.... 5 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 5 Sissejuhatus Oma töös tuginen ühele allikale: Jesper Hoffmeyer'i raamat `'Biosemiootika. Uurimus elu märkidest ja märkide elust'', mis ilmus 2014. aastal. Autor tugineb oma raamatus John Deely'le ja Maxine Sheets-Johnstone'ile. Raamatust valisin referaadiks ühe peatüki, milles Hoffmeyer kirjutas loomade ja inimeste biosemiootiliste sarnasustest. Raamatu autor on semiootilises bioloogias tippteadlane ning on Rahvusvahelise Biosemiootika Seltsi president. 1 Objekt ja asi Inimese semioosialast annet ei saa mitte kuidagi nimetada imeks, sest see pidi välja kujunema evolutsiooni teel, seega, see anne peab olema ka teistel eluvormidel. Jesper Hoffmeyer mainib John Deely terminoloogiat ja kuidas see võib tunduda võõrik, sest looma omailm võrdub paratamatult tema objektiivse (teadaolevana eksisteerivat) maailmaga. Hoffmeyer kirjutab, et
Biosemiootikud ei pea võtma täielikult omaks Morrise kindlat raamistikku, selleks, et tema töödest inspiratsiooni koguda. 5) Juri Lotman (1922-1993)- Tema lapsepõlveunistus oli loodusteadlase karjäär. Tartu-Moskva koolkond, ei uurinud enam vaid loomulikku keelt, mis sai nimeks primaarne modelleeriv süsteem, vaid uurisid ka sekundaarseid modelleerivaid süsteeme e luulet, etiketti, kirjandust jne. Evolutsiooni semiootilises teoorias võib võrrelda sellega, kuidas pöörduti Newtoni juurest relatiivse füüsika juurde, kui TMK semiootika arenes Saussure teooriatest ning bioloogilise, organismilise lähenemise matemaatilistest protseduuridest. Juri Lotman pakkus välja mõsite semiosfäär, metafoor, mis põhineb rakubioloogia, orgaanilise keemia ja ajuteaduse põhiteadmistel. Multimodaalset semioos on elusolendites, nii kultuurilises kui bioloogilises evolutsioonis
piisavalt kiiresti edastada kõiki inimtegevuseks vajaminevaid infokogumeid. · Ühiskond, kus enamik inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse 2. Nimetage infoühiskonna erinevad tasemed (5) · Tehnoloogiline tehnoloogiline innovatsioon · Tööalane infotööga seotud töökohatde domineerimine · Majanduslik peamised tegevused majanduses seotud informatsiooniga · Ruumiline pearõhk infovõrkudel · Kultuuriline - semiootilises tähenduses infohulga suurenemine 3. Mis on infokirjaoskus? · Teadmised, oskused ja hoiakud informatsiooni leidmiseks, hindamiseks ja kasutamiseks. 4. Miks on infokirjaoskus tänapäeval oluline? · Viimastel aastatel on tohutult kasvanud informatsiooni hulk, kaasaja inimestel on üha raskem orienteeruda selles tohutus infotulvas. 5. Mis on andmed? · Kogumist, töötlemist, säilitamist ja edastamist võimaldavad märgid või nende kogumid,
puhtust, tagasihoidlikkust, õiglust. Ka kummitused arvatakse olevat valged, sest see värv ei varja midagi. Samas tähendab ka valge rahu, ka vaherahu. Kokkuvõte Coca cola reklaam ei ürita öelda, et coca cola on hea jook. Ta ütleb, et on iseenesestmõistetav, et üks nooruslik, lahe ja eriline inimene joob kokat. Või samas ei pruugi ta öelda sedagi. Ta võib ka lihtsalt maalida meie ette mingi laheda pildikese mingist lahedast elust ja siduda nappide sümbolite keeles mingis semiootilises süsteemis meie ajus koka ja laheduse ühte nagu Juhan Liiv lillesidemega isamaad ühendas. Ja samal ajal turgutab ülesse kokakoola vanemaid fänne jooma rohkem kokakoolat. Mida ma veel teada sain sellest analüüsist on see, et punane värv tõesti toimib ja hüpnotiseerib inimesi tarbima rohkem kui ükskõik milline teine värv(toon välja vastase sinise univormi kasutaja Pepsi-Cola). Aga mis peamine vahet pole kas punastel
esindaja; kultuur on päritud mõistete süsteem. Gramsci, Antonio Itaalia kirjanik, poliitik ja poliitiline filosoof. Hegemooniateooria rajaja (hegemoonia on võimul oleva või sinna pürgiva sotsiaalse rühma vaimne ja moraalne juhtpositsioon). Greimas, Algirdas J. leedu-prantsuse lingvist ja semiootik. Uuringute keskmes tähenduse analüüs. Võttis kasutusele tähenduse minimaalüksuse mõiste seemi; ka semiootilise ruudu mõiste semiootilises analüüsis. +Habermas, Jürgen saksa filosoof ja sotsioloog. Oma nn. refeodaliseerumisteoorias väidab, et elektroonilise meedia leiutamine on aidanud kaasa avaliku sfääri kahanemisele. Heidegger, Martin saksa filosoof, üks mõjukamaid 20. sajandil. Rajas fundamentaalontoloogia. Peamine olemisküsimus. Võttis kasutusele mõisted Sein ja Dasein. Horkheimer, Max saksa sotsioloog, filosoof. Kultuuritööstuse kriitika.
kätketud teabesse; ühiskond, kus kogu inimtegevus on üles ehitatud võimalikult ratsionaalselt eeltoodud põhimõtteid aluseks võttes 2.Nimetage infoühiskonna erinevad tasemed (5) Defineerimisel eristatakse 1.Tehnoloogiline tehnoloogiline innovatsioon 2.Tööalane infotööga seotud töökohtade domineerimine 3.Majanduslik peamised tegevused majanduses seotud informatsiooniga 4.Ruumiline pearõhk infovõrkudel 5.Kultuuriline semiootilises tähenduses infohulga suurenemine 3.Mis on infokirjaoskus? Infokirjaoskus (information literacy) on teadmised, oskused ja hoiakud informatsiooni leidmiseks, hindamiseks ja kasutamiseks. 4.Miks on infokirjaoskus tänapäeval oluline? infovajaduse äratundmine; sobilike infoallikate määratlemine; edukate infootsingu strateegiate kasutamine; infoallikate leidmine ja valik; informatsiooni ja infoallikate hindamine; leitud informatsiooni
Milliseid kahemõõtmelise stiimuli omadusi nimetatakse unikaalseteks (non-accidental property)? ühtlane kumerus, ühtlane sirge, paralleelsus, nurk, sümmeetria Kuidas võimaldav invariantsus saavutada tajulise koordinaatteljestiku roteerimine? Objekti identifitseerimine Milles seisnevad objekti identifitseerimise alaliigid äratundmine, kategoriseerimine ja tuttavus? Tuvastamine seisneb semantilise mälujälje haakumises tajuliserepresentatsiooniga. Semiootilises mõttes tähendab tundmine tajutud tähistatava seostumine konkreetse ja abstraktse (kategoriseemine) tähistajaga. Kategoriseerimine- äratuntud objekti seostumine abstraktse tähistajaga. Tuttavus- objektiga varasema kokkupuute fakt episoodilisest mälust. Mis roll on lokaalsetel ja globaalsetel ajuaktiivsuse mustritel objektide identifitseerimisel? Lokaalne: · Objektide identifitseerimine toimub ventraalse haru kõrgemates alades (makaagi
* teisesus - seostub objektiga. Teisesus on seaduspära, suhe - tõsiasjad, asjad kooseksisteerivad * kolmasus - seostub interpretandiga. Kolmasus on loome, mentaalsus, mõistmine asetab Esmase suhtesse Teisesusega 12. Semiootika aspektid/dimensioonid: süntaktika, semantika ja pragmaatika. Süntaktika - käsitleb märgi ülesehitust ning nende järjestamise printsiipe. Süntaktika reeglid on grammatika reeglid. Käsitleb märgisüsteemi ehk keelt semiootilises mõttes. Keelel on kolm hierarhilist põhitähendust: * keel on loomulik * laiemas mõttes on keel semiootiline süsteem - ükskõik milliste tähendustega märkide kogum * matemaatiline keel - ei pruugi olla seotud tähendustega, kuid koosneb märkidest Semantika - käsitleb märgi tähendust ja jaguneb seemideks (elementaartähendus) ja lekseemideks (neist saab moodustada proportsioone. Suured tähendused koosnevad väikestest. Chomsky õpilased postuleerisid kaks tähenduste valdkonda:
MORRISE JÄRGI ON SEMIOOTIKAL KOLM DIMENSIOONI -süntaktika, semantika ja pragmaatika 4. SÜNTAKTIKA Kuidas märk on ehitatud ja kuidas ta moodustab teiste märkidega jadasid, mida omakorda võib ühendada teiste jadadega. Tegeleb märkide ehituse ja konstruktiivse küljega. Keeleüksuste omavahelised seosed lingvistilises järjestuses, näiteks sõnade järjekord lauses. Süntaktika on osa matemaatilisest lingvistikast. Keel on mitmetähenduslik: -loomulik keel -keel semiootilises mõttes (kunstlik keel, arvuti keel jne) -keel on õigusega Ameerika lingvistika sai alguse indiaani keelte uuringutest. Indiaani keeltes on teised sõnaliigid, kui neid ülse on, ei ole kirjandust ja kirjakeelt. Õige on see, mis vastab reeglitele L={A;G} I reegel sümbolid peavad moodustama ahela. Ahelal on algus ja suund. II reegel need ahelad on ei ole lõpmatud. Isegi kui ahel on lõpmatu on ta nõrgim lõpmatus. Grammatika koosneb ühest operatsioonist s.o konkatenatsioon.
4 Semiootikakoolkonna kommunikatsioonikäsitlus See ei ole objektiivne reaalsus, vaid ainult . Semiootika keskne termin on ,,märk. Märkide ja nende Kood on , mis võimaldab kommunikatsioonis toime osalejate vastastiktoimet (interaktsiooni). uurimist nimetatakse semiootikaks. Nii nagu märgid (märkija ja märgitu), pole ka kood Semiootilises uurimises võib eristada kolme põhiobjekti: midagi lõplikku. · märk; Ta areneb ja muutub pidevalt sedamööda, kuidas · koodid ehk süsteemid kuhu märgid asetsevad; arenevad ja · kultuur, kus koodid ja märgid toimivad. muutuvad meie kogemused. Semiootika keskendab oma tähelepanu tekstile.
Kolmandale etapile on iseloomulik poststruktualistlik pluralism nii originaali mõtestamisel kui ka tõlkemeetodi otsimisel" (Torop 2002: 334). Tõlkesemiootikas ei saa me üle ega ümber Juri Lotmani semiosfääri kontseptsioonist, kus tõlke mõiste eksisteerib selle sõna avaras tähenduses. ,,Lähtepunktiks on tõdemus, et kultuurikeelte eksisteerimine ja areng on võimalik vaid vastastikuste kontaktide kaudu seega eksisteerib iga eraldi võetud keel teatavas semiootilises ruumis ja saab funktsioneerida vaid tänu kahepoolsetele mõjudele selle ruumiga. Jagamatuks töötavaks mehhanismiks semioosise ühikuks ei tule pidada mitte eraldivõetud keelt, vaid kogu antud kultuurile olemuslikku semiootilist ruumi, mida määratleme semiosfäärina (Lotman 1990: 124125). Jakobson eristab sõnalise märgi tõlgendamise kolmel viisi: sõnalist märki saab tõlkida teisteks sama keele märkideks (keelesisene ehk intralingvistiline tõlkimine ehk
Kasutusel meditsiinis, üks esimesi identifitseeritud märkide seas. Sümptom muutub märgiks ainult siis, kui se kuulub kliinilise diskursuse konteksti. 16. Semiootika aspektid/dimensioonid: süntaktika, semantika ja pragmaatika. Morris. Süntaktika SEOTUD MÄRKIDEGA! Käsitleb märgi ülesehitust ning nende järjestamise printsiipe. Süntaktika reeglid on grammatika reeglid. Käsitleb märgisüsteemi ehk keelt semiootilises mõttes. Oluline märkide kombinerimiseks. Märgisüsteemi täielik kirjeldus. Keelel on kolm hierarhilist põhitähendust: * keel on loomulik * laiemas mõttes on keel semiootiline süsteem - ükskõik milliste tähendustega märkide kogum * matemaatiline keel - ei pruugi olla seotud tähendustega, kuid koosneb märkidest (Chomsky arvates keel on kindel reeglite struktuur ja kõik muu on sellest väljaspool) Semantika SEOTUD TÄHENDUSEGA
mõtlejaid, Hegemooniateooria rajaja - hegemoonia on võimul oleva või sinna pürgiva sotsiaalse rühma vaimne ja moraalne juhtpositsioon. Selle tõttu inimesed alluvad vabatahtlikult võimule. Nad usuvad, et juhtiva rühma huvid on kogu ühiskonna huvid. Greimas, Algirdas J. - leedu-prantsuse lingvist ja semiootik. Uuringute keskmes tähenduse analüüs, diskursuseanalüüs ja narratoloogia. Võttis kasutusele tähenduse minimaalüksuse mõiste seemi; ka semiootilise ruudu meetodi semiootilises analüüsis. Habermas, Jürgen - saksa filosoof ja sotsioloog. Tegeleb ühiskonna seesmise tasakaalutuse problemaatikaga Oma nn. refeodaliseerumisteoorias väidab, et elektroonilise meedia leiutamine on aidanud kaasa avaliku sfääri kahanemisele, kus üksikud tootjad kontrollivad informatsiooni, mis jõuab paljude tarbijateni. avalikkust sunnitakse mõtlema süsteemi raames. Selle tulemusena tekib üldine usaldus süsteemi vastu
Semioos Märgi Eksistents on eeldatud pole "antud", vaid determineeritud lingv. suhtega "objektide" ontoloogia Arusaamine Pragmaatiline, Strukturalistlik, "naturalistlik" sisu dekodeerimine. märgi "konstruktivistlik", Märk saab tähenduse läbi erinevuse teiste samasse haaramisest Märgi tähendus kujuneb süsteemi kuuluvate märkidega tõlgendamise käigus Subjekti Sisaldub semiootilises Eeldatav, kuid ei sisaldu semioloogilises analüüsis ontoloogia analüüsis ?4)Märk ja märgisüsteem- Saussure: Märk ei seo mitte objekti ja nime, vaid mõistet ja akustilist kujundit. Tähistaja on keeles kehatu, ja selle loob mitte materiaalne substants, vaid eranditult need erinevused, mis piiritlevad seda akustilist kujundit kõikidest ülejäänud akustilistest kujunditest. Foneemid (kõne heli/abstraktsioon), tähed kirjakeeles. Tähistatav - mentaalne mõiste, idee, kontsept
kaevamiseks ja asju,mida ei kasuta nende endina vaid muu aseainena ja need asja on märgid. · Kui räägime märkidest ja nende tajutavast osasst,siis tajutav osa peab olema äratuntud. · E märk on kahetasandiline kompleks,mis sisaldab nii äratundmist kui mõistetavust ja kumbi neist ajuprotsessides ei tööta,sisi asju ei saa märkidena tajuda. Väljendus/sisu · mittetajutav komponent kui sisu (tähendus) ja tajutav kui väljendus(märgikandja) · märk semiootilises mõttes on miski,mis tekib nende kahe koosmõjul · semiootikas pole sellist eristuspaari, nagu sisu ja vorm, kus tajutav osa vorm ja mittetajutav osa sisu, aga semiootikas sellist eristust pole vaid on sisu ja väljendus · märgist rääkides on üheks probleemiks märgi suhe reaalsusega · ühel juhul on märk väljendus,mis viitab millelegi väljaspool märki nt sõna puu on selle objekt välisruumis Puu= puu kujutis /märk on väljendus, mis osutab sõnale väljaspool märki
avatud tekstile omaseid koode on kolm a) kultuurikood ehk millised kultuurilised referendid vastavad tekstile (nt teaduslik, retooriline, kronoloogiline kood) b) sümboolne kood, kus käsitletakse sümboleid (nt surma sümboolika) c) seemid, mis kujutavad endast teksti väiksemat sisulist ühikut, nt "rikkus". Tekstis toimub koodide põimumine ja sageli ei saa ühtegi neist lugemisel eelistada "Semiootilises seikluses" kirjeldab Barthes teksti ja teose vahekorda: TEKST TEOS Tähendustav praktika Esteetiline praktika Töö (abstraktne) ja tegevus Objekt Kokkulangevate jälgede eksisteerimise diapasoon Eristatud märkide kogum, milleks on tähendus Tähistajad (semiootika ja psühhoanalüüs) Tähendus Strukturatsioon Struktuur
viise rahuldamaks inimese põhivajadusi toidu, vee, energia ja materjalide järele Permakultuur planeerimis- ja majandusvõtted, mis jäljendavad looduslikke kooslusi Bioregionalismi / permakultuuri semiootiline dimensioon: Kohalike kogukondlike teadmiste ja lahenduste, märgisüsteemide, keelte tundmine ja kasutamine Tähendusseoste teke kohaliku keskkonnaga ja kohalikes tähendusvõrgustikes osalemine Regionalism võiks semiootilises mõttes tähendada üldiste märgiprotsesside organiseerivate reeglite (nt grammatikareeglite) asendamist lokaalsete iseärasustega ja ennastloovate semiootiliste nähtustega (nt allkeeled, murded, individuaalsed keeled). Eestis tegelenud sellega palju Valdur Mikita. Kood ja struktuur vs dünaamika ja iseorganiseerumine. Lokaalsed vahendussüsteemid riiklikest valuutadest sõltumatult käibel olevad rahaühikud, mida kasutatakse väiksemate kogukondade sees üksteisega arveldamiseks.
2.1 paradigmaatikas (polüseemia ja sünonüümia) 2.2 süntagmaatikas väljendus- ja sisuplaan jaotub erinevalt , mille tulemusena 2.2.1 tekivad analüütilised moodustised (rida tähistajaid seostub ühe tähistatavaga, nt temata/ilma temata, kappi/kapisse , väike maja/majake) 2.2.2 mitu tähistatavat ühes tähistajas (nt sõnas õpib tähistab b üheaegselt ainsust, 2.pööret ja olevikku) 2.3 semiootilises aspektis -- puudub kas tähistaja (nullmorfeem nt väljendis ta käis /0/, ellips) või tähistatav (hääldamatud tähed ortograafias, interfiksid jmt) 3. funktsionaalne -- ilmutab end võimaluses väljendada kõnes ühte ja sama sisu erinevate vormide abil või kasutada ühte ja sama keeleühikut erineva sisu väljendamiseks. Benveniste Semioloogilist süsteemi iseloomustavad: (Igaüks neist tunnusjoontest sisaldab teatud arvu liike.)
* kolmasus - seostub interpretandiga. Kolmasus on loome, mentaalsus, mõistmine asetab Esmase suhtesse Teisesusega. Kaspar teeb ukse lahti, tekib tähendus ja arusaamine Rist: ikoonina 2 kriipsu, aga sümbolina kristuse sümbol 12. Semiootika aspektid/dimensioonid: süntaktika, semantika ja pragmaatika. Süntaktika - käsitleb märgi ülesehitust ning nende järjestamise printsiipe. Süntaktika reeglid on grammatika reeglid. Käsitleb märgisüsteemi ehk keelt semiootilises mõttes. Keelel on kolm hierarhilist põhitähendust: * keel on loomulik * laiemas mõttes on keel semiootiline süsteem - ükskõik milliste tähendustega märkide kogum matemaatiline keel - ei pruugi olla seotud tähendustega, kuid koosneb märkidest Märgi ja märgi vaheline seos. Semantika - käsitleb märgi tähendust ja jaguneb seemideks (elementaartähendus) ja lekseemideks (neist saab moodustada proportsioone. Suured tähendused koosnevad väikestest
- Pragmaatika (seotud kasutusega ja kontekstiga; reeglid puuduvad, on soovitused ja tendentsid) SÜNTAKTIKA Süntaktika on märgisüsteemi täielik kirjeldus. See lubab meil moodustada õigeid märgisüsteeme ja eristada õigeid moodustisi valedest. Süntaktika reeglid on grammatika reeglid. See on kolmest aspektist kõige formaalsem ja kõige lihtsamate reeglitega, mis kõik on kohustuslikud. Käsitleb märgisüsteemi ehk keelt semiootilises mõttes. Keelel on kolm hierarhilist põhitähendust: - eelkõige on keel loomulik keel (nt. eesti, inglise keel, aga ka tehiskeeled, mis on loodud loomuliku keele malli järgi) - laiemas mõttes on keel semiootiline süsteem - ükskõik missuguste tähendustega märkide kogum või süsteem - matemaatiline keel - ei pruugi olla seotud tähendustega (st. ei pruugi olla ka märgisüsteem), koosneb tähestikust ja grammatikast (L=A+G), väiksemas mõttes koosneb märkidest.
- Pragmaatika (seotud kasutusega ja kontekstiga; reeglid puuduvad, on soovitused ja tendentsid) SÜNTAKTIKA Süntaktika on märgisüsteemi täielik kirjeldus. See lubab meil moodustada õigeid märgisüsteeme ja eristada õigeid moodustisi valedest. Süntaktika reeglid on grammatika reeglid. See on kolmest aspektist kõige formaalsem ja kõige lihtsamate reeglitega, mis kõik on kohustuslikud. Käsitleb märgisüsteemi ehk keelt semiootilises mõttes. Keelel on kolm hierarhilist põhitähendust: - eelkõige on keel loomulik keel (nt. eesti, inglise keel, aga ka tehiskeeled, mis on loodud loomuliku keele malli järgi) - laiemas mõttes on keel semiootiline süsteem - ükskõik missuguste tähendustega märkide kogum või süsteem - matemaatiline keel - ei pruugi olla seotud tähendustega (st. ei pruugi olla ka märgisüsteem), koosneb tähestikust ja grammatikast (L=A+G), väiksemas mõttes koosneb märkidest.
annaabi.ee 
