Rooma maalikunst Maalikunsti näidised on suures osas hävinud. Portreemaalid olid enamasti tahvelmaalid, mis on kõik hävinud. Rooma maalikunsti pakuvad hästi aastal 79 Vesuuvi tuha alla mattunud ülikute suvituslinna, Pompeji, väljakaevatud majade seinad. Tehtud pika aja jooksul, erinevad need seinamaalid omavahel. Selleks ajaks oli õpitud kujutama ruumi perspektiivis. Neid oskusi rakendati seinamaalis. Põnevad on mitmesugused petlikke muljeid taotlevad pildid. Maalitud avadest paistaksid nagu teised ruumid või maastikud, seal oli fantastilisi ehitusdetaile, inimfiguure, ornamente ja muud. Pompeji maalides kasutati ohtralt sügavat hõõguvpunast värvi, hoonete põrandaid katsid mosaiigid – värvilistest kividest ja klaasitükkidest pildid (Cicero villa, söögisaal Faunuse majas Pompejis). 1. saj. keskelt eKr pärineb hulgaliselt
8. Trajanuse ratsamonument oli Rooma kuulsaim ratsamonument 9. Rooma linn oli ümbritsetud müüridega, mida linna kasvades laiendati. Keisriaegne Rooma müüri ei vajanud, sest riigivõim oli nii kindel, et tagas vähemalt Itaalias rahu ja julgeoleku. lk 89 1. Rooma portreeskulptuuri õitseng lähtus esivanemate austamisest. 2. Realistlik portree ja maalikunst valitsesid rooma portreeskulptuuris. 3. 4. Rooma seinamaalidega saab tutvuda Fauni majas 5. Pompeji seinamaalis või eristada 4 stiili. 6. Vettiuste maja on Pompeji tuntuim villa. 7. Rooma jõukates majades koondusid ruumid lahtise laeavaga aatriumi ümber, mille põrandas oli bassein vihmavee kogumiseks. Aatriumi poole avanesid ka ruumide uksed-aknad. Seinad kaeti maalidega. Roomlastele oli omane optiliste efektide ja silmapetete loomine, näiteks võis söögiruumi põrand olla kaetud mosaiigiga, millel kujutati toidujäänuseid, mis oleksid nagu sööjatelt pudenenud või koertele visatud
Tema loomingulised võimed leidsid rakendust peaaegu kõigil vaimse tegevuse aladel.Ta oli maalija,skulptor,graafik,arhitekt,teadlane-leidur, kirjanik, edukas õukondlane jne. Kusjuures tema saavutused kõigil neil aladel olid väljapaistvad.Leonrado pidevalt otsiva ja rahutu vaimu,töötahte ja töövõime ees tunti aukartust juba 16.sajandil,tuntakse nüüd ja ka edaspidi.Leonardo maale on säilinud vähe ja neistki on kannatanud mitmed värvide halva kvaliteedi tõttu.Suures seinamaalis ,,Pühaõhtusöömaaeg" on kõige selgemini loetavad kõrgrenessanssi stiili püüdlused.Leonrado arendas täiuseni inimeste välimuse jäljendamise,aga tema süvenemist inimeste hingeellu hinnatakse veelgi kõrgemalt.Leonardo kuulasim teos ,,Mona Lisa" veenab meid,kuivõrd keeruline ja ammendamatu võib olla inimese sisemaailm.(Üldine kunstiajalugu lk 148,149). Maarja Kumm
Nendel kujutati inimest üldistatult nagu skupltuuriski. Järjekindlalt kasutati nn. egiptuse poosi kus jalad, pea ja käed on kujutatud külgvaates, ülakeha ja silm otsevaates. Orje kujutati väiksemana kui ülikuid, kaugemal asetsevad inimesed paigutati reljeefil ülespoole. Loomad, kalad ja taimed paistavad loomutruumad, samas asetsevad kõik kujutatavad eraldi- ruumi nende ümber pole vajalikuks peetud kujutada. Reljeefid värviti sageli värviliseks. Samasugused reeglid kehtisid ka seinamaalis. Egiptuse poos- nägu, käed, jalad külgvaates; õlad ja silm otsevaates. Skultuurid võib jagada kaheks: Vaaraode ja ülikute portreed- kindlad poosid, pidulikud ja tardunud ilmed Lihtinimeste kujutised- elavamad, vabamad. Figuuride vahele paigutati hieroglüüfid, mis on Egiptuse piltkiri.
1 · mäekülge raiutud eeskodadega kambrid jne Hauakambrid moodustasid surnute linnu (nekropolid). Suurimad Tarquinias ja Cerveteris. · Sageli sisustatud eluruumina, seintele maalitud uste ja akendega. · Kaunistatud seinamaalide, skulptuuridega, käsitööesemetega. · Hauamaalid (freskod) väga elurõõmsad (peod, jahiretked, spordivõistlused, viibimine pereingis jne) · Seinamaalis Kreeka kunsti mõjutused. o koloreeritud joonistused lihtsates heledates toonides. o meesfiguurid tumedad, naised heledad. o Üldine stiil on elav · Surnute tuhk savist või kivist urnides, kaanel kadunukese portree. Enamasti valmistatud alabastrist ja kullatud. · Tähtsamad isiku savist või kivist sarkofaagid, kaanel skulptuurid lahkunutest pooleldi lamavas asendis. Korrapärase planeeringuga ning võimsate müüride ja väravatega
1 mäekülge raiutud eeskodadega kambrid jne Hauakambrid moodustasid surnute linnu (nekropolid). Suurimad Tarquinias ja Cerveteris. Sageli sisustatud eluruumina, seintele maalitud uste ja akendega. Kaunistatud seinamaalide, skulptuuridega, käsitööesemetega. Hauamaalid (freskod) – väga elurõõmsad (peod, jahiretked, spordivõistlused, viibimine pereingis jne) Seinamaalis Kreeka kunsti mõjutused. o koloreeritud joonistused lihtsates heledates toonides. o meesfiguurid tumedad, naised heledad. o Üldine stiil on elav Surnute tuhk savist või kivist urnides, kaanel kadunukese portree. Enamasti valmistatud alabastrist ja kullatud. Tähtsamad isiku savist või kivist sarkofaagid, kaanel skulptuurid lahkunutest pooleldi lamavas asendis. Korrapärase planeeringuga ning võimsate müüride ja väravatega
Tuhk on need aastatuhandete jooksul hästi säilitanud. Väga populaarne oli elumajade kõige esinduslikumate ruumide kaunistamine maalingute ja mosaiikidega väikestest varvilistest kivi või klaasikildudest koostatud piltidega. Mosaiikidega armastati kaunistada ka ruumide põrandaid. Kuna seinamaalid olid tehtud väga erineval ajal, erinesid need üksteisest päris palju. Selleks ajaks oli õpitud kujutama ruumi perspektiivis. Õhinal rakendati neid uusi oskusi seinamaalis. Põnevad on mitmesugused petlikke muljeid taotlevad pildid. Maalitud avadest paistaksid nagu teised ruumid või maastikud, seal on fantastilisi ehitusdetaile, inimfiguure, ornamente ja muud. Roomas levis ak tahvelmaalikunst. Väga populaarsed olid maalitud portreed. Maalide temaatika on mitmekesine. Maalide aine on võetud mütoloogiast või kirjandusest, osa maale kujutab olustikke, osa maastikku või esemeid. Mõnikord võeti eeskujuks kreeka maalikunstnike teoseid.
Nendel kujutati inimest üldistatult nagu skupltuuriski. Järjekindlalt kasutati nn. egiptuse poosi kus jalad, pea ja käed on kujutatud külgvaates, ülakeha ja silm otsevaates. Orje kujutati väiksemana kui ülikuid, kaugemal asetsevad inimesed paigutati reljeefil ülespoole. Loomad, kalad ja taimed paistavad loomutruumad, samas asetsevad kõik kujutatavad eraldi- ruumi nende ümber pole vajalikuks peetud kujutada. Reljeefid värviti sageli värviliseks. Samasugused reeglid kehtisid ka seinamaalis. (Kasutatud allikad: 1) 5 6 Kokkuvõte Selle referaadiga sain teada palju rohkemat Egiptuse, selle ajaloo ja kuntsti kohta. 7 Kasutatud allikad 1. Allikas: http://kunstiabi.weebly.com/egiptuse-kunst.html 8
• Väga populaarne oli elumajade kõige esinduslikumate ruumide kaunistamine maalingute ja mosaiikidega - väikestest varvilistest kivi- või klaasikildudest koostatud piltidega. • Mosaiikidega armastati kaunistada ka ruumide põrandaid. • Tehtud pika aja jooksul, erinevad need seinamaalid omavahel. • Selleks ajaks oli õpitud kujutama ruumi perspektiivis. • Õhinal rakendati neid uusi oskusi seinamaalis. • Põnevad on mitmesugused petlikke muljeid taotlevad pildid. • Maalitud avadest paistaksid nagu teised ruumid või maastikud, seal on fantastilisi ehitusdetaile, inimfiguure, ornamente ja muud. Väljakaevatud piirkondade elu paistab olevat olnud rahulik: mõned poed, väikesed töökojad, vähekulunud teed (erinevalt mere äärde viivaist tiheda liiklusega tänavaist), ägeda valimisgraffiti puudumine (erinevalt Pompeiist). Herculaneum, nii nagu me
Reljeefsed ribad võitlusest daaklastega (rumeenlastega) põimuvad ümber samba, reljeefiriba pikkus 200 m. III Maalikunst Tähtsaim oli seinamaal, kuigi tehti ka tahvelmaali. Ka siin on Kreeka kunsti mõjud suured. Kõige paremini saab seinamaali tundma õppida Pompejis. Maalidel kujutati põhiliselt olustikku, ka mütoloogiakangelasi. Maastik oli vaid taustaks figuuridele. Sageli kujutati seinamaalisel arhitektuurseid detaile, püüti luua ruumilise sügavuse muljet. Rooma seinamaalis eristatakse neli stiili (ajajärku): 1) inkrustatsioonistiil jäljendatakse värvilist marmorit. Seinad on liigendatud maalitud pilastritega. 2) arhitektuuristiil seintel arhitektuuridetailid, sageli maalitud justkui ava järgmisse ruumi. Seinal on ruumi laiendamise ülesanne. 3) sein saab jälle ruumi piirava tähenduse, seina keskel sageli maal. Üksikud kitsad sambad. 4) jälle püüd ruumi laiendada, vaated teise ruumi. Palju keerukaid, veidraid
pikkus 200 m. III Maalikunst Tähtsaim oli seinamaal, kuigi tehti ka tahvelmaali. Luuletajanna Sappho portree Ka siin on Kreeka kunsti mõjud suured. Kõige paremini saab seinamaali tundma õppida Pompejis. Maalidel kujutati põhiliselt olustikku, ka mütoloogiakangelasi. Maastik oli vaid taustaks figuuridele. Sageli kujutati seinamaalisel arhitektuurseid detaile, püüti luua ruumilise sügavuse muljet. Rooma seinamaalis eristatakse neli stiili (ajajärku): 1) inkrustatsioonistiil jäljendatakse värvilist marmorit. Seinad on liigendatud maalitud pilastritega. 2) arhitektuuristiil seintel arhitektuuridetailid, sageli maalitud justkui ava järgmisse ruumi. Seinal on ruumi laiendamise ülesanne. 3) sein saab jälle ruumi piirava tähenduse, seina keskel sageli maal. Üksikud kitsad sambad. 4) jälle püüd ruumi laiendada, vaated teise ruumi. Palju keerukaid, veidraid
1)Roomlased austasid esivanemaid. Millise kunstiliigi õitsengu see põhjustas? -Portreeskulptuuri õitsengu. 2)Millised kaks suunda valitsesid rooma portreeskulptuuris? Milliste võõrsõnadega iseloomustaksid neid ? - 3)Kust said kunstihimulised roomlaseed täiendust oma skulptuurikollektsioonidele? -Vallutatud maadest ja paljudest koopiatest 4)Kus saab kõige paremini tutvuda Rooma seinamaalidega? -Pampejis, Herculaneumis ja Stabieses. 5)Mitu stiili võib eristada Pampeji seinamaalis? Millist neist pead kõige omapärasemaks? -4ja stiili 6)Nimeta Pampeji tuntumad villad. -Müsteeriumide villa, Fauni maja, Veltiuste maja. 7)Kirjelda aatriumiga maja plaani. -Kõik ruumid koondusid aatriumi ümber. Aatriumi poole avanevad ka kõik uksed ja aknad. Aatriumil lahtine laevad ja bassein vihmavee kogumiseks. 8)Mida tead roomaaegsest tahvelmaalist. Millises Rooma riigi osas on neid palju säilinud? -Ka rooma tahvelmaale koguti. Väga populaarsed olid maalitud portreed
klaasikildudest koostatud piltidega. Mosaiikidega armastati kaunistada ka ruumide põrandaid. Kolm graatsiat Aleksander Suur lahingus. Mosaiik Akrobaadid. Mosaiik Maalingud nn. Müsteeriumide Villas Pompejis Tehtud pika aja jooksul, erinevad need seinamaalid omavahel. Selleks ajaks oli õpitud kujutama ruumi perspektiivis. Õhinal rakendati neid uusi oskusi seinamaalis. Põnevad on mitmesugused petlikke muljeid taotlevad pildid. Maalitud avadest paistaksid nagu teised ruumid või maastikud, seal on fantastilisi ehitusdetaile, inimfiguure, ornamente ja muud. Virsikud ja klaas
7 Rooma maalikunst Maalikunsti näidised on suures osas hävinud. Portreemaalid olid enamasti tahvelmaalid, mis on kõik hävinud. Rooma maalikunsti pakuvad hästi aastal 79 Vesuuvi tuha alla mattunud ülikute suvituslinna, Pompeji, väljakaevatud majade seinad. Tehtud pika aja jooksul, erinevad need seinamaalid omavahel. Selleks ajaks oli õpitud kujutama ruumi perspektiivis. Neid oskusi rakendati seinamaalis. Põnevad on mitmesugused petlikke muljeid taotlevad pildid. Maalitud avadest paistaksid nagu teised ruumid või maastikud, seal oli fantastilisi ehitusdetaile, inimfiguure, ornamente ja muud. Pompeji maalides kasutati ohtralt sügavat hõõguvpunast värvi, hoonete põrandaid katsid mosaiigid värvilistest kividest ja klaasitükkidest pildid (Cicero villa, söögisaal Faunuse majas Pompejis). 1. saj. keskelt eKr pärineb hulgaliselt must-
keeldumine=riigireetmine. Individualiseeritud ja realistlikud. Ilmekamalt kehaline ja vaimne omapära. Hiljem hiigelriigi osade traditsioonid segunesid. Võeti endiselt üle teiste kultuuri. Tehti suures koguses koopiaid (võisid olla eri materjalidest ja erineva kvaliteediga) ja tekkisid ka hellenismi jäljendajad, kellelt töid telliti. Hakkas levima ka idealiseerimine. Eelistasid nt Augustus ukonnaga. Maalikunst vähem säilinud. Suur osa peidus pompeijs tuha all: seinamaalis, põrandamosaiigid jpm. Loodud mosaiik aleksandrist issose lahingus analoogse maali põhjal. Mosaiikides hästi jäljendatud valguse ja varjude mängu. Pompeji seainamaalidel illusionism ja looduse jäljndamine. Jäljendati erinevaid matejale maalides. Armastati ruumilisi silmapetteid: seintel aknad ja uksed, millest paistavad fantastilised ehitised ja maastikud. Ruumilisuseks kasutatu varjutamist ja aegajalt perspektiivi. Maalide temaatika: mütoloogia, kirjandus, olustik, maastikus, esemed
Ornamentaalseid (enne 1. sajandit pKr) ja figuraalseid (1.-3. saj.) reljeefe on sarkofaagidel. Rooma maalikunst Maalikunsti näidised on suures osas hävinud. Portreemaalid olid enamasti tahvelmaalid, mis on kõik hävinud. Rooma maalikunsti pakuvad hästi aastal 79 Vesuuvi tuha alla mattunud ülikute suvituslinna, Pompeji, väljakaevatud majade seinad. Tehtud pika aja jooksul, erinevad need seinamaalid omavahel. Selleks ajaks oli õpitud kujutama ruumi perspektiivis. Neid oskusi rakendati seinamaalis. Põnevad on mitmesugused petlikke muljeid taotlevad pildid. Maalitud avadest paistaksid nagu teised ruumid või maastikud, seal oli fantastilisi ehitusdetaile, inimfiguure, ornamente ja muud.Pompeji maalides kasutati ohtralt sügavat hõõguvpunast värvi, hoonete põrandaid katsid mosaiigid värvilistest kividest ja klaasitükkidest pildid (Cicero villa, söögisaal Faunuse majas Pompejis). 1. saj. keskelt eKr
Kõrgrenessansi suurmeistrid ei otsi või ei usalda üldkehtivaid numbrilisi reegleid nagu nende eelkäijad, vaid hindavad nende enda loodud visuaalse kujundi veenvust ja jõudu. Leonardo kunst on üldistav ja suurejooneline, kuid selle loomisel toetub ta rohkem kogemusele ja nägemistajule kui matemaatikale. Seetõttu on õlimaali ,,Madonna kaljukoopas" sügavus mattunud poolhämarusse, nii et pildi vormid ja värvid sulavad kokku. Suures seinamaalis ,,Püha õhtusöömaaeg" näeme, et iga üksikfiguuri asend, samuti perspektiiv, valguse-varju jne. kasutamine tundub väga kaalutletuna, samal ajal loomulikuna, lausa ainuvõimalikuna, kui arvestada pildil kujutatut. Leonardo arendas täiuseni inimeste välimuse jäljendamise, aga tema süvenemist inimeste hingeellu hinnatakse veelgi kõrgemalt. Leonardo ise pidas inimese hingeliigutuste kujutamist maalija raskeimaks, aga väärikaimaks ülesandeks
· 16.sajandi alguse kunsti nim kõrgrenessansiks. See ei ole ainult vararenessansi ideaalide teostumine, vaid ka nendest eemaldumine, uute eesmärkida või rõhuasetusega kunst. · Kõrgrenessansile omane on isiku tähtsuse enneolematu tõus. · Leonardo da Vinci oli esimene kõrgrenessansi suurmeister. Töötas Milano hertsogi õukonnas sõjaväeinsenerina ja pidude korraldajana, kuid selle kõrvalt võis tegeleda maalikunsti, skulptuuri või arhitektuuriga. Suures seinamaalis ,,Püha õhtusöömaaeg" on iga üksikfiguuri asend kaalutletud. Tema kuulsaim teos on ,,Mona Lisa", mis veenab meid, kuivõrd keeruline ja ammendamatu võib olla inimese sisemaailm. · Raffael oli eelkõige maalijana tuntust kogunud teine kuulus kõrgrenessansi ideaalide väljendaja. Kõige täiuslikumaks peetakse kompositsiooni ,,Ateena kool". Tema lemmikmotiiviks oli madonna- jumalaema. Raffaeli aga ei huvitanud detailid kui eesmärk omaette
arhitekt, skulptor, maalija ja luuletaja. Michelangelo muutis mõnevõrra Bramante projekti. Elav ehitustegevus arenes ka Veneetsias. Sealseks kuulsamaks meistriks oli ANDREA PALLADIO (1508-1580), kes eriti järjekindlalt püüdis matkida antiikarhitektuuri. Palladio laad sai mitme sajandi jooksul Euroopa arhitektuurile eeskujuks. Seda iseloomustab sammaste rohkus. (n: Villa Rotonda). Esimeseks kõrgrenessansi maalikunsti esindajaks oli LEONARDO da VINCI (1452-1519). Tema suures seinamaalis ,,Püha õhtusöömaaeg" on kõige selgemini väljendunud kõrgrenessansi püüdlused: kompositsiooni täius, figuuride asend, perspektiiv, valguse ka varju kasutamine. ,,Püha õhtusöömaaeg" on piibli järgi Kristuse ja tema 12 jüngri viimane koosviibimine, kus Kristus teatab, et nende hulgas on äraandja. Leonardo kuulsaim teos ,,Mona Lisa" on esimene psühholoogiline portree maalikunsti ajaloos. Teine kuulus kõrgrenessansi ideede kandaja oli RAFFAEL (1483-1520). Paavstide
11 ümmargused kupliga kaetud hauakünkad; 12 kivist ehitatud majataolised hauakambrid; 13 mäekülge raiutud eeskodadega kambrid jne Hauakambrid moodustasid surnute linnu (nekropolid). Suurimad Tarquinias ja Cerveteris. 14 Sageli sisustatud eluruumina, seintele maalitud uste ja akendega. 15 Kaunistatud seinamaalide, skulptuuridega, käsitööesemetega. 16 Hauamaalid (freskod) väga elurõõmsad (peod, jahiretked, spordivõistlused, viibimine pereingis jne) 17 Seinamaalis Kreeka kunsti mõjutused. 18 koloreeritud joonistused lihtsates heledates toonides. 19 meesfiguurid tumedad, naised heledad. 20 Üldine stiil on elav 21 Surnute tuhk savist või kivist urnides, kaanel kadunukese portree. Enamasti valmistatud alabastrist ja kullatud. 22 Tähtsamad isiku savist või kivist sarkofaagid, kaanel skulptuurid lahkunutest pooleldi lamavas asendis.
Mosaiikidega armastati kaunistada ka ruumide põrandaid. Maalingud nn. Petlikku muljet Seinamaal keisrinna Müsteeriumide Villas taotlev seinamaal Livia suvilas Roomas Pompejis Vettiuste majas Pompejis Tehtud pika aja jooksul, erinevad need seinamaalid omavahel. Selleks ajaks oli õpitud kujutama ruumi perspektiivis. Õhinal rakendati neid uusi oskusi seinamaalis. Põnevad on mitmesugused petlikke muljeid taotlevad pildid. Maalitud avadest paistaksid nagu teised ruumid või maastikud, seal on fantastilisi ehitusdetaile, inimfiguure, ornamente ja muud. Akrobaadid. Mosaiik Noore naise portree Virsikud ja klaas Maalikunst Rooma maalikunst. Aleksander Suur Seinamaal lahingus Dareiose "Müsteeriumide vastu. u. 80 e.m.a. Villas" Pompejis. u
Ta oli maalija, skulptor, graafik, arhitekt, teadlane-leidur, kirjanik, edukas õukondlane jne., kusjuures tema saavutused kõigil neil aladel olid väljapaistvad. Leonardo pidevalt otsiva ja rahutu vaimu, töötahte ja töövõime ees tunti aukartust juba 16. sajandil, tuntakse nüüd ja ka edaspidi. Leonardo da Vinci maale on säilinud vähe ja neistki on mitmed kannatanud värvide halva kvaliteedi tõttu. Suures seinamaalis "Püha õhtusöömaaeg" on kõige selgemini loetavad kõrgrenessansi stiili püüdlused. Üldised põhimõtted on samad mis arhitektuuriski. Kui 15. sajandil õpiti kujutama üksikasju, siis nüüd sai valdavaks suurejoonelise, tervikliku ja harmoonilise kompositsiooni loomine. Kompositsiooni täius, kõigi üksikasjade asetuse sisemine põhjendatus sai peamiseks ideaaliks. "Pühas õhtusöömaajas" näemegi, et iga üksikfiguuri asend, samuti perspektiivi, valgusevarju jne
isikupärased. 3.Kust said kunstihuvilised roomlased täiendust oma skulptuurikollektsioonidele? Nende jaoks hakati valmistama koopiaid kuulsatest kreeka teostest. Ka toodi vallutatud maadest kunstiteoseid sõjasaagina kaasa. 4.Kus saab kõige paremini tutvuda rooma seinamaalidega? Pompejis on enamikus majades põrandamosaiike ja seinamaale, mis näitab maalikunsti populaarsust ja annab ettekujutuse antiikaja maalikunstist. 5.Mitu stiili võib eristada Pompeji seinamaalis? Milline neist on kõige omapärasem? Pompeji seinamaalis eristatakse nelja stiili, kuid nad ei ole ajaliselt rangelt üksteisele järgnenud, vaid esinesid osaliselt samaaegselt. Inkrustatsioonistiil Sein kaetakse stukkmarmoriga (kipsisegu, mis jätab marmori mulje) ja imiteeritakse kivkonstruktsioone: pilastreid, simse jne. Figuuri ei esine üldse. Mosaiik põrandad. Arhitektuuristiil (alates ~70 eKr) Ruumilised silmapetted. Arhitektuuri osad maalitakse perspektiivi kasutades seintele.
paljufiguurilised piltjutustused. 6.saj alguses eKr asendus eelkirjeldatud laad mustafiguurilise stiiliga. 6.saj lõpul eKr võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Kirjalike allikate põhjal on teada, et 5.sajandi alguses eKr hakkasid seina ja tahvelmaailijad oluliselt paremini ja veenvamalt looma tasapinnal kolmemõõtmelise ruumi illusiooni. Maalikunst. Vesuuv hävitas kaks linna Itaalias. Seinamaalis eristatakse nelja stiili. a) inkrustatsioon b) arhitektuur c) loobuti ruumi avardamisest ja seinapinna jagasid sambad d) Inkrustatsioon seinamaal imiteeris marmorit või kivi. Arhitektuuriosad maaliti seinale perspektiivis. Arhitektuuriosad tehti mosaiigikunsti. Renessanss. U 15.16. saj kunst. Eri maades oli renessanss väga erinev. Ajastu iseloomustus: uuestisünd, taassünd. [RENESSANSS ANTIIGITRADITSIOONIDE TAASELUSTAMINE OMA VAIMU]
Roomlased tundsid kõiki klaasivalmistamise tehnikaid, hakati klaastoodete kõrval valmistama ka reljeefidega nõusid valmistatud klaasisarnasest kõvast savimassist, lakkpunase läikiva pinnaga. Reljeefid olid algul puhtornamentaalsed, hiljem esinevad ka figuraalsed kujutised. Teine keraamikaala oli väikeste pühamute, haudade, altarite ja eramajade kaunistamiseks mõeldud saviplaatide valmistamine (Campana reljeefid). Rooma maalikunstist saab aimu Pompeji seinamaalide kaudu. Rooma seinamaalis 4 stiili: · Inkrustatsioonistiil valitses tufiperioodil, stiil immiteerib kivikonstruktsiooni, figuraalseid kujutisi ei esine, värvilist kantkivikumüüri täiendasid värvilised mosaiikpõrandad. · Arhitektuurstiil arhitektuuri osad maalitakse seinale perspektiivses lühenduses, tihti maalitakse seinale avaus, millest avaneb vaade mingisugusesse teise ruumi või maastikule, mõnikord muudetakse kogu sein mingisuguseks maastikuliseks prospektiks.
kõrval valmistama ka reljeefidega nõusid – valmistatud klaasisarnasest kõvast savimassist, lakkpunase läikiva pinnaga. Reljeefid olid algul puhtornamentaalsed, hiljem esinevad ka figuraalsed kujutised. Teine keraamikaala oli väikeste pühamute, haudade, altarite ja eramajade kaunistamiseks mõeldud saviplaatide valmistamine (Campana reljeefid). Rooma maalikunstist saab aimu Pompeji seinamaalide kaudu. Rooma seinamaalis 4 stiili: Inkrustatsioonistiil – valitses tufiperioodil, stiil immiteerib kivikonstruktsiooni, figuraalseid kujutisi ei esine, värvilist kantkivikumüüri täiendasid värvilised mosaiikpõrandad. Arhitektuurstiil – arhitektuuri osad maalitakse seinale perspektiivses lühenduses, tihti maalitakse seinale avaus, millest avaneb vaade mingisugusesse teise ruumi või maastikule, mõnikord muudetakse kogu sein
40 m k õrge sa mba tipus keisri kuju. Reljeefsed ribad võitlusest daaklastega (rume enlastega) p õi muvad ümber samba, reljeefiriba pikkus 200 m. Maalikunst Tähtsai m oli seinamaal, kuigi tehti ka tahvel maali. Ka siin on Kreeka kunsti m õjud suured. Maalidel kujutati põhiliselt olustikku, ka m ütoloogiakangelasi. Maastik oli vaid taustaks figuuridele. Sageli kujutati seinamaalisel arhitektuurseid detaile, p üüti luua ruumilise sügavuse muljet. Roo ma seinamaalis eristatakse neli stiili: 1) inkrustatsioonistiil jäljendatakse värvilist mar m orit. Seinad on liigendatud maalitud pilastritega. 2) arhitektuuristiil seintel arhitektuuridetailid, sageli maalitud justkui ava j ärg misse ruumi. Seinal on ruumi laiendamise ülesanne. 3) sein saab jälle ruumi piirava tähenduse, seina keskel sageli maal. Üksikud kitsad sa mbad. 4) jälle püüd ruumi laiendada, vaated teise ruumi. Palju ke erukaid, veidraid arhitektuuridetaile.
annaabi.ee 
