teenuseid ja töökohti. KÜ aluseks on kodanikualgatus, tegevuson vabatahtlik ja oma algatusel, selle kaudu in.teostavad end ja sisutavad vaba aega. Organisats. Ei tohi kasumit teenida. Kolmas sektor on oluline tööandja paljudes maades, nt. SB,Sm,Usa.Eestis on hõivatud 4-5% tööjõust. Kuna kolmas sektor on seotud kõigi töösfääridega, siis KÜ väljajätmisel riik ei toimiks enam. Moodne riik tunnustab kodanikuühendusi oma partneritrena, kaasab neid seadusloomesse,rahastab neid, aitab luua infrastruktuuri ja tugivõrgustikke. PARTNERLUSEST JÄI KIRJUTAMATA 4.Ühiskonna kihistus: mõiste, klassid ja staatused. Sotsiaalne kihistumus e. Stratikatsioon- teatud üh.tüübile iseloomulik rahvastikujaotus, kus teatavate sotsiaalsete tunnustega inimrühmad on järjestatud kihtidesse e.straatumitesse vastavalt neile kuuluvatele majanduslikele, kultuurilistele v poliitilistele ressurssidele. Klassid ja staatused
Kui ta oleks aga võtnud selle eseme ostmiseks laenu, siis oleks järelmaks olnud intressiga. Vastastikusel usaldusel sai see vanur aga uue asja ning summa, mille ta tagasi maksma pidi, oli ilma intressideta. Kolmas sektor on tihedalt seotud avaliku sektoriga ehk riigiga. Ilma koostööta riigi ja kodanikuühenduste vahel ei suudaks ühendused viia oma huvisid poliitikasse. Riik kaasab kodanikuühendusi- ja organisatsioone valitsemisesse ja ka seadusloomesse. Kodanikuühiskond aga täiendab parteide tegevust ja nii toimubki nendevaheline koostöö. Avalik ja kolmas sektor on just kui partnerid. Riikides on palju probleeme, millega riik ise võib-olla ei jõua tegeleda ja siis aitavadki riiki kodanikuühendused, mis n.ö pehmendavad sotsiaalseid probleeme ja aitavad leida neile lahendusi. Kodanikuühiskond mõjutab ka poliitiliste otsuste langetamist. Kuigi kodanikuühendused ei tegutse tulu teenimise nimel, võib riik neid ikka rahaliselt toetada
15. Millised on riigipoolse majadusellu sekkumise võimalused? Majandus ei toimiks, kui ettevõtted ei kasutaks üksteise toodangut uute kaupade tootmiseks või kui kauplemine (raharinglus) üldse puuduks. Majandus vajab koostööd, ülikoolide ja uurimisinstituutidega, aga ka haridusspsteemiga, et koolitada ettevõtetele vajalike kutseoskustega tööjõudu. Arenenud demokraatlikud riigid tunnustavad kodanikuühendusi oma partneritena. Riik kaasab neid seadusloomesse, toetab neid rahaliselt, aitab luua infrastruktuuri ja tugivõrgustikke. 16. Mille poolest erineb kodanikuühiskonna poliitiline määratlus? poliitiline määratlus on iga inimese enda asi ja seda saab teha vaid siis, kui tunnetatakse selleks vajadust ja veendumust, et selline väljendusvorm on sobiv ja aus. Mitte vältimatu ega kasulik. 17. Mille poolest erineb seltsing oma ülesehituselt mittetulundusühingust?
ühiskonna majanduslikku arengut. Kodanikuühiskond- Ühiselu valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit. KÜ poliitilises tähenduses- see rõhutab, et tõeline demokraatia vajab lisaks valimistele ja erakondade tegevusele veel teisigi kanaleid rahva kaasamiseks otsustamisse. KÜ majanduslikus mõttes- Mittetulundussektor; eesmärk pole tulla võimule ega kasumit teenida. Riik kaasab kodanikuühendusi seadusloomesse, toetab neid rahaliselt, aitab luua infrastruktuuri ja tugivõrgustikke. Sotsiaalne kihistumine-Mitmed ühiskonna jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse. Sotsiaalne mobiilsus- tähendab inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise. (horisontaalne- ühest linnast teise; ühest majandusharust teise; vertikaalne- lihttöölisest spetsialistiks; keskklassist kõrgklassi) Klassid: Eliit- kõrge staatusega grupp
saadava tulu abil rikkust ringi. 6. Mis on kodanikuühiskond? Kuidas ta toimib? Ehk tsiviilühiskond avaliku elu valdkond, mis eristub avalikust sekrotist ning erasektorist, kodanikuühiskonna moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. 7. Millised on kodanikuühiskonna ja riigi suhted? Demokraatlikud riigid võtavad kodanikuühendusi oma partneritena, kaasavad neid seadusloomesse, toetavaid neid rahaliselt. 8. Mida töhendab ühiskonna kihistus ja millisteks klassideks jaguneb tänapäeva ühiskond? Kuidas on võimalik inimgruppe veel eristada? Ühiskond on kihistunud kui inimesed jagunevad erinevatesse kihtidesse , kas siis majandusressusrsside, elustiili, päritolu põhjal. Keskklass tegelevad kõrget kvalifikatsiooni nõudva tööga Eliit juurdepäes riigivõimule, võimu mõjukus
(Nende õiguste järgimist ei tohi riik takistada ega keelata) Kodanikuühiskond(KÜ) sotsiaalse elu valdkond, mis on vabatahtlik, isekorraldav ja autonoomne riigi suhtes. Kodanikuühiskonna tunnuseks on huvigrupid, kelle kaudu on inimesed kaasatud riigi ja ühiskonna juhtimisse, olles osaline otsustamisprotsessis ja tagades poliitiliste või ärihuvide avaliku huviga kooskõlla viimisse. Näide kodanikuühenduste kaasamisest riigi valitsemisse: Riik kaasab kodanikuühendusi seadusloomesse. Nad mõjutavad poliitikat osaledes seadusellnõude väljatootamisel ja avaldades oma seisukohti valitsuse poliitika kohta. Miks on kodanikuühendused riigile vajalikud? *Kontrollivad, piiravad ja tasakaalustavad riigivõimu tegevust. *Kodanikuühendused teevad koostööd volikoguseda ja suhtlevad erakondadega. Seaduslikud meetodid, millega kodanikuühendused saavad mõjutada riigi poliitikat *osaledes seaduseelnõude väljatöötamisel. *Avaldades oma seisukohti valitsuse poliitika kohta
ning nende otsuseid erakonna kasuks pöörata. 2. Mihkel Solvak ”Kakskümmend aastat Riigikogu: kas tööparlamendist kõneparlamendiks?“ 1. Taasiseseisvumisega kaasnes vajadus uute seaduste ja regulatsioonide järgi ning parlamendi keskne roll oligi tegeleda seadusloomega, mis liigitas Riigikogu tööparlamendi alla. Aastate möödudes on seadusandlik võim taandunud täitevvõimu ees ja valitsus on sekkunud aktiivselt seadusloomesse, mistõttu tööparlamendile omased funktsioonid on kadumas ning on näha 1 Seminaritöö 1 tendentsi kõneparlamendiks muutumisele. Selleks annab alust avalike debattide rohkus täiskogul ja järelvalve valitsuse töö hindamisel. 2
40 Kolmas sektor ei tohi teenida kasumit 41 St kasumit ei või oma liikmetele välja jagada 42 Mittetulundussektor on suur tööandja Sbr-s, Sm-l, USA-s 43 Eestis on klmandas sektoris hõivatud 4-5% 44 Kas erakonnad on osa kolmandast sektorist? parteid pigem kuuluvad 45 kodanikuorganisatsioonide juurde 46 Arenenud riigid tunnustavad kodanikuühendusi oma partneritena 47 Kodanikuühendusi kaasatakse seadusloomesse 48 Oluline on KÜ-ste asjatundlikkus oma tegevusvaldkonnas 49 Neid toetatakse rahaliselt KÜ tavalisem definitsioon on, et see on selline ühiskond, kus kolmas sektor on tugev 50 KÜ on demokraatia tagatis, st kontrollib, piirab ja tasakaalustab riigivõimu 51 Avaliku ja kolmanda sektori vahelise partnerluse põhimõtted: o KÜ tagab ühiskonna mitmekesisuse, selle kaudu saavad väljundi erinevad
majanduslikult või rahvusvaheliselt olulises küsimuses. g) Riigikogu kantselei- koosneb riigiametnikest, kelle ülesandeks on luua Riigikogule tingimused tema põhiseaduslike funktsioonide täitmiseks (asjaajamine, dokumendihaldus jne). Parlamendi peamiseks ülesandeks on seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine. • Parlamendi TEINE oluline ülesanne on erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadusloomesse. Üks päev on saadikutel istungivaba, et kohtuda oma valijatega, et esindada nende huve. • 3. PARLAMENDI ÜLESANNE ON järelevalve valitsuse üle. Otsese kontrolli vormid: • Õigus avaldada umbusaldust ministrile • Parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse moodustamisel • Õigus vastu võtta seadusi, kuigi need erinevad valitsuse seisukohtadest • Ainuõigus vastu võtta riigieelarve ( raha valitsuse tegevuseks)
sotsiaalselt, kultuuriliselt, majanduslikult või rahvusvaheliselt olulises küsimuses. g) Riigikogu kantselei- koosneb riigiametnikest, kelle ülesandeks on luua Riigikogule tingimused tema põhiseaduslike funktsioonide täitmiseks (asjaajamine, dokumendihaldus jne). Parlamendi peamiseks ülesandeks on seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine. • Parlamendi TEINE oluline ülesanne on erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadusloomesse. Üks päev on saadikutel istungivaba, et kohtuda oma valijatega, et esindada nende huve. • 3. PARLAMENDI ÜLESANNE ON järelevalve valitsuse üle. Otsese kontrolli vormid: • Õigus avaldada umbusaldust ministrile • Parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse moodustamisel • Õigus vastu võtta seadusi, kuigi need erinevad valitsuse seisukohtadest • Ainuõigus vastu võtta riigieelarve ( raha valitsuse tegevuseks)
Kuigi sellist riiki nimetatakse ametlikult kuningriigiks, vürstiriigiks (Monaco) või hertsogiriigiks (Luksemburg), ei erine selline riik laias laastus parlamentaarsest vabariigist, sest võimu teostatakse ka neis riikides demokraatlikult: seadusi võtab vastu parlament. Ühendatud Kuningriigis on parlament kahekojaline: seadused sünnivad alamkojas nimega the Commons ja need kinnitatakse ülemkojas the Lords. Monarh (kuningas v kuninganna) ei sekku seadusloomesse. Pole ju tähtis, kuidas esindusfunktsiooniga riigipead kutsutakse. Elizabeth II ei juhi riiki, seda teeb peaminister Gordon Brown. Kuninganna üksnes esindab riiki (reisib, lõikab linte, jagab ordeneid, avab tähtsaid istungeid jms). Linna või valla tasandil teostatakse demokraatlikes riikides võimu samamoodi nagu riigis. Seda võimu nimetatakse kohalikuks e. MUNITSIPAALVÕIMuks. Kohalikel e. munitsipaalvalimistel
riiki nimetatakse ametlikult kuningriigiks, vürstiriigiks (Monaco) või hertsogiriigiks (Luksemburg), ei erine selline riik laias laastus parlamentaarsest vabariigist, sest võimu teostatakse ka neis riikides demokraatlikult: seadusi võtab vastu parlament. Ühendkuningriigis on parlament kahekojaline: seadused sünnivad alamkojas nimega the Commons ja need kinnitatakse ülemkojas the Lords. Monarh (kuningas v kuninganna) ei sekku seadusloomesse. Pole ju tähtis, kuidas esindusfunktsiooniga riigipead kutsutakse. Elizabeth II ei juhi riiki, seda teeb peaminister Theresa May. Kuninganna üksnes esindab riiki (reisib, lõikab linte, jagab ordeneid, avab tähtsaid istungeid jms). Ka meil ei juhi riiki president Kersti Kaljulaid, vaid peaminister Jüri Ratas. Linna või valla tasandil teostatakse demokraatlikes riikides võimu samamoodi nagu riigis. Seda võimu nimetatakse kohalikuks ehk MUNITSIPAALVÕIMuks
t nende kitsendamist olukorras, kus riigi raske majandusliku olukorra tõttu ei ole tegelikkuses võimalik tagada kõigile isikutele asjatundliku ja usaldusväärse õigusteenuse õigeaegne ja piisav kättesaadavus. See on riigi valikute küsimus. Advokatuur on siinkohal valmis olema riigile konstruktiivne partner, kutsudes kõiki asjassepuutuvaid ins- titutsioone üheskoos leidma mõistlikke lahendusi. Järgmisena advokatuuri jaoks väga olulisest valdkonnast: kaasatusest seadusloomesse ja riigis olu- liste õigusküsimuste lahendamisse. Eesti Vabariigi õiguskantsler aastatel 2001–2008 Allar Jõks, esinedes tervituskõnega advokatuuri üldkogul 13. märtsil 2007, on märkinud: „Avalikkus usub, et ka advokaadid tunnevad endas tuikavat lõpuni põlemise püha piina. Avalikkus loodab, et nii eraldivõetuna kui ühen- dusena advokaadid võtaksid sõna ühiskonna jaoks olulistel teemadel.“ Jõks jätkas: „Advokaadi roll riigi 23 Justiitsministeeriumi haldusala
Ka otsustab EK iseseisvalt, kuidas EL-i uued õigusaktid ette valmistatakse : kas nad tehakse valmis EK ametliku töö vormis või palkab EK selle töö tegemiseks kõrvalisi nn lepingulisi eksperte ja konsultante. Viimasel ajal ongi kujunenud EK-s olukord, kus seadusloome protsessis kasutatakse abiks töörühmi, mis koosnevad eri liikmesriikide ekspertidest. Sellised eksperdid samas ei esinda oma riigi valitsusi vaid nende ülesandeks on seadusloomesse viia sisse oma riigi eripärast tulenevaid erisoove ja eritingimusi. Juba kehtivate EL-i õigusaktide muutmise ettevalmistus toimub reeglina EL-i alalistes ekspertkomiteedes. Kui EL-i Nõukogu delegeerib seadusandluse muudatuste täpsemat kehtestamist puudutava õiguse EK-le, asutatakse tavaliselt liikmesriikide ekspertidest koosnev komitee, kelle ülesandeks on EK võimupiirkonna kasutamise täpne kontrollimine. Mõnes valdkonnas tegutsevad sellised ekspertkomiteed ka
(otsedemokraatia) n Kodanikeühiskond peaks osalusdemokraatlikus ühiskonnas täitma erinevaid rolle tegutsema avalikku võimu tasakaalustava ja kontrolliva jõuna, oma tegevusala ja liikmete probleemide ja huvide vahendajana, osalema aktiivselt asjakohaste poliitikate väljatöötamises ja elluviimises Osalusdemokraatia n Osalusdemokraatlikus ühiskonnas peaks ühenduste kaasamine poliitikate kujundamisse ja seadusloomesse täitma mitmeid eesmärke n Kaasamine võimaldab avalikul võimul saada poliitikate ja regulatsioonide väljatöötamisel arvamusi, infot, ettepanekuid erinevatelt osapooltelt, kontrollida regulatsioonide tegelikkusele vastavust ja rakendumise potentsiaali, tagada toimimise läbipaistvus ning suurendada usaldust riigi suhtes n Osalemine võimaldab ühendustel teha oma probleemid ja
menetlus ranges vastavuses Riigikogu kodukorra seadusega. Maksuseaduste muutmisel tuleb läbi viia põhjalik analüüs muudatuste majandusliku mõju kohta, samuti tuleb analüüsida, milliseid probleeme võib muudatuse rakendamine praktikas kaasa tuua. Tähtsamate ja põhimõtteliste muudatuste kohta tuleb anda seaduseelnõu seletuskirjas põhjalik ja arusaadav selgitus. Maksuhaldur peab tähtsamatest muudatustest üldsust teavitama enne muudatuste jõustumist. Seadusloomesse tuleb rohkem kaasata praktikuid, kes oskavad hinnata muudatuste mõju maksumaksja ja maksuhalduri igapäevasele tööle. Samuti tuleb rohkem kasutada välisriikide kogemust ning võtta üle sellest parim. Seaduste arusaadavuse tagamiseks ja tõlgendusprobleemide vältimiseks tuleb rohkem rõhku panna eelnõude ja seletuskirjade keelelisele toimetamisele. Ainult korrektses ja õiges eesti keeles kirjutatud seadus saab olla maksumaksjatele üheselt arusaadav.
51%, IRL ja SDE 42% ajast. Keskerakond on olnud valitsustes 25% kogu ajast. Ajaarvamine käib alates 1992. aastast. Valitsustes on kokku olnud 189 ministrikohta. 23% ministrikohtadest on olnud Reformil ja IRLil. Sõltumatud ministrid - need kes astuvad valitsusse ja parteisse, alles pärast valimisi ja saavad nii ministriks. Hetkel Jüri Pihl ja eelmises valitsuses Toivo Maimets. Eri persoone on olnud valitsustes 106. Valitsuste ettepanekte rohkus seadusloomesse on näha kasvu, esimene valitsus tegi ettepanekud 56% seaduseelnõudele, tänapäeval aga juba 71%. Valitsuste lahkumine Kõige tavalisem on valitsuste lahkumine seotud valimistega. Pärast valimistulemuste ametlikku kinnitamist on valitsus kohustatud esitama lahkumisavalduse, mille president koheselt rahuldab. Umbusaldamine üks viiendik Riigikogu koosseisust peab andma oma allkirja valitsuse umbusaldamiseks (21 inimest sama suurus on ka Riigikogus presidendikandidaadi esitamiseks)
organisatsioonides, korteri-ja suvilaühistutes on vabatahtlik. Inimesed osalevad neis selleks, et tunda end aktiivsena ja teda puudutavate küsimuste otsustamisel sõna sekka öelda, või lihtsalt veeta sisukalt vaba aega. Ka demokraatlik võimukorraldus vajab kodanikuühenduste ja -organisatsioonide kaasamist valitsemisse. Seepärast tunnustavad arenenud demokraatlikud riigid kodanikuühendusi oma partneritena. Riik kaasab neid seadusloomesse, toetab neid rahaliselt, aitab luua infrastruktuuri ja tugivõrgustikke. Seejuures ei seata toetuse tingimuseks poliitilist ustavust valitsusparteile, vaid ainult kodanikuühenduse asjatundlikkust oma tegevusvaldkonnas. Partnerlus avaliku ja kolmanda sektori vahel omab erinevates maades erinevaid vorme, ent põhimõtted, millest riigi ja kodanikuühenduste suhted peaksid lähtuma, on sarnased. · Kodanikuühiskond on ühiskonna mitmekesisuse hoidja, sest selle kaudu leiavad väljundi erinevad
rikkust ringi. 6. Mis on kodanikuühiskond? Kuidas ta toimib? Ehk tsiviilühiskond avaliku elu valdkond, mis eristub avalikust sekrotist ning erasektorist, kodanikuühiskonna moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. 7. Millised on kodanikuühiskonna ja riigi suhted? Demokraatlikud riigid võtavad kodanikuühendusi oma partneritena, kaasavad neid seadusloomesse, toetavaid neid rahaliselt. 8. Mida töhendab ühiskonna kihistus ja millisteks klassideks jaguneb tänapäeva ühiskond? Kuidas on võimalik inimgruppe veel eristada? Ühiskond on kihistunud kui inimesed jagunevad erinevatesse kihtidesse , kas siis majandusressusrsside, elustiili, päritolu põhjal. Keskklass tegelevad kõrget kvalifikatsiooni nõudva tööga Eliit juurdepäes riigivõimule, võimu mõjukus Alamklass teevad lihtsat tööd , saavad vähe palka, haridustase on madal 9
Huvigruppide konfliktivõime kas konkreetsel grupil on võimalusi rakendada mingeid sanktsioone, kui seadusandlik organ ei ole nõus nende huvisid arvesse võtma või kui alguses tundus, et neid arvestatakse aga hiljem seaduseprojektis jäid nende huvid kõrvale. Nõrkadel sotsiaalsetel gruppidel see võime puudub (pensionärid, töötud, koduperenaised). Materiaalses mõttes seadusloome on administratsiooni kätes. Sellest, kuivõrd huvigrupid seadusloomesse kaasatakse, oleneb see, kui efektiivne saab olema üks või teine seadus. Et seadus oleks efektiivne, pööratakse tähelepanu sotsiaalsele tegelikkusele enne seaduse kirjapanekut peaks pilgu peale heitma ühiskonnale. · Tuleks uurida, millised objektiivsed põhjused sunnivad seda õigusnormi looma ja milliste klasside, sotsiaalsete gruppide huvid peegelduvad selle normi loomise idees.
Igal inimesel on oma väärtustehierarhia, milles ühed väärtused on teistest olulisemad ja kõrgemad. Sõltumata sellest, kas inimene seda süsteemi endale täielikult teadvustab või mitte, käitub ta instinktiivselt selle järgi. Väärtused võimaldavad hinnata teiste tegusid, sotsiaalse grupi liikmete sobilikkust ja võimalust alustada koostööd, taotleda sotsiaalset staatust ja täita oma sotsiaalseid rolle. SEADUSLOOME SOTSIOLOOGILISED PROBLEEMID Seadusloomesse peaks efektiivsuse mõttes kaasama terve ühiskonna. Ühiskonna kaasamine on võimalik erinevate huvigruppide arvestamisega. Samas kõik grupid pole läbilöögivõimelised. See oleneb huvigruppide konfliktivõimest. Hääle kuuldavaks tegemiseks peab olema vahendeid. Kõige vähem läbilöögivõimeline grupp on pensionärid, koduperenaised, puuetega inimesed. Õiguse efektiivsus suhe õigusnormides sisalduvate eesmärkide ja nende sotsiaalses praktikas realiseerimise tulemuse vahel.
annaabi.ee 
