürike, kui käisin tema loengut kuulamas, kus ta rääkis enda teostest ja enda elust lühidalt. Ta jättis mulle tagasihoidliku ja väga maalähedase ning folk
Jakob Westholmi Gümnaasium Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus 3 Kristiina hõbe 4 Eesti suusatajad olümpial taseme järgi jaotatuna 6 Eestlaste vastuvõtt Eestis 11 Kokkuvõte 12 Kasutatud kirjandus 13 2 Sissejuhatus «Super! Olümpia läks korda, võitsime medali!» hõiskavad ühed. «Asi on mäda, vananevate tippude taga haigutab tühjus,» leiavad teised. Paraku selgus, et enamikule Eesti sportlastele kujunes Vancouveri taliolümpia läbikukkumiseks. Negatiivsest nivoost kõrgemale pääses vaid 12 atleeti. 3 Kristiina hõbe Esmaspäeva hommik Whistleri suusastaadionil. Naiste 10 km vabatehnika sõidu stardini jääb kümmekond minutit. Ükshaaval tulevad naised hooldebokside juures stardialasse kes viskab nalja, kes lobiseb kaaslasega... Smigun-Vähi olekust peegeldub
vahel. Kui Liisu ära läks, rääkisid Juulius ja Taavi koolis õppimisest, merest, USA-st ja Taavi saatis Juuliuse Jaaguõuele räimesööda kohta uurima, kommi pakkuma. Tagasi minnes oli Liisu kodus ja Taavi mainis kindaid. IV (41-53) Teel kooli ja koju toimusid koolilaste vahel väikesed kähmlused ning käidi aru andmas. Taavi nimetab Liisu last selleks poisiks. Isegi Taavi läks jõulupeole. Juulius läks natuke hiljem koju ning temaga ühines Sessi, kes palus sõprust, millest keegi ei tea. Kui Juulius Sessi ära saatis, läks Juulius akna taha luurele, hiljem läks luurele ka Taavi. Juulius läks koju. V (53-67) Kevad. Jääl kala püüdmine. Kristiine sai hea saagi, kuna Taavi palus mitte kopsima hakata triiviv jää lõhkus taravaiad. Kooli lõpetamine, Juuliuse tuju langus kuna tööd pole. Jull vahib merd, läheb paadiga sõitma ning kui tüdrukud poistega tulevad, ei võta ta neid peale. Hiljem, kui tüdrukud abi paluvad, ta algul ei lähe
Spordis ei ole lihtsaid võite Aegade jooksul on spordist lugu peetud ning seda harrastatud. Eesmärgid on aga sprtimisel erinevad. Osa inimesi tegeleb sellega hea enesetunde saavutamiseks, teised selleks, et saada paremaid tulemusi. Kuna konkurents on tihe, siis tuleb pidevalt treenida ja vaeva näha, sest ainult järjepidev treening tagab paremad tulemused. Inimene, kes spordiga regulaarselt ei tegele, ei saa oodata, et ta kohe tippu jõuaks. Võtame meie esimese taliolümpiamängude kullamehe Ants Antsoni, kes alustas kiiruisutamisega 1955 aastal, olümpiamedal tuli alles üheksa aasta pärast Innsbuckis. Kõik need üheksa aastat ei näidanud ta erilisi tulemusi. Küll oli tal tehnika paigast ära, küll ei suutnud ta taluda tohutut treeningmahtu. Veel 1963 aasta suvel loeti teda lootusetuks juhtumiks, kellest tippu ei saa. Kuid ometi ta tuli ja võitis. Ta oli üks eriline inimene, kes töötas end traditsioonideta, algajate entusiastide ringist ma
Kui ahjualusele anda pisutki toitu maitsta, on kohe kogu roog ära söödud. Mõisahärra käskis kokka head sööki keeta. Seisis ka suur katel tulel, kus kes teab mitme talle liha sees varises. Kokk istus kolde ees ja õhutas tuld. Korraga tuleb ahju alt põranda seest väike mehike välja ja küsib: "Armas sõber, anna ka mulle natuke hüva rooga maitsta! Kõht mul tühi ja süda vesine nagu kalapüüdjal." "Ei tohi anda, vastas kokk, "isegi suur pere ootamas." "Anna tilgake leentki! palus väike mehike uuesti. 16 "Noh, võta siis peale," ütles kokk ja andis mehikesele kulbitäie leent kätte. Aga niipea kui kulp mehikese käes oli, sõi ta silmapilk terve paja tühjaks ja kadus siis jälle ahju alla. Mis ehmatanud leehoidjal nüüd peale hakata! „Ahjualune“ räägibki heasüdamlikust mõisakokast, kes ahjualuse palvele toitu
Luulekogu „Kaitseala“ analüüs Kristiina Ehin sündis 18. juulil aastal 1977 Raplas. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerunud rahvaluulele. 2004. aastal omandas ta magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. Tänavu on Kristiina Ehin tuntud eesti luuletaja ja proosakirjanik. Kristiina Ehin sai aastal 2006 lausa kaks preemiat luulekogu „Kaitseala“ eest, Gustav Suitsu stipendiumi ja Kultuurikapitali luulepreemia. Selle alusel võib väita, et tegemist on Ehini enim tunnustatud teosega. Minu arvates teose pealkiri „Kaitseala“ seostub Ehini enda sisemise kaitsealaga ning väärtustega. Autori enda sõnul otsib „Kaitseala“ vastust küsimusele, mida ehedat ja kaitsmisväärset on tänapäeva maailmas meis enestes ja meie ümber. Kristiina Ehin kijutas teose 2005. aasta jooksul, viibides Mohni saarel ning teos ilmus samal aastal. Teose ülesehitus on vägagi huvitav. Teos koosneb luuletustest ning päevikukatkenditest.
Põhjamaade ajalugu Minevikust tänapäeva Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Põhjamaad- Taani, Norra, Rootsi, Soome, Island, ka Fääri saared. P- Euroopa. Iidsem nimetus Skandinaavia. Juba roomlased tundsid nimetust Scandia. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Skandinaaviamaad: Poliitiliselt: Taani, Norra, Soome, Island, Rootsi. Kultuuriliselt/keeleliselt: Taani, Norra, Rootsi, Island Geograafiliselt: Norra, Rootsi, Soomest loodeosa Põhjamaade ajalooline kultuuriruum 1000. a. tagasi oli 4. dialektiga ürgne Skandinaavia algkeel. Idamurre- taani ja rootsi keel Läänemurre- norra ja islandi keel Nendest on tänapäeva islandi keel kõige lähedasem ürgsele skandinaavia algkeelele; nn viikingikeelele. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Skandinaavia keeli emakeelena kõnelevad inimesed suudavad üksteist hea tahtmise korral mõista ka ilma tõlgi abita. Keeled on nii sarnased, et neid võib pidada ka ühe ja sama keele erinevateks murreteks.
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Lebrehtide kolme põlvkonna lugu Uurimustöö Autor: Sander Lebreht 8A Juhendaja: Kaja Kenk Võru 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I MINU ISAPOOLSE VANAEMA JUURED 5 1.1. Minu vanaema isapoolne vanaisa ja vanaema 5 1.2. Minu vanaema emapoolne vanaisa ja vanaema 6 1.3. Minu vanaema isa Rudolf ja ema Ida 6 II MINU ISAPOOLSE VANAEMA ERNA LUGU 10 2.1. Lapsepõlv 10 2.2. Kooliaeg 11 2.3. Töö ja oma pere 14 III MINU ISA VALEVI LUGU 17 3.1. Lapsepõlv 17 3.2. Kooliaeg 18 3.3. Töö ja oma pere
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Kristiina Meentalo Laiatarbe näokreemid ja kasutaja teadlikkus Kursusetöö Juhendaja: Sirje Tammeoks Tallinn 2015 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Kristiina Meentalo Rahvusvaheline CIDESCO-kool 52. grupp SISUKORD SUMMARY............................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 5 1NÕUDED KOSMEETIKATOODETELE.......................................................................7 2KREEMI KOOSTIS....................................................................................
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Kristiina Loodus "KALEVIPOEG" Referaat Juhendaja: Aavo Jakobsoo Pärnu 2010 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Tagasisõit. Varjude laul. Vendade reisilood. Isa haual. 4 Kokkuvõte 5 Kasutatud kirjandus 6 Sissejuhatus Minu referaat on "Kalevipoja" 7ndast peatükist.Lugu räägib sellest,et Kalevipoeg magas kaua ja kõik juhtumid,mis olid nendel päevadel olnud,tundus talle justkui,et see kõik oli uni.Ta ise on sellest muidugi sokeeritud.Selle loo valisin ma juhuslikult.Uurima hakkan,mis juhtus Kalevipojal,kui ta ärkas raskest unest. 3 1.Tagasisõit. Varjude laul. Vendade reisilood. Isa haual.
Samueli võlupadi Kristiina Kass Raamatu tegelased olid Samuel Seebimull, tema õde Susanna, tema ema Katariina, tema isa Silver, õpetaja proua Vares, Hull Manda ja valvekoer Fernando. Samueli ema oli väga nõudlik ja alati pahandas, miks Samuel ei olnud nii tubli ja tark kui tema õde Susanna. Samuel käis Andekate Laste Koolis koos Susannaga aga talle ei meeldinud seal. Kõige rohkem talle ei meeldinud geograafia õpetaja proua Vares. Geograafias pidi tulema kontrolltöö. Selleks pidi Samuel pähe õppima kõigi Euroopa riikide pealinnad. Susanna tegi nalja Samueli õppimise üle ja soovitas Samuelil padja alla raamatu panna siis hommikul on kõik peas. Imekombel järgmisel hommikul oligi Samuelil kõik peas ja ta tegi kontrolltöö ära. Proua Vares läks siis hulluks ja kooli tuli uus õpetaja, kes meeldis Samuelile palju rohkem. Kui Samueli vanemad said teada kuidas ta sai nii targaks hakkasid nad t
" küsis ta. "Väga halvasti, te vist pole Johni surmast teadlikud?" küsisin talt väga ettevaatlikult. "Mis Johni surmast? Kas ta on siis surnud?" küsis Kristiina imestunult. "Kahjuks küll. Mul on väga kahju! Muide, sellest ma tulingi sinuga rääkima. Ma tean seda sellepärast, et see kõik juhtus minu majas minu toas!" ütlesin endalegi üllatuseks. "Ka-ka-kas ta on siis surnud?!" küsis ta väga nördinult. "Jah!" vastasin talle. "Palun räägi, kuidas see suhtus," palus Kristiina. Ma jutustasin talle sellest pikalt ja laialt. Järsku muutus ta hingemine raskeks ja ta vajus põrandale. Ma katsusin ta pulssi, aga see ei töötanud. "Appi, appi, Kristiina ärka üles!" röökisin täiesti kõrgist. Greete jooksis taharuumi ja küsis: "Mis juhtus?! Ta märkas maas lamavat Kristiinat. "Ma rääkisin talle, kuidas John suri ja ta kukkus surnult maha!!" kriiskasin ma. "Mida, John on surnud, Kristiina on surnud! Kes veel?" järsku hakkas Greete värisema ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
