Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Seened". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
seen, viljakeha, protistid, hüüf, seeneniit, toksiin, mürkaine, kübar, torukesed, mükoloogia, seeneteadus, prokarüoot, bakterid, eeltuumsed, eukarüoot, päristuumsed, oksüdatsioonil, mütseel, moodustav, pungumine, vegetatiivse, mükotoksiin, puitunud, hüüfidest, tuletael, lehtpuude, kottseened, kandseened, kandev, toetav, spoor, rakk, eoslehtRAKU EHITUS JA TALITLUS Mõisted Bakteritoksiin - mõnede bakterite poolt sünteesitav mürkaine. Bakteritoksiinid põhjustavad inimesel haigusi. Biotehnoloogia - rakendusbioloogia haru, mis kasutab mitmesuguste organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks. Biotõrje - üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Rakendatakse eelkõige taimekasvatuses kahjurputukate, aga ka umbrohu tõrjes. Eukarüoot organism (ka organismitüüp),mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine
koosnevad rakkudest. Selle kohaselt on rakud elu kõige väiksemad vormid (üksik rakk suudab toime tulla kõikide eluks vajalike funktsioonidega), seega kõike, mis pole rakk või rakkudest koosnev (näiteks viirus), ei saa lugeda elusaks. Rakuteoorial on kolm peamist komponenti : kõik elav koosneb rakkudest, rakud on kõige väiksemad elavad osakesed ja kõik rakud tulevad varem eksisteerinud rakkudest. Raku ehitus Bakteritoksiin - mõnede bakterite poolt sünteesitav mürkaine. Bakteritoksiinid põhjustavad inimesel haigusi. Biotehnoloogia - rakendusbioloogia haru, mis kasutab mitmesuguste organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks. Biotõrje - üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Rakendatakse eelkõige taimekasvatuses kahjurputukate, aga ka umbrohu tõrjes. Eukarüoot – organism (ka organismitüüp),mida iseloomustab rakutuuma ja
Baktertoksiin- mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine Biotehnoloogia- rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmisel Biotõrje- üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil Eukarüoot- organism, millel on rakutuum ja membraansete organellide esinemine. Nende hulka kuuluvad protistid, seened, taimed ja loomad. Golgi kompleks- membraanist koosnev päristuumse raku organell. Selles jõuab lõpule valkude töötlemine
Raku ehitus ja talitlus. Mõisted: tsütoloogia- rakuteadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. bakteritoksiin- mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine. biotehnoloogia- rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks biotõrje- üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Rakendatakse eelkõige taimekasvatuses kahjurputukate, aga ka umbrohu tõrjes. eukarüoot- organism(ka organismitüüp), mida iseloomustab rakutuum ja membraansete organellide esinemine. Protistid, seened, taimed ja loomad.
Mõisted: tsütoloogia(rakuteadus) - bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust ainurakne keha koosneb ühest rakust hulkrakne keha koosneb paljudest rakkudest mükoplasma bakter, üks pisemaid üherakulisi organisme prokarüoot organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid. eukarüoot organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Nende hulka nkuuluvad protistid, taimed, seened ja loomad. karüoplasma rakutuuma poolvedel sisus homoloogilised kromosoomid kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene autosoom kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost histoonid peamised kromosoomivalgud, need kaitsevad DNA'd ning aitavad kromosoome rakujagunemise ajal kokku pakkida nukleosoomne fibrill lahtikeerdunud kromosoom, mis koosneb DNA ja valgu (histooni)
8. Taimerakkude korrapärane väliskuju tuleneb neid ümbritsevast jäigast rakukestast ning seetõttu ei saa nende kuju olulisel määral muutuda. lk 55 1. Organismid jaotatakse eel- ja päristuumseteks rakutuuma esinemise järgi . Eeltuumsete ehk prokarüootsete hulka kuuluvad bakterid - neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure. 2. Päristuumsed ehk eukarüoodid on protistid, taime-, seene- ja loomariigiks. 3. Tsütoplasmas on hulgaliselt madalmolekulaarseid orgaanilisi ühendeid: aminohappeid, nukleotiide, mono- ja oligosahhariide, orgaanilisi happeid jt. Selles on esindatud ka kõik biopolümeerid: polüsahhariidid, valgus ja nukleiinhapped. Peale selle leiab tsütoplasmast mitmesuguseid ainevahetuse vaheprodukte, pigmente, regulaatoraineid ja lahustunud gaase. 4. Tuumaümbris koosneb kahest membraanist. Nendes on pooris, mille kaudu toimub ainetevahetus
Vakuoolid sisaldavad taime jää- ja varuained.Taime turgor tekib seetõttu, et vakuoolides on lahustunud ainete konsentratsioon kõrgem kui ümbritsevas keskkonnas, siis tekib osmootne rõhk, mis survestav rakukesta, tsütoplasmat ja membraani.Veepuudusel kasutab taime ära osa vett vakuoolist ja närbub, sest siserõhk langeb. Seeni on nii üherakulisi kui ka hulkrakseid, samuti seened evolutsioneeruvad kiirelt, seega tekib uusi liike pidevalt juurde.Hulkrakne seen koosneb seeneniitidest (hüüfidest), mis moodustab mütseeli ja viljakehadest, kus moodustuvad eosed.Üherakulised pärmseened on ümarad aga hulkraksete rakud on piklikud silindrikujulised. Samuti puuduvad rakkudel otsmised rakuvaheseinad ja seega koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. Seente looduslik tähtsus on suur, kuna seened on ühed peamised surnud rakkude lagundajad, lagundavad ka neid keemilisi ühendeid, mida teised organismid ei suuda (näiteks tselluloos ja ligniin)
Mükoloogia eksam 18.mai 2015 1. Sissejuhatus mükoloogiasse. Mükoloogia seeneteadus on seeni uuriv teadusharu. Jäämees elas umbes 5000 aasta tagasi. Ta kasutas seeni: kasekäsn, tuletael. Keskaegsed teadmised seentest: - seened ei ole iseseisvad organismid, nad on pigem taimede ja pinnase eritised - seened on mürgised kui nad kasvavad mürkmadude lähedal Persoon - termini ,,mükoloogia" looja. Fries - laiahaardeline seente süsteem. Bary - eksperimentaalne mükoloogia. Seente ontogenees. Seente morfoloogia. Kniep - tähtis panus seente seksuaalsuse ja geneetika uurimisel. Flemming - penitsilliini avastaja. Seente vanimate tõepäraste leidude vanus ulatub üle 500 milj. aasta. Kirjeldatud ca. 100 000 liiki, Eestist teda üle 6000 liigi. 2. Seente iseloomustus. Seened on üks eukarüootsete organismide riikidest. Seeneriiki eristatakse taimeriigist ja loomariigist. Erinevus on näiteks selles, et seentel koosneb rakukest kitiinist, taimedel
Algoloogia teadusharu, mis uurib vetikaid. Bakteriofaag viirus, mille peremeesrakus on Allantois (kusekott) üks lootekestadest, mis bakter. esineb selgroogsetel loomadel, sealhulgas ka Bakteritoksiin mõnede bakterite poolt inimestel. sünteesitav valguline mürkaine. Alleel ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest Biheeliks DNA molekuli sekundaarstruktuur, mis geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni moodustub vesiniksidemetega ühindatud kahe ahela isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalevad sama tunnuse eriviisilises keerdumisel. avaldumises
b)kromoplastiidid sisaldavad samuti pigmenti, kuid need pole rakulised c)leukoplastiidid on värvuseta, sisaldavad tärklist (kartuli leukoplastid) Kromoplastist on tingitud õite, lillede ja lehtede värvused. Kloroplasti ehitus- sisemembraan ja välismembraan. Sisemembraan moodustab lamelle, mis on üksteise peal. Seal paikneb klorofüll. Sisemuses on strooma. Mõisted: Bakteritoksiin- mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine. Biotehnoloogia- rakubioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimtegevusele vajalike ainete tootmiseks. Biotõrje- üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Rakendatakse eelkõige taimekasvatuses kahjurputukate, aga ka umbrohu tõrjeks. Eukarüoot- organism (ka organismitüüp), mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Eukarüootide hulka kuuluvad
BIOLOOGIA TÖÖ 3. Taimerakk, seened, bakterid. bakteritoksiin--mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine. biotehnoloogia--rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks. biotõrje--üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. hüüf--ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit. kloroplast--membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees (klorofülli sisaldav plastiid). kromoplast--membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente (karotinoide). Kuulub plastiide hulka. leukoplast--membraanidest koosnev taimeraku organell, milles pigmendid puuduvad. Kuulub plastiide hulka, sisaldab tihti varuaineid. mükotoksiin--mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine.
võrgustikust, vakuoolist ja mitokondrist. Taimerakk koosneb: rakku ümbritseb rakukest, rakumembraan, kloroplastist, tsütoplasmast, lüsosoomist, golgi kompleksist, raku tuumast, selle sees olevast tuumakesest, ribosoomidest, tsütoplasma võrgustikust, tsentraalvakuoolist ja mitokondrist. Eukarüoot organism (ka organismitüüp),mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Eukarüootide hulka kuuluvad protistid, seened, taimed, loomad. Raku sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga. Golgi kompleks - membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Pakib, sorteerib, väljastab tilgakeste kaudu aineid. Seal moodustuvad ka lüsosoomid. Homoloogiline kromosoom - kromosoom, mis sisaldab samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Hüüf - ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit.
Seened · päristuumsed organismid · nii ainu- kui hulkraksed · mikroskoopilised · heterotroofid ei tooda ise toitaineid · ei sisalda klorofülli => ei fotosünteesi · ~1,5 miljonit liiki · ei ole ei loomad ega taimed => eraldi liik: seened · mükoloogia teadusharu, mis uurib seeni Välisehitus: · koosnevad hüüfidest e. seeneniitidest (pikad torujad rakud) · mütseel e. seeneniidistik harunenud ja omavahel põimunud hüüfide kogum; headel kasvutingimustel tekib substraat (puu, muld...) · viljakeha tihedalt pakitud ja läbipõimunud hüüfide kogum sugulise paljunemise organ, kus asuvad eosed koosneb kübarast ja jalast
RAKUÕPETUS Mõisted: tsütoloogia, ainurakne, hulkrakne, prokarüoot, eukarüoot, karüoplasma, homoloogilised kromosoomid,, histoonid, nukleosoomne fibrill, aktiivne transport, transportvalgud, osmoos, difusioon, plastiidid, klorofüll, karotinoid, tsentraalvakuool, turgor, heterotroof, hüüf, mütseel, viljakeha, mükoriisa,, plasmiid, gaasivakuool,, piilid 1.Rakuteooria põhiseisukohad. 2.Milline osa on tsütoloogia arengus Baeril, Hookil, Leeuwenhoekil? 3.Millega on võimalik uurida rakke? 4.Kuidas jaotatakse organismid ehitusplaani alusel? 5. Milline on väikseim ja suurim rakk? 6.Tsütoplasma koostis ja ülesanded. 7.Rakutuuma ehitus ja ülesanded. 8.Tuumakese ülesanded. 9.Rakumembraani ehitus ja ülesanded 10. Tsütoplasmavõrgustiku tüübid ja nende ülesanded.11
Autosoom - kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat Bakteriofaag - viirus, mille peremeesrakuks on bakter Bakteritoksiin - mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine Bioaktiive aine - orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlusi Biogeneetiline reegel - selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe Bioloogia - teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid Bioloogiline surm - organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine
Autosoom - kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat Bakteriofaag - viirus, mille peremeesrakuks on bakter Bakteritoksiin - mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine Bioaktiive aine - orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlusi Biogeneetiline reegel - selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe Bioloogia - teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid Bioloogiline surm - organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine
Sissejuhatus mükoloogiasse Mükoloogia – seeneteadus Jäämees, Jäämees elas umbes 5000 aasta tagasi Ta kasutas seeni: Piptoporus betulinus-kasekäsn, Fomes fomentarius-tuletael keskaegsed teadmised seentest, -seened ei ole iseseisvad organismid, nad on pigem: -taimede ja pinnase eritised(exanthema) -seened on mürgised kui nad kasvavad mürkmadude lähedal Persoon (1761-1836) kui termini mükoloogia looja, Elias Fries (1794-1876), - Laiahaardeline seente süsteem Anton de Bary (1831-1888) (jt mükoloogia rajajad) - Eksperimentaalne mükoloogia, Seente ontogenees, morfoloogia, füsioloogia Hans Kniep - Tähtis panus seente seksuaalsuse ja geneetika uurimisel Alexander Flemming (1881-1955) penitsilliini avastaja. Seente vanimate tõepäraste leidude vanus ulatub üle 500 milj. aasta. Kirjeldatud ca. 100 000 liiki, Eestist teda üle 7000 liigi. Seente iseloomustus
lk 56-58 iseloomusta tsütoplasmat (lüh. küsimus) lk 53 iseloomusta rakutuuma(pikem). kromosoomid ja tuumakesed jne. lk 54-55 iseloomusta raku organelle, ehitus, talitlus, ülesanded. (tsütoplasma võrgustik , ribosoomid, lüsosoomid, mitokondrid, kolgi kompleks) lk 58-61 iseloomusta tsütoskeletti ja tsentrosoome. iseloomusta taimeraku spetsiifilisi ehituslikke osasid, lk 64.68( kloroplastid, kesta, plastiide, vakuoole) SEENERAKK Seeneteadus ehk mükoloogia Seenerakud on eukarüoodsed ehk päristuumsed. Seenerakud on heterotroofsed- toituvad valmis orgaanilisest ainest. Rakud on püsiva kujuga, st rakku ümbritseb kest. Seened on rakulise ehituse alusel nii ainuraksed kui hulkraksed (u. 1,5 milj. liiki) Raku kuju on väga mitmekesine. Võivad olla ümmargused, hargnenud, või pikad niitjad ehk hüüfid (kõrgematel seentel). SEENERAKU EHITUS Ehituslikult sarnane loomarakuga. Lisaks on seenerakul ümber kitiinist kest (elastne) ning esineb vakuoole
sõltu nende soost. Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Sellest kasutatakse kas valguseenergiat (fotosünteesija) või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat. Avalduv geen (geeniekspressioon) - geen, milles toimub RNA süntees. Bakteriofaag - viirus, mille peremeesrakus on bakter. Bakteritoksiin - mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine. Bentos - ehk põhjaelustik Biheeliks - DNA molekuli sekundaarstruktuur, mis moodustub vesiniksidemetega ühindatud kahe ahela keerdumisel. Binaarne nomenklatuur - Linné loodud hierarhilises elusolendite süsteemis kasutatav liikide nimetamisviis kahe ladinapärase sõnaga. Esimene sõna, mida kirjutatakse alati suure algustähega, tähistab perekonda, millesse liik kuulub, ja teine on liigiepiteet. Bioaktiivne aine - orgaaniline ühend (ensüüm, vitamiin, hormoon jt.), mis juba väikestes
Bakterite tähtsus Toiduainete, biotehnoloogiliste ravimite valmistamisel. Reovete puhastamine. Inimese nahal ja sees. Head naha peal- kasutavad seda, mis pole elus. Kui head eemaldada, siis tulevad halvad, kes ei soka vahet teha elusrakkudel ja eritistel. Mida on ühist seentel (eluvorm) ja heterotroofsetel bakteritel? Toimub rakuväline seedimine. ?kas on õige? Kõik seened muna, kott, kande, nutter, ikkes. Näide ka Loe alt poolt. Kottseene viljakeha ehitus Enamasti viljakeha tekkel moodustuvate hulgatuumsete, erinevate sugurakkudena käituvate hüüfitippude ühinemisel kanduvad üle tuumad, tekivad kakstuumsed hüüfid (=askogeensed hüüfid), neil karüogaamia ja meioosi järel arenevad kotteosed (enamasti 8 kaupa). Ikkesseen mille poolest nad erinevad kott- ja kandseentest ja millistel seentel on veel samasugune niidistik ja mis riiki need seened kuuluvad. Rakuvaheseinteta hulgatuumne seeneniit 1n. EI LEIA MILLISTEL VEEL SELLINE NIIDISTIK
molekulideks Homoloogiline kromosoom - kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene Hormoon - loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Eristatakse valgulisi ja steroidhormoone. Regulatoorseid aineid esineb ka teistes organismides Humoraalne regulatsioon - organismi elundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahel Hüüf - ühest vi mitmest rakust koosnev seeneniit Juveniilne staadium - lootejärgse arengu etapp. Selgroogsed loomad kasvavad, täiustub elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus. Katteseemnetaimedel areneb välja juurestik, toimub varre pikkus- ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed Karüokinees - rakujagunemise käigus esinev rakutuuma jagunemine Karüoplasma - rakutuuma poolvedel sisus Kliiniline surm - inimese bioloogilisele surmale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südame
juures.) Reproduktiivses faasis paljunevad suguliselt või suguta. Suguta paljunemine toimub koniidiatega (ka spoorid e. eosed), suguline nõuab keeruliste rakustruktuuride olemasolu. Seente hôimkonnad. Nende hôimkonnasisene mitmekesisus, tähtsus ja kasutamine. Seened kui polüfüleetiline organismirühm. Hõimkond seened- Mycophyta. Seeni on üle 100 000 liigi. See on sugulusorganismide rühm, mida segeli käsitletakse eraldi riigina. Seente uurimisega tegeleb mükoloogia. Seente päritolu pole veel lõplikult selgitatud. Arvatakse, et nad on tekkinud polüfüleetiliselt. Ühed rühmad põlvnevad klorofüllita viburloomadest, teised vetikatest. Ehitus. Seente tallust nim mütseeliks ehk seeneniidistikuks. Mütseel koosneb peenetst harunevatset niitidest hüüfidest. Enamikul seentel on hüüfide kestad keerulisema koostisega: algelisematel koosnevad nad pektiinainetest, kõrgematel arenenutel tselluloosi
G. Mendel- avastas geenid, nende pärandumise ja avaldumise seaduspärasused T.Morgan- geenide pärandumine kromosoomis, äädikakärbsed M.Calvin- pimedusstaadiumi reaktsioonid rakuteadus-tsütoloogia Kõik organismid on rakulise ehitusega. Rakuteooria seisukoht: *Rakk saab tekkida ainult rakust, *Uued rakud tekivad jagunemise teel, Organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. * Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Rakkude mitmekesisus. Üherakulised- bakterid, protistid Hulkrakulised- taimed,seened,loomad Üks kõige pisem üherakuline organism on mükoplasma Üherakulistel on iseloomiliku välimusega-kingloom, silmviburlane, amööb Eeltuumsed ehk prokarüoodid(ilma tuumata)- bakterid Päristuumsed ehk eukarüoodid- protistid, taime-, seene-, loomariik Loomarakk(päristuumne) Tsütoplasma-koostis vesi, selles on lahustunud orgaanilised, anorgaanilised ained. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks, tsütoplasmas
Kuuldes sõna ,, S e en" tulevad k õigepealt m e elde jala ja kübaraga seened m etsas. Ne mad on tõesti seeneriigi kõige tuntumad esindajad, kuid ole mas on veel palju teisi seenerüh mi, näiteks hallitusseened, trühvlid. Suure m osa seeni on hulkraksed, ent on ka ainurakseid organis m e. Se ente keha koosneb ena masti pikarakulistest seeneniitidest. Rakke ühendavad o mavahel tillukesed poorid rakuvaheseintes. Se eneniite ni metatakse h üüfideks. Kui seeneniit seene keha m o odustades haruneb, siis tekib seeneniidistik ehk m ütsul. Seda võib piltlikult ette kujutada, kui vaadata pesunuustikut, mille iga kiud vastaks seeneniidile ja kogu nuustik seeneniidistikule. Se ened on heterotroofsed organis mid nagu m eie ise ja teised loo mad. Järelikult peavad seened toituma juba val mis orgaanilistest ainetest. Siiski k õik seened ei tee seda ühel ja sa mal viisil. Mõned võtavad mulla huumust toitu, teised surnud
Kuhu kuuluvad loomad (kõige enam putukaid, rohkem kui muud kokku), prokarüoodid (kõige vähem, seened, taimed ja protistid). Süsteemse taimede, loomade ja mineraalide hierarhilise klassifikatsiooni tegi 1735 a Carl von Linne. See on kasutusel tänapäevani. See põhineb organismide välistel tunnustel. Järjekord: ELU TUNNUSED: 1. Rakuline ehitus - rakk on väikseim elusüksus. Rakkude hulga järgi jaotatakse elusorganismid: • ainurakseteks (bakterid, algloomad e. protistid, ainuraksed vetikad, ainuraksed seened) • hulkrakseteks (enamik taimi, loomi ja seeni). Ainuraksus on primaarne - hulkraksus tekkis 700 - 900 miljonit aastat tagasi. 2. Sisemine keeruline organiseeritus - keeruline ehitus, talitlus ja regulatsioon. 3. Aine- ja energiavahetus - väliskeskkonnast võetakse aineid, mis muudetakse välise või sisemise energia arvel keerulisteks kehaomasteks aineteks. Ainevahetus - organismi
Toiduainete, biotehnoloogiliste ravimite valmistamisel. Reovete puhastamine. Inimese nahal ja sees. Head naha peal- kasutavad seda, mis pole elus. Kui head eemaldada, siis tulevad halvad, kes ei soka vahet teha elusrakkudel ja eritistel. Kui asi segane, siis vaadake http://www.tpu.ee/~toenu/matbot/Virus_Bakter.htm 10. Hõimkond seened- Mycophyta. Seeni on üle 100 000 liigi. See on sugulusorganismide rühm, mida segeli käsitletakse eraldi riigina. Seente uurimisega tegeleb mükoloogia. Seente päritolu pole veel lõplikult selgitatud. Arvatakse, et nad on tekkinud polüfüleetiliselt. Ühed rühmad põlvnevad klorofüllita viburloomadest, teised vetikatest. Ehitus. Seente tallust nim mütseeliks ehk seeneniidistikuks. Mütseel koosneb peenetst harunevatset niitidest hüüfidest. Enamikul seentel on hüüfide kestad keerulisema koostisega: algelisematel koosnevad nad pektiinainetest, kõrgematel arenenutel
pirnid, seemneteta viinamarjad. 3. Eluslooduse suurrühmitused: esmane eluvorm, riik. Rühmitamise alused: ülejäägi-, eluvormi ja evolutsiooniline meetod. Riikidesse jaotamise võimalusi: a) 2 riiki: loomad, taimed = ülejäänud- ülejäägimeetod b) 3 riiki: loomad, seened, taimed = ülejäänud- ülejäägimeetod c) 4/(5) riiki: loomad, seened, taimed, bakterid, (viirused) - eluvormi meetod d) 5 riiki: loomad, seened, taimed, protistid = ülejäänud eukarüoodid, bakterid e) palju: loomad, seened, taimed, esiviburlased, punavetikad, limaseened, erinevad bakterite rühmad... - evolutsiooniline meetod 4. Kes on taim? Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. 5. Taime, looma ja seene kui eluvormi omavahelised erinevused.
6) Mitoosi küsimus võrdluses meioosiga. 7) Kuidas on seotud mitoos ja kasvamine. 8) Tooge välja kaks eriaspekti, miks mitoos on organismide jaoks oluline. EOSELINE PALJUNEMINE: Mittesugulise paljunemise viis, mis toimub eriliste üherakuliste struktuuride (eoste) abil ja mis esineb seentel ja eostaimedel. Eoseline paljunemine seentel: 1) alamad seened ehk hallikud hallik on seene nimetus, hallitus on seen koos substraadiga. Eosed tekivad eoslas ehk sprangiumis katva loori rebenemisel lendavad kõik eosed korraga välja. Selline paljunemine on omane nutthallikule, kasvab toiduainetel. Hüüfidel puuduvad rakuvaheseinad. Suur hallikukogum on tegelikult üks rakk! (hulktuumne). 2) eosed moodustavad lülilised koniidikandjad eosed vabanevad järk-järgult väga optimaalsete tingimuste puhul. Tavaliselt kui on tegemist lüliliste koniidikandatega siis on tegemist hulkraksete seentega nt
2. ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA ( Õ 11-13) Meil on seda vaja selleks, et tundma õppida erinevaid taime ja looma liike ning sellega tegeleb bioloogia haru süstemaatika. Elusorganismide süsteem on inimese koostatud muutuv süsteem. Maailmas elab kokku ligi 10 miljonit liiki. Süsteem on koostatud elusorganismide ajaloolise arengu järgi. Elusorganismidel on 5 riiki: bakterid (lihtsaima ehitusega organismid ja nende rakkudes puudub tuum), loomad, protistid (lihtsa ehituse ja talitlusega organismid, kes ei sobi seene-, taime-, ega loomariiki), taimed, seened. Organismide süstemaatiline jaotus kassi näitel: Riik: loomariik Hõimkond: keelikloomad Klass: imetajad Selts: kiskjalised Sugukond: kaslased Perekond: kass Liik: kodukass Liik on sarnased isendid, kes elavad samal territooriumil ning kes annavad omavahel viljakaid järglasi. 3. RAKU EHITUS ( Õ 6-11) Kõik organismid koosnevad rakkudest
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja sulades maha jäetud. Pinnaka
kaotanud. 3. Eluslooduse suurrühmitused: esmane eluvorm, riik. Rühmitamise alused: ülejäägi-, eluvormi ja evolutsiooniline meetod. Taimeriigi käsitlused erinevas mahus. Riikidesse jaotamise võimalusi: a) 2 riiki: loomad, taimed = ülejäänud- ülejäägimeetod b) 3 riiki: loomad, seened, taimed = ülejäänud- ülejäägimeetod c) 4/(5) riiki: loomad, seened, taimed, bakterid, (viirused) - eluvormi meetod d) 5 riiki: loomad, seened, taimed, protistid = ülejäänud eukarüoodid, bakterid e) palju: loomad, seened, taimed, esiviburlased, punavetikad, limaseened, erinevad bakterite rühmad... - evolutsiooniline meetod 4. Taime, looma ja seene kui eluvormi omavahelised erinevused. Taimed erinevad loomadest ja seentest, sest nad toituvad autotroofselt. Seene ja looma vahe on see, et loomad seedivad sees. Enda sees saab seedida toitu, millest saab piisavalt vajalikke aineid, mida tasub kaasas kanda
4) Viirusosakeste aktiivne väljutamine kehast (kõhulahtisus) 5) Aktiivkaitse (antikehad, õgirakud) 6) Kunstlik kaitse (vaktsineerimine) a. Viirusosakestega b. Valmis antikehadega Viiruste jaotus: 1) Nukleiinhappe järgi · DNA rõugeviirus, herpesviirus, papilloomi viirus · RNA gripp, HIV, marutõbi 2) Tõvestavast objektist: · Bakteriviirus · Seen, taim, loom Rakubioloogia ...uurib rakkude ehitust ja talitlust ehk rakkude eluavaldusi. Kõikides rakkudes esineb 4 süsteemi: 1) Reproduktsiivne ehk paljunemine 2) Piiristav põhineb kestadel ja membraanil 3) Metaboolne põhineb ensüümidel 4) Energeetiline (põhineb ATP-l) Struktuuri tasemelt jagunevad kõik rakud: 1) Eeltuumsed ehk prokarüoodid 2) Päristuumsed ehk eükarüoodid Olulisemad erinevused: - Tuuma olemasolu puudumine
Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused 1. Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng Mikro väike Bio elu Logos õpetus Teadus väga väikestest palja silmaga mitte nähtavatest organismidest, mikroobidest. Mikroobid on ühed algelisemad elusloomad maa peal. Mikrobioloogiat saab jagada bakterioloogia, mükoloogia, viroloogia, algoloogia. Bakterioloogia - uurib baktereid. Mükoloogia - uurib hallitusseeni. Viroloogia uurib viiruseid Algoloogia uurib lihtsamaid vetikaid jm. Mikrobioloogia ajalugu Mikrobioloogia isaks peetakse Anthony von Leuwenbock'i, avastas bakterid, vere- ja spermarakud, mikroskoopilised ümarussid ja keraloomad. Raamat " Looduse seadused". Tegi algelisi mikroskoope. Louis Pasteur ( 1822-1895 ) tõi esimesena välja mikroorganismide osi ainete keemilisel muutumisel hja haigestumisel
annaabi.ee 
