lupja. Lubja kogus on nõrgalt ja kekmiselt seotud pinnaste puhul umbes 5%, tugevalt seotud pinnastel oluliselt kõrgem -15 kuni 20 % Suur savi sisaldus vajab hüdroskoopsuse neutraliseerimiseks palju lupja, ki kogus on väike suureneb vaid poorsus, mille tulemusel suureneb ka vee juurdevoo. Tulemuseks on külmakelisuse suurenemine. Lubja raksioon savika pinnasega on aeglane, mistõttu soovitud tulemus ei selgu 10 nädalat. Kavartspeenpinnased koos mõõduke savisisaldusega on sobivad tsementabiliseerimiseks 6-8 % tsement väldivad täiesti jääläätsede tekkimise, külmakrkeohu ja tugevuse langemise niiskuse toimel. Stabiliseerimisel eelduseks on pinnase sujuv terakoostis mis vähendab pinnase poorsust. Bituumenstabiliseerimise toime siisneb pinnaseosakeste kaitsmise vee eest. Bituumenit kasutatakse tavaliselt kas emulsioonina või vahtbituumenina. On leitud, et kattekontruksiooni tavalne külmakerge ei mõjuta oluliselt katte
Kuna asukoht on merele suhteliselt lähedal on mullastik suhteliselt savine ja liivane. Liivmullad on sageli kuivad, toitainetevaesed ning kiire äravooluga. Kapillaarvee liikuvus ülemistesse kihtidesse on neis väike (või puudub üldse). Seetõttu on külvipinnas niiskuse hoidmiseks hädavajalik kevadisi maaharimistöid minimaalsena hoida 5 Martna vallas on umbes 25-40% savisisaldusega mullad. Nendel muldadel on hea kapillaarse vee liigutamisvõime sügavatest kihtidest ülespoole, kuid see toimub võrdlemisi aeglaselt, seega ei kata kapillaarvesi pinnases kogu taimede veevajadustSavi on väikseim rühm mullaosakestest, osakese diameetriga vähem kui 0,0002 mm. Muldade kivisus Muldade kivisus (Kallio Kildema järgi). 1 väga vähene, 2 vähene, 3 keskmine, 4 rohke, 5 väga rohke Martna valla mullastik on keskmiselt kivine
Tavalisim paekivi on lubjakivi, mille karbonaatsest osast moodustab kaltsiit (CaCO3) üle 50%, MgO sisaldus on kuni14% ja lahustumatu jäägi sisaldus on kuni 25%. Tihti esineb lisanditena savi osakesi, glaukoniiti ja liiva. Lisanditest oleneb lubjakivi värvus, mis võib varieeruda valgest või kollakashallist kuni rohekani. Dolomiidiks nimetatakse sellist paekivi, milles magneesiumoksiidi sisaldus on 14% või rohkem. Mergel on suure savisisaldusega paekivi. Paekivi • - värv, võib varieeruda valgest või kollakashallist kuni rohekani • -on hõlpsasti töödeldav • -kasutatakse ehitustel • -tehakse skulptuure Lubjakivi • Lubjakivi on peamiselt kaltsiumkarbonaadist (CaCO3) koosnev settekivim. Peamine mineraal on kaltsiit. Peamine osa lubjakividest on moodustunud protistide kaltsiumkarbonaadist kodade ladestumisest veekogude põhja, mis
kaltsiumikloriidi segu tolmuliivadesse vesiklaasi ja fosforhappe segu. Seda moodust võib kasutada pinnasevee vähese liikumiskiiruse puhul. Ternukusek töötamisel Surutakse pinnasesse 600...800kraadi kuuma õhku. Kuumutamine muudab mõned pinnased tugevamaks. Protsess on väga energiamahukas ja see pärast suhteliselt vähe kasutatav. Pinnas kuivendamine Nagu pinnase omadustega tutvumisel selgus, on pinnas seda tugevam, mida kuivem ta on. See on seotud osaliselt pinnase savisisaldusega, osaliselt muude teguritega. Savi muutub märjalt plastseks ja voolaks, kuivades aga seob pinnaseosakesed üheks tervikuks. Märja ehitusaluse saame tugevamaks muuta, kui ehitame vundamendi tallast allapoole. Looduslikud pinnased ehitusalustena Kaljupinnased pinnase skelett on liitunud tugevas massiiviks. Siia kuuluvad graniidi-, pea ja liivakihid jms. On parimad ehitusalused,sest on vähe või üldse mitte kokkusurutavad. Tänu
Tsemendiveskitest väljunud tsement pumbatakse silodesse 4 tk a´-5000 t ja 6 tk a´-4000 t. Tsemendi pakkimine, väljastamine Tsement väljastatakse kas lahtiselt või pakituna paberkottidesse (40 kg või 25 kg). Tsemendi pakkimiseks on kaks karusellpakkemasinat. Pakitud tsement pannakse puitalustele ning kaetakse kilega. TSEMENTIDE LIIGID Juba Antiik-Roomas tunti mõningaid tsemenditaolisi hüdraulilisi sideaineid. Selleks põletati ja peenestati suure savisisaldusega lubjakivi või jahvatati looduslikke vulkaanilisi kivimeid. Kõik need sisaldasid vee toimel kõvastuvaid kaltsiumsilikaate. Ka tänapäeval valmistatakse peale klassikalise portlandtsemendi veel teistsuguse koostisega tsemente. Tsemendi koostist muudetakse kahel põhjusel. Esiteks võimaldab see reguleerida tsemendi kõvastumiskiirust, kõvadust, tugevust jt omadusi. Näiteks aeglustab pindaktiivsete ainete lisamine tsementmördile selle kõvastumist, happelised lisandid (kips CaSO4 jt) aga
Lisanditena võib esineda savimineraale, kvartsi, dolomiiti, glaukoniiti, püriiti, hematiiti, götiiti jne. Peamine osa lubjakividest on moodustunud protistide kaltsiumkarbonaadist kodade lubimudana veekogude põhja ladestumisest, mis kivistudes ning tihenedes annabki lubjakivi. l. Dolomiidiks nimetatakse sellist paekivi, mille magneesiumi sisaldus on14% või rohkem. Mergel on suure savisisaldusega paekivi. Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim (kakaopruunist kollakaspruunini ning alati tumedam kui lubjakivi).Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest (kuni 70% ulatuses)ja mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist.Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes
Mõhnasetted põimjaskihilised liivad. b) Liustikujärvesetted on jääpaisjärve põhja settinud rööpkihilised liivad, saviliivad või tolmjad liivsavid, viirsavid ja liustikujärvetekkelised mõhnasetted. c) Veeristel ja kruusal on kujunenud valdavalt rähk- ja veerimullad d) Karbonaadivabadel liivadel leetunud ja leedemullad e) Savidel mitmesugused gleimullad. Meresetted: Merepõhjasetted liiv, sügavamal savi. Rannasetted väikese savisisaldusega ja kohati koreserikkad. Neile on kujunenud rannikumullad ja mitmesugused gleimullad. Madal-Eestis savil gleimullad, liivad leetunud ja leedemullad. Tuulesetted: Liivad, nüüdisajal eelluited (peenliiv), varasematel aegadel Läänemere staadiumi rannikuluited. Eeluidetele kujunenud primitiivsed liivmullad, rannikuluidetele leetunud ja leedemullad. Deluviaalsetted e. nõlvasetted:
Mõhnasetted – põimjaskihilised liivad. b) Liustikujärvesetted on jääpaisjärve põhja settinud rööpkihilised liivad, saviliivad või tolmjad liivsavid, viirsavid ja liustikujärvetekkelised mõhnasetted. c) Veeristel ja kruusal on kujunenud valdavalt rähk- ja veerimullad d) Karbonaadivabadel liivadel leetunud ja leedemullad e) Savidel mitmesugused gleimullad. Meresetted: Merepõhjasetted – liiv, sügavamal savi. Rannasetted – väikese savisisaldusega ja kohati koreserikkad. Neile on kujunenud rannikumullad ja mitmesugused gleimullad. Madal-Eestis savil gleimullad, liivad leetunud ja leedemullad. Tuulesetted: Liivad, nüüdisajal eelluited (peenliiv), varasematel aegadel Läänemere staadiumi rannikuluited. Eelui- detele kujunenud primitiivsed liivmullad, rannikuluidetele leetunud ja leedemullad. Deluviaalsetted e. nõlvasetted:
küllaldane õhu juurdepääs Temperatuurist Temperatuuri tõus 10 kraadi võrra suurendab lagunemise kiirust 2-3 korda. Optimaalne temp 20-35 kraadi Mulla reaktsioon Happelises keskkonnas lagundajateks peamiselt seened ja neutraalses keskkonnas bakterid Mulla füüsikalistest, keemilistest ja füüsikalis-keemilistest tingimustest Suure savisisaldusega muldades on lagunemine aeglasem kui kergemates muldades Mulla bioloogilisest aktiivsusest 13. Orgaanilise aine vormid mullas. 1) Mittespetsiifiline orgaaniline aine Lagunemata ja poollagunenud taimsed ja loomsed jäänused. Määratakse kuumutuskao alusel 2) Spetsiifiline orgaaniline aine- huumus Huumus on tumepruun v must amorfne mass, mis on tugevasti seotud mulla
Niiskusest lagunemiskeskkonnas -Niiskus suurendab taimejäänuste lagunemise kiirust seni, kui on olemas küllaldane õhu juurdepääs. 4. Temperatuurist -Temperatuuri tõus 10ºC võrra suurendab lagunemisekiirust 2...3 korda. Optimaalne temperatuur on 20... 35ºC. 5. Mulla reaktsioonist -Happelises keskkonnas lagundajateks peamiselt seened ja neutraalses keskkonnas bakterid. 6. Mulla füüsikalistest, keemilistest ja füüsikalis- keemilistest tingimustest -Näiteks suure savisisaldusega muldades on lagunemine aeglasem kui kergemates muldades. 7. Mulla bioloogilisest aktiivsusest 11. Huumuse omadused ja koostis. Omadused- - värvus tumepruun kuni must - happeline - C-sisaldus 40..70% - N-sisaldus 2,5...5% 12. Humifikatsioon. Huumusainete teket nimetatakse humifikatsiooniks, mis on iseloomult sünteetiline protsess, kus toimub lihtsamatest ühenditest keerulisemate moodustamine. Toimub mikroorganismide otsesel osavõtul
Mulla füüsikalistest, füüsikalisi omadusi. taimedest esinevad kaasnevad bakterid, mis pindmisse kihti. keemilistest ja füüsikalis-keemilistest 3. Huumusainetest on suutelised õhu lämmastikku omastama Mulla orgaanilise aine bilanss tingimustest näiteks suure savisisaldusega sõltuvad mulla füüsikalis- liblikõielised taimed. Orgaanilise aine sisaldus ja muldades on lagunemine aeglasem kui keemilised omadused. Fosfor valkainete koostises (fermendid, varu mullas on pidevalt muutuvad. kergemates muldades. 4. Mulla orgaaniline vitamiinid jne.)
Peeneteraliste pinnaste (savi, möll) veejuhtivus on sedavõrd väike, et vee väljumiseks vajalik aeg võib ulatuda kümnetess aastatesse. Kogu koormus kantakse üle veele ja efektiivpinge terade vahel ei suurene ning seega ei suurene ka hõõrdest tingitud nihketugevus. Sellisel juhul räägitakse dreenimata tingimustest. Dreenitud tingimusi eeldatakse liiv- kruuspinnaste puhul ja veega küllastamata savipinnastel. Savipinnaste puhul tuleks eeldada dreenimata tingimusi. Väikese savisisaldusega pinnastel võib samuti eeldada dreenitud tingimusi. Dreenimata tingimuste arvestamine võib sellisel juhul viia põhjendamatult suure vundamendi projekteerimisele. Olukorra täpsemaks hindamiseks tuleb konsolidatsiooniteooria abil arvutada poorivee rõhk (või efektiivpin-ged) pinnases teatavatel ajahetkedel ning võrrelda poorivee rõhu hajumise kiirust eeldatava koormuse kasvu kiirusega. Olenevalt vundamendi all oleva pinnase dreenimistingimustest peab kandevõime arvutamisel kasutama
Parim komponentide suhe mördis on selline, kus on täpselt niipalju sideainet, et ta moodustaks täitematerjali terade vahel õhukese kelme, mis ka terad omavahel seob. Kui liivasegu on liiga tühikuterikas, peab sideaine neid tühikuid täitma, mis omakorda viib pragude tekkeni krohvis. Seetõttu on nõutav, et liivas oleks peeneteralise liiva (teralisusega 0- 0,25 mm) osa 10-30%. Mördi töötlemiskergus sõltub liivaterade teralisusest. Kui kasutada mördis savisisaldusega liiva, siis saame küll hõlpsasti töödeldava mördi, aga samas suureneb pragude tekkeoht. Sellised krohvid on kuivalt küll tugevad ja kandvad, niiskudes kaotavad nad järsult oma tugevuse. Krohvisüsteemi omadused ei sõltu ainuüksi mördi koostisest, vaid ka paljudest muudest teguritest, mis mõjutavad mördi omadusi tema tootmise, töötlemise ja kuivamise ajal. 2.3 Lubimördid Lubimörtide sideaineks on kustutamata või kustutatud lubi. Puhtad lubikrohvid on väikese
võib ajuti tekkida N-defitsiit 3)niiskusest lagunemiskeskkonnast. niiskus suurendab taimejäänuste lagunemise kiirust seni kui on olemas küllaldane õhu juurdepäs 4)temperatuur 5)mulla reaktsioon-happelises keskkonnas peamiselt seened (aeglane protsess) ja neutraalses keskkonnas bakterid (kiirem protsess) 6)Mulla füüsiklaistest, keemilistest ja füüsikaliskeemilistest tingimustest-suure savisisaldusega muldades lagunemine aeglasem kui kergemates muldades 7)mulla bioloogilisest aktiivsusest 11. Orgaanilise aine vormid mullas. ehituselt ja välisomadust põhjal jaotatakse org aine mullas: 1)mittespetsiifiline org aine (varis) lagunemata ja poollagunenud taimsed ja loomsed jäänused määratakse kuumutuskao alusel 2)spetsiifiline org aine- huumus. huumus on tumepruun või must amorfne mass, mis on tugevasti seotud
Eestis) Liustiku sulamisvee setted [1. Liustiku jõesetted (oosi, sanduri ja mõhna setted) ja 2. Liustiku järvesetted (põhja settinud rööpkihileised liivad, saviliivad või tolmjad liivsavid, viirsavid ja liustikujärve tekkelised mõhnasetted)] Meresetted [ merepõhja setted (liiv ja sügavamates kihtides savi) ja rannasetted ( koreserikkad väikese savisisaldusega setted) Tuulesetted ehk eoolsed setted (peenliiv; Läänemere rannikuluited; primitiivsed liivamullad; vanadel rannikuluidetel-leetunud ja leedemullad) Deluviaalsetted ehk nõlvasetted (korese vaesemad, kui erosioonist haaratud ala, muld või pinnas; deluviaalsetetel on kujunenud deluviuaalmullad) Alluviaalsetted ehk jõesetted (põhiliselt liivsavid ja savid; nende setete
3. Niiskusest lagunemiskeskkonnas niiskus suurendab taimejäänuste lagunemise kiirust seni, kui on olemas küllaldane õhu juurdepääs. 4. Temperatuurist temperatuuri tõus 10ºC võrra suurendab lagunemise kiirust 2...3 korda. Optimaalne temperatuur on 20...35ºC. 5. Mulla reaktsioonist happelises keskkonnas lagundajateks peamiselt seened ja neutraalses keskkonnas bakterid. 6. Mulla füüsikalistest, keemilistest ja füüsikalis-keemilistest tingimustest näiteks suure savisisaldusega muldades on lagunemine aeglasem kui kergemates muldades. 7. Mulla bioloogilisest aktiivsusest. 17. Orgaanilise aine vormid mullas. Ehituselt ja välisomaduste põhjal jaotatakse orgaaniline aine mullas kaheks: 1) Mittespetsiifiline orgaaniline aine lagunemata ja poollagunenud taimsed ja loomsed jäänused. 2)Spetsiifiline orgaaniline aine huumus. Huumus on tumepruun või must amorfne mass, mis on tugevasti seotud mulla mineraalosaga ega ole sealt mehaaniliselt eraldatav
kiirust seni, kui on olemas küllaldane õhu juurdepääs. 4. Temperatuurist temperatuuri tõus 10ºC võrra suurendab lagunemise kiirust 2...3 korda. Optimaalne temperatuur on 20...35ºC. 5. Mulla reaktsioonist happelises keskkonnas lagundajateks peamiselt seened ja neutraalses keskkonnas bakterid. 6. Mulla füüsikalistest, keemilistest ja füüsikalis-keemilistest tingimustest näiteks suure savisisaldusega muldades on lagunemine aeglasem kui kergemates muldades. 7. Mulla bioloogilisest aktiivsusest Orgaanilise aine vormid mullas Ehituselt ja välisomaduste põhjal jaotatakse orgaaniline aine mullas kaheks: 1. Mittespetsiifiline orgaaniline aine lagunemata ja poollagunenud taimsed ja loomsed jäänused. 2. Spetsiifiline orgaaniline aine huumus. Huumus on tumepruun või must amorfne mass, mis on tugevasti seotud mulla mineraalosaga
*niiskusest lagusemiskeskkonnas- niiskus suureneb taimejäänuste lagunemise kiirust seni, kui on olemas küllaldane õhu juurdepääs *temperatuurist- temp tõus 10 kraadi võrra suurendab lagunemise kiirust 2-3 korda. Optimaalne temp 20-35 kraadi *Mulla reaktsioonist- happelises kk lagundajateks peamiselt seened ja neutraalses kk bakterid. *mulla füüsikalistest, keemilistest ja füüsikalis-keemilistest tingimustest- nt suure savisisaldusega muldades on lagunemine aeglasem kui kergemates muldades. *mulla bioloogilisest aktiivsusest 17. Orgaanilise aine vormid mullas. Ehituselt ja välisomaduste põhjal jaotatakse orgaaniline aine mullas kaheks: 1. Mittespetsiifiline orgaaniline aine lagunemata ja poollagunenud taimsed ja loomsed jäänused. 2. Spetsiifiline orgaaniline aine huumus. Huumus on tumepruun või must amorfne mass, mis on tugevasti seotud mulla mineraalosaga ega ole sealt mehaaniliselt eraldatav
Peeneteraliste pinnaste (savi, möll) veejuhtivus on sedavõrd väike, et vee väljumiseks vajalik aeg võib ulatuda kümnetess aastatesse. Kogu koormus kantakse üle veele ja efektiivpinge terade vahel ei suurene ning seega ei suurene ka hõõrdest tingitud nihketugevus. Sellisel juhul räägitakse dreenimata tingimustest. Dreenitud tingimusi eeldatakse liiv- kruuspinnaste puhul ja veega küllastamata savipinnastel. Savipinnaste puhul tuleks eeldada dreenimata tingimusi. Väikese savisisaldusega pinnastel võib samuti eeldada dreenitud tingimusi. Dreenimata tingimuste arvestamine võib sellisel juhul viia põhjendamatult suure vundamendi projekteerimisele. Olukorra täpsemaks hindamiseks tuleb konsolidatsiooniteooria abil arvutada poorivee rõhk (või efektiivpin-ged) pinnases teatavatel ajahetkedel ning võrrelda poorivee rõhu hajumise kiirust eeldatava koormuse kasvu kiirusega. Olenevalt vundamendi all oleva pinnase dreenimistingimustest peab kandevõime
eraldamata. Väikese sidususega on liivmullad (pudedad), sidusus sõltub samadest omadustest kui plastilisuski. Sidusust saab suurendada orgaaniliste ainete lisamisega. * Mulla kleepuvus omadus niiskes olekus kleepuda harimisriistadele. Kleepuvust mõõdetakse g/m 3. Kleepuvusest sõltub eritakistus, suurim on savidel. Mahumuutused mullas * Mulla paisuvus omadus niiskumisel oma mahtu suurendada. Suurim paisuvus on... - kõrge huumusesisaldusega muldadel - kõrge savisisaldusega muldadel 8 Suur paisumine vigastab taimi; paisumist saab vähendada rohkete orgaaniliste väetiste kasutamisega parandades mulla struktuuri (taimejuured purunevad). Paisunud pinnase kobestamine seiskab pinnalt aurumise ja loob jämedamad poorid, kus pindmises kihis on õhk. Viljavaheldus Maa tahab puhata miks mullad väsivad? - üldine mulla vaesestumine toite- ja mikroelementidest
põhjaeluviisiga loomade roomamis- ja kaevumisjälgi. Dolomiit Dolomiidi lähtematerjaliks on peamiselt laguunide setted, sest tema peamise komponendi, samanimelise mineraali sadestumiseks vajalik kõrge magneesiumikontsentratsioon tekib vee aurumisel. Dolomiidi sagedaimad lisandid on kaltsiit, kips, kvarts, kaltsedon, raudoksiid ja -hüdroksiidid. Purdmaterjali ja organismide jäänuseid on dolomiidis vähem kui lubjakivis. Mergel Mergel on suure savisisaldusega karbonaatkivim. Eristatakse merglit (karbonaatseks materjaliks on peamiselt kaltsiit) ja domeriiti ehk dolomiitmerglit (sisaldab peale savimineraalide dolomiiti). Merglis leidub lisandina kvartsi, päevakivi, vilku, galukoniiti ja püriiti, domeriidis peale nimetatute veel kipsi jt. mineraale. Mergel võib tekkida nii normaalse soolsusega meredes kui ka laguunides ning isegi magedaveelistes järvedes. Eesti
kuivavad harva, liivane maa, kus peamise osa moodustab mineraalosa, on tundlik põudadele. Suur osa mulla veepidamises on savidel, mis seovad tänu imepisikestele laastukujulistele osakestele suurepäraselt vett ja lausalise kihina esinemisel väldivad vee imbumist põhjavette tekitades liigniiskeid tingimusi. Kuivades tõmbab savi tugevalt kokku ja savikasse mulda tekivad lõhed, mis võimaldavad järgmise sajuga tuleval veel imbuda ka sügavamatesse kihtidesse. Savisisaldusega muldadele on omane sõmerate moodustumine. Sellistes muldades on küllaltki palju õhku ja erinevalt puhtast savist, laseb selline muld liigset vett ka põhjavette. Need mullad on tundlikud koormusele, mida võivad põhjustada nii rasked masinad kui ka kariloomad. Mulla sõmerust aitavad taastada ja säilitada mullaloomad, eriti vihmaussid. Kui sademetevesi imbub läbi mulla võtab ta endaga kaasa väiksemaid mullaosakesi ja viib need sügavamale. Seda protsessi nimetatakse leetumiseks
aastate lõpuni. Uute kaevanduste rajamise ja sealt lähtuva ohu vastu astus rahvas üles aga nn fosforiidisõjas ja 1991. aastal lõpetati Eestis selle maavara kaevandamine. Eesti on paene maa ja meie rahvuskiviks on lubjakivi ehk paekivi. Paas on lubjakivi, mergli ja dolomiidi rahvapärane koondnimetus. Lubjakivi koosneb peamiselt mineraalist, mida nimetatakse kaltsiidiks. Kõrge magneesiumisisaldusega lubjakivi nimetatakse dolokiviks, mergli nimetust kannab savisisaldusega lubjakivi. Paas on Põhja- ja Kesk-Eesti olulisim ja kättesaadavaim maavara. Seda on traditsiooniliselt ja laialdaselt kasutatud ehituses, tsemendi-, lubja- ja paberitootmisel, aga ka muuks otstarbeks. Suuremad paemurrud asuvad Väos, Vasalemmas, Ungru-Sepakülas, Kundas jm. Dolokivi on välisilmelt üsna sarnane lubjakiviga, värvuselt võib olla valge, hall, rohekas, pruunikas, punakas - ainult musta ei ole. Kvaliteetset viimistluskivi kaevandatakse Saaremaal Kaarmas
Tähtsaim taimekooslus: jänesekapsa-kuusik. 4.2. SINILILLE KASVUKOHATÜÜP (Sl) Reljeef: lainjad moreentasandikud, oosid, voored jt. positiivsed pinnavormid. Mikroreljeef tasane või nõrgalt mätlik. Muld: valitsevad leostunud Ko ja leetjad pruun- KI või sügavad rähkmullad K´´´. Lõimis saviliiv või liivsavi. Kõduhorisont puudub või on kuni 2 cm tüsedune, huumushorisont enamasti 15-25 cm tüse, sellele järgneb suurema savisisaldusega ja tihedusega pruun sisseuhtehorisont või esineb vahepeal kollakashall kuni pruunikaskollane kuni 20 cm tüsedune lessiveerunud leethorisont. Mullareaktsioon on neutraalselähedane, karbonaatsus (kihisemine) allpool huumushorisonti, kuid kõrgemal kui 1 m.. Veereziim: suure aktiivveemahutavuse tõttu on mullad niiskusastmelt värsked, veepuudus võib ilmneda alles pärast kauakestvat põuda lähtekivimi suure rähasisalduse puhul;
annaabi.ee 
