küllastatud vihjetest ja alltekstidest. Maalid mõjuvad suurejoonelise ja efektse lavastusena. Väga teatraalne ja kohatika skandaalne oli Dali igapäevane elu ja käitumine. Ka MAX ERST i(1891-1976) loomingu suurem osa on veristlik, täidetud fantaasiaküllastest, veidratest ja enamasti süngetest olenditest. JOAN MIRO( 1893-1983) arendas omapärastest ja fantaasia- ning värviküllastest kujunditest dekoratiivstiili, mida ta sai teostada ka monumentaalsetes seinamaalides. Absurdne huumor oli ka Joan Miro töödes tavaline. Prantslane ANDRE MASSON (1896-1987) alustas joonistamist ilma mingi plaanita lihtsalt kritseldades, püüdes töö teadlikku juhtimist igati edasi lükata. Sürrealistid ei tunnistanud piire, sealhulgas mitte ka kunstiliikide vahel. Enamik sürrealiste harrastas ka sõnakunsti ja valmistas kolmemõõtmelisi teoseid. Paljude maalide pealkirjad olid miniluuletused või sõnamängud.
Kuros Attikast Kore peploses Kettaheitja Laokooni ja (Klassikaline tema poegade skulptuur) võitlus meremadudega (Hellenistlik skulptuur) Kreeka maalikunst · Kreeka maalikunsti on säilinud suhteliselt vähe.Teda on ainult mõned seinamalingud ja see, et roomlased oma seinamaalides olla kreeklastelt eeskuju võtnud. Olulisemaks allikaks kreeka maalikunsti kohta on vaasimaal, millises eristatakse kahte stiili: 1. mustafiguuriline vaasimaal, mille puhul vaasi pinnale kanti musta värviga figuurid, mille sisse nõelaga kraabiti detailid. 2. punasefiguuriline vaasimaal, mille puhul vaasi pind värviti mustaks, figuurid jäid vaasi loomulikku värvi. Detailid kanti kujutisele peenikese pintsli abil.
vabastamiseks mõistlikust nõudva ühiskonna survest. 4. Kirjanduses ja teatrikunstis püüdsid sürrealistid otsese spontaansuse abiga vabastada alateadlikke jõude harrastati nt automaatset kirjutamist ja vabu assotssiatsioone. 5. Sakslane MAX ERNST tegi frotaaze (krobedalt pinnalt saadud jäljendid paberil, hõõrutud). 6. JOAN MIRO (katalaan, Hispaania) fantaasia- ja värviküllastest kujunditest arendas Miro hiljem dekoratiivstiili, mida ta sai teostada ka monumentaalsetes seinamaalides. Töödes oli ka absurdne huumor. 7. Ka ANDRE MASSON ja YVES TANGUY kasutasid spontaansust, aga mitte täielikult. 8. 1920 ja 1930 aastate sürrealismile oli tüüpiline otsida alateadvuse jälgi unenägudes, hallukates või laste / hullude eneseväljenduses. 9. Osa kunstnike olid jällegi traditsioonilised ja kujutasid maailma realistlikult seda stiili hakati nimetama veristlikuks. Esemed ja suhted olid tavaliselt aga moonutatud. Veristliku sürrealismi eeskujuks oli GIORGIO de CHIRICO
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mis on uue-riigi kujutavas kunstis uut? Suurejoonelised sarkofaagid Jätkus hauataguse elu Click to edit Master text styles kujutamine relijeefkunstis, Second level seinamaalides ja Third level kirjutistes Fourth level Vaaraosid (nt. Ehnatoni) Fifth level kujutatakse surelikena Peajumalaks Amon (Osiris ja Atum) Pinnakunst Reljieefkunst Enamasti madalrelijeef, Click to edit Master text styles kuid hakkas levima ka Second level süvendrelijeef
aastal sisse kolis. Nüüd võis ta fantaasia vabalt lennata ning kunstnik võis ühel ajal töötada mitmete erinevate projektide kallal. 60ndate lõpul algas Miró kunstielu viimane periood. Sel ajal keskendus ta aina rohkem ja rohkem suurejoonelistele avalikele töödele. Omapärastest ja fantaasia-ning värviküllastest kujunditest arendas Miró dekoratiivstiili, mida ta sai teostada ka monumentaalsetes seinamaalides. Ta keskendus oma töödes sümbolitele ning nendest ei puudunud ka absurdne huumor. "Ma ei hakka maalima mõttega kujutada midagi kindlat. Pildi tegemise käigus hakkavad pintsli alt tulema vormid,mis meenutavad midagi-- näiteks lindu või naist. Esimene staadium on vaba, alateadlik, alles siis tuleb sisse arutlus." Miró maalidel on kõrvuti abstraktsete vormidega ka sageli täiesti äratuntavad esemed, kuid tegelikult on spontaanselt tekkinud vormidele hiljem lisatud detaile, mis
2. Knossose loss Kujutav kunst Egeuse kujutav kunst koosnes peamiselt skulptuuridest, kuldmaskidest, seinamaalidest ja vaasidest. Skulptuurid oli tüüpiliselt marmorist, suuruselt väikesed ning liigsete detailideta. Erandiks olid jumalannade kujud, mis olid terrakotast ning sisaldasid palju detaile. Kõik seinamaalid olid freskod ning illustreerisid inimesi, loomi ning abstraktseid ornamente. Peamised värvid olid valge, sinine ja punakas pruun. Illustratsioonid seinamaalides ning keraamikal oli loomulikud ning hetkelised. Kuldmaskid kujutasid nii inimesi kui ka loomi. Emotsioonid varieerusid. 3. Lüüramangija 4. Jumalanna madudega 5. Kuningas Agamemnoni surimask Vana-Kreeka kunst ja arhitektuur Arhitektuur Vana-Kreeka tähtsaim kunstiliik oli arhitektuur. Peamisteks ehitusmaterjalideks olid ehituskivi, travertiin ja marmor. Kreeka arhitektuuri märkamisväärseim ala oli templiehitus. Peamiseks ehitusmaterjaliks oli marmor
Hauakambrid moodustasid surnute linnu (nekropole). Suurimad neist asusid Tarquinias ja Cerveteris. Hauakambrid olid sageli sisustatud eluruumina, seega olid seintele maalitud uksed ja aknad, et luua paremat illusiooni. Hauakamber oli kaunistatud arvukate seinamaalide, skulptuuride ja käsitööesemetega. Hauamaalid ehk freskod kujutasid endast väga elurõõmsaid (näiteks kujutati pidusi, jahiretki, spordivõistlusi, viibimisi pereringis jne) maale. Seinamaalides olid suured Kreeka kunsti mõjutused, näiteks kololeeritud joonistused olid lihtsates heledates toonides, meesfiguurid olid tumedad ja naised heledad. Üldine stiil oli elav. Surnute tuhk pandi savist või kivist urnidesse, urni kaanel oli kadunukese portree, mis oli enamasti valmistatud alabastrist ja üle kullatud. Tähtsamatel isikutel oli savist või kivist sarkofaagid, mille kaanel oli skulptuur lahkunust pooleldi lamavas asendis. 3
Bosch'i looming; S.Freud'i unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteooria. Kompositsioon: tavalised esemed seotakse omavahel ebatavalistesse seostesse. Pintslikäsitlus: traditsiooniline, realistlik, ülitäpne, tõene, veristlik. SALVADOR DALI tahab kustutada reaalse ja ebareaalse piiri; seksuaalsus on liikumapanev jõud. JOAN MIRO dekoratiivstiil, mida sai kasutada monumentaalsetes seinamaalides. Absurdne huumor; unenäolised miljööd; ruumilst sügavust ei rõhutata. Veel sürrealiste: RENE MAGRITTE, GIORGIO DE CHIRICO, YVES TANGUY NAIVISM eripära: nad pole saanud kunstiharidust, täiskasvanud maalivad lapsepäraselt, nö pühapäevamaalijad, pärit kõrvalistest paikadest, kus kunstikoole pole lähedal(Eestis Saarmaa). Tihti jätkavad nad rahvakunsti traditsioone; eriline jutustamisrõõm ja huvi detailide vastu. FRIDA
koredalt pinnalt saadud jäljendid paberil. Tema pildid olid fantaasiaküllased ja veidrad, kus olid süngevõitu olendid. Sageli asendus süngus absurde huumoriga. Ta sündis 02.04.1891 aastal Saksamaal, Brühlis. Ernst suri, üks päev enne oma 85 sünnipäeva, 1. aprillil 1976. aastal, Pariisis. Max Ernsti surnukeha kremeeriti ning tuhk on maetud Père Lachaise kalmistule Pariisis. Joan Miró oli teise katalaani sürrealist, kes arendas dekoratiivstiili, mida sai teostada monumntaalsetes seinamaalides, ning absurdset huumorit. Ta oli hispaanlane, kes sündis 20.04.1893 ja suri kõrges eas 25.12.1983. André Masson oli prantslane, kes kasutas maalides ka spontaansuse abi. Näiteks alustas joonistamist plaanita lihtsalt kriitseldades. Ta sündis 04.01.1896 ning suri 28.10.1987. Yves Tanguy oli prantslasest kunstnik, kelle piltidel on näha samuti spontaanset joonistamist. Ta sündis 05.01.1900 ja suri väga noorelt, vaid 56 aastaselt 15.01.1955.
k. The Kiss) teemasid. Tema maal ,,Elevandi kuulsus" (ing.k The Elephant Celebes) kuulub tema algus sürrealimi aegade kuulsamate teoste hulka. See kombineerib ereda ja unenäotaolise sürrealismi dadaismi kollazi aspektidega. Juan Miro Katalaani sürrealisti Juan Miro loomingus on kasutatud palju alateadvust ja sellega seonduvat segadust. Fantaasia ja värviküllastest kujunditest arendas Miro hiljem dekoratiivstiili, mida sai teostada ka monumentaalsetes seinamaalides. Tema töödes on ka tavaline absurdne huumor. Ta oli esimeste seas, kes võtsid kasutusele ,,automaatse joonisatmise". Miro esimene sürrealistlik suurteos on ,,Maaharija põld" (ing.k. The Tilled Field ), kus valitseb keeruline objektide ja figuuride korraldus. Andre Masson Prantslane Andre Masson kasutas oma teostes spontaansust veelgi enam kui Miro. Näiteks alustati joonistamist ilma mingi plaanita ja selle teadlikku juhtimist üritati võimalikult palju edasi lükata
toomkoolid ja kloostrikoolid. Õpiti peamiselt Saksa ülikoolides. Luterliku hariduselu ja eestikeelne trükisõna. 1525 trükiti Lüübekis jumalateenistuse käsiraamat eesti keede. 1549 tõlkis Piibli eesti keelde Hans Susi. Ehitus- kujutav. Ja tarbekunst keskaja teisel poolel. Eesti ehituskunstis köidab tähelepanu mitmekülgsus. Eesti iseseisva ehitusloomingu kõige kõnekamaks tõendiks on Põhja-Eesti ja Tallinna kiviarhidektuur. Maalikunst avaldus hästi seinamaalides. Lüübeki meister Bernt Notke suurejooneliseim maal onli "Surmatants". 1520-1530 algas renessansikunsti läbimurre linnakultuuris. Russowi kroonika. XVI sajandi teisel poolel kirjutas Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja ja Balthasar Russow alamsaksakeelse "Liivimaa provintsi kroonima".
Skulptuuri tunnused on portreelikkus, naturalism. Roomlastele meeldis portreerida esivanematega, juurutati oma juuri. Roomlasi kujutati sellistena nagu nad olid ilma lilustamata. Midagi uut ei lisatud kreekast tulevale skulptuurile, vaid oli naturalistlik stiil. Näit. võimsad naistelokid, soengud jne. Ratsafiguur Marcus Aurelius, kuidas see oli võimalik, et hobune nii oli tehtud: seotud füüsikaga, gravitasioon. Maalide osas domineeris portree ja veelkord portree. Seinamaalides oli peretemaatika, värvigamma, naturalistlik käsitlus, illusoorsed vaated, aiakunst. Linnaruumid - vaata perspektiivi käsitlusi. Linnaruumid komponeeritud erinevatest linnadest kokku. Vaasimaal jätkus. Tuli juurde klaasikunst, mis oli väga efektne. Tuli valge, gameo klaas, mis esindas luksust, ülim organiseeritus, läbimõeldus.
otsevaates. Lisaks levis ka seinamaal, mis reljeefikunstist pm vähe erines. Neid mõlemaid üheskoos nimetati pinnakunstiks. Echnaton (valitses 14.saj e.m.a) püüdis nõrgendada preesterkonna, eriti Amoni preestrite võimu. Ta rajas endale täiesti uue residentsi Tell el-Amarna. Uuendustele majanduselus, poliitikas ja usuelus kaasnesid ka uued jooned kunstis. Loobuti igasugustest jumalakujudest, seinamaalides ja reljeefides muutusid liigutused vabaks ja loomulikuks, kadus idealiseeriv hoiak, värvivalik muutus varjundirikkamaks. Parimateks näideteks on Echnatoni enda ja tema naise Nofretete ja tütarde portreebüstid. Selle-aegset kunsti leiti veel palju tema järeltulija Tutanhamoni hauast. Juba Tutanhamoni ajal taastati vanad tavad ja preestrite võim. Alles meie ajaarvamise alguseks sulas see hellenistlik-roomalikku kultuuri. 7.sajandil katkesid lõplikult egiptuse kunsti traditsioonid.
II ms alguses suundusid enamik sürrealiste USA-sse. Max Ernsat (1891-1976) Sakslane. Tegi frotaaze (hõõrdunud pilt). Teosed olid täidetud fantaasiaküllastest ja veidratest, aga enamasti süngevõitu olenditest. Süngus seguneb absurdse huumoriga. "Célébes or Elepfant Célébes"; "Sõprade kokkutulek"; "Püha Anthony kiusatus" 1945. Joan Miró (1893-1983) Fantaasia- ja värviküllastest kujunditest arendas ta hiljem dekoratiiivstiili, mida ta sai teostada ka monumentaalsetes seinamaalides. Absurdne huumor. Kindlad selged värvid. "Katalaani maastik"; "Koer haugub kuu poole" André Masson (1896-1987) Kasutas maalides spontaansuse abi. Näiteks hakati lihtsalt kritseldama. "Automaatne joonistamine"; "II labirinto" 1938 Yves Tanguy (1900-1955) Teostel on näha kummalisi, pisut loodusvorme meenutavaid objektide masse, mille lähtekohaks olevat olnud spontaanne joonistamine. Kasutas segatud värve. "Mama, Papa in Wounded!"; "Homme" 1938; "Minu must ja valge elu" 1944
tekkimine. Kaitsemüüri ei ole, aknaid pole, väga kerge ära eksida; o Eelmisel aastal tulid teadlased välja arvamusega, et see oli hoopis loss surnutele, mitte elavatele. · Seinamaalid ruumide seinu katsid seinamaalid, millel kujutati pidulikke tseremooniaid, sõja- ja jahiretki, härjavõitlusi ja maastikuvaateid. Tihti kujutati naisi, see näitab, et naisel oli tolleaegses elus tähtis koht, vähemalt selles kultuuris. Seinamaalides valitseb elurõõmus käsitluslaad; · Vaasid saarte asukate toredast ja elurõõmsast vormitundest kõnelevad säilinud vaasid. Varasel perioodil kaeti nõud musta, pruuni või punase värviga, millele tehti valge värviga joonis. Keskmisel perioodil asendatakse range muster taimornamendiga, perioodi lõpus kujutati mereelukaid juba. Muster on küll range, kuid huvitav. Kasutati väga laialdaselt. Sellest kultuurist vaase nimetatakse ka Kamarese vaasideks;
Turu ümbruses on tuntud saksa realismist mõjutatud Liedo meistri teosed. Arvatavasti soomlane. Renessansiperiood soome kunstis vaesem. 1 huvitavamaid näiteid on Isonkyrö kiriku seinamaalid, mis olid 300 aastat värvikihiga kaetud. Barokiajal, 17.-18. saj tekkisid esimesed kunstikogud ja Porthan rajas Turu ülikoolis kunstiajaloo ja arheoloogia õppetooli. 18. saj. kuulsaimaid meistreid oli Mikael Toppelius (1734-1821). Peetakse esimeseks soome soost maalikunstnikuks. Kohaldas oma seinamaalides rootsipärase rokokoostiili piiblisüzeedega. Rikkama rahva kodudes hakkas järjest rohkem olema ilmalikku kunsti: portreed, vaikelud ja maastikud. Neis oli barokne stiil segatud rahvusliku primitivismiga. Selle poolest kuulsad: Nils Schillmark ja Gustav Wilhelm Finnberg. Eelnevad naturalistid. 19. saj. algus tõi kaasa rahvusromantilise vaimu, mida on tunda Wilhelm Ekmani kompositsioonides. "Kalevala"-vaimustuses kujutas ta soomlasi luulelise,
Turu ümbruses on tuntud saksa realismist mõjutatud Liedo meistri teosed. Arvatavasti soomlane. Renessansiperiood soome kunstis vaesem. 1 huvitavamaid näiteid on Isonkyrö kiriku seinamaalid, mis olid 300 aastat värvikihiga kaetud. Barokiajal, 17.-18. saj tekkisid esimesed kunstikogud ja Porthan rajas Turu ülikoolis kunstiajaloo ja arheoloogia õppetooli. 18. saj. kuulsaimaid meistreid oli Mikael Toppelius (1734-1821). Peetakse esimeseks soome soost maalikunstnikuks. Kohaldas oma seinamaalides rootsipärase rokokoostiili piiblisüzeedega. Rikkama rahva kodudes hakkas järjest rohkem olema ilmalikku kunsti: portreed, vaikelud ja maastikud. Neis oli barokne stiil segatud rahvusliku primitivismiga. Selle poolest kuulsad: Nils Schillmark ja Gustav Wilhelm Finnberg. Eelnevad naturalistid. 19. saj. algus tõi kaasa rahvusromantilise vaimu, mida on tunda Wilhelm Ekmani kompositsioonides. "Kalevala"-vaimustuses kujutas ta soomlasi luulelise,
Losside seinad kivist, laed puust. Puust olid ka losside allapoole peenenevad sambad, mis olid mitte ainult lagede toestamiseks, vaid ka ruumide liigendamiseks. Sambad värviti punase, musta ja kollasega. Kreeta lossidele andsid ilmet vormide mäng ja värviküllus. Siseruumide seinad tihti kaetud krohviga, millele maalitud ornamente või mitmesuguseid pilte. · Kujutav kunst püüti vabalt ja loomulikult jäädvustada hetkelisi muljeid · Seinamaalides ja reljeefidel hoiduti tavaliselt stiliseerimisest ja sümmeetriataotlusest kui vahel näemegi inimfiguure egiptusepärases poosis, siis näeme et ikka domineerib elav, mänglev ja maaliline laad. · Kreeta kunsti hiilgavamaid osi on keraamika. Keraamika arengus võib eraldada mitut etappi, aga kõigile neile oli omane ere värvirõõm ja dekoratiivsus. Ornamentika on paljudel juhtudel väga looduslähedane.
automatismiga joone ja värvi. Tema isiklikus kujutlusmaailmas võib näha biomorfseid olendeid ja suuri erksavärvilisi pindu. Miró maalidel näeb kõrvuti abstraktsete vormidega sageli ka täiesti äratuntavaid esemeid, kuid spontaanselt tekkinud vormidele lisas ta alles hiljem detaile, mis viitavad reaalsetele esemetele. Omapärastest ja fantaasia- ning värviküllastest kujunditest arendas Miró hiljem välja dekoratiivstiili, mida ta sai teostada ka monumentaalsetes seinamaalides. Teoseid: „Hollandi interjöör“, „Emadus“ (1924). ● ANDRÉ MASSON (1896-1987) Veelgi rohkem, kui Miró, kasutas prantslane Masson oma maalides spontaansuse abi. Näiteks alustas ta joonistamist ilma mingi plaanita, lihtsalt kritseldades. Teoseid: „Kalade võitlus“ (1927). ● YVES TANGUY (1900-1955) Tanguy maalidel näeb mingeid amorfseid vorme kõledas ruumis. Võrreldes Massoni „kritseldustega“ on neil aga kompaktsem, töödeldum vorm. Siiski on nende vormide
automatismiga joone ja värvi. Tema isiklikus kujutlusmaailmas võib näha biomorfseid olendeid ja suuri erksavärvilisi pindu. Miró maalidel näeb kõrvuti abstraktsete vormidega sageli ka täiesti äratuntavaid esemeid, kuid spontaanselt tekkinud vormidele lisas ta alles hiljem detaile, mis viitavad reaalsetele esemetele. Omapärastest ja fantaasia- ning värviküllastest kujunditest arendas Miró hiljem välja dekoratiivstiili, mida ta sai teostada ka monumentaalsetes seinamaalides. Teoseid: „Hollandi interjöör“, „Emadus“ (1924). Joan Miró (1893–1983): Kartul (1928) Joan Miró (1893–1983): Isik linnu pihta kivi viskamas (1926) ● ANDRÉ MASSON (1896-1987) Veelgi rohkem, kui Miró, kasutas prantslane Masson oma maalides spontaansuse abi. Näiteks alustas ta joonistamist ilma mingi plaanita, lihtsalt kritseldades. Teoseid: „Kalade võitlus“ (1927).
Tema looming ja üldse Firenze koolkonda iseloomustab haarav jutustamisoskus ja dramaatika. Inimeste kujutamises on Bondone küllalt looduslähedane, kuid ruumikujutus ja maastikuline foon on tinglikum. Siena koolkonna maalijaile oli omasem intiimne ja lüüriline kallak, mida esindab nt Simone Martini. Seinlased tahvelmaale, mille kuldfoonile nad maalisid munakollasega segatud temperavärvidega. See võimaldas neil olla detailitäpsem. Bondone oma seinamaalides kujutas ruumilise sügavust figuurida abil, keda ta üksteise taha asetas. Seinlased kasutasid ruumikujutuses rohkem arhitektuuri perspektiivilisi lühendusi. Põhja pool Alpe arenes edasi miniatuurmaalikunst. 14. saj II poolel ilmub juba meistreid, kes hakkasid kujutama maastikulist fooni. 12. Keskaegne arhitektuur Eestis. Profaan- ja sakraalarhitektuur Eestis esineb Euroopa kunstistiilidest 13. saj keskpaigani veel romaani stiili tunnuseid,
Rikkalikult kaunistati kirikute sissekäike, akna- ja ukseportaale. Reljeefide süzee oli enamasti õpetlik, populaarseim stseen oli Viimne kohtupäev. Inimesed on reljeefidel edasi antud moonutatuna, oluline pole mitte anatoomiline täpsus, vaid kannatava keha kujutamine. Siseruumides leidub ka abstraktset ornamentikat, skulptuure tehti ka altarite kujundamiseks, sagedane motiiv oli ristilöödud Kristuse figuur ehk krutsifiks, mis levis ka miniatuursena. Romaani maalikunst esildub kirikute seinamaalides, mis on tänapäevaks paljuski hävinenud. Maalide juures valitseb pinnaline laad, kuid kujutised väga fantaasiarikkad ja värviküllased. Levis ka miniatuurmaal. Peatähelepanu oli gootikas pööratud sakraalsele kunstile.Kirikutele ehtitati tugev katus võttes kasutusele teravkaare ja roidvõlvid. Teravkaare, parem kandvus seisneb selle, et raskus koondub rohkem ülalt alla, kui külgedele, see ongi gooti stiili kõige silmapaistvam tunnus. Põhiplaaniks jäi
automatismiga joone ja värvi. Tema isiklikus kujutlusmaailmas võib näha biomorfseid olendeid ja suuri erksavärvilisi pindu. Miró maalidel näeb kõrvuti abstraktsete vormidega sageli ka täiesti äratuntavaid esemeid, kuid spontaanselt tekkinud vormidele lisas ta alles hiljem detaile, mis viitavad reaalsetele esemetele. Omapärastest ja fantaasia- ning värviküllastest kujunditest arendas Miró hiljem välja dekoratiivstiili, mida ta sai teostada ka monumentaalsetes seinamaalides. Teoseid: ,,Hollandi interjöör", ,,Emadus" (1924). ANDRÉ MASSON (1896-1987) Veelgi rohkem, kui Miró, kasutas prantslane Masson oma maalides spontaansuse abi. Näiteks alustas ta joonistamist ilma mingi plaanita, lihtsalt kritseldades. Teoseid: ,,Kalade võitlus" (1927). YVES TANGUY (1900-1955) Tanguy maalidel näeb mingeid amorfseid vorme kõledas ruumis. Võrreldes Massoni ,,kritseldustega" on neil aga kompaktsem, töödeldum vorm. Siiski on nende vormide
automatismiga joone ja värvi. Tema isiklikus kujutlusmaailmas võib näha biomorfseid olendeid ja suuri erksavärvilisi pindu. Miró maalidel näeb kõrvuti abstraktsete vormidega sageli ka täiesti äratuntavaid esemeid, kuid spontaanselt tekkinud vormidele lisas ta alles hiljem detaile, mis viitavad reaalsetele esemetele. Omapärastest ja fantaasia- ning värviküllastest kujunditest arendas Miró hiljem välja dekoratiivstiili, mida ta sai teostada ka monumentaalsetes seinamaalides. Teoseid: ,,Hollandi interjöör", ,,Emadus" (1924). ANDRÉ MASSON (1896-1987) Veelgi rohkem, kui Miró, kasutas prantslane Masson oma maalides spontaansuse abi. Näiteks alustas ta joonistamist ilma mingi plaanita, lihtsalt kritseldades. Teoseid: ,,Kalade võitlus" (1927). YVES TANGUY (1900-1955) Tanguy maalidel näeb mingeid amorfseid vorme kõledas ruumis. Võrreldes Massoni ,,kritseldustega" on neil aga kompaktsem, töödeldum vorm. Siiski on nende vormide algupära
annaabi.ee 
