8. raku fermentide koosseisus, ensüümides ja hormoonides, 9. südame rütmi tasandamiseks ja unetuse vähendamiseks, 10. kasvamiseks. Parimateks kaltsiumiallikateks on piim ja piimatooted, kala, tumerohelised taimeosad. Eestis saavad inimesed umbes 75% kaltsiumist piimatoodetest. Kaltsiumi päevane soovitus 800900 mg. Fosfor Fosfor kuulub rakumembraanide koostisesse, ta on oluline RNA ja DNA molekulide jaoks. Tasakaalustatud segatoidu tarbimisel ei ole fosfori puudujääk võimalik. Liigtarbimine on üldjuhul mitte mürgine, kuid võib põhjustada kaltsiumi osatähtsuse langemist veres, seega peaks neid tarbima omavahel tasakaalus. Toksilisuse nähud võivad ilmneda neerutalitluse häiretega inimestel. Fosforit on vaja: 1. organismi energiavahetuses osalemiseks, 2. aju ja kesknärvisüsteemi tööks, 3. hammaste ja luude moodustumiseks, 4. lihaste töö reguleerimiseks, 5
Sportlaste toitumine ja immuunsüsteem Kui suur on energia kulu? Tavainimesel on energiakulu ~ 20002800 kcal päevas. Sportlasel võib see ulatuda 7000 kcal päevas. Toitumise alus Sportlaste toitumise aluseks on tasakaalustatud segatoidu tarbimine. Soovitatav saada: rasvadest 2035 %, süsivesikutest 5565 % valkudest 1520 % Sportlaste peaksid kohandama oma menüü vastavalt energiakulule. Mida tarbida, millest hoiduda? Süsivesikuid tuleks tarbida kohe esimestel tundidel peale treeningut. (leib, nuudlid spagetid, riis, täisteraproduktid, täisteraleib, teraviljatooted kartulid, kaerahelbed, nisuhelbed, müslid, herned, oad, banaanid, õunad, kiivid, kuivatatud
skorbuut Tokselisus: seedekulgla funktseoneerimise häired, väsimus, iiveldus, kuumalained Vitamiinide praktikaline kasutamine 1. Vitamiinpreparaatide kasutamine on alati õigustatud profülkatilisest või ravi aspektist mistahes häirete korral 2. Vitamiinide kasutamine on lausa kahjulik, sest vähemgi ülehulk kahjustab oluliselt organismi Kõigepealt põhireegel: terve, tasakaalusatud ja kvaliteetset segatoidu tarbiv tervisliku eluviisiga inimene ei vaja täiendavaid vitamiinpreparaate.
naha armkoe parandamiseks, kolesterooliringluse parandamiseks ja kolesterooli ning triglütseriidide taseme langetamiseks veres, rakuhingamise protsessides osalemiseks, pellagra tekkimise ära hoidmiseks. Niatsiini puuduse tunnused võivad olla nahakahjustused, kõhulahtisus ja seedehäired ning üldine väsimus. Pikaajalisel niatsiini puudujäägil võib tekkida pellagra (tõlkes „kare nahk”). Tavalise ja mitmekesise segatoidu piisaval tarbimisel niatsiini puudujääki ei teki. Niatsiini sünteetiline vorm niatsiinamiid võib mõnedel inimestel tekitada depressiooni. Samuti on teada, et tarbides seda üle 2 grammi päevas, võivad tekkida maksakahjustused. Seega toidulisandina võib seda tarbida ainult arsti järelevalve all. Parimateks niatsiini allikateks on lihatooted, linnuliha, kala, pähklid, piimatooted ja munad. B-grupi vitamiinide hulka kuuluv nikotiinhape (niatsiin) alandab LDL-kolesterooli ja
inimesel kuni 2,5 liitrit, mida saadakse nii söökidest kui jookidest. Vett saadakse toidust, umbes pool veekogusest tuleb jookidest, ainevahetuse käigus tekib ca 350 ml vett, 1 grammi süsivesikute lagunemisel tekib 0,6 ml vett, 1 grammi rasva lagunemisel 1 ml vett, 1 grammi valkude lagunemisel 0,4 ml vett. Põhikogus veest saadakse toiduga: puu- ja köögiviljadest, suppidest, teest, kohvist, mahladest ja muudest jookidest. Tavalise segatoidu keskmine veesisaldus on ca 60%, sest enamik toiduaineid sisaldavad rohkem kui 50% vett.(1) Millest veevajadus sõltub? Veevajadus sõltub mitmetest füsioloogilistest ja tegevusega seotud asjaoludest: vanusest, töö ja tegevuse iseloomust, tervislikust seisundist, ümbritsevast kliimast, suurenenud higistamisest (kuum ilm, raske kehaline töö), suurenenud soolade tarbimisest. Janu tekib inimesel reeglina siis,
inimesed. Kui tavainimesel on energiakulu ~ 20002800 kcal päevas, siis sportlasel võib see ulatuda 7000 kcal päevas. Kõige suurem energiakulu on mõõdetud rulluisutamisel kiirusega 18,5 km/h 25,9 kcal/min ja suusatamisel mäkketõusul 22,0 kcal/min. Ujumine 45 tõmmet minutis kulutab 19,3 kcal/min ja jooksmine kiirusega 17,5 km/h kulutab 18 kcal/min. Sportlaste toitumine Sportlaste toitumise aluseks on tasakaalustatud segatoidu tarbimine (menüü võimaldab saada kõik vajaminevad vitamiinid ja mineraalained (rohkesti juur ja puuvilja) ning süsivesikute, rasvade ja valkude vahekord on paigas). Sportlastel on soovitav saada kogu energiavajadusest rasvadest 2035 %, süsivesikutest 5565 % ja valkudest 1520 %. Sportlaste vedelikutarbine Lisaks toitumisele on sportlastel oluline ka vedeliku tarbimine. Kui kehakaal vedeliku kaotuse läbi langeb 2%, siis kehaline
1. TOITUMINE SPORDIS Sportlased kulutavad palju energiat tänu oma suurele kehalisele aktiivsusele. Kulutatav energia peab olema tasakaalus tarbitava energiaga. Seega sportlased peaksid kohandama oma menüü vastavalt energiakulule, mis sõltub treeningute intensiivsusest ja kestvusest. Noorte sportlaste menüü on eriliselt tähtis, kuna nad on veel kasvu eas ja see nõuab lisaenergiat. Sportlaste toitumise aluseks on tasakaalustatud segatoidu tarbimine. Tasakaalustatud toidu all mõeldakse toitu, kust saab kõiki vajaminevaid vitamiine ja mineraalaineid ning süsivesikute, rasvade ja valkude vahekord on paigas. Kõiki vitamiine pole organismis ja seepärast on nende täiendav toiduga saamine eriti vajalik. Regulaarselt spordiga tegeldes organismi vitamiini vajadus suureneb. Organismi varustamine valguga on äärmiselt tähtis, kuna sportlik treening põhineb suures osas valgusünteesil
säilimiseks ning naha armkoe parandamiseks; kolesterooliringluse parandamiseks ja kolesterooli ning triglütseriidide taseme langetamiseks veres; rakuhingamise protsessides osalemiseks; pellagra tekkimise ära hoidmiseks. Niatsiini puuduse tunnused võivad olla nahakahjustused, kõhulahtisus ja seedehäired ning üldine väsimus. Pikaajalisel niatsiini puudujäägil võib tekkida pellagra (tõlkes „kare nahk”). Tavalise ja mitmekesise segatoidu piisaval tarbimisel niatsiini puudujääki ei teki. Tarbides B3-vitamiini üle 2 grammi päevas, võivad tekkida maksakahjustused. Seega toidulisandina võib seda tarbida ainult arsti järelevalve all. Parimateks niatsiini allikateks on lihatooted, linnuliha, kala, pähklid, piimatooted ja munad. Niatsiini päevane soovitatav kogus on 13–20 mg-ekvivalenti, 15 mg-ekvivalenti niatsiini sisaldub umbes: 50 g nisukliides; 85 g maapähkites;
Mõningaid vitamiine sünteesib inimese seedekanali mikrofloora piisavalt (näiteks K - ja B3 - vitamiini). Vitamiinid tõstavad organismi kaitsevõimet. Vitamiinid jagunevad vees ja rasvas lahustavateks. Mõlemaid peab organism saama iga päev. Toiduga ei ole vitamiinide ületarbimise ohtu, küll aga vitamiinipreparaatidega liialdamisel. Inimene vajab toiduga üle 20 mineraalaine. Mineraalained jagunevad makro- ja mikroelementideks. Mineraalainete vajadus kaetakse segatoidu puhul meie tingimuste enam-vähem. Taimetoitlastel võib tekkida puudujääke kaltsiumi , raua ja tsingi osas. - Kaltsiumi leidub palju piimatoodetes, munades, suure karedusega joogivees. Kaltsium ja fosfor on eriti vajalikud luude ja hammaste normaalseks ainevahetuseks. - Magneesium on vajalik südamelihaste tööks, vereringe reguleerimiseks. - Kaalium koos naatriumiga reguleerib osmootset rõhku ja happe- leelise tasakaalu, on vajalik ka südamelihase ning närvisüsteemi tööks. Vaegus
Halba teen ka liigsöömine, mis põhjustab ülekaalu, tüsenemist ja isegi rasvumist. Jällegi on tagajärjeks sagedasem haigestumine. Ühekülgne toiduvalik põhjustab samuti tervisehäireid. Seetõttu ei tohi kasvueas piirduda ainult taimetoiduga. Tervisele sobimatud on ka muud toiduga iseäratsemised, näiteks leiva söömine ühel päeval ja liha tarvitamine teisel päeval või üksnes toortoidu söömine. Inimene on segatoiduline olevus, segatoidu söömiseks on aastatuhandete jooksul kohastunud tema hambad, magu, soolestik ja seedenäärmed. Ainult segatoidust saab inimene kõiki eluks vajalikke aineid. Sellepärast tarvitab ta nii taimset kui ka loomset toitu. Taimsed on tera-, köögi- ja puuviljad; loomsed on liha munad ja piim. (Harri Jänes, 2002, Tervise Võti V klassi terviseõpetuse õpik, Koolibri, Tallinn) EESTI TOITUMIS- JA TOIDUSOOVITUSED
23. Tervisliku toiduvaliku põhimõtted Toiduga seotud infoga arvestamine on vajalik oma tervise säästmiseks ja hoidmiseks. Tasakaalustatud segatoit rahuldab füsioloogiliselt normaalse ja terve inimese kõik vajadused. Inimkonna evolutsiooni vältel läbiproovitud ja kasutusele jäänud toiduained on meile sobivaimad. Tervislik, ratsionaalne toitumine on oluline abinõu haiguste ennetamiseks. Parim on inimorganismi jaoks kestev tasakaalustatud segatoidu tarbimine, milles taimsed produktid moodustavad umbes 75...85% ja loomsed produktid umbes 15...25%. 24. Toidupüramiidi iseloomustus. Kuidas tutvustate seda lastele? Toidupüramiid näitab, kui palju ja mida süüa, et toituda tervislikult ja tasakaalustatult. Püramiidis on välja toodud erinevad toidugrupid, mida organism vajab. Püramiidi alumises osas on need toidud, mis peavad moodustama kõige suurema osa meie menüüs ning mida ülespoole, seda vähem tuleb neid süüa. 25
kcal/min. Ujumine 45 tõmmet minutis kulutab 19,3 kcal/min ja jooksmine kiirusega 17,5 km/h kulutab 18 kcal/min. Sportlaste peaksid kohandama oma menüü vastavalt energiakulule, mis sõltub treeningute intensiivsusest ja kestvusest. Noorsportlastel tuleb oma menüüle eriliselt tähelepanu pöörata, kuna nende organismi kasvu ja arenguprotsessid nõuavad lisaenergiat. Sportlaste toitumise aluseks on tasakaalustatud segatoidu tarbimine. Tasakaalustatud tähendab, et menüü võimaldab saada kõik vajaminevad vitamiinid ja mineraalained (rohkesti juur- ja puuvilja) ning süsivesikute, rasvade ja valkude vahekord on paigas. Sportlastel on soovitav saada kogu energiavajadusest rasvadest 20-35 %, süsivesikutest 55-65 % ja valkudest 15-20 %. Tavaliselt on probleemiks valkude saamine, sel ajal kui süsivesikuid ja rasvu kipub menüüs liialt olema. Valgurikkad toiduained on tailiha,
põhjustavad stresshormoonid (kortisool, adrenaliin) ja tsütokiinid. Valkude käibeks nimetatakse valkude pidevat lammutamist ja sünteesi inimkehas. ATP- sõltuv valkude lõhustumine toimub tsütoplasmas. See lõhustab anormaalseid ja lühikese elueaga valgud, osaleb ubikvitiin. Membraan-seotud ja pika elueaga valgud lõhustatakse lüsosoomides, katepsiinide toimel. 4. Selgita, miks on tasakaalustatud segatoit vajalik normaalseks valkude käibeks/AH metabolismiks Tasakaalustatud segatoidu puhul on lämmastiku ringlus tasakaalus. St päevas rakkudesse sisestuv ja väljutatav N hulk on võrdne. Tasakaalustatud toitumine tagab, et praktiliselt kogu N pärineb toiduvalkudest. 5. Defineerida vabade aminohapete fondi mõiste ja selgitada selle rolli Aminohapete fond on veres jt biovedelikes ja koerakkudes olevate vabade AH summa. See on umbes 100g. Fond on dünaamiline, toimub pidev AH kulutamine ja juurdeteke.
Loomsetes toiduainetes on fosforit piimas ja piimatoodetes piima valk kaseiin sisaldab fosforit. Fosforit on ka lihas ja merekalades, maksas, munakollases (fosfolipiid letsitiin). Taimedest sisaldavad fosforit igasugused seemned, pähklid ja terised. Seentest on fosforit kõvasti pärmis, aga ka puravikes, tatikates, shampinjonides. Fosforit sisaldavad ka mõned toidu lisaained nt. sulatatud juustu sulatussoolad ja karastusjookidele lisatav ortofosforhape. Fosfori puudust Normaalse segatoidu tasakaalustatud tarbimise korral ei tekki. Puudus võib ilmneda fosfori imendumise probleemide korral, neerude haiguse puhul võib esineda fosfori eritumise probleeme ja fosfor ladestub fosfaatsooladena neerukividesse. Fosfaadi puudus võib ilmneda veel mitmesuguste organismi haiguslike seisundite puhul: diabeet, krooniline alkoholism, hormoontalitluse häired ja geneetilised defektid, mille tagajärjeks on fosfori ainevahetuse häired.
Loomsetes toiduainetes on fosforit piimas ja piimatoodetes piima valk kaseiin sisaldab fosforit. Fosforit on ka lihas ja merekalades, maksas, munakollases (fosfolipiid letsitiin). Taimedest sisaldavad fosforit igasugused seemned, pähklid ja terised. Seentest on fosforit kõvasti pärmis, aga ka puravikes, tatikates, shampinjonides. Fosforit sisaldavad ka mõned toidu lisaained nt. sulatatud juustu sulatussoolad ja karastusjookidele lisatav ortofosforhape. Fosfori puudust Normaalse segatoidu tasakaalustatud tarbimise korral ei tekki. Puudus võib ilmneda fosfori imendumise probleemide korral, neerude haiguse puhul võib esineda fosfori eritumise probleeme ja fosfor ladestub fosfaatsooladena neerukividesse. Fosfaadi puudus võib ilmneda veel mitmesuguste organismi haiguslike seisundite puhul: diabeet, krooniline alkoholism, hormoontalitluse häired ja geneetilised defektid, mille tagajärjeks on fosfori ainevahetuse häired.
aminohapete preparaatide söömisega. Kasutamist on leidnud trüptofaani preparaadid, et võidelda unetuse, valu ja depressiooniga. Osa tarbijaid on saanud positiivset efekti, kuid kahjustanud seejuures oma maksa, teised pole mingit efekti saavutanud peale maksakahjustuste. Trüptofaani kasutamist alles uuritakse, senini pole talle üleüldist ravitoimet omistatud. On selge, et kõiki aminohappeid tasub saada kõrgväärtuslikust toidust. Just tasakaalustatud täisväärtusliku segatoidu tarbimine on eelduseks heale tervisele. Ka sportlastel ning treeneritel tasuks meeles pidada, et lihaste väljaarendamiseks on eelkõige vaja õigesti ja arukalt planeerida kehalist tööd, mitte aga aminohappeid üle tarbida. Oluline on ka tasakaalustatud ja täisväärtuslik toit, mis kindlustab nii energia kui ka vajalike valkude hulga.
Mikroelementidest on olulisemad raud, vask, koobalt, tsink, man-gaan, jood ja fluor. Raud kuulub punalibledes sisalduva hemoglobiini ja lihaste müoglobiini ning tsütokroomide ja mõningate ensüümide koos- tisse. Organismis on rauda 4 g piirides, millest 2.5 g on seotud hemoglobiiniga. Päevane vajadus on meestel 10 mg, naistel 18 mg. Rauda sisaldavad lihasaadused, eriti maks ja veretooted, samuti kartul, roheline köögivili, õunad ja teraviljasaadused. Segatoidu korral omastab organism keskmiselt 10 toidus leiduvast rauast. Rauavaeguse tagajärjeks on aneemia, mis võib tabada eeskätt väikesi lapsi, kelle põhitoiduks on piim, sest piim on rauavaene. Tsingi bioloogiline tähtsus seletub tema osavõtuga kasvamise ja arenemise, sugulise küpsemise ja haavade paranemise protsessidest. Täiskasvanu organismis sisaldus 0,5 g tsinki, kõige rohkem luudes, nahas ja juustes
18. Tervisliku toiduvaliku põhimõtted Toiduga seotud infoga arvestamine on vajalik oma tervise säästmiseks ja hoidmiseks. Tasakaalustatud segatoit rahuldab füsioloogiliselt normaalse ja terve inimese kõik vajadused.Inimkonna evolutsiooni vältel läbiproovitud ja kasutusele jäänud toiduained on meile sobivaimad. Tervislik, ratsionaalne toitumine on oluline abinõu haiguste ennetamiseks. Parim on inimorganismi jaoks kestev tasakaalustatud segatoidu tarbimine, milles taimsed produktid moodustavad umbes 75...85% ja loomsed produktid umbes 15...25%. Valige erinevaid toiduaineid maitselt, koostiselt ja värvi poolest, proovige julgesti uut, eelistage naturaalseid toiduaineid, mitmekesine toit tagab teie vitamiinide ja mineraalainete vajaduse. 19. Kuidas kujundada õigeid toitumisharjumusi · Mitmekesine ja soovitustele vastava toidu kättesaadavus · Valiku- ja otsustamisvõimalus
hernestes, ploomides, viigimarjades, nisukliides jne. Saame vajaliku koguse kätte ka värsketest puu-, kaun- ja juurviljadest. Valgud on toidu tähtsamaid koostisosi. Valgu täiendav manustamine lihasjõu suurendamiseks ei ole teaduslikult tõestatud, aga valgud on tähtsad ainevahetuses. Valkudel on organismis eelkõige ehituslik, plastiline ülesanne ja need koosnevad inimorganismile vajalikest amiinohapetest. Parim lahendus kõigi vajalike aminohapete omastamiseks on segatoidu manustamine.Kehalisel koormusel toimub valkude lagundamine, taastumisperioodil valgu süntees. Head valguallikad on liha, kala, piim ja piimatooted, munad (loomsed) ja sojauba, riis, rukis, kaer, kartul jm (taimsed). Parima toiteväärtuse annab loomse ja taimse valgu kombinatsioon. Valgu imendumist soodustab teravili koos piima, munade või kaunviljaga. Rasvad on organismi suurim energia allikas ja moodustavad nahaaluse rasvkoe külma ja kuuma vastu
Eine peaks pakkuma naudingut ja rahuldust, mitte olema kohustus või ebameeldiv tegevus. Oskus koostada oma menüüd eeldab baasteadmisi selle kohta, millistest toitainetest koosneb toit ja milleks me midagi vajame, kui suur on meie energiavajadus ja -kulu. Toidu seedimine ja imendumine on parim, kui toidus on õiges vahekorras ja hulkades looduslikke toitaineid: valgud, süsivesikud, toidurasvad, vesi, vitamiinid ja mineraalained. Kestev värske, mitmekesise ning tasakaalustatud segatoidu tarbimine aitab veresuhkrutaset kontrolli all hoida, kui samal ajal ka muu ravi on korras, ning mõjutab soodsalt ka kehakaalu, südame- ja veresoonkonna ning neerude tervist. Tasakaalustatud menüü koostamist hõlbustab GI jälgimine. Soovitatav oleks igal toidukorral vähemalt üks madala GI-ga toiduaine. Parim kombinatsioon on madal GI ja madal kalorsus - madala rasvasisaldusega ja kiudaineterikas toit.
· Valgud täidavad ka transpordifunktsiooni näiteks hapniku transport kudedesse. Valgud koosnevad aminohapetest · Kehalisel koormusel toimub valkude lagundamine, taastumisperioodil valgu süntees · Valgud on keerulised orgaanilised ained, mille koosseisu kuulub 20 aminohapet · 12 aminohapet pole toidus vajalikud, kuna neid toodetakse organismis · Parim lahendus vajalike aminohapete omastamiseks on segatoidu manustamine. Bioloogiliselt täisväärtuslik valk · Sisaldab asendamatuid ehk essentsiaalseid aminohappeid, mida organism ise ei tooda Valiin Leutsiin Isoleutsiin Treoniin Metioniin Fenüülalaniin Trüptofaan Lüsiin Energeetilist tähtsust omavad valiin, leutsiin, isoleutsiin Head valguallikad on · LOOMNE VALK o Liha o Kala o Piim o Piimatooted o Munad
Tselluloos on vajalik seedtrakti normaalse talitluse tagamiseks ja seedimisprotsesside häireteta kulgemiseks (kiudained). Fun: *energeetiline - , *struktuurne nad on molekulide ehituskomponendid, *regulatoorne, * algmaterjal kast paljude biomol sünteesiks, * varuaineks maksas - glükogeen, *biol määrdeainena-heteropolüoosid. Vajadus SV-te suure osakaalu järele toidus tuleneb reast asjaoludest, millest olulisemad on järgmised: *Inimese organismi võime SV-te ladestam on tavapärase segatoidu puhul 70-80 g glükogeenina maksas ja 300-400 g lihastes. *SV-d on kõige esmasema tähtsusega energiaallikas lihastele. *paljude rakkude (erütrotsüüdid) talitlus inimese kehas sõltub 100%-liselt SV-te kättesaadavusest. Inimesele, kes on hõivatud vähese kehalise koormusega seotud kutsetööga ja kelle liikumisaktiivsus jääb tervisespordile omasele tasemele, on optimaalseks toidu SV.te osakaaluks 55-60% selle üldisest energiakulust. SV-te allikad: kartul,
aminohapete metabolismiga. Aminohapete kaudu tuleb toiduga kehasse lämmastik. Lämmastik väljub karbamiidi, kusihappe, ammooniumsoolade kujul, mis on aminohapete metabolismi lõpp-produktideks. Valgud täidavad kehas unikaalseid biofunktsioone. Plasmavalkude põhifunktsioonid: vere kolloid- osmootse rõhu säilitamine; transport; vere pH säilitamine; kaitsefunktsioon; ensümaatiline roll. Lämmastiku balanss - Lämmastik on keha üks põhibioelementidest. Tasakaalustatud segatoidu sööval on lämmastiku ringlus tasakaalus. Tasakaalustatud toitumine tagab, et praktiliselt kogu lämmastik pärineb toiduvalkudest. Väljutav lämmastik lahkub inimkehast põhiliselt aminohapete metabolismi lõpp- produktidena. 48. Aminohapete üldine ainevahetus On kudedes toimuva valguainevahetuse olulisimad substraadid. Neist sünteestakse: valku, ensüüme, nukeiinhappeid, hormoone jne. Võimalik kasutada ka enegeria saamiseks süsinikuahela oksüdeerimisel. Vere
aminohapete preparaatide söömisega. Kasutamist on leidnud trüptofaani preparaadid, et võidelda unetuse, valu ja depressiooniga. Osa tarbijaid on saanud positiivset efekti, kuid kahjustanud seejuures oma maksa, teised pole mingit efekti saavutanud peale maksakahjustuste. Trüptofaani kasutamist alles uuritakse, senini pole talle üleüldist ravitoimet omistatud. On selge, et kõiki aminohappeid tasub saada kõrgväärtuslikust toidust. Just tasakaalustatud täisväärtusliku segatoidu tarbimine on eelduseks heale tervisele. Ka sportlastel ning treeneritel tasuks meeles pidada, et lihaste väljaarendamiseks on eelkõige vaja õigesti ja arukalt planeerida kehalist tööd, mitte aga aminohappeid üle tarbida. Oluline on ka tasakaalustatud ja täisväärtuslik toit, mis kindlustab nii energia kui ka vajalike valkude hulga.t võivad mõjutada. TOIDU SÜSIVESIKUD Et antud aineklassi enamikke esindajaid saab vaadelda süsiniku hüdraatidena siis võetigi
uriini, higi, roojaga. Keemiliselt koosneb inimese keha peamiselt veest ja orgaanilistest uhenditest (lipiididest, susivesikutest, valkudest, nukleiinhapetest). Vesi moodustab imikul kehamassist 75%, kasvuperioodi lopuks 65%, raugaeas 55%. Vett saadakse joogiga ca 1 liiter, tahke toiduga ca 1 liiter oopaevas; viimasest parineb nn oksudatsioonivesi, mida tekib susivesikutest 0,6 ml/g, valkudest 0,4 ml/g, lipiididest 1 ml/g. Keskmiselt voib votta tavalise segatoidu veesisalduseks 60%. Vesi eritatakse uriiniga (1 l), roojaga (0,1 l), perspiratio insensibilis’ega (nahk+kopsud) 0,5 ml・h-1・kg-1 (70 kg kaaluval inimesel viimast seega 0,9 l).Rohkem juues voib veekaivet suurendada, keskmisest valtimatust veevahetusest suuremaks tosta. Kui kaibe tous polnud ekstrarenaalsetest veekadudest (higistamine, hingamine, oksendamine,kohulahtisus) tingitud, tasakaalustab selle diureesi suurenemine. Neerufunktsioon baseerub kahel printsiibil:
annaabi.ee 
