50. SUPEREGO- inimeses eeskujude,väärtuste, normide ja põhimõtete hoidla.Südametunnistus. ÄJ-1-P-E-Tar 51. Muutlik intelligentsus- mõtlemise kiirus ja probleemilahendamise paindlikkus; seotud neuroloogilise arenguga; vanusega vähenev. 52. Kristalliseerunud intelligentsus- informatsiooni, vilumuste, strateegiate hoidla; sõltuvus keskkonnast; vanusega kasvav. 53. Ekstraverdid- otsivad ergutavaid mõjureid, sensoorsetele stiimulitele vähem vastvõtlikud (vajavad stiimulite vaheldust, valu taluvus.), töises tegevuses soov pigem vaheldusrikkusele. 54. Introverdid- ergutav mõjub ebasoodsalt, elavad ärritusi intensiivsemalt üle (püüd vältida ülierutuvaid olukordi,seisundit), tundlikumad sensoorsete stiimulite suhtes (tundlikumad valu suhtes), töises tegevuses soov pigem stabiilsuse järele. 55. Neurotism- tugev reageerimine stiimulitele, naasevad aeglaselt varasemasse
Vaimne areng üldjuhul normaalne aga alla keskmise. Düsleksia- spetsiifiline lugemishäire. Düsgraafia spetsiifiline kirjutamishäire. Düskalkuulia spetsiifiline arvutamis häire. Autism permasiivne arengu häire. Esineb suhtlemisel kvalitatiivne hälve. Kahjustatud verbaalne ja mitte verbaalne konventatsioon ja sotsiaalne suhtlemine. Kõne vähe arenenud või ei kõnele ültse. On vastu igapäeva rutiini muutustele. Võivad esineda tugevad raevu hood ja ebatavalised reaktsioonid sensoorsetele stiimulitele. Autismi määratakse 3 eluaastast alates. Lapseautism e. Kanneri sündroom omandatud kõnevõime aga ei kasuta. Kinni oma harjumustes. Ei talunud geenimuutmist. Esinevad tugevad vaimuhood. Avaldub sünni momendil. Esineb rohkem poistel. Väldivad pilt kontakti. Veider kõnd, jooks ja hoiakud. Aspergi autism kõrgemad verbaalsed hoiakud. Suudavad rohkem rääkida. IQ keskmisel tasemel. Info on samasugune kui nad räägivad. Võivad olla, kuid ei pruugi olla kohmakad.
. Vastupidi on ülenevad astsenteeruvad. Ülenevad juhteteed juhivad tundlikkust seljaaju siseselt alumistelt segmentidelt kõrgemale jäävate suunas. Need paiknevad tagumistes ja osalt ka külgmistes sammastes. Alanevad juhteteed juhivad motoorselt närviipulsse, motoorikat – peaajust seljaajju ja seljaajust allapoole. Nemad paiknevad eesmistes ja osalt külgmistes sammastes. Puutetundlikkus: nahk võtab erutuse vastu, erutus läheb sensoorsetele närvikiududele. Esimese neuroni keha. Tagumiste juurte kaudu siseneb tundlikkus tagumistesse sarvedesse. Teise neuroni keha. Edasi juhitakse tundlikkus mööda ülenevaid juhteteid peaajju, talamusse (nägemiskühmudesse). Kolmanda neuroni jätked lähevad peaajukoorde. Peaajukoores tundlikkus läheb tagumisse tsentraalkääru. Tundlikkus kõige suurem näol, kätel ja keelel. Kätel on kõige suurem tundlikkus teisel sõrmel (nimetissõrm).
3. Sensoorne mälu Sensoorse mälu ülesanne on võimaldada stiimuli vastuvõtmist, märkamist ja sisenemist lühiajalisse mällu. Seega püsib informatsioon selles mälus väga lühikest aega, kuid mälu selle osa toimimiseta ununeksid sündmused kohe kui närvisüsteem on need registreerinud. Informatsioon salvestub mällu tajukujundina, mitte semantilise tähendusega materjalina. Antud mälu omakorda koosneb erinevatest alamsüsteemidest vastavalt erinevatele sensoorsetele modaalsustele. Näiteks on inimesel ikooniline ja kajamälu, mis on vastavalt seotud nägemise ja kuulmisega (eek-malu.weebly.com 2015). 3.1. Ikooniline mälu Väga suure mahuga, kuid kestvus on 250-300 millisekundit. Siinkohal võib tekkida küsimus, miks on inimesel vaja nii lühikese kestvusega mälu. Arvatakse, et seda läheb vaja ühtlase nägemise tagamiseks, sest ümbritsevat keskkonda vaadates liigutab inimene silma
· Integratiivne sensoorse info taju, analüüs, talletamine ning sellest lähtuvate otsuste langetamine enamasti peaaju tasandil. · Motoorne vastusreaktsiooni andmine sensoorsele infole lihaste ja näärmete aktiivsuse muutmise kaudu. Neuronid: · Sensoorne e aferentne neuron toob infot närvisüsteemi suunas, enamasti unipolaarne, spetsiifilise retseptoriga seotud. · Interneuron e assotsiatsiooni neuron kesknärvisüsteemi vahelüli sensoorsetele ja motoorsetele neuronitele, enamasti multipolaarne. · Motoorne e eferentne neuron viib vastuse närvisüsteemist signaalidena välja efektorelundini, enamasti multipolaarne. On kaht tüüpi rakud närvirakk e neuron ja selle funktsiooni toetav neurogliia (liimaine). Närvirakule, nagu lihasrakule, on omane erutustundlikkus, võime stiimulile reageerida elektrilise potentsiaali muutusega.
Aistingute abil vastu võetud signaalid kannavad informatsiooni ümbritseva maailma esemetest, olendidest ja sündmustest. PERTSEPTIIVSED PROTSESSID KUI TUNNETUSPROTSESSIDE JÄRGMINE KÕRGEM TASE tagavad objektide ja sündmuste elementaarsete sensoorsete tunnuste omavahelise seostamise ning võimaldavad aduda nende seostatud tervikute tähendust tänu eelnevale kogemusele. TAJU on esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess, milles lisaks keskkonnast saadavatele sensoorsetele andmetele kasutatakse ka mällu talletatud informatsiooni maailma nähtustest, sündmustest ja objektidest. Tajumine on KOMPLEKSNE PROTSESS, mis tugineb aistingule, sõltub varasematest kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu. Üks ja seesama muutumatu kogum sensoorsetest signaalidest(heledad ja tumedad piirkonnad nägemisväljas ning servasid moodustavad jooned) on tõlgendatav erineval moel sõltuvalt sellest, millised objektid meie tajusüsteem
juhtimiseks. Näiteks töötavad imiku meeled üsna hästi – lapsed eristavad eri kõrguse ja valjusega hääletoone ja eelistavad varakult ema höölt tundmatu naise hääle Vastsündinu nägemistaju pole veel täiesti välja arenenud: näevad vastsündinud u 30 cm kaugusele (imetava ema näeo kaugus) Nad eristavad hästi eredust ja värve ning suudavad silmadega jälgida liikuvaid esemeid Vastukaaluks vastsündinu suhteliselt arenennud sensoorsetele võimetele on imikutel algul vähene kontrollvõime kehaliste liigutuste üle. Nad siputavad kohmakalt ega suuda pead püsti hoida. Kuid neil on hulk tähtsaid reflekse, sealhulgas ka haaramise refleks – Kui ese puudutab imiku käelaba, paneb ta sürmed selle ümber kõvasti kokku. Kui eset tõsta, ripub imik selle küljes ja laseb end koos esemega üles tõsta ning jõuab paar minutit kanda kogu oma keha. On olemas ka teised tähtsad refleksid:
kontrastiefekti kohastumuslik olulisus – erinevuste subjektiivne võimendamine aitab tajupildis selgemini ja märgatavamalt esile tuua just esemete, objektide ja stseenide informatiivsed tunnused mingi ühe ärritajate tunnuse muutudes muutub tundlikkus ka mingi teise tunnuse osas 2.2 Pertseptiivsed tunnetusprotsessid TAJU: taju – esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess, milles lisaks keskkonnast saadavatele sensoorsetele andmetele kasutatakse ka mällu talletatud informatsiooni maailma nähtustest, sündmustest ja objektidest tajumine – kompleksne protsess, mis tugineb aistinguile, sõltub varasematest kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu taju mõtestatud tunnetusprotsess - üldjuhul mõistab tajuja esemete ja nähtuste tähendust ja või otstarvet taju kategoriseerib tunnetusprotsess – tajumise käigus paigutab tajuja mõttes tajutava mõne
mis eitab tema eksisteerimist; siiski see on olemas igas indiviidis ja ootab vaid sobivaid tingimusi, et vabaneda ja leida väljendust. Konstruktiivse loovuse seesmised tingimused. Inimeses, kes kogemusele avatud, annab närvisüsteem vabalt edasi iga stiimuli, ilma et mõni kaitsepritsess seda moonutaks. Stiimuli on võimalik teadvustada sellest olenemata, kas ta tuleb keskkonnast, mojudes vormi, värvi või helina sensoorsetele närvidele, või tuleb sisemusest või mälujälgedena kesknärvisüsteemist. See tähendab, et etteantud kategooriates tajumise asemel teadvustab indiviid kaäesoleva hetke nagu see on, olles niiviisi tundlik paljude kogemuste suhtes, mida harilikud kategooriad ei hõlma. Tulemuse väärtust loovisiku jaoks ei määra mitte teiste kiitus või kriitika, vaid tema ise. Avatuse ja jäikuse puudumisega on seotud võime spontaanselt mängida ideede, värvide, vormide, suhetega
võib olla ka lühem või pikem. Marutaudi patogenees on lõplikult selgitamata, kuid on tead, et erinevalt teistest viirusnakkustest, ei etenda vireemia olulist osa viiruse levikul organismis. Raabiese viirus levib esmasest nakatuskohast (hammustus). Viiruse esmane replikatsioon toimub lihaskoes, kui viiruse hulk on piisav, siis viirus kinnitub atsetüülkoliinretseptorite või teiste retseptorite abil lähimatele sensoorsetele või motoorsetele närvilõpmetele perifeersete närvide ja seljaaju kaudu peaajju, kus paljuneb kõigis osades. Peaajust liigub viirus perifeerseid närviteid pidi süljenäärmetesse. Viirust on isoleeritud ka keele papillidest, kornealt, neerupealistest ja pankreasest. Nakatunud loom võib viirust eritada 1-2 päeva enne kliiniliste tunnuste avaldumist. Limbiline süsteem- agressiivne marutaud Neokorteks- vaikne marut
Prefrontaalne assotsiatsiooni koor, Frontaalsagara kõige rostraalsemast osast haarab enese alla enamuse ning on seotud tahtlike liigutuste planeerimisega. Limbiline assotsiatsiooni koor. Asub ajukoore mediaalsel ja alumisel pinnal, haarab enesesse parietaalse, frontaalse ja temporaalse koore, ning on seotud motivatsioonide, emotsioonide ja mäluga. Esmased sensoorsed alad on seotud informatsiooni vastuvõtu ja sensoorse informatsiooni töötlusega. Esmased alad projitseeruvad kõrgema astme sensoorsetele aladele, millised töötlevad edasi sensoorset informatsiooni. Kõrgema astme alad on omakorda seotud assotsiatsiooni aladega, need loovad sideme meelelise tajumise ning tegevuse vahel, olles seotud kõrgema astme motoorsete aladega. Kõrgemad motoorsed alad projitseeruvad esmasele motoorsele alale, milline omab kontrolli seljaaju ja ajutüve motoneuronite üle. Basaalganglionid - nucleus caudatus (sabatuum), putamen ja globus pallidus
aastatel samuti keskendumisega mäluomadustele, kuid leidis peagi, et see pole küllaldane. A. Binet defineeris intelligentsust kui inimese võimekust a) leida ja järgida kindlaid suundi ja eesmärke; b) olla enesekriitiline ja adapteeruda oludega (nt et kohaneda muutunud tingimustega suundade ja eesmärkide seadmiseks).3 Tema loodud esimesed intelligentsustestid ja ideed erinesid Galtoni testidest kahe põhimõtte poolest. Esiteks ei keskendunud need sensoorsetele võimetele (nt kuulmine, nägemine) ja sensomotoorsetele reaktsioonidele (nt reaktsiooniaeg), vaid Binet püüdis mõõta intellektuaalseid võimeid ja oskusi vahetult (nt loogiline mõtlemine, keelekasutus, situatsioonide võrdlemine, otsustamine). Teiseks kui Galton tegeles eranditult täiskasvanute intelligentsusega, siis Binet töötas välja testid eri vanuses lastele. Ta tõi sisse ,,vaimse vanuse" mõiste,
TÄHELEPANU ≠ TEADVUS • Tähelepanu ja teadvuse mehhanismid on küll väga tihedas koostöös, kuid põhimõtteliselt on võimalik leida nendevahelise topelt-dissotsiatsiooni tingimusi. • Tähelepanu on selektiivne aktiivsus prioriteetse infotöötluse (eel)- seadistamiseks sõltumata sellest, kas tähelepanu objektid on teadvustatud või mitte. • Tähelepanu kui psüühiline valgusvihk (spotlight), mis suunatakse erinevatele sensoorsetele sisenditele, motoorsetele programmidele, mälestustele või sisemistele kogemustele. • Tähelepanu tähendab valikut infotöötluses – teadvuse keskmesse valitakse vaid osa võimalikest signaalidest. • Tähelepanu võib olla nii tahtmatu kui ka tahtlik. Anne Treismani tunnuste otsimise mudeli põhiideed. • Kognitiivne strateegia stiimulite spetsiifiliste tunnuste skaneerimiseks.
kaudu peaajju, kus paljuneb kõigis osades. Peaajust liigub viirus perifeerseid närviteid pidi süljenäärmetesse. Viirust on isoleeritud ka keele papillidest, kornealt ja pankreasest. Nakatunud loom võib viirust eritada 1-2 päeva enne kliiniliste tunnuste avaldumist. Viiruse esmane replikatsioon toimub lihaskoes, kui viiruse hulk on piisav, siis viirus kinnitub atsetüülkoliinretseptorite või teiste retseptorite abil lähimatele sensoorsetele või motoorsetele närvilõpmetele. Viirus liigub närve pidi tsentripetaalselt (juhul, kui marutaudi inkubatsiooniperiood vältab pikka aega, siis on viirus enne sisenemist tperifeersetesse närvidesse jäänud pikemaks ajaks püsima vöötlihasrakkudesse). Perifeerseid närve pidi levib viirus edasi kesknärvisüsteemi esmalt seljaajju. Selle tagajärjel kujunevad närvisüsteemi kahjustused. Edasi liigub viirus seljaajust peaajju, kus viiruse ulatuslik replikatsioon toimub
- Täiskasvanuna parem meestel Põhjuseid: - Geneetika – tänu jahtimisele arenenud - Hormoonid – puberteediea muutuste mõju IX LOENG - tähelepanu Mis on tähelepanu (määratlus, jaotumine)? Selektiivse teadvuse protsess; üks võimalus kuidas stiimulitele vastata. Tähelepanu kitsendab või fokusseerib teadvuse selektiivselt sensoorsekeskkonna osale või stiimulite klassile. TÄHELEPANU EI OLE TEADVUS. - Psüühiline valgusvihk mis suunatakse erinevatele sensoorsetele sisenditele, motoorsetele programmidele, mälestustele või sisemistele kogemustele. - Valik infotöötluses – teadvuse keskmesse valitakse vaid osa võimalikest signaalidest - Võib olla tahtlik või tahtmatu Jaguneb: Automaatne töötlus – tahtmatu töötlus – stiimuli poolt käivitatud tähelepanu. Alt-üles ehk keskkonnastiimulite algatatud töötlus Teadlik töötlus – kontrollitud – eesmärgile suunatud teadlik tähelepanu
Esinduste pindalad on proportsionaalsed sensorite tihedusega nahas. II somatosensoorne piirkond S II asub taga- ja allpool I somatosensoorse ala külgmisest otsast ning on seotud mitmete teiste sensoorsete väljadega ajus, nagu näiteks nägemine ja kuulmine. Suurajukoore somatosensoorne piirkond koosneb pinna suhtes vertikaalselt paiknevatest üksustest neuronisammastest. Seal paiknevad talamuse vetrobasaaltuumast tulevad aferendid. Sambad on perifeersetele sensoorsetele närvilõpmetele vastavad funktsionaalsed üksused. Naha- ja propriosensoreilt saadud informatsiooni alusel luuakse kehast subjektiivne kogumulje kehakuju. Iga seljaajunärv innerveerib naha piirkonna segmenti, mida nim dermatoomiks. Erinevate tundlikkuste uurimine naha sermatoomide piirkonnas võimaldab selgitada vastavate juhteteede ja ajukahjustuste asukohta. Projektsiooni, kus inimese kujutis on proportsionaalne vastavate meelte esidustega ajukoores, nim homunkuluseks
pruugi olla - Korduv ühetaoline stereotüüpne käitumine loomingulisi tegevusi ja mängulisi tegevusi omandavad raskesti, jäävad kinni stereotüüpiatesse (nt klotside ladumine). Häiritud sellest, kui rutiini püütakse muuta. Diagnoositakse käitumise iseärasuste alusel. Kujuneb välja enne 5a saamist ja mõjutab oluliselt lapse käitumist: vastuseis rutiini muutustele, ebatavalised reaktsioonid sensoorsetele stiimulitele. Alakategooriad RHK-10 järgi RHK-10 e ICD-10 on WHO koostatud ja käibib enamikes Euroopa riikides. F-84 Pervasiivsed arenguhäired: Lapse autism Atüüpiline autism Retti sündroom Lapse muu desintegratiivne häire Hüperaktiivsus motoorsete sterotüüpiate ja VAA-ga Aspergeri sündroom Muud täpsustatud pervasiivsed arenguhäired Täpsustamata pervasiivne arenguhäire Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts.
teeb õigekirjavigu, töölaud segamini, omandab uusi spordialasid raskusteta, kuid ei ole tipus filtreerimisraskustega, millele kaasub tähelepanu hajumine ja kehv suhtlemisrepertuaar ühelgi alal • ülemäärane emotsionaalne reageering igapäevastele sensoorsetele aistingutele • kehvad suhtlemisstrateegiad, kehakeele ja näoväljenduste puudulik tõlgendusoskus Ajupoolkerade ühendused (3 tk): • ei vaja/otsi lähedust 1) Assotsiatsioonikiud-seovad suuraju koore keskusi omavahel (algavad ühtedest • tähelepanematus koorekeskustest ja lõpevad teistes )
Jahutatud liha temperatuuriga kuni 7 °C võib kasutada edasiseks toote valmistamiseks. Külmutatud liha temperatuuriga 12 °C ei kuulu pikaajalisele säilitamisele, seda kasutatakse tööstuses. Ka kergkülmutatud liha ei säilitata pikka aega, see seisund on vaheetapp liha töötlemiseks või külmutamiseks Rümpade jahutamine on oluline etapp lihatootmisprotsessis, tagades liha säilivuse ja hügieenilistele, tehnoloogilistele ja sensoorsetele nõuetele vastavuse. Üldised nõuded jahutusprotsessile on · mikroobide kasvu piiramine, · liha kvaliteedi säilitamine, · madalad kaalukaod Tavaliselt jahutatakse rümbad (poolrümbad) vahetult pärast töötlemist/korrastamist. Tapamajad, kus on ka lihalõikusosakond, võivad liha lõigata tapasoojana, vastavalt olukorrale pakendada ning seejärel jahutada. Püütakse liha jahutamisel tekitada selle pinnale kuivamiskoorik, mis moodustub pindmise
Ebapiisavad tajuprotsessid pidurdavad teiste psüühiliste protsesside arengut. Tähelepanu iseärasused. 8 Vastutav õppejõud: Kaili Palts Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) Tähelepanu. On vaimsete .. kontsentreerumine sensoorsetele sündmustele. Tähelepanu ei ole sama, mis taju, mälu ja mõtlemine. On nende kulgemise tunnuseks. Kui tähelepanelikult tajume, kui keskendunult mõtleme jne. päris iseseisev protsess pole, tajuga palju sarnast, kohati raske vahet teha, kas probleemid seotud taju või tähelepanuga. Üldiselt on leitud, et lisaks tajuprobleemidele esineb probleeme ka tähelepanus. Õpetamise seisukohast oluline see, kuivõrd on laps tahtmatu tähelepanu domineerimise faasis ja kuivõrd ta suudab tahtlikult
annaabi.ee 
