Uued kõrgemad riigiorganid:ENSV Ülemnõukogu,Rahvakomissaride Nõukogu Riigiametnikud asendati kommunistidega 14.juuni 1941- Massiküüditamine Natsionaliseeriti ettevõtted Likvideeriti seltse, suleti ajalehti- kirju, hävitati raamatuid ja mälestusambaid. Katkestati välissidemed Rahareform Sõjategevus 1941. aastal Lõuna-Eesti loovutati ilma vastupanuta Sakslaste tulekul tekkis metsavendlus Metsavennad võitlesid NSVL vastu Purustati sideliine, raudteeliine, rünnati NL väikseid salke. Mõnes vallas oli võim metsavendade käes Saksa okupatsioon Loodeti taastada EV iseseisvus, saksa väed olid oodatud Eesti Omavalitsus-sakslaste korralduste elluviimiseks Repressioonid-juutide, eestimeelsete, kommunistide vastu Linnades toidukaardid, kõik toodang saadeti Saksamaale Sõjategevus 1944.aastal Jaanuaris jõudis Punaarmee taas Eesti piiride lähedale. Alles septembris jõudis Punaarmee mandri-Eestisse.
see inimesi ka teatud määral protestima, kasvõi omaenda hinges. 1901. aasta oli oluline inimeste mõttemaailma muutja, sest sel aastal saatis Guglielmo Marconi raadiosignaali üle Atlandi ookeani. See oli tähtis uuendus nii sõjaväele, laevakompaniidele, ärijuhtidele, diplomaatidele kui ka ajakirjandusele. Kui siiani levis info aeglaselt, kirja kaudu nädalatega, telefonide ja telegraafide jaoks oli vaja rajada sideliine, siis nüüd muutus info palju kättesaadavamaks ja kiiremaks. Inimesed üle kogu maailma said olulisematest sündmustest peaaegu et kohe teada. Ma arvan, et 20. sajand muutis inimeste mõttemaailma täielikult. Paljud nende arusaamad maailmast lükati ümber ning hakati rääkima hoopis uutest avastustest. Mõnedele inimestele mõjus see lootustandvalt, teistele jällegi hirmutavalt. Siiski ei oleks keegi osanud arvata, et needsamad
Eesti teise maailmasõja ajal Nõukogude okupatsioon 1940. Saksa okupatsioon 1941. Poliitiline elu- vangistati/ tapeti poliitilisi liidreid, Poliitiline elu- nukuvalitsus, moodustati kõrgemaid sõjaväe ja politseijuhte, poliitiline tegevus kindralkomissariaat- valitses tsiviilvalitsus selle keelustati, riigiametnikud asendati kommunistidega, üle, eluvaldkondade üle range kontroll, keelustati kommunistlikule parteile kuulus kogu ühiskonna välissuhted, moodustati Eesti Omavalitsus- sakslaste juhtimine. NSVL konstitutsioon ja seadused, riigiorganid korraldamise elluviimiseks- Hjalmar Mäe oli juhiks. uued- Eesti NSV Ülemnõukogu ( parlament), Keelustati igasugune poliitiline tegevus. Esialgu Rahvakomissaaride Nõukogu ( valitsus). arreteeriti kommuniste, pärast teisi. Majandus- kaupadest tuli puudus, maja...
puudus. Sõjategevus 1941. aastal. · 1941. 22. juunil puhkes Vene-Saksa sõda ning 2 nädalat hiljem jõudsid Saksa eelväed Eestisse. Punaarmee vastu võitlesid ka metsavennad. Nemad olid mehed, kes olid repressioonide eest metsadesse varjunud ja sõja puhkedes haarasid nad relvad, et maksta kätte okupatsioonivõimudele ja aidata kaasa omariikluse taastamisele. Metsavendade võitlust nimetatakse ka Suvesõjaks. Metsavennad purustasid sideliine ja raudteid, ründasid nõukogude asutusi ja Punaarmee üksusi. Metsavennad võitlesid Eesti Vabariigi ja sinimustvalgete lippude nimel. Saksa okupatsioon. · Peagi sai selgeks, et Saksamaa ei taasta Eesti iseseisvust vaid asendab Nõukogude okupatsioooni natsistliku okupatsiooniga. Keelustati poliitiline tegevus, seati sisse range kontroll kõigi eluvaldkondade üle, käivitati repressioonid. Arreteeriti peamiselt kommuniste, aga ka ilma
signaalideks.Andur muutab elektriliseks ja digitaalseks. Maailmas on kõik need suurused pideva iseloomuga ja kui ka muundamine toimub pidevalt, siis saame elektrilise analoogsignaali (signaali muutub analoogiliselt suurusele endale). Digitaalsignaali saame kui analoog-digitaalmuunduri sisendile antakse analoogsignaal ja väljundil saadakse digitaalsignaal, mida on võimalik arvutustehnika vahenditega töödelda ja edastada mööda digitaalseid sideliine. Digitaalsignaali kasutamine muudab side oluliselt kvaliteetsemaks ja mürakindlamaks. Füüsikaline suurus on omadus, mis on kvalitatiivselt ühine paljudele nähtustele, protsessidele või objektidele, kuid kvantitatiivselt on individuaalne iga nähtuse, protsessi või objekti jaoks. Mõõtmiste põhieesmärk on informatsiooni saamine füüsikalise suuruse väärtuse kohta mingisuguste tehniliste vahendite abil. Füüsikalise suuruse väärtus saadakse
RAHAREFORM ja järsk hinnatõus elatustase langes, tekkis toidu- ja tarbeainete puudus. VENE-SAKSA SÕDA puhkes 22.06.1941, 2 nädalat hiljem jõudsid Saksa eelväed Eestisse. Punaarmee loovutas vastupanuta Lõuna-Eesti. Põhja-Eesti vabanes NSVL okupatsioonist alles augusti teisel poolel, saartel kestsid lahingud oktoobrini. METSAVENNAD võitlesid 1941 suvel Saksa sõjaväe kõrval Punaarmee vastu. SUVESÕDA relvastatud metsavendade võitlus. Metsavennad purustasid raudtee- ja sideliine, ründasid nõukogude asutusi ja Punaarmee allüksusi. Võitlus toimus Eesti nimel ja sinimustvalgete lippude all. Natsid moodustasid Eestist KINDRALKOMISSARIAADI. Sakslaste korralduste elluviimiseks moodustati Eesti Omavalitsus eesotsas endine vabadussõjalaste propagandajuht HJALMAR MÄE. Igasugune poliitiline tegevus keelustatud, range kontroll kõigi eluvaldkondade üle. Esialgu arreteeriti ainult kommuniste, hiljem mitmesuguste reeglite
vastasele. Septembri lõpus langes Vene vägede kätte kogu Eesti mandriosa, vaid Saaremaal jätkusid lahingud novembrini välja. 4. 1941. aasta suvel võitlesid Saksa sõjaväe kõrval Punaarmee vastu ka metsavennad. Repressioonide eest metsadesse varjunud mehed haarasid Saksa-Vene sõja puhkedes relvad, et maksta kätte okupatsioonivõimudele ja aidata kaasa omariikluse taastamisele. Metsavennad purustasid raudtee- ja sideliine, ründasid nõukogude asutusi ja Punaarmee allüksusi, püüdsid takistada taanduvate kommunistide hävitustööd. Metsavennad võitlesid Eesti Vabariigi nimel ja sinimustvalgete lippude all. Otsides pääsu sõjategevuse ja kommunistliku reziimi eest põgenesid inimesed kodudest. Punaarmee edasitungi jätkudes põgeneti välismaale. Kokku lahkus suure põgenemise käigus Eestist umbes 80 000 inimest, lootes sõja lõppedes ja Eesti omariikluse taastudes peagi tagasi pöörduda. 5
sõjas erapooletuks, koostati tegevuskava, korraldati Riigi Teataja trükkimine, püüti orgunnida pealinna kaitset. Sõjalise jõu puudumisel tuli alla anda. Paar tundi enne punaarmee tankide jõudmist lahkus valitsus Tallinnast, enamus neid langesid NSVL kätte. Saksa sõjaväe kõrval võitlesid 1941. Aasta suvel Punaarmee vastu ka metsavennad, kes olid nõukogude repressioonide eest metsadesse varjunud mehed. Nad purustasid raudtee- ja sideliine, ründasid nõukogude asutusi ja Punaarmee allüksusi, püüdsid takistada taanduvate kommunistide hävitustööd ning võtsid paljudes linnades ja valdades juba enne Saksa vägede saabumist võimu oma kätte. 12. Millised olid 2. ms tagajärjed maailmas? Umbes 50m inimest suri, pooled neid tsiviilelanikud, kes surid lahingutes, jäid nälga või tapeti meelega(juudid). Miljonid inimesed pidid kodudest lahkuma, sakslased töid vöörast orjatööd sisse
ja okupatsioonivõimude vastu. Algas eestlaste aktiivne NSV Liidu vastane võitlus. Põgeneti metsadesse ja moodustati metsavendade salku ja üksuseid. Punaarmee ridades sõdivate eestlaste hulgas toimus massilisi sakslaste poole üleminekuid. Selles sõjas sooviti sõdida mitte Punaarmee ridades vaid pigem selle vastu. Saksa üksuste jõudmist Eesti pinnale tervitati vaimustusega. Neid tervitati kui Eesti vabastajaid ja metsavennad osutasid neile igakülgset abi purustades raudtee- ja sideliine, rünnates nõukogude asutusi , Punaarmee allüksusi jne. Loodeti ju nende abiga taastada Eesti Vabariigi iseseisvus ja õigused. Võideldi Eesti Vabariigi nimel ja sinimustvalgete lippude all. Samaaegselt võitlesid Punaarmee ridades eestlased, kellest suurem osa oli sinna sunniviisiliselt mobiliseeritud. Ja kuigi mobilisatsioon oli ebaseaduslik, kasutasid venelased just seda võimalust. On ka aru saadav miks eestlasi sundmobiliseeriti, sest olles aru saanud, mida punavõimu poliitika endast
mõne firma andmebaas. Eriti väärtuslik on siinjuures riiklike andmebaasides olev informatsioon, mida nii mõnedki persoonid sooviksid vaadata ja omada. Võõraste andmebaaside omamiseks ning nende uurimiseks on erinevaid põhjuseid. Näiteks konkureeriva firma soov teada saada võistleva firma plaane. Andmete saamiseks teiste firmade andmebaasist piisab vaid arvutisüsteemile ligipääsemisest kasutades selleks erinevaid terminale, sideliine ning võrke (Praust 1997, lk 172). Kusjuures kõige enam pääsetakse arvutitele ligi, kui ollakse Interneti võrguühenduses. Siinkohal tasub mainida häkkereid ja kräkkereid. Häkkeriteks peetakse noormehi, vanuses 14-21 eluaastat, kellel on keskmisest kõrgem intelligentsuse tase (Hanson 1994, lk 59). Samas ei pruugi keskmisest kõrgema intelligentsuse tasemega inimesed hiilata igas eluvaldkonnas. Enamasti on nad head vaid teatud aladel. Kõiki häkkereid ei saa halbadeks pidada
· Enamik sadamatest, ühendusteedest ja sideliinidest ei toiminud. · Tööstuse tootmisvõimalus langes poole võrra · Oluliselt kahanesid lülvipind ja kariloomade arv · Kümned tuhanded inimesed langesid repressionnide ohvriks, hukkusid lahingutegevused, põgenesid läände · Metsavendade võitlus, et taastada omariiklus. · Metsavennas purustasid raudtee-ja sideliine. · Ründasid nõukogude asutusi ja Punaarmee allüksusi. · Püüdsid takistada taanduvate kommunistide hävitustööd ning võtsid paljudes linnades võimu oma kätte. 1944.aastal alustas Eesti Vabariigi Rahvuskomitee ettevalimstusi Iseseisvuse taastamiseks, kuid see plaan kukkus läbi, kuna pealinnale polnud kaitset. 5. Teise maailmasõja tagajärjed (maailmas): millised need olid, mida kujutas
juuni lõikaski madalrõhkkonda põgusa augu, mis võimaldas liitlastel dessandi läbi viia. Madalrõhkkonna tõttu pidasid sakslased dessanti niivõrd võimatuks, et Rommel naasis 5. juuni hommikul oma naise 50 aasta juubelile. Osa Saksa väeüksuste juhid sõitsid Roueni sõjamängule, ainsana invasioonirandade lähistele jääva 21. soomusdiviisi komandör Pariisi armukese juurde. Kuna pommitamine, Prantsuse vastupanuliikumine ning liitlaste paraütistid olid rängalt kahjustanud sakslaste sideliine ja isegi Rommel ei tohtinud võimsaid soomusreserve ilma Hitleri otsese nõusolekuta liigutada, jäi Saksa vägede reaktsioon 6. juuni esimestel tundidel kramplikuks ja koordineerimatuks. Mainitud ajal heitsid Briti pommitajad Pas de Calais' kohal alla fooliumiribasid, matkimaks tohutu dessantlaevastiku radariprofiili. Samal ajal lähenes Normandia rannikule üle 6000 aluse seni kõigi aegade suurim mereväeoperatiivrühm. Varsti pärast keskööd alustasid maandumist brittide 6
Vedaja peab: 1) korraldama veo nii, et võimalikult vähe takistatakse ja ohustatakse teisi liiklejaid; 2) vältima vedu tipptundidel ja muul ajal, kui see on tee- ja ilmastikuolude ning liiklussageduse tõttu ohtlik või põhjustab teistele teel olulisi liiklustakistusi; 3) võimalusel vältima läbisõitu asulatest, samuti nende tiheda liiklusega tänavatest, liiklussõlmedest ja ristmikest; 4) arvestama tee ääres ja tee kohal olevaid rajatisi: liikluskorraldusvahendeid, elektri- ja sideliine, elektrisõidukite kontaktliine jms. Vajadusel kokku leppima rajatise omanikuga (valdajaga) vedu takistavate rajatise osade ajutiseks tõstmiseks või eemaldamiseks; 5) rangelt järgima määratud veoteed. Kui ilmnevad asjaolud, mis nõuavad veotee muutmist, taotlema muudetud veotee puhuks uue loa. 3. Liiklusohutuse kindlustamine veol 3.1 Eriveose saatmine Olenevalt suurveose mõõtmetest peab veol kasutama saateautosid ja reguleerijad. Saateautona kasutatakse B-kategooria sõidukit.
telefoniühenduste võrk põhjustas telegrammide arvu järsu vähenemise. Telegraafside. · 1837. aastal konstrueeris ameeriklane Samuel Morse elektromagnetilise telegraafiaparaadi, millega sai edastada punkte ja kriipse, millised vastasjaama vastuvõtuaparaat paberilindile kirjutas. Sõnumite edastamiseks koostas Morse erilise tähestiku, mis tänaseni on tuntud Morse tähestiku nime all Telefoniside. Telefoniside on telefoni teel mööda telefoniliine (sideliine) informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine Telefoniside - on oma arengult telegraafist pool sajandit noorem. Kuna telegraafiside vajas sidepidamiseks spetsiaalselt välja õpetatud töötajaid, samal ajal aga suurenes pidevalt edastamist vajava info maht, siis tingis see vajaduse selliste sidevahendite järele, mida saaksid kasutada ka ilma eelneva väljaõppeta inimesed. Tänapäeval on telefoniside üks enamarenenud sidepidamistüüp, helistada saab pea igasse maailma nurka. ·
keskendumist ja uute potentsiaalselt mõjusate seoste märkamist. 7. Mis on latentne õppimine? Tooge näiteid. Nähtamatult toimiv, tunnetusel põhinev. 8. Mis on osaline kinnitamine ja milline on selle mõju õpitud käitumise kustutamisele? Miks? 9. Millised on õppimise neutraalsed alused? · Närvikoe plastilisus sünapside ja dendriitide hargnemise tasemel · Uute dendriidogade kasvamine avab uusi sideliine naaberrakkude vahel. · Aplüüsia populaarne uurimisobjekt · Presünaptiline hõlbustamine · Pikaajaline potenseerimine 10. Kuidas närviimpulss levib? Närviimpulss tekib aksoniküngastikul ja levib piki aksonit närvilõpme suunas tänu ioonide liikumisele läbi närviraku membraani. Uue närviimpulssi teke oleneb erutava ja pidurdava stimulatsiooni suhtelisest osahulgast kõigis neuronini jõudnud mõjutustes 11
a. Harju- ja Järvamaa. Aktiivselt hakati võitlema pärast 14. juuni küüditamist juba, aga eriti rinde lähenedes. Algul hävituspataljonide ja Punaarmee vastu. Teine aktiivsuse periood pärast 22. juunit. Kulmineerus juuli esimestel nädalatel. Võimutühjuse ajal mood. Omakaitse ja sakslastega kohe koostöö. Relvade nappus. Peamised võitlusvormid Operatsioonid küüditajate, punaarmeelaste ja nõuk. ametnike vastu. Desorganiseerida punaväe rinde tagalat, purustada sideliine, tõmmati metsadesse kutsealuseid ja mobilisatsiooni alla kuulujaid, takistati kariloomade ja hobuste rekvireerimist, tungiti kallale teedel liikuvatele punastele, üksikud vallamajad põletati maha, takistati maanteedel autoliiklust teravate esemetega. Vallutati asulate vallamajasid, vallutati linnu ja asulaid (Mustla, Kilingi- Nõmme, Jõgeva, Kallaste, Mõisaküla). Tali vallas Pärnumaal suudeti võimu ka hoida, mujal sunniti enamasti taas taganema
27. Relvastatud vastupanu nõukogu võimule osutasid metsavennad-end metsas varjavad mehed ja naised, kes võitlesid okupatsioonijõududega nii poliitiliste kui sõjaliste vahenditega. Nende arvuks või Eesti pidada vähemalt 30000 inimest. Relvastatud vastupanuliikumise jõulise etapi juhtasid sisse 1945.aasta suvel korraldatud rünnakud julgeolekutöötajate, väiksemate sõjaväeüksuste ja kohalike kommunistide vastu. Metsavennad teostasid ka diversioone raudteedel, lõhkusid sideliine ja sildasid. Üsna tihit ründasid nad vangide konvoisid, vahel ka vangilaagreid. Metsavennad sooritasid terrorirünnakuid ka suuremate keskuste vastu ja tapsid vahel kohaliku nõukogude aktiivi. Enda varude täiendamiseks rünnati tihti kauplusi ning kauba- ja rahasaadetisi. Hoiduti ründamast eraomandit-sihtmärgiks oli Nõukogude võim 28. Millise vastupanuvormiga asendub senine aktiivne vastupanu 1950. aastatel? Kirjelda liikumist. 28. Aktiivne vastupanu asendus passiivse vastupanuga
Vedaja peab: 1) korraldama veo nii, et võimalikult vähe takistatakse ja ohustatakse teisi liiklejaid; 2) vältima vedu tipptundidel ja muul ajal, kui see on tee- ja ilmastikuolude ning liiklussageduse tõttu ohtlik või põhjustab teistele teel olulisi liiklustakistusi; 3) võimalusel vältima läbisõitu asulatest, samuti nende tiheda liiklusega tänavatest, liiklussõlmedest ja ristmikest; 4) arvestama tee ääres ja tee kohal olevaid rajatisi: liikluskorraldusvahendeid, elektri- ja sideliine, elektrisõidukite kontaktliine jms. Vajadusel kokku leppima rajatise omanikuga (valdajaga) vedu takistavate rajatise osade ajutiseks tõstmiseks või eemaldamiseks; 5) rangelt järgima määratud veoteed. Kui ilmnevad asjaolud, mis nõuavad veotee muutmist, taotlema muudetud veotee puhuks uue loa. §11. Kulutuste hüvitamine (1) Teehoiukulutuste kompenseerimiseks ja veoga seotud lisaabinõude rakendamise eest võtab tee
dastus Answer 5 sünkroonne viis arvude esitamiseks ainult kahe numbri 0 ja 1 abil andmevahetus Answer 6 sisendile antakse analoogsignaal ja valjundil saadakse digitaalsignaal Asünkroonne andmevahetus Answer 7 8 : 1,00 Kuidas organiseerida andmevahetust saatja ja vastuvõtja vahel kui saatjal on kasutada üks lüliti ja vastuvõtjal lamp? Kas on vaja veel täiendavaid sideliine ja kui on siis milleks? : a. Asünkroonse andmevahetuse korral pole lisaliine vaja b. Sünkroonse andmevahetuse korral on vajalik sünkroniseerimisliin c. Sünkroonse andmevahetuse korral pole lisaliine vaja d. Asünkroonse andmevahetuse korral on vajalik sünkroniseerimisliin 9 : 1,00 Seadke laused vastavusse Answer 1
SIMD Single Instruction, Multiple-Data - üks käsuvoog ja mitu andmevoogu. MISD Multiple-Instruction, Single-Data - mitu käsuvoogu ja üks andmevoog. MIMD Multiple-Instruction, Multiple-Data - mitu käsuvoogu ja mitu andmevoogu. 41. Multiprotsessorsüsteemide ühendusvõrkude topoloogiad, näited (välja jääb oomegavõrk). Sidevõrk moodustatakse andmeedastuseks ettenähtud keskkonnas kahe sõlmede kogumi (sisendite hulga ja väljundite hulga) vahel, kasutades sideliine ja linke (kanaleid). Graafiliselt esitatakse sidevõrku kui struktuuri, mis koosneb sõlmedest, esindavad arvuteid, protsessoreid (protsessorelemente) või mälusid ja naabersõlmi ühendavatest linkidest ehk kanalitest Kui protsessorid suhtlevad sidevõrgus omavahel järjestikku, siis andmete liikumisel andmeallikast andmeneelu läbitakse võrgus rida vahepealseid sõlmi, mis kujutavad nn transiitsõlmi //transit node//
võetakse teatud sagedusega (diskreetimis- vastuvotupoolel. See voimaldab kaht asja tosta sagedusega) hetkväärtusi, mis muundatakse andmeedastuskiirust ja suurendada saatja ja digitaalseteks väärtusteks, nii et neid saab vastuvotja vahelist kaugust. Termineid "sisend" ja arvutustehnika vahenditega töödelda ja edastada "valjund" kasutatakse siin ebatavalisel viisil. Kui mööda digitaalseid sideliine. Digitaalsignaali tavaliselt nimetatakse sisendiks kohta, kus signaal kasutamine muudab side oluliselt kvaliteetsemaks siseneb seadmesse ja valjundiks kohta, kus signaal ja mürakindlamaks. Nii on CD-plaatide valjub seadmest, siis siin moeldakse sisendi all helikvaliteet parem kui tavalistel heliplaatidel, signaali "sisenemist" eetrisse ja valjundi all digitaal-telefoniside on kvaliteetsem kui signaali "valjumist" eetrist, st "sisend" ja
4. Saadava materjali hind väheneb 5-15%. 5. Tormialadel võib kiireneda soostumine (transpiratsiooni vähenemine). Augustitorm e. sajanditorm 1967. A. Tuul 20-14 m/s, kohati 30-35 m/s. Kahjustas eriti ulatuslikult Loode ja Põhja- Eesti metsi. Tuulele ei suutnud vastu panna ei männikud ega lehtpuistud, rääkimata kuusikutest. Ametliku arvestuse järgi killustas tuul 40 000 ruutmeetrit aknaid, viis 800 000 ruutmeetrit katuseid ning kiskus puruks 4938 kilomeetrit elektri- ja 1283 kilomeetrit sideliine. Metsa mõju tuulele Mets avaldab tuule kiirusele tugevat mõju, sest ta on suureks takistuseks õhumasside liikumise teel. Metsas on alati tuulevaiksem kui lagedal. Mida tihedam on mets, mida tugevamini on arenenud puude võrad, mida suurem on võrade horisontaalne ja vertikaalne liituvus, samuti teise rinde ja alusmetsa olemasolu, seda enam on õhu liikumine takistatud. 7.6 Mets ja muld Mulla mõju metsale. Mullaks nim
Kokkuveoplats tuleks planeerida ja rajada kohta, kus - keskmine kokkuveokaugus minimaalne; - juurdepääs väljaveoautole, mitte suure maantee ääres; - ümberpööramisvõimalus laoplatsil või selle läheduses (kuni 50 m); - kerge pääsetavus suurele maanteele; - tasane, ilma kändude ja kivideta, hea kandvusega; - piisavalt ruumi; - metsamaterjali ladustamiskoht tõstuki parimas tegevusulatuses; - poleks kasvavaid puid, elektri- ja sideliine; - - talvel tuleb tee ja metsamaterjali virna vahele jätta piisavalt ruumi koristatava lume tarvis. Kui raielank on ette valmistatud, võib asuda raietöid läbi viima. 24. Kokkuveo tehnoloogia. Ratastraktorite kasutamine eeldab ka raielangitööde uut tehnoloogiat, kuna määravaks on just kokkuveomehhanism. Sortimendiveo traktori kasutamine eeldab seega raielangi ülestöötamist sortimentidena.
· tegevuseks vajalikud ressursid: kuigi kinnisvarakeskkonnas loodud pinnad/ruumid peavad esmajoones tagama kasutajatele (so inimestele) vajalike ressursside olemasolu (olmevesi, kanalisatsioon, olmetarbeline elekter), siis samas kasutatakse ruumides sisseseadet (aparaate, seadmeid), mille käivitamiseks ning käigus hoidmiseks on vaja põhimõtteliselt samu ressursse, kuid lisaks veel vajatakse ka erinevaid kommunikatsiooni- teenuseid (sideliine); · töökohaga seotud otsesed kulud: kontoriruumides on selleks mööbel ja muu töökohale vajalik inventar, tootmises töölistele tagatavad olme-abivahendid (kapid, puhkenurgad koos sisustusega) ning töö juures tegelikult kasutatavad tööriistad ja vahendid; · muud kulud: alati on selliseid kulutusi, mida on raske otseselt siduda töökohaga, kuigi need on efektiivse töökoha oluliseks koostisosaks (auto parkimisvõimalused,
annaabi.ee 
