Kui tõesti ei jõua või ei viitsi, siis peaks tütarlaps kaaluma rasestumisvastaste tablettide kasutamist. Äärmisel juhul peaks tütarlapsel olema koguaeg varuks 1 SOS tablett, et kahtluse korral saaks asjale veel lõpu teha. 3.Kust saate informatsiooni ja abi seksuaal küsimustes? Esimene koht kuhu noor inimene võib pöörduda on vanemad. Nemad on selle kõik läbi teinud ja kindlasti oskavad jagada elutarkust. Internetist võib leida hulgaliselt infot ja soovitusi. On olemas Seksuaaltervise Kliinik ja Eesti Seksuaaltervise Liit, mis mõlemad jagavad infot ja pakuvad veebipõhist konsultatsiooni.
jalgadel. Kiireneb kätte ja jalalaba kasv. Edasi hakkab kasvama keha ja teised jäsemed. Samuti toimub kehakuju muutmine. Puusadel, kõhul ning rindadel ladestub rasvkude. Selle tagajärjel on tüdrukutel ümmargune kehakuju, mis on iseloomulik naistele. Kehakasv lõppeb tüdrukutel umbes kaks aastat pärast esimesest menstruatsioonist. Umbes 16-17 eluaastaks on tütarlapsel kehakuju ja pikkus nagu täiskasvanud naisel. (Eesti Seksuaaltervise Liit 2006) Suured muuutused toimuvad välimuses, hakkavad arenema sekundaarsed soolised tunnused. Hakkab funktsioneerima hüpotalamuse-hüpofüüsi-munasarjade süsteem. (Beckmann 2010: 309). Hüpotalamuse-hüpofüüsi-munasarjade süsteemi mõjul tüdtukutel arenevad piimanäärmed, kasvavad karvad häbemes ja kaenlaalustes. Ning peamine tunnus soolises küpsemises on esimene menstruatsioon ehk menarhe. (María de la Caridad Osorio Mora 2012: 218)
Enamasti suudab keha kaitsesüsteem viiruse mõne kuu või mõne aasta jooksul hävitada. Vähestel inimestel võib teatud soodustavate tingimuste olemasolul aga viirus inimese rakkudega selliselt ühineda, et et need rakud hakkavad kontrollimatult paljunema ning areneb välja pahaloomuline kasvaja ehk vähk. Naistel ja meestel esineb papilloomviirust võrdselt sageli. Viirus ei ole meeste tervisele samavõrd ohtlik kui naistele, kuid mees võib olla viiruse edasikandja. (Eesti Seksuaaltervise Liit) Suguelundite seenhaigused Kandidoosi ehk pärmseentõve (candidosis) tekitajateks on sagedamini Candida-tüüpi pärmseened. Inimene võib nakatuda kas juurvilja või mõne saastunud eseme kaudu. Haiguse teket soodustavad naha vastupanuvõime nõrgenemine mitmesugustel põhjustel, näiteks liigne higistamine. Candida-tüüpi pärmseente tegevust aktiviseerib antibiootikumide pikaajaline kasutamine. (Vahter, 1994)
9) Naised, kes kogevad paarisuhtevägivalda, ei kasuta kontratseptsiooni või kasutavad mittetõhusaid meetodeid, kuigi nad ei taha rasedaks jääda. Nad on elu jooksul põdenud rohkem seksuaalsel teel levivaid haigusi, nende hulgas on vähem neid, kes on üldse kunagi kondoomi kasutanud ja neil on palju enam soovimatuid rasedusi. 10) Eesti on abortide suhtes üldises plaanis teinud tubli sammu, kuna riik on panustanud kooli kohustuslikku seksuaalharidusse ning seksuaaltervise teenused ja kontratseptsioonimeetodid on hästi kättesaadavad. Muret valmistab aga see, et mittetõhusate rasestumisvastaste meetodite kasutamine on Eestis kõrgem mitte-eestlaste ja majanduslike raskustega inimeste seas.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool REPRODUKTIIVTERVIS Essee Tallinn SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1 REPRODUKTIIVTERVIS 2 KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS 7 SISSEJUHATUS Reproduktiivtervis kuulub seksuaaltervise valdkonda. Hea seksuaaltervis eeldab positiivset ja lugupidavat suhtumist seksuaalsusesse ja intiimsuhetesse, samuti võimalust nauditavateks ja turvalisteks vahekordadeks. Viljakus oleneb suuresti meie keskkonnast, eluviisist ja teatud haigustest ning iga inimese viljakus on individuaalne. REPRODUKTIIVTERVIS Reproduktiivtervist e viljakust mõjutab nii geenetiline taust, keskkond ja kui ka eluviis. Viljakus naistel algab menstruatsiooniga ja kestab kuni menopausini, meeste puhul saab
Alati ei õnnestu soovimatu raseduse vältimine ja kõik ei lähe nii, nagu unistatud. Rasedus võib olla soovitud, kuid mitte sel eluperioodil ning näiteks elu keerdkäigud, haigestumine või isikliku elu mured võivad sundida lapsesaamise otsust tulevikku lükata. Kui rasedus on tekkinud planeerimatult, tuleb rahulikult kaaluda kõiki valikuid - siin on abiks oma tunnetes selgusele jõudmine, oma vajaduste ja võimaluste mõistmine ning abi ja toetuse otsimine. (Eesti Seksuaaltervise Liit) Antud teema juures pakub huvi see, kuidas mõjutab raseduse katkestamine kui ka katkemine inimese psüühikat. Referaadi teema on aktuaalne ning paljud naised ei või aimatagi, milliseid probleeme peale aborti või raseduse katkemist esineda võib. Käesoleva töö eesmärgiks on välja selgitada, millised on nende protseduuride mõjud vaimsele tervisele. Antakse vastuseid küsimustele – mis on raseduse katkemine ja mis katkestamine, kust saada abi, tunnetest pärast
pillide ja minipillide vahel on see, et minipille tuleb võtta igapäev samal ajal ning ajaline kõrvalekalle ei tohiks ületada 3tundi (uuemat tüüpi minipillidel on kõrvalekalle lubatud kuni 12tundi). (Bayer, 2014) Minipillide toimel muutub emakakaela limakork tihedamaks ning see takistab seemnerakkude pääsu emakasse. Osadel naistel ei toimu minipillide võtmise ajal ka ovulatsioone. Samuti muutub emaka limaskest õhemaks ega ole võimeline vastu võtma viljastatud munarakku. (Eesti Seksuaaltervise Liit, 2013) Positiivsed omadused Seda meetodit võib kasutada rinnaga toitmise perioodil. Meetod vanematele naistele. Alternatiivmeetod neile naistele, kes terviseprobleemide tõttu ei saa kasutada kombineeritud rasestumisvastaseid vahendeid. Kui enne ulatuslikke operatsioone on vajalik teiste hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite ajutist katkestamist, siis vahepealsel perioodil sobivad minipillid. Negatiivsed omadused
3. Empiirilised alused 3.1.Spetsialisti hinnang abordi tegemisele noorte hulgas Meie töö üheks osaks oli intervjuu spetsialistiga, alljärgnevad järeldused on tehtud Erika Kruubiga tehtud intervjuu põhjal. Tartu ülikooli arstiteaduskonna terviseteaduse magister, 25 aastat ämmaemandana töötanud ja aastaid noori seksuaalelu valdkonnas nõustanud Erika Kruup on üks Ida-Virumaa noortekeskuse rajajaid. Noortekeskuse idee on nõustada noori seksuaaltervise valdkonnas. 1999. aastal valiti Erika Kruup Eesti aasta ämmaemandaks. Seega on Erika Kruup hinnatud spetsialist, kes vastas meie küsimustele abordi teema kohta. Kruubi sõnul on Kohtla-Järve ainuke koht Eestis, kus nõutakse enne teismelise abordi tegemist lapsevanema allkirja. Kruup on vahendas meile ka noortekabinetis kogetud mitmesuguseid emotsioone. On olnud olukordi, kus neiu, saades teada oma rasedusest, alguses rõõmustab ja väljendab
(Ilmumisaasta). Pealkiri [allika tüüp (õppematerjal, pilt, video, e-raamat vms)]. Internetiaadress (materjalide vaatamise kuupäev). Näide: Uibu, K. (2010). Eesmärk, uurimisküsimus ja hüpotees [Elektrooniline õppematerjal]. http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15086/index.html (29.04.2013). Kui elektroonilise allika tüüp ei ole täpselt määratletav (on näiteks lihtsalt ettevõtte veebileht vms), siis kasutatakse üldist tähist [WWW]. Näide: Eesti Seksuaaltervise Liit. Soovimatu rasedus ja raseduse katkestamine. [WWW] http://www.amor.ee/47584 (29.09.2007) Elektroonilise allikakirje koostamisel järgitakse põhijoontes trükitud allikakirje koostamise reegleid, kuid ilmumiskohaks märgitakse veebilehe aadress ning lisatakse materjali vaatamise kuupäev. Näide: Tiko, A. (2010). Vanemate ootused õpetajale. Haridus, 4, 25-30. [WWW] http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/4_2010/lugu4.pdf (29.04.2013).
Teises peatükis selgitan põhjalikumalt Eestis tehtavaid aborte, mis on nende koguarv ja palju on abortide arv kahanenud aastast 1992-2010 läbi Tervise Arengu Instituudi antud statistika- andmete kaudu. Kolmandas peatükis selgitan põhjalikumalt, noorte aborte Eestis. Põhjalikumalt uurin Eesti aborte alla 19-aasataste noorte seas. Palju on 2006-2010 aasatate jooksul abortide arv kahanenud. Millised on noorte võimalused üldse tahtmatut rasedust ära hoida, kustkohast peaks noorteni jõudma seksuaaltervise info, noorte seas tehtavate abortide põhjused ja nende vähenemise põhjused. ABORTIDEST ÜLDISELT 1.1. ABORT MIS SEE ON? Termin ,,abort" tuleneb ladinakeelsest sõnast abortus, mis tähendab katkestamist, hukkumist, sünnituse nurjumist. Abort ehk nürisünnitus on raseduse iseeneslik katkemine või selle tahtlik katkestamine kõige varasematest järkudest kuni 28. rasedusenädala lõpuni. Eristatakse iseeneslikku ehk spontaanset ja tehislikku ehk esilekutsutud aborti aga
tuperõngas); Enne seksuaalelu alustamist uue partneriga mine testima; Ainult kollaskeha hormoone sisaldavad tabletid ehk minipillid; Nakatumise kahtluse korral mine testima; Süstitav hormonaalne vahend; Vaktsineeri ennast (papilloomiviirusnakkus, B-hepatiit). Suguühte järgsed hädaabi- ehk SOS-pillid; Vajadusel otsi lisainformatsiooni Eesti Seksuaaltervise Liidu kodulehelt: Emakasisene vahend; · www.amor.ee Hormonaalne emakasisene vahend; Spermitsiidid; Füsioloogiline ehk rütmimeetod (ovulatsiooni väljaarvestamine, sellele eelneval ja järgneval perioodil seksist loobumine). Rasestumisvastased vahendid Rasestumisvastased vahendid
a. kultuuri ja ühiskonna sotsiaalsete normide ja tavadega. Seksuaalkultuuri võib defineerida kui reeglite, uskumuste ja normide kogumit, mis põhineb traditsioonidel vastavas ühiskonnas. Selles sisalduvad omad müüdid, rituaalid ja sotsiaalsed tavad. Indiviidi seksuaalkäitumine määrab, kas isik kuulub vastavasse kultuuri või on jäetud sellest väljapoole, teisest küljest on tavadel, hoiakutel ja tõekspidamistel määrav roll vastava ühiskonna seksuaaltervise seisukorras. Seda eriti tänasel päeval, mil seisame silmitsi HIVviiruse kiire levikuga kogu maailmas ja Eestis. Eelmisel sajandil toimus arenenud maades suur murrang inimeste seksuaalkultuuris autoritaarsed suhted, kiriku ja riigi poolt seatud normid ja käitumine asendusid indiviidikeskse hoiakuga, kus seksuaalsus on kahe võrdse inimese vaheline konsensusel põhinev suhe. Teine oluline seksuaalkäitumist ja kogu perekonnamudelit mõjutav areng oli tänapäevaste tõhusate
Seksuaalsust tuleb vaadelda iga üksikisiku elu ja tema valikute kontekstis. Tekkis ka varasem suguelu alustamine ning hoiakute liberaliseerumine, mis mõlemad tõid endaga kaasa päris palju probleeme. -soovimatu rasedus -teismeliste rasedused -sugulisel teel levivad haigused -abielulahutuste kasv Seksuaalkasvatuse eesmärgiks on reproduktiivtervise tagamine. Koostöös Eesti Seksuaaltervise Liiduga tegutsevad Eestis noorte nõustamisekeskused või eraldi vastuvõtud noortele. Kuni 25. Eluaastani on vastuvõtt tasuta. Suhtumine seksuaalkasvatusse läbi aegade ..on olnud erinev. Ühelt pool on olnud täielik vabadus, teiselt poolt kõikide seksuaalsete kogemuste keelustamine. Kes peaks tegema seksuaalkasvatusega? Seksuaalkasvatuse seisukohad: -pole üldse vaja -SK kui soo jätkamine -SK kui füüsiline tung
05.08) "HIV-i TEMAATIKAGA SEOTUD TEADMISED, HOIAKUD JA KÄITUMINE EESTI NOORTE HULGAS" UURIMUSRAPORT 2007 Uurimuse peamiseks eesmärgiks on saada ülevaade olukorrast ja trendidest seoses Eesti noorte HIV/AIDS teemaliste teadmiste, arusaamade, suhtumiste ja riskikäitumistega seksuaalsuhetes. Kogutud andmed aitavad planeerida noortele suunatud ennetustegevusi Eestis ja hinnata riiklikku HIV/AIDS strateegia tulemuslikkust. Järgnev uurimisraport on mõeldud eelkõige HIV/AIDS-i ja seksuaaltervise valdkonnaga seotud spetsialistidele ning haridus ja noorsootöötajatele, kuid ka kõigile, kes tunnevad antud temaatika vastu huvi. Uurimuse korraldas Tervise Arengu Instituut Ülemaailmse AIDS-i, Tuberkuloosi ja Malaariaga Võitlemise Fondi Eesti programmi tegevuste raames. "HIV JA AIDS ARVUDES" (2006) "HIV ja AIDS arvudes"(2006) 2000. aastal alanud HIV-nakkuse epideemiline levik Eestis on mõnevõrra pidurdunud, uute nakatunute arv on viimastel aastatel püsinud 600700 juhu piires
Slessarenko, Jekatarina. (2009). INIMESE PAPILLOOMVIIRUSE (HPV) VASTASED VAKTSIINID SILGARD JA CERVARIX. Tartu Tervishoiu Kõrgkool, õe õppekava. Tartu. [Diplomooditöö]. Dejeva, E., Kuum, E., Tampere, M. Viiruslikud tüükad(soolatüükad jt). http://www.derma.ee/articles.php?id=140 (13.12.2010). Eesti Infektsioonihaiguste Selts. (2010). Emakakaelavähk. http://www.vaktsiin.ee/haigused/inimese_papilloomiviirus (13.12.2010). Eesti Seksuaaltervise Liit. (2010). Korduma kippuvad küsimused. http://www.amor.ee/17231#5 (13.12.2010). Inimese papilloomiviirus (HPV). (2010). http://www.fertilitas.ee/docs/inimese %20papilloomiviirus.pdf (13.12.2010). Kadstik, Ülle. (2010). Kondüloomid. http://www.inimene.ee/?disease=k&sisu=disease&did=78 (13.12.2010). Kutsar, K. (2006) Papilloomiviirused, emakakaela vähk ja vaktsineerimine. http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/nakkused/Papviirused1.pdf (13.12.2010). Merck & Co., Inc. (2010)
KASUTATUD KIRJANDUS Avaldatud allikad: Apter D., Väisäla L., Kaimola K. (2006). Seksuaalsus. Soome: Oy Duodecim. Gender Identity. (2012). http://www.teenhelp.com/teen-sexuality/gender-identity.html 27. september 2012 Inimõigused noorsootöös. (2009). AKEN november. Raudsepp T., Toomet K. (2011). Räägime tervisest. Tervise Arengu Instituut: Lakrito AS. Part, K. (2007).Õpilase seksuaaltervis. Tegevusjuhend kooli tervishoiutöötajale. Tallinn: Eesti Seksuaaltervise Liit. . (1990). . : . ., . (1991). . « » 4. . (2011). . http://www.lilygafar.com/index.php/muzhchina-i-zhenshina/60-antiseksualnye- stereotipy-v-obshestve.html 5. august 2012. . (1988). . 2- . . (2011). . http://energiya-zdorovya.ru/vliyanie-stereotipov-na-nashu-zhizn/ 6. august 2012. . (2002). . : -. . (1999). : .
2000. a. toimus Eestis suur HIV-sse nakatumise tõus Ida-Viru süstivate narkomaanide hulka jõudis HIV. Ja kui seni oli meil uute nakatunute arv umbes 10 juhtu aastas, siis tõusis see üle 1400. Edaspidi on vaikselt vähenenud, praegu vist umbes 600 kandis. Põhiline ennetustöö on süstalde ja kondoomide jagamine. Parandatakse teadmisi HIV-i levikuteedest. HIV-i levikuteedest nähtub, et riskitegurid on riskiv seksuaalkäitumine ja narkomaania. Eesti seksuaaltervise liit on koolides läbi viinud koolitusi ja koolitanud ka terviseõpetuse õpetajaid. Koolitusel on olnud informeeriv osa ja praktiline osa hoiakute kujundamiseks ja oskuste arendamiseks. Sama asja teinud ka AIDS-i ennetuskeskus. Praegu on kahjuks masskoolituse maht vähenenud. Koolituse tegijaid on teisigi. Lisaks kampaaniad. See on ka terviseõpetuse teema Inimeseõpetuse aine raames. Enne koolitusi ja peale koolitusi on tehtud ka küsitlusi: kas kondoom kaitseb
loomulikud reaktsioonid puudutustele, hõõrdumisele või vajadusele urineerida. Teisisõnu on need taandatavad füüsilistele refleksidele. Vanemad ja hooldajad hakkavad lastele kehaosade nimetusi tihti õpetama just vanniskäikude ja mähkmete vahetamise ajal. Lapsele tuleks õpetada ka suguelundite nimetusi. Kehaosade nimetamine nende õigete nimedega juba varasest lapseeast peale aitab lapsel end oma kehas hästi tunda, see omakorda aga etendab olulist rolli seksuaalses arengus ning hea seksuaaltervise säilitamises kogu elu. Lapsed uurivad oma suguelundeid mähkmete vahetamise ajal (7. kuni 10. elukuu). See ei ole eneserahuldamine täiskasvanute mõistes. Pigem õpivad lapsed niimoodi, et teatud kehaosade puudutamine pakub naudingut. Vanemad ja hooldajad, kes aitavad lastel oma suguelundeid nimetada õigete nimedega ning annavad neile mõista, et ühegi kehaosa pärast ei maksa häbi tunda, annavad omapoolse positiivse panuse lapse üldisesse arengusse. MAGAMINE
d? id=36089289 (04.04.2013) 9. Õnne Aas-Udam, 2013, Teismeliste psühholoogia http://www.sinamina.ee/ee/uudiskiri/teismeliste-psuhholoogia/?c_tpl=1114 (20.04.2013) 10. Marek Schapel, 2011, Rääkis psühholoog Sirje Pree http://www.syg.edu.ee/uus/syg/index.php? option=com_content&view=article&id=132&Itemid=18 (20.04.2013 11. Naistetugi, 2013, Agressiivsed tüdrukud http://www.naistetugi.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=75&Itemid=81 (21.04.2013) 12. Amor- Eesti Seksuaaltervise Liit, 2013, Seksuaalne areng lapseeas http://www.estl.ee/?class=document&action=print§ion=50115 (28.04.2013) 13. Alkoinfo, 2013, Noored statistikas http://www.alkoinfo.ee/et/faktid/noorte-statistika (28.04. 2013) 14. HIV, 2013, HIV-nakkuse olukord Eestis http://www.hiv.ee/et/HIV-Eestis-ja-mujal-maailmas-/HIV-nakkuse-olukord-Eestis (02.05.2013) 15. Maret Maripuu, 2012, Maripuu: Eestis on HIVi nakatunute seas valdavalt parimas tööeas noored inimesed http://www.tarbija24
Naistel areneb sugutung ja orgasmivõime alles 28.-30. eluaastaks. Niisiis võivad ühevanustel partneritel olla puht füsioloogiast tingitult erinevad huvid. Mõjutajad: vanus, suguhormoonida tase, eluviis, kultuuriruum kultuur- reeglid, uskumused, normid, traditsioonid ühiskonnas, müüdid, rituaalid. Seksuaalne käitumine määrab ära kas isik kuulub vastavasse kultuuriruumi või selle välja.. Tavadel ja hoiakutel on määrav roll vastava ühiskonna seksuaaltervise seisukorras. 17. Psühhoanalüüs Psühhoanalüütilise lähenemise kohaselt on haigusnähud seotud isiku alateadlike mõtete, tunnete ja motiivide ignoreerimisega. Paranemise võtmeks on taipamine, st paranemine võib toimuda ka siis, kui isik saab sellest seni mahasurutud materjalist teadlikuks. Teraapia käigus üritataksegi jõuda teadvustamata konfliktideni. Psühhoanalüütiline teraapia on tavaliselt väga pikaajaline protsess, see
4) eetiline/spirituaalne aspekt– väärtushinnangud 5) saavutuslik aspekt – kuidas olla edukas 6) füüsiline/kehaline tervis 7) seksuaal- ja reproduktiivtervis Seksuaal- ja reproduktiivtervis: Seksuaaltervis on inimese võime nautida ja väljendada oma seksuaalsust turvaliselt, ilma riskita nakatuda sugulisel teel levivatesse haigustesse ja hirmuta soovimatu raseduse, vägivalla, diskrimineerimise ja sunduse ees. Reproduktiivtervis e sigivustervis on seksuaaltervise üks osa hõlmates eeskätt rasestumisega, rasedusega, sünnitusega ning emade ja laste tervisega seonduva. --- Vaimne tervis Vaimne tervis - heaoluseisund,kus inimene realiseerib oma võimeid, saab hakkama igapäevase elu pingetega, suudab töötada tootlikult ja tulemusrikkalt ning on võimeline andma oma panuse ühiskonna heaks. Inimeste jaoks on vaimne tervis vahend, mis võimaldab neil realiseerida oma
"heteroseksuaalne isiksusetüüp". 4.5. Seksuaalkultuur Seksuaalkultuuri võib defineerida kui reeglite, uskumuste ja normide kogumit, mis põhineb traditsioonidel vastavas ühiskonnas. Selles sisalduvad omad müüdid, rituaalid ja sotsiaalsed tavad. Indiviidi seksuaalkäitumine määrab, kas isik kuulub vastavasse kultuuri või on jäetud sellest väljapoole, teisest küljest on tavadel, hoiakutel ja tõekspidamistel määrav roll vastava ühiskonna seksuaaltervise seisukorras. Seda eriti tänasel päeval, mil seisame silmitsi HI-viiruse kiire levikuga kogu maailmas ja Eestis. Eelmisel sajandil toimus arenenud maades suur murrang inimeste seksuaalkultuuris - autoritaarsed suhted, kiriku ja riigi poolt seatud normid ja käitumine asendusid indiviidikeskse hoiakuga, kus seksuaalsus on kahe võrdse inimese vaheline konsensusel põhinev suhe. Teine oluline seksuaalkäitumist ja kogu perekonnamudelit mõjutav areng
a. kultuuri ja ühiskonna sotsiaalsete normide ja tavadega. Seksuaalkultuuri võib defineerida kui reeglite, uskumuste ja normide kogumit, mis põhineb traditsioonidel vastavas ühiskonnas. Selles sisalduvad omad müüdid, rituaalid ja sotsiaalsed tavad. Indiviidi seksuaalkäitumine määrab, kas isik kuulub vastavasse kultuuri või on jäetud sellest väljapoole, teisest küljest on tavadel, hoiakutel ja tõekspidamistel määrav roll vastava ühiskonna seksuaaltervise seisukorras. Seda eriti tänasel päeval, mil seisame silmitsi HIV-viiruse kiire levikuga kogu maailmas ja Eestis. Eelmisel sajandil toimus arenenud maades suur murrang inimeste seksuaalkultuuris - autoritaarsed suhted, kiriku ja riigi poolt seatud normid ja käitumine asendusid indiviidikeskse hoiakuga, kus seksuaalsus on kahe võrdse inimese vaheline konsensusel põhinev suhe. Teine oluline seksuaalkäitumist ja kogu perekonnamudelit mõjutav areng oli
annaabi.ee 
