Aruande tiitellehel esitada installatsiooniskeemid ja tsüklogramm. (Tiitellehel Joonis 1) Joonis 2 Juhtimisalgoritmi plokkskeemid A) Op. Aadress kood Operant Kommentaar S001 L I0,01 Start/stop tumbler S002 S SY21 Programmi käivitamine S003 =*= 01 signaallambid ei põle S004 L I0,01 käivitusnupp S005 # 02 S006 -*- 02 Süttib signaallamp S007 L T01 taimer loeb 2 s S008 # 03 S009 -*- 03 süttib teine signaallamp, esimene põleb S010 L T02 taimer loeb 2 s S011 # 04 süttib kolmas signaallamp, esimene ja teine S012 -*- 04 põlevad S013 L T03 taimer loeb 2 s S014 # 05 S015 -*- 05 tuled kustuvad S016 L T04 taimer loeb 2 s S017 # 02
Mittereversiivse kolmefaasilise lühisrootoriga asünkroonmootori juhtimisskeem Skeem on ette nähtud kolmefaasiliste lühisrootoriga asünkroonmootorite käivitamiseks, seiskamiseks ja kaitsmiseks lühise ja ülekoormuse eest. Skeemi toiteks on viiejuhtmeline kolmefaasiline 400/230 V madalpingesüsteem. Skeem koosneb kahest põhiosast: primaar- ehk jõuosast ning sekundaar- ehk juhtimisosast. Primaarossa kuuluvad kolmepooluseline kaitselüliti F1, kontaktori jõukontaktid KM, mootor M ja signaallamp H1 (läbipaistev), mis signaliseerib, et primaarosa on pingestatud. Kõik teised elemendid kuuluvad sekundaarossa. Primaarosa toiteks on liinipinge 400 V ja sekundaarosa toiteks on faasipinge 230 V. Elementide omavaheliseks ühendamiseks kasutatakse vaskjuhtmeid PL-1,5 (PVC isolatsiooniga, ristlõige 1,5 mm²). Skeemi töölepanemiseks lülitame sisse kolmepooluselise kaitselüliti F1, mille tulemusena süttib
Auto valvab ise sõidu ajal saasteainete kogust mõjutavate süsteemide tööd ja rikke avastamisel hoiatab autojuhti. Standard Mille järgi peavad olema kõikide autode rikkekoodid, nende lugemine, signaallambi MIL töötamine ja süsteemi diagnoosimine ühesugune. Obd 1 võeti esmakordselt kasutusele USA-s 1988 aastal. See süsteem jälgis mootori tööd ja rikete avastamisel süütas signaallambi. Rikekoodide lugemiseks piisas diagnoosimispistikus teatud kellmide ühendamisest ja signaallamp hakkas eri pikkuste vilkumisega näitama rikkekoode. USA-s on autode tehnilise seisukorra järgmiseks kasutatud signaallampe juba pikka aega. Järgmine eneseskontrollisüsteemi põlvkond, mis kannab nimetust OBD 2, võeti kasutusele USA-s 1996 aastal. Kõige suuremaks uuenduseks on siin heitgaaside mürgisuse järgimine ja rikkekoodi salvestushetke parameetrite fikseerimise lisandumine. Suureks sammuks edasi oli ka diagnoosipistikute ja rikkekoodide standardiseerimine
Temp mõõtepiirkonnas on tavaliselt määratud 45-140C signaalpinge vastavalt 4,8-0,2V). Juhul kui signaal on väljapool määratud mõõtepiirkonda, loeb juhtplokk selle rikkeks. Lisaks sellele võib enesekontrollisüsteem võrrelda tegelikku. Juhtploki salvestatakse rikekood siis kui Seadise enesekontrollis avastatakse häire. Või mõni osadest jääb pidevalt sooritamata. Lisaks rikkekoodile salvestatakse juhtplokk mällu kui salvestushetke parameetrid. Mootori signaallamp süttib ainult ohtlike rikete salvestamisel. Rikkekoode ja nende salvestushetke parameetreid saab lugeda vastava diagnoositestriga. Signaallambi aktiveerimine Rike signaallamp asub armatuurlaua näidikuplokis ja sellel on oranz või kollane mootori kujutis. Normaaltingimustes, ehk töökorras masinal signaallamp süüte sisselülitamisel süttima ja peale mootori käivitumist kustuma. Signaallambi aktiviseerumine sõltub rikkest
põhiplaan ja tähistage numbritega need kohad, kuhu elektriseadmed paigutatakse. 07 Töötuba Seadmed Olemasolu Arv Märkused 1 Üldvalgustus 2 Töökohavalgustus 3 Pistikupesade pealüliti Töötuba 4 Valgustuse signaallamp 5 Rikkevoolukaitsmega pistikupesad 6 Televiisori-, telefoni- ja arvutipistikupesad Joonistage siia oma töötoa põhiplaan 7 Muud ja tähistage numbritega need kohad, kuhu elektriseadmed paigutatakse. 08 Majapidamisruum Seadmed Olemasolu Arv Märkused 1 Pesumasina pistikupesa 2 Käterätikuivati
Klaviatuur on arvuti Suurtähereziimis mmides juhtimise seade Shift-klahvi all hoides üksikult ja koos ja on mõeldud saab sisestada teiste andmete ning tekstide väiketähti. klahvidega sisestamiseks Klaviatuuril on mitmesugustel arvutisse, samuti on ta tavaliselt ka eesmärkidel arvutile korralduste signaallamp, mille ning seega andmiseks. põlemine näitab, et sõltub tema tähtede klahvid trükitakse mõju funktsioon klahvid suurtähereziimis. täidetavast kursori juhtimise Shift ehk programmist. klahvid registriklahv · Alt-klahvi all numberklaviatuur · Vajutades koos hoides saab
TCM-ist väljuvaid elektrisignaale nimetatakse väljundsignaalideks. 22. Allolevas loetelus on automaatkäigukasti sisend- ja väljundsignaalid. Erista nad üksteisest märgistades neid ristiga õiges lahtris. Sisend- Väljund- signaal signaal Õlirõhu reguleerimine x Rikke signaallamp x Piduripedaali asend x Gaasipedaali asend x Kiirenduslüliti asend x Hüdrotrafo lukustus x Mootori koormus x Mootori pöörlemissagedus x Mootori pöördemomendi reguleer. x
Rikkekoode on võimalik lugeda ja vajadusel kustutada läbi diagnoosipistmiku. Enesediagnoosi programm kontrollib pöörlemissagedusandurite, piduritulelüliti, hüdrosõlme, ühendusjuhtmete ja juhtploki korrasolekut. Hüdrosõlme kontrollimisel kontrollitakse lisaks elektromagnetklappide korrasolekule ka piduritorude õiget ühendust. Joonis 9. ABS-i diagnoosipistik 1.4.4 ABS-i ja pidurite signaallambid Korras süsteemi puhul süttib ABS-i signaallamp süüte sisselülimisel ja kustub mõne sekundi jooksul (enesediagnoosi lõppemisel). Sõidu ajal rikke avastamisel süttib signaalamp uuesti ja jääbki põlema. Süüte sisselülimisel süttib enesediagnoosi ajaks ka pidurite signaallamp. Pidurite signaalamp süttib ka seisupiduri rakendamisel ja pidurivedeliku tasapinna vähenemisel. Joonis 10. ABS-i ja pidurite signaallambid 1.4.5 Hüdrosõlm
ajamimootor käivitusnupu abil. Mootor teeb etteantud arvu pöördeid (mehhanism läbib kindla teekonna), mille järel ta lülitatakse dünaamilise pidurduse talitlusse ning ta peatub. Mootor seisab etteantud ajavahemiku vältel, seejärel käivitub vastassuunas ning tõukur liigub tagasi lähteasendisse. Lähteasendisse jõudmine fikseeritakse lõpplülitiga, mootor lülitub dünaamilise pidurduse talitlusse ning ta peatub ja süttib signaallamp signaliseerimaks tõukurmehhanismi valmisolekut uueks tööoperatsiooniks. Uue operatsiooni alustamiseks tuleb uuesti vajutada käivitusnuppu. Korduoperatsioonide talitlus erineb üksikoperatsioonide talitlusest selle poolest, et peale tõukurmehhanismi naasmist lähteasendisse algab etteantud ajavahemiku möödumisel automaatselt uus operatsioon ja nii korduvalt. Tõukurmehhanismi ajami juhtimisprogramm peab rahuldama järgmisi nõudeid:
on uuematel kateldel kolm. Välimine kiht, mille all võib olla õhuruum või isolatsioon, hoiab katla välispinna temperatuuri madalana. Kahe sisemise kihi vahele tõuseb aur, mis kuumutab katla sisu. Võimsust reguleeritakse relee abil. Võimaliku ülerõhu vältimiseks on seadmel avariiventiil. Veetaseme kõrguse kontrollimiseks avatakse kontrollkraan. Osadel katlamudelitel lisatakse aurumoodustajasse vett ainult kord aastas. Signaallamp süttib, kui vett on aurumoodustajas liiga vähe. Kui rõhk katlas tõuseb üle 100 kPa, siis katla võimsus väheneb automaatselt. Nii avariiventiil ei avane ja vett kulub vähem. Auruga kuumutatavates kateldes aur juhitakse otse keskkatlast seadmesse. Aur loovutab soojuse katla kuumutuskihti ning kondenseerub veeks. Kondenseerunud vesi juhitakse kanalisatsiooni. Keetmist juhitakse reguleerides auru kogust. Katla kallutamine toimub kas
Võrgukaartide ühendamine Et tagada võrguadapteri ühilduvust arvutiga, peab tema sisemine siinistruktuur kokku langema arvuti omaga Ühenduspesad Kaardi seljaplaadil asub port, millesse sobib andmesidekaabel, nagu Etherneti kaabel, mis jookseb kesksesse jaoturisse või lülitisse. Signaallambid Tüüpilisel videokaardil on üks roheline ja üks kollane signaallamp Sõltuvalt kas seadmel on võrguühendus või mitte lamp kas põleb, vilgub või on väljas Vahel on vilkumine hea vahel mitte Andmete liikumine Kui mingi arvutis olev programm soovib alustada üle võrgu suhtlust mingi teise programmiga, siis peab ta teadma teise programmi aadressi. Üldine aadress koosneb põhimõtteliselt kahest osast. Esimene on teise arvuti aadress võrgus ning teine on teise arvuti sisene aadress (ehk pordi number).
vooluallikas. Autoelektroonikas on selleks vooluallikaks auto aku ja võimsamate (tavaliselt ka kallimate) süsteemide puhul ka lisaakud. Muidugi peame siin arvestama, et auto aku on vooluallikana kasutusel vaid siis kui auto mootor ei tööta, sest auto käivitamiselt hakkab ringi käima ka generaator ning viimane võtab sellisel juhul kogu elektrisüsteemi energiaga varustamise enda kanda. Sellest tingituna kustub reeglina ka armatuuris aku pildiga signaallamp. Väga lihtne on voolu iseloomustada hüdrodünaamilist analoogiat kasutades. Oletame, et juhtmed on torud ning pump on vooluallikas. Mööda torusid liigub vesi ning jõuab pumbani. Pump liigutab vee endast läbi, et vesi saaks mööda toru jälle ringiga pumbani tagasi jõuda. Analoogiliselt liiguvad laengud mööda juhtmeid. Enne juhtseadme sisselülitamist on vooluring avatud ning laengute liikumist ei toimu.
indutseeritavat pinget. Enamusel generaatoritel on pingereleed ehituselt sarnased st transistorpingereleed või mikroskeemiga elektronreleed. Erinevus on pingerelee vooluringis paiknemises. Osadel generaatoritel paikneb pingerelee vooluringis jadamisi enne ergutusmähist ja osadel peale ergutusmähist. Pingerelee tööd saab jälgida signaallambi abil, mis paikneb masinate armatuurlaual. Enne korras mootori käivitumist signaallamp sütib ja peale käivitumist kustub. Pingerelee töö põhineb Zenerdioodil. Vool pääseb ergutusmähisesse läbi pingerelee transistori T1. Juhul , kui pinge Zenerdioodis tõuseb üle 14V tekib läbilöök ja vool pääseb transistori T2 baasile. Transistor T2 hakkab voolu juhtima. Vool pääseb transistori T1 baasile ja transistor T1 katkestab ergutusvooluringi. Pinge generaatori klemmidel seejärel natuke väheneb ja pingerelees taastub endine vooluring.
Elektriga töötavad pliidid võib jagada: · Keeduplaatidega pliidid; · Ühtse tasapinnaga pliidid; · Infrapunapliidid ehk keraamilised pliidid; · Induktsioonpliidid ja wokid. Keeduplaatidega pliidid Enim levinud on keeduplaatidega elektripliidid. Suurköökide pliidid on tavaliselt 4- või 6-plaadilised. Plaadid on ristküliku või nelinurga kujulised ning väiksematel pliitidel ka ümarad. Iga plaadi jaoks on eraldi võimsuse reguleerimise lüliti ja signaallamp. Plaadi all olevad kütteelemendid kuumutavad plaati. Kasutaja otsustada on tooraine hulga küpsetamiseks sobiv temperatuur. Pliitide töötasandi all võib olla ahi, soojenduskapp või riiul. Ahju paigutamist pliidi alusesse ei soovitata, kuna töökõrgus on ebamugav. Keeduplaadid on valumetallist. Enamiku pliitide plaadid on kergesti eemaldatavad, mis hõlbustab puhastamist. Katki läinud plaate on võimalik vahetada uute vastu.
See selgitab ka asjaolu, miks mõnikord enesediagnoos ei suuda kõiki rikkeid avastada. 5.3 Varutoimingud Mõne sisendsignaali puudumisel asendab juhtplokk selle asendusarvuga, milleks on tavaliselt signaali keskväärtus. Asendusarvu võidakse arvutada ka teiste sisendsignaalide põhjal. Näiteks kiirenduslülituse signaali puudumisel arvutab juhtplokk kuni rikke kõrvaldamiseni kiirenduslülituse hetke gaasipedaali asendi järgi. Rikke signaallamp süttib põlema kuid sõiduomaduste muudatust ei pruugi autojuht märgatagi. Kõiki sisendsignaale ei ole kahjuks võimalik asendada ega neile ka asendusarvu määrata. Asendamatute signaalide puudumisel siirdub juhtplokk hädareiimile, kus käigukasti elektriline juhtimine lõpetatakse. Käiguvalitsaga on siis võimalik valida ainult tagurpidikäigu ja ühe edaspidikäigu vahel. Joonis 1. Sisend signaalide asendus 5.4 Rikkekoodis- vilkkoodid
Kui need kaks suunda teineteisest erinevad, alustab tööd ESP. Juhtplokk arvutab välja kui palju ja millist ratast on vaja pidurdada või kiirendada ning kas on vaja vähendada mootori pöördemomenti, et saavutada soovitud liikumissuund. Kui juhitavust ei saavutata, korrigeeritakse tehtud pidurdused-kiirendused uute katsetega, kuni soovitud tulemus siiski saavutatakse või auto allub kraavi külgetõmbejõule. ESP töötamise ajal vilgub armatuuris vastav signaallamp. Kui auto tegelik liikumissuund erineb autojuhi soovitust, on tegemist ala- või ülejuhitavusega. Erinevates olukordades võib ESP tegutseda erinevalt, aga tavaliselt on juhitavuse kaotuse korral süsteemi tegevus järgmine: · Alajuhitavuse korral (auto ei kuuletu roolile ja liigub otse) pidurdatakse tagumist kurvi seespoolset ratast ja reguleeritakse mootori pöördemomenti. · Ülejuhitavuse korral (auto püüab hakata pöörlema ümber oma vertikaaltelje)
mm. Gaasisuunaja otsiku ettenähtust kaugemal hoidmisel ei mõju kaitsegaas enam nii efektiivselt kui vaja ja seeläbi kannatab keevisõmbluse kvaliteet. 10 KEEVITUSAGREGAADI TÖÖKORDA SEADMINE SEADME KASUTAMINE Seadme pealüliti asub selle tagapaneelil. Keerates pealüliti asendisse I, lülituvad seadme primaarpool ja juhtahelad sisse ning juhtpaneelil süttib signaallamp ON. POLAARSUSE VALIK VOOLUALLIKAST Ilma täidiseta tavalise traadiga keevitades on see harilikult pluss (+) poolel, maanduskaabel aga miinuses(-). Kasutades täidistraate, võib vajalikuks osutuda traadi seadmine miinus (-) poolele. Mõnikord võibväga õhukeste (0,5 … 0,7 mm) lehtmaterjalide keevitamisel tavalise täiteta traadiga efekti anda traadi seadmine samuti miinus (-) poolele. SETUP Setup´st saab keevitaja seadistada keevitusaparaadi funktsioone, mida pole juhtpaneelile
Kui masina paneelil kustub signaaltuli, avada kuppel ( Bestmark Suurköökide AS). Lülitist saab valida sobiva programmi. Võimalik on valida masina veega täitmise ja ooteprogrammi, pika, lühikese ja pideva pesutsükli programmide vahel. Lüliti 4 asendit võib kasutada, kui nõud on eriti mustad või toidujäätmed on kuivanud nõude külge. Peale korvi masinasse lükkamist ja masina kaane sulgemist algab pesutsükkel. Masina tööle lülitudes süttib signaallamp. Pesu- ja loputusprogrammi vahel on paus, mille ajal pesuvesi tilgub nõudelt pesuvanni ja alles seejärel algab loputus puhta kuuma loputusveega. Enne masina seiskumist lülititist kontrollida, et pesuprogramm on lõpetanud. Sellest annab märku signaaltuli. Alles seejärel lülitada seade välja. Masina pesemise ajal ei ole lubatud programmlülitit keerata (Ibid.). Pärast masina väljalülitamist tühjendada masin mustast pesuveest. Selleks eemaldada
s-liitumine ei ole siiski üldine. Rahvapärastes sõnades on e säilinud, nttarkusehammas, küllusesarv, teadusetempel, seadusesilm ‘korravalvur, politseinik vms’. Paljud sõnad käibivad kahel kujul: näitus(e)väljak, tärklis(e)tööstus, rõskus(e)laik, õigus(e)rikkumine; e. osa võõrsõnu (sh eriti need, mis meile on laenatud tervikkujul), nt aadressbüroo, ballettmeister, kontsertmeister, detektiivromaan, signaallamp, sportauto, treeningpüksid. 2. Omastavas käändes on: a. kuuluvusseosele osutavad sõnad, ntvankriratas, aknaklaas, vennanaine, piibusuits; b. otstarvet märkivad sõnad, nt klaasinuga, rauasaag, söögilaud, veoauto, lokirullid; c. mõte-tüüpi sõnad, nt katteleht, tõkkepuu, tõlkelaen, seemnevili. 3. Kui täiendsõna väljendab põhisõnaga tähistatuainet või materjali, siis
Nende kahe signaali põhjal määrab juhtplokk auto tegeliku liikumissuuna. Kui tegelik liikumissuund erineb soovitust, alustab tööd ESP süsteem. Juhtplokk otsustab kui palju ja millist ratast pidurdada või kiirendada ning kas on vajalik vähendada mootori pöördemomenti. Anduritelt saadud signaalide põhjal kontrollib juhtplokk tehtud muudatuste tõhusust ja vajadusel vähendab või suurendab neid. ESP töötamise ajal vilgub armatuurlauas vastav signaallamp. 12 ProDiags ESP süsteemi andurid ja täiturseadised ESP- süsteem vajab töötamiseks järgmist infot: - Millises suunas tahetakse autot juhtida? - Millises suunas liigub auto tegelikult? Esimesele küsimusele saadakse vastus rataste pöörlemissageduse anduritelt ja rooliratta
avariikorras ja automatiseeritult. Esimese juhul vajutatakse KJP (kaugjuhtimispaneelil) avariijuhtimise nuppu ja ankruketti viiratakse senikaua, kui hoitakse näppu nupul. Teisel juhul vastava lülitiga KJP-l seadistatakse nõutav viiratav keti pikkus ja vajutatakse nupule "automaat". Viiratud keti pikkust kontrollitakse signaallambiga SL 1 ja näidiku N skaalaga. Lamp SL 1 süttib kui vajutada ükskõik millist nuppu ja kustub, kui kett on väljunud klüüsist 2m ulatuses. Seejärel süttib signaallamp SL 2 näidates, et ankur on vettelaskmiseks valmis. Signalisaatoriteks on mikrolülitid 13, millised lülitatakse reduktori R võllil oleva nukiga. Reduktor R on kinemaatiliselt seotud ankrupeli võlliga. Näidik N on elektriliselt seotud selsüünanduriga SA, mille ankrut pööratakse samuti reduktori R võlliga. Automaatreziimis viiratava ankruketi pikkust kontrollitakse selsüünanduriga, mille signaaliga ankrukett pidurdatakse
Kui seisupidur vabastatakse mehaaniliselt, siis tuleb höövli juhuslikku liikumahakkamist takistada tõkiskingade asetamisega rataste ette. Kui seisupiduri toimimine nõrgeneb, siis tuleb reguleerida spiraalvedru pikkust talrepi abil. Vedru pikkus peab seisupiduri peal olles olema 200mm. Diferentsiaali lukk Lukk suletakse hüdrosilindri abil ja vabastub vedrujõul. Diferentsiaali lukustamisel pöörlevad kõik tagarattad ühesuguse kiirusega. Juhtimispuldil põlev signaallamp näitab luku sisselülitatust. Diferentsiaali lukustust kasutatakse siis, kui ühe poole vedavate rataste haakumisvõime teekattega on nõrgem kui teise poole vedavatel ratastel, s.o. Väikese haardeteguriga libedal või pehmel teekattel. Kui höövlit pööratakse järsult, tuleb lukk vabastada. Pööramine kulgeb siis palju lihtsamalt. Diferentsiaali ei või lukustada hea haardeteguriga pinnasel (asfalt, betoon), kuna tulemuseks on jõuülekande ülekoormamine ja rehvide kiire kulumine.
I.C.- lambikese aeg-ajaline süttimine järsult kasvavate koormuste korral. Täiendusena pea-juhtsüsteemile on CPP juhtsüsteemi kaasatud ka reserv-juhtimissüsteem (backup system). Backup süsteem on sõltumatu peasüsteemist - kui peasüsteemis tekib tõsine rike ja temaga ei saa sõukruvi juhtida siis lülitades silla keskpuldil sisse nupu "Backup System On" läheb CPP juhtimine üle reservreziimile ning nii silla, kui ka masina juhtpuldil süttib vastav sinine signaallamp "Backup Mode". Reservsüsteem ei oma nn. jälgivat funktsiooni, s.t. seal ei sõltu sõukruvi samm juhtkangi ("Joystick" ) kallutusnurgast, vaid sellest, kui kaua seda ühes või teises asendis hoida (andes käsklusi edasi- või tagasikäigule). NB! Mõlema parda Joystick- tüüpi juhtkangikesed asuvad ainult silla keskpuldil mitte tiibadel! Reservjuhtimiskangil (Foto 1; p. 5a, 5b) on vaid 3 juhtasendit: 1) Keskasend, milles kruvi samm ei muutu,
11. Päästerõngas tule- ja suitsupoiga 2 tk. 12. Päästevestid 3160 tk. 13. Päästevestid lastele 280 tk. 14. Päästevestid imikutele 70 tk. 15. Päästekostüümid 18 tk. 16. Termokostüümid 30 tk. 17. Päästepaatide tormiredelid 6 tk. 18. Lootsitrepp 2 tk. 19. Käsitõrvikud 12 tk. 20. Suitsusignaalid 6 tk. 21. Langevarjuga raketid 12 tk. 22. Liiniheiteseade 1 tk. 23. EPIRB 2 tk. 24. Kaasaskantavad päästevahendite raadiojaamad 3 tk. 25. SART 10 tk. 26. Signaallamp 1 tk. 27. Kanderaam 1 tk. 28. Meditsiiniline varustus 1 kompl. Laeva ohutusvarustus ja nende asukohad on märgitud Tulekaitse ja Ohutuse Plaanile (Fire Safety Control Plan). Joonised asuvad messis, sillas, tulejaamades, samuti meeskonna kajutite koridorides 19 20 21 22 23 24 25 26 27 Laeva sisesed sidepidamisvahendid, alarmsüsteemid ja nende kasutamine
käsulisti Instruction List (IL) või Statement List (STL). Ülaltoodu näitlikustamiseks vaatleme elektriajami programmjuhtimist loogika- kontrolleri TSX17 abil. Juhtimisülesanne on järgmine. Asünkroonmootoriga elektriajam käivitatakse käivitusnupu abil ja seejärel kontrollitakse tema võlli pöörlemist induktiivanduri abil, milline annab võlli iga pöörde kohta ühe pingeimpulsi. Kui võll on teinud 1200 pööret, süttib hetkeks signaallamp teavitamaks peatset mootori väljalülitamist. Kui võll on teinud 1500 pööret, lahutatakse mootor vahelduvvooluvõrgust ja lülitatakse 3 sekundiks dünaamilise pidurduse talitlusse, misjärel taastub lähteolukord. Juhtimisprogrammis tuleb ette näha võimalus programmi täitmise katkestamiseks igal hetkel stoppnupu abil ja samuti peab programmi täitmine katkema, kui rakendub mootorit ülekoormuse eest kaitsev bimetalltermorelee.
1 1 tk Valvepaat, Viking 4.7 GRB1 1 tk Evakuatsioonisukk, Viking 4 tk Päästerõngas 7 tk Päästerõngas liiniga 2tk Päästerõngas tulepoiga 7 tk Päästerõngas tule- ja suitsupoiga 2 tk Termokostüümid 12 tk Pääste termoülikond 22 tk Pääste tormiredelid 4 tk Lootsitrepp 2 tk Käsitõrvikud 12 tk 4 Suitsusignaalid 6 tk Langevarjuga raketid 12 tk Liiniheiteseade 4 tk EPIRB 2 tk Kaasaskantavad päästevahendite raadiojaamad 3 tk SART 2 tk Signaallamp 1 tk Kanderaam 1 tk Meditsiiniline varustus 1 komplekt Päästeveste 2106 ja lastele 190 Päästepaadid 4 poolkinnist päästepaati Fassmer Mahutavus 150in L=10.50m B=4,26m H=1.85m Kaal inimesteta 5700kg Mootori võimsus 29hj(diiselmootor) Kiirus 6 sõlme Kütusetank 240l Töökaugus maksimaalkiirusel üle 24t Korpuse materjal klaasplastik Laevale on paigutatud 4 päästepaadi taavetit, veeskamine toimub gravitatsiooniliselt, tõstmine elektriliselt või käsitsi vintsi abil. Veeskamine
seguga satub karterisse. Oli etteannet kontrollitakse klapp- 3,5 + 0,5 kgf/cm2) rõhul ja laseb õli tagasi pumba imikana- anduriga, mis õli normaalsel etteandmisel süütab punase lisse. Kui õlirõhk mingi rikke tõttu langeb alla 1,7 kgf/cm 2, signaallambi. Selleks et õlitus ei sõltuks üksnes mootori siis sulguvad peamagistraaliga ühendatud avariianduri 22 pööretest, vaid ka koormusest, on õlipumba doseerseadis kontaktid ja esilaternal süttib roheline signaallamp. ühendatud trossi kaudu gaasikäepidemega. Peamagistraalist juhitakse õli esimese raamlaagri keres Selline seguõlitus vähendab õlikulu, heitgaaside suitse- paiknevasse ringkanalisse 16 ja sealt mööda väntvõllisse mist ja mürgisust. Vähem tähtis pole ka käsitsemislihtsus, puuritud kanalit tsentrifuugi 20, kus toimub õli peen- kuna paaki kallatakse (nagu neljataktiliste mootorite puhastus. puhulgi) puhas bensiin
annaabi.ee 
