need tulemused muutuvad aaga iga aastaga. Eesti esimene punane raamat loodi 1979, selle nimekirjad sisaldasid kokku 259 liiki soontaimi ja loomi. Teises mis loodi 1988, lisandus valik hulk samblaid, vetikaid ja seeni, kuid liikide koguhulk suurenes vaid 315-ni. Uue punase raamatu póhjal on Eesti alalt viimase sajakonna aasta jooksul kadunud 4 seene-, 18 sambliku-, 10 sambla-, 27 soontaime-, 42 selgrootu ja 2 selgroogse looma liiki vói liigisisest taksonit. Hinnanguliselt vóib Eestist leida 40 000 elusolendiliiki, millest kindlaks tehtu on ainult 23 500, ehk seega vaid 60 %. Olukorrahinnang on suudetud anda 8600 liigile, niisiis ainult viiendikule koguhulgast. Punane raamat on vága vajalik ja táhtis infoallikas kóigile, sest seda lugedes saame teada kellega me peame arvestama enda umber ning keda tuleks kaitsta.
Õpi kontrolltööks.Elusorganismide süsteem. 1.Oskad järjestada: Liik>Perekond>Sugukond>Selts jne mõne selgroogse looma põhjal Liik Perekond Sugukond Selts Klass HõimkondRiik Kodukass Kass Kaslased Kiskjalised Imetajad Keelikloomad Loomariik 2. Elu tunnused. Oskad nimetada elu tunnuseid 1) paljunemisvõime 2) aine ja energiavahetus 3) arenemis ja kasvamisvõime 4) reageerimine ärritusele 5) pärilikkus 6) kindel eluiga, mis lõppeb surmaga 3.Elu organiseerituse tasemed. Oskad järjestada elu organiseerituse tasemeid. Tead näiteid iga elu organiseerituse taseme kohta.
Eesti esimese punase raamatu ( 1979 ) nimekirjad sisaldasid kokku 259 liiki soontaimi ja loomi. Teises ( 1988 ) lisandus valitud hulk samblaid, vetikaid, samblikke ja seeni, kuid liikide koguhulk suurenes vaid 315-ni. Seevastu viimasesse ( 1998 ) punasesse raamatusse arvati samadest elustikurühmadest juba 1318 ohustatuks tunnustatud taksonit. Uue punase raamatu andmeil on Eesti alalt viimase sadakonna aasta vältel kadunud 4 seene-, 18 sambliku-, 10 sambla-, 27 soontaime-, 42 selgrootu ja 2 selgroogse looma liiki või liigisisest taksonit. Enim, tublisti üle kolmandiku hinnatud liikidest on hävinuks või ohustatuks tunnistatud sammaldest (37,9%), kolmandik suursamblikest (32,6%), üle veerandi selgroogsetest (28,4%) ja viiendik soontaimedest (20,6%). Väiksematest rühmadest on hävinud või ohustatud liikide osakaal suur veega seotud loomadel, nagu kahepaiksed (45,4%), kalad (36,1%) ja vähid (36%). Eesti punasesse raamatusse võetud elustikuvormide puhul seisab esikohal
saartele ja hävitasid linnuliike jt. Rotid (sigivad 6 korda aastas) liikusid samuti laevadega saartele ja tegid omakorda puhta töö. Viidi mangustid, et need vähendaksid rotte, kuid hakkasid samuti hävitama kohalikke linde, konni ja roomajaid. Vaikse ookeani saartel on jäädavalt kadunud 2000 linnuliiki s.o. 15% linnuliikidest üldse. Austraalia on kannatanud võõrliikide sissetoomise tõttu kõige enam. 1840. 1880.a. tõid eurooplased üle 50 selgroogse liigi: sead kassid, rebased jt. Kahjum ulatus üle 600 miljoni dollari. Küülikud toodi 18.saj. lõpul, 1910.a.-ks olid nad levinud pea kõikjale, hävitades taimestiku. (püssid, viirused, küülikuaed ja ei aita) 40% väljasuremistest viimase 400 a. jooksul tuleneb võõrliikidest. Võõrliike võib elupaikade hävitamise järel pidada teiseks kõige olulisemaks bioloogilise mitmekesisuse kadumisele viivaks teguriks kogu maailmas. Ohud, mida võõrliigid toovad: - hävitavad kohalikke
Eesti esimese punase raamatu ( 1979 ) nimekirjad sisaldasid kokku 259 liiki soontaimi ja loomi. Teises ( 1988 ) lisandus valitud hulk samblaid, vetikaid, samblikke ja seeni, kuid liikide koguhulk suurenes vaid 315-ni. Seevastu viimasesse ( 1998 ) punasesse raamatusse arvati samadest elustikurühmadest juba 1318 ohustatuks tunnustatud taksonit. Uue punase raamatu andmeil on Eesti alalt viimase sadakonna aasta vältel kadunud 4 seene-, 18 sambliku-, 10 sambla-, 27 soontaime-, 42 selgrootu ja 2 selgroogse looma liiki või liigisisest taksonit. Enim, tublisti üle kolmandiku hinnatud liikidest on hävinuks või ohustatuks tunnistatud sammaldest (37,9%), kolmandik suursamblikest (32,6%), üle veerandi selgroogsetest (28,4%) ja viiendik soontaimedest (20,6%). Väiksematest rühmadest on hävinud või ohustatud liikide osakaal suur veega seotud loomadel, nagu kahepaiksed (45,4%), kalad (36,1%) ja vähid (36%). Eesti punasesse raamatusse võetud elustikuvormide puhul seisab esikohal
Teises Punases raamatus, mis ilmus 1988 aastal, tuli juurde aga samblaid, vetikaid, samblikke ja seeni, kuid liikide koguhulk suurenes vaid 315-ni. 1998. ilmunud punasesse raamatusse arvati samadest elustikurühmadest juba 1318 ohustatuks tunnustatud taksonit. Seni viimane punane raamat koostati 2008. aastal. Viimase Punase raamatu sõnul on Eestist ära kadunud 100 aasta jooksul 4 seene-, 18 sambliku-, 10 sambla-, 27 soontaime-, 42 selgrootu ja 2 selgroogse looma liiki. Ligi üks kolmandik sammaldest on kuulutatud kas ohustatudeks või siis hävinuteks. Ligi kolmandik suursamblikest, üle veerandi selgroogsetest ja viiendik soontaimedest. Väiksematest rühmadest on enamasti ohustatud olnud veeloomad nagu näiteks kahepaiksed, kalad ja vähid . Eesti Punasesse Raamatusse võetud elustikuvormide puhul on probleemiks just nimelt metsad
Tabel 1. Ohustatud liikide arv jaapanis 6 Allikas: Grupp Põlisliig Väljasurn Ohustat Haavatav Haruldas Tot Quality id ud ud ad ed al of the Selgroogse d 188 5 3 11 36 55 Imetajad 665 13 27 27 65 132 Linnud 87 – 1 2 13 16 Reptiilid 59 – 2 4 8 14 Kahepaikse d 200 2 16 6 17 41
tulemuste tõlgendamine. Joonis 1. Genoomi koostu paneb genoomi kokku lühikestest DNA sekventsijuppidest. Koostu kvaliteet Kuigi esineb teravaid probleeme koostute tegemisel, ei takista see asjaolu uute genoomiprojektide alustamist. Projekt i5k alustati aastal 2009 ja selle eesmärgiks on 5000 putukagenoomi sekveneerimine. Sellele järgneb Genome 10K projekt, mille eesmärk on sekveneerida 10 000 selgroogse genoomi. Ulatuslikuma eesmärgi on seadnud Hiinas asuv globaalne sekveneerimiskeskus BGI Shenzhen, mille sooviks on sekveneerida nii miljoni inimese, taime, mikroobi kui ka looma genoomi. Põhjused, miks koostus vead esinevad, on mitmesugused. Järjestusetükid on koostu ülesehitamisel kõrvale heidetud (märgistatud kui viga või kordus), tükkide ühinemine on toimunud vales asukohas või tükkide suund on vääralt määratud. Lugemite ühendamisel saadud kontiigid on tihtipeale lühemad,
makroevolutsioon on graduaalne, lihtsalt oluliselt pikemat aega kestev. makroevolutsioon on mikroevolutsiooni käigus toimunud muutuste akumuleerumise tulemus. nt liigi kujunemiseks läheb imetajatel ca 1MA; imetajate kujunemiseks reptiilidest läks ca 40MA (esimesed mammaalid 200MA sügavuses). homeootilised geenid – määravad kehakuju ning võivad potentsiaalselt olnud ka hüppeliste arengute tekitajaks rekapitulatsiooni prinsiip – fenomen, kus selgroogse organismi lootelises arengus peegelduvad fülogeneetilise eellase kujud (toimunud on terminaalne lisandus). pole tingimata reegliks. et mingi kõrgem takson saaks radieeruda, peab toimuma mingi teise (enne teda radieerunud) kõrgema taksoni allakäik – nt mammaalide kiire (ca 20MA jooksul kestnud) radiatsioon peale sauruste kadumist, kuigi imetajad olid iseenesest olemas olnud juba 200 MA. punase kuninganna reegel – tõenäolsus liigi väljasuremiseks on
Vabariigi Valitsuse poolt välja antud määrused sätestavad keskkonnakahju hüvitamise korda ja määru. ,,Kaitstava loodusobjekti või kaitsmata loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad" § 15. Hüvitise määr I kaitsekategooria loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamise eest (1) Hüvitise määr I kaitsekategooria selgroogse loomaliigi isendi kahjustamise eest on 200 eurot isendi kohta. (2) Hüvitise määr I kaitsekategooria loomaliigi isendi hävitamise eest: 1) kahepaikseliigi isendi korral on 640 eurot isendi kohta; 2) linnuliigi või imetajaliigi isendi korral on 1300 eurot isendi kohta. (3) Hüvitise määr I kaitsekategooria selgrootu loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamise korral on 320 eurot isendi kohta. 11. Looduse mitteutilitaarsed väärtused (loendada ja iseloomustada).
Vabariigi Valitsuse poolt välja antud määrused sätestavad keskkonnakahju hüvitamise korda ja määru. „Kaitstava loodusobjekti või kaitsmata loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad“ § 15. Hüvitise määr I kaitsekategooria loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamise eest (1) Hüvitise määr I kaitsekategooria selgroogse loomaliigi isendi kahjustamise eest on 200 eurot isendi kohta. (2) Hüvitise määr I kaitsekategooria loomaliigi isendi hävitamise eest: 1) kahepaikseliigi isendi korral on 640 eurot isendi kohta; 2) linnuliigi või imetajaliigi isendi korral on 1300 eurot isendi kohta. (3) Hüvitise määr I kaitsekategooria selgrootu loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamise korral on 320 eurot isendi kohta. 11. Looduse mitteutilitaarsed väärtused (loendada ja iseloomustada).
· Kalaliim kalanaha, uimede, ujupõite, peade keetmisel · Kaseiinliim · Albumiinliim Kunstlikud liimained - Modifitseeritud tselluloosid kuuluvad kunstlike polümeeride klassi. Nende saamiseks töödeldakse loodusliku päritoluga tselluloosi mitmesuguste keemiliste ühenditega. Kui nendeks keemilisteks rühmadekson metüülrühmad , saadakse metüültselluloos, kui aga karboksürühmad, saadakse karboksümetüültselluloos. Naha koostis: Nahk on selgroogse looma keha väliskate, mis koosneb kolmest põhilisest kihist: EPIDERMIS e. MARRASKNAHK DERMA e. PÄRISNAHK NAHAALUNE KUDE e. ALUSNAHK Toornaha keemiline koostis on järgmine: vesi 65 % valgud 33 % rasvad ~ 2 % mineraalained 0,5 % lisandained . Naha valkudest ligikaudu 98 % moodustab kollageen. Kollageenid on sidekoe, kõõluste, kõhrede, luude ja naha struktuurvalgud. Kollageen on inimorganismis kôige levinum valk, moodustades 25 ..
Piirkasulikkuse teoorial on 2 koolkonda: kardinalistid & ordinalistid. Kardinalistid arvavad, et piirkasulikkust on võimalik mõõta absoluutarvudes €. Ordinalistid arvavad, et piirkasulikkust absoluutarvudes mõõta on võimatu, küll aga võimalik eri kaupade ja teenuste piirkasulikkust järjestada ja iseloomustada järgarvudena. 9. EV seadusandlus keskkonnakahju tekitamise kohta. Hüvitise määr I kaitsekategooria loomaliigi isendi hävitamise eest. Hüvitise määr: Selgroogse loomaliigi isendi kahjustamine 200€ isendi kohta. Isendi hävitamise eest: a) kahepaikse liigi isendi kohta 640€, b) linnuliigi/imetajaliigi isendi kohta 1300€. Selgrootu loomaliigi isendi hävitamine/kahjustamine 320€ isendi kohta. Näited I kaitsekategooria liikidest: ebapärlikarp (selgrootu), rohe-kärnkonn, madukotkas, must toonekurg, merikotkas, väikepistrik, rabapüü, rabapistrik, lendorav, euroopa naarits (selgroogsed). 10
reostusest tulenev), mis vähendab isendi eluvõimet, kuid ei takista tema paljunemist. Kaitse all mitteoleva linnu- ja imetajaliigi, välja arvatud jahiuluki, isendi hävitamine on isendi õigusvastane surmamine, elujõuetuseni vigastamine (sealhulgas reostusest tulenev) või loodusest eemaldamine. Hüvitise määr I kaitsekategooria loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamise eest · Hüvitise määr I kaitsekategooria selgroogse loomaliigi isendi kahjustamise eest on 200 eurot isendi kohta. · Hüvitise määr I kaitsekategooria loomaliigi isendi hävitamise eest: o kahepaikseliigi isendi korral on 640 eurot isendi kohta; o linnuliigi või imetajaliigi isendi korral on 1300 eurot isendi kohta. · Hüvitise määr I kaitsekategooria selgrootu loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamise korral on 320 eurot isendi kohta. · I kaitsekategooria selgrootu loom on ebapärlikarp.
sisepinged, võimalus kasutada liimi ilma lahustita, vastupidavus kemikaalidele ja keskonnatingimustele. 1 Polüvinüülatsetaatliimid - PVA liime valmistatakse ka lahusliimidena lahustis. Kiire kõvenemisega, väikese mahtkahanemisega, bio-, valgus- ja oksüdatsioonikindlusega. Mürkkemikaalid- kaubarühma kuuluvad putukatõrjevahendid, umbruhutõrjevahendid, desinfitseerimisvahendid, desodoraatorid. Naha koostis Nahk on selgroogse looma keha väliskate, mis koosneb kolmest põhilisest kihist: EPIDERMIS e. MARRASKNAHK DERMA e. PÄRISNAHK NAHAALUNE KUDE e. ALUSNAHK Toornaha keemiline koostis on järgmine: vesi 65 % valgud 33 % rasvad ~ 2 % mineraalained 0,5 % lisandaine Jättes vee kõrvale on naha põhikomponendiks valgud. Naha valkudest ligikaudu 98 % moodustab kollageen. Kollageenid on sidekoe, kõõluste, kõhrede, luude ja naha struktuurvalgud. Kollageen on inimorganismis kôige levinum valk, moodustades 25 ..
kaitsta keskkonda ja majandada ressursse. Ressursside majandamine hõlmab loodusressursside varude säilitamist, hoidmist ja suurendamist ning kaitsmist ammendumise eest (nt kõik kalad meres). Keskkonnakaubad mõjutavad indiviidide heaolu paljudel erinevatel viisidel. 10. EV seadusandlus keskkonnakahju tekitamise kohta. Hüvitise määr I kaitsekategooria loomaliigi isendi hävitamise eest. §15. (1) Hüvitise määr I kaitsekategooria selgroogse loomaliigi isendi kahjustamise eest on 200 eurot isendi kohta. (2) Hüvitise määr I kaitsekategooria loomaliigi isendi hävitamise eest: 1) kahepaikseliigi isendi korral on 640 eurot isendi kohta; 2) linnuliigi või imetajaliigi isendi korral on 1300 eurot isendi kohta. (3) Hüvitise määr I kaitsekategooria selgrootu loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamise korral on 320 eurot isendi kohta. 11. Väärtuste kategooriad (funktsionaalne, esteetiline, moraalne). Kirjeldada ja tuua
Kaitse järeltulijate jaoks. Esteetiline väärtus. Asja olemasolu teadmise väärtus. Seostub isikliku vabaduse probleemiga. Tulevase kasutamise võimalused. Sordiaretuses, biotõrjes, ravimiteks. Ökoloogilised teenused. Atmosfääri gaasilise koosseisu hoidmine. Kliima hoidmine, stabiliseerimine. Aineringete ülalhoidmine. Loodusliku isepuhastusvõime tagamine. Üksikliigid on lülideks toiduvõrkudes. Hävitatud taimeliik põhjustab hävimisohu tekke keskmiselt 10 – 30 putuka- ja selgroogse looma liigile. 5. Mille poolest erineb primaarne suktsessioon sekundaarsest? Primaarne suktsessioon – kooslus kujuneb seni asustamata alale (kaljud, luited). Sekundaarne suktsessioon – teine kooslus tuleb varasema koosluse asemele, toimub tavaliselt peale suuri muutusi keskkonnas. 6. Selgitage, miks kooslused suktsessiooni käigus vahelduvad. Kui ökosüsteemi iseregulatsioon lakkab toimimast, muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus
defineeritud. Keskkonnakaubad esinevad tihti ühise ressursina nagu näiteks kalad meres. 10. EV seadusandlus keskkonnakahju tekitamise kohta. Hüvitise määr I kaitsekategooria loomaliigi isendi hävitamise eest. §15. Hüvitise määr I kaitsekategooria loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamise eest (nt ebapärli karp, rohekärnkonn, lendorav, madukotkas)...samuti karistatakse kaitse all oleva isendi elupaiga hävitamise eest rahatrahviga (1) Hüvitise määr I kaitsekategooria selgroogse loomaliigi isendi kahjustamise eest on 200 eurot isendi kohta. (2) Hüvitise määr I kaitsekategooria loomaliigi isendi hävitamise eest: kahepaikseliigi isendi korral on 640 eurot isendi kohta;linnuliigi või imetajaliigi isendi korral on 1300 eurot isendi kohta. (3) Hüvitise määr I kaitsekategooria selgrootu loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamise korral on 320 eurot isendi kohta. 11. Looduse mitteutilitaarsed väärtused (loendada ja iseloomustada).
Samuti kehtib välistamisprintsiip. Seetõttu ei saa kalu nimetada avalikuks hüviseks. 10) EV seadusandlus keskkonnakahju tekitamise kohta. Hüvitise määr I kaitsekategooria loomaliigi isendi hävitamise eest. • „Kaitstava loodusobjekti või kaitsmata loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad“ (1) Hüvitise määr I kaitsekategooria selgroogse loomaliigi isendi kahjustamise eest on 200 eurot isendi kohta. • (2) Hüvitise määr I kaitsekategooria loomaliigi isendi hävitamise eest: 1) kahepaikseliigi isendi korral on 640 eurot isendi kohta; 2) linnuliigi või imetajaliigi isendi korral on 1300 eurot isendi kohta.
ning liigutuste algatamine & koordinatsioon ; monoamiid 10 5-HT on peamiselt ajutüve raphe-tuumades, kust lähtuvad ülenevad & alanevad juhteteed ; projektsioonid kattuvad osaliselt limbilises alas noradrenergiliste projektsioonidega, kus need kaks virgatsainet ilmselt reguleerivad ärgastust. 11 Glu (& asparsaat) : mitte-essentsiaalsed & kõige arvukamad AH-d imetaja ajus. Neil puudub spestiifilisus. Glutamaat on peamine kiire erutus- AH selgroogse ajus. Nende peamine erinevus klassikalistest aminohapetest on koostöö astrotsüütidega 12 H on biogeenne amiin, sünteesitud aminohappest. Retseptorid on kõik G-valguga seotud. Ajusisesel manustamisel inhibeerib koore, ajutüve, seljaaju neuronite aktiivse ; aktiveerib hüpotalamust. H manustamine süsteemselt või ajusiseselt suurendab ärkvelolekut & vähendab und, loomadel on histamiinirakkude aktiivsus suurem aktiivsel ajal.
arhiivisäilituspaberist ribaga. Karbid paigutatakse horisontaalselt riiulile. Fotomaterjale käsitsedes tuleb kanda valgeid puuvillaseid kindaid. Fotosid ei tohi painutada. Kahjustunud fotod tuleb saata konservaatorile hindamiseks, mitte mingil juhul ei tohi ise proovida osutada abi kleeplindi või liimiga. Parandamise korral on õigem teha koopia ja säilitada kahjustatud originaal. Info tuleks kanda grafiitpliiatsiga foto ümbristele, mitte fotodele. 3. Nahk ja nahast objektid Nahk on selgroogse looma keha väliskate. Toornaha töötlemisel eraldatakse karvkate, marrasknahk ning nahaalune sidekude. Järelejääv osa mälv läheb parkimisele. Nahkasid võib jagada vastavalt nende töötlemiseks kasutatud tehnoloogiatele järgmiselt: parkimata nahad (raagnahk, pärgament), poolpargitud nahad ( rasv e. Traanpark, maarjaspark), pärismaiselt pargitud nahad (suitsupark, ajupark), täisparknahad (taimpark, mineraalpark, süntaanpark)
Loomad saavad vabalt liikuda Loomad reageerivad kiiresti ärritustele Loomade toiduks on taimed või teised loomad Loomad kasutavad hapnikku ja eritavad elutegevuse kägus süsihappegaasi Looma kehad paiknevad keerulisema ehitusega organid kui taimedel Loomad sigivad suguliselt või mittesuguliselt Loomad arenevad moondega või ilma LOOMAD SELGROOTUD SELGROOGSE o Käsnad Kalad o Ainuõõssed - Sõõrsuud o Ussid - Kõhrkalad - Lameussid - Luukalad Rippussid Kahepaiksed Imiussid Roomajad
Enamusi on võimalik näha vaid mikroskoobiga kuid on ka suuremaid. Keha katab kutiikula. Ümarussil puuduvad vereringe- ja hingamiselundid. Ümarussi seedeelundkond on suu, neel, sooltoru ja pärak. Nägemiselundid ümarussil puuduvad. Paljud neist elavad vees ja mullas, suur osa on aga taime- ja loomaparasiidid. Nad on tähtsad lagundajad looduses toimuvas aineringes. Inimeses elavad parasiit-ümarussid on nt liimuksolge ja naaskelsaba. Liimuksolge toitub peremehe (selgroogse looma) soolesisust. Et nakatumisest hoiduda, tuleb pesta käsi ning toorelt söödavaid vilju. Nad sigivad suguliselt. Nende arengukäik on muna, vastne ja täiskasvanud isend. Liimulksolkme areng 1. Kui solkme muna satub toiduga inimese soolde, väljub sellest vastne. Seejärel puurib ta enast kiiresti läbi sooleseina veresoonde. 2. Edasi kandub ta koos verega kopsu. Mõnda aega elab vastne kopsus, kus toitub verest ja kopsukoest. 3
neutraalne. (K v A v N) & K ¬A & ¬N (modus ponendo tollens) Järelikult: See ravim pole ei kahjulik ega neutraalne. (K v A v N) K______ ¬A & ¬N 8.11. Selgroogsed on kas imetajad, linnud, roomajad või kalad. See selgroogne ei ole imetaja, lind ega kala. Saamaks süllogismi, peame arvestama, et see mis kehtib kõikide selgroogsete kohta, peab kehtima ka selle selgroogse kohta. Tähistame: I - see selgroogne on imetaja; L - see selgroogne on lind; R - see selgroogne on roomaja; K see selgroogne on kala. (I v L v R v K)&(¬I&¬L&¬K) R (modus tollendo ponens) Järelikult on see selgroogne roomaja. IvLvRvK ¬I & ¬L & ¬K R 28_fl_vi-x 8.12. Jooned on kas sirged, kõverad või murtud
annaabi.ee 
