koosneb mitmest erinevast kihist. Kihti, millele toetub vundament, nimetatakse tegevkihiks, allpool asuvaid kihte-aluskihtideks Ehitusalusena jagunevad pinnased kaheks: 1.Kaljupinnased 2.Purdpinnased Pinnased jagunevad: Looduslikud pinnased-looduslikes lasutingimustes olevad pinnased. Tehisalused- eelnevalt tihendatud või erimeetoditega tugevdatud pinnased. Looduslikud pinnased:kaljupinnased, jämepurdpinnased, liivpinnased, savipinnased Kaljupinnas-mineraalosakesed on omavhael liitunud tugevateks massiivideks või pankadeks. Parimad ehitusalusedkoormuse all praktiliselt ei deformeeru. Ehitusaluseks kasutatavad pinnased Savipinnased Savipinnase skelett koosneb lapergustest saviosakestest läbimõõduga alla 0,005 mm ja paksusega 0,001mm osakeste vahelised poorid on tavaliselt veega täitunud Liigitatakse1)savideks 2)liivsavideks 3)saviliivadeks
Liivapinnased on samuti kivimite murenemise produkt, kuid siin on üle 50% pinnase osakesi läbimõõduga alla 2 mm. Liivapinnase omadustest tähtsaimad on lõimis, tihedus ja veesisaldus. 8.1.13 Põrandad K.Kenk 5 Jämedateraline kuiv liiv on tugev ehitusalus, kui liivakiht on küllalt paks. Jämeliiv laseb vett kergelt läbi ja paisub külmumisel vähe. Ehitusalusena halvim on tolmliiv, eriti kui see on veega küllastunud. Savipinnased on tekkinud keemilise lagunemise tulemusena. Osakesed on siin lapergused, läbimõõduga 0,005 kuni 0,001 mm. Puhast savi on looduses harva, tavaliselt segus liivaga. Seepärast liigitatakse savipinnaseid järgmiselt: savid, liivsavid ja saviliivad. Oluline on vee hulk savipinnases. Vastavalt veesisaldusele võib savipinnas esineda looduses kõvana, plastsena või voolavana. Võrreldes liivapinnastega on savipinnased enam kokkusurutavad,
tihedusega ja kobedateks. Veesisalduse järgi: vähe niisketeks, väga niisketeks ja veega küllastunuiks. Jämedateralised kuivad tihedad liivpinnased on tugevad ehitusalused, kui nad esinevad küllalt paksu kihina. Koormuste tekitatud vähesed deformatsioonid vaibuvad kiirelt. Jämedateralised liivpinnased lasevad vett kergelt läbi ja paisuvad külmumisel vähe. Halvemate ehituslike omadustega on tolmliivad, eriti veega küllastunud olekus. Liivpinnaste kandevõime on 1..4,5 kG/cm². Savipinnased on tekkinud aegade jooksul keemilise lagunemise tulemusena. Savipinnase skelett koosneb lapergustest saviosakestest Ø alla 0,005mm ja paksusega alla 0,001mm. Osakestevahelised üliõhukesed poorid on tavaliselt veega täitunud. Molekulidevaheliste jõudude tõttu on osakesed omavahel seotud, savipinnased on sidusad pinnased. Puhast savi leidub looduses harva, savis leidub liiva. Savipinnased liigitatakse osakeste, mille Ø alla 0,005mm, %- aalsuse alusel: savid üle 30%; liivsavid 10.
Liivapinnased On kaljupinnaste murenemise saadused, kus alla 2mm suuruseid oskesi on üle 50%. Liivapinnastel on oluline keskmine tera suurus ehk lõimis, tihedus ja veesisaldus. Lõimise järgi jaotuvad liivapinnased kruus, jäme, kesk,peen-ja tolmuliivadeks. Jämedateraline liiv on tugev ehitusalus. Vajumised on ühtlased ja vaibuvad kiirelt. Jämeliivlaseb vett kergelt läbi ja külmumisel paisub vähe. Halb ehitusalus on tolmliiv, eriti veega küllastunud olekus. Savipinnased On tekkinud kivimite keemilise lagunemise tulemusel. Savipinnase skelett koosneb lapergustest savioskestest läbimõõduga alla 0,005 ja paksusega alla 0,001mm. Osakestevahelised üliõhukesedpoorid on tavaliselt veega täitunud. Savi on enamsti looduses liivaga segatult. Oluline on vee hulk savis. Sõltuvalt vee hulgast savis võibs savipinnas esineda looduses kõbana, plastsena või voolavana. Ehitusalustena on savipinnased enam kokkusurutavad ja vajumine kestab kaua
Atmosf pilved ja udu. Kui tilk hakkab kogunema mõju õhuvoolu ja aluspinna vaheline hõõrdumine ja ise,õhk temas ja vesi. Liivapinnased seovad halvasti vett, mingile mikroskoopilisele kehale või tükikesele nim seda maakera pöörlemine. Tuule elementideks on tema suund seega on liivapinnas väikese ruumisoojusega ja halvad kondensatsiooni tuumakeseks. Selliseid väikeseid ja kiirus. Suunaks on see ilmakaar kust ta puhub. Kiirust soojusjuhid, savipinnased seoavad hästi vett ja seega on aineosakesi on atmosf palju, nad satuvad atmosf: mõõdetakse m/s, km/h. Takistused tuule teel mõjutavad nad head soojusjuhid. Niiskuse kasvavades kasvab ka 1.lainetavalt veepinnalt tekkivad pritsmed kantakse nii tuule suunda kui ka kiirust. Frondid-nim kahte ruumerisoojus ja soojusjuhtivus. Niiskus mõjutab väga atmosf, kui vesi ära aurab, jäävad atmosf erinevat omad
vett mittejuhtiv kivim savi 8 Maalibisemised ja varingud X: maavoolud Maalibisemised ja varingud XI: nõrgad savipinnased savi meretase liiv aleuriit maavärinad/ vihmaperioodid
Lumekruup Jäänõelad Hooglumi Teralumi Vihm Hooglörts Jääkruup Uduvihm Lumekruubid Rahe Lumelörts Pilet nr. 6 Erinevate muldade soojusreziim. Frondid. Soojusreziim pinnas koosneb 2 soojuslikust komponendist: 1)liivpinnased, 2)savipinnased. Erinevus on tingitud niiskuse ja õhu vahekorrast pinnases. Soojuslikus mõttes koosneb pinnas 3'est komponendist : pinnas ise, õhk temas ja vesi. Liivpinnased seovad halvasti vett, seega k liivpinnas väikese ruumerisoojusega ja halvad soojusjuhid, savipinnased seovad hästi vett ja seega on nad head soojusjuhid. Niiskuse kasvades kasvab ka ruumeri soojus ja soojusjuhtivus. Niiskus mõjutab väga suures osas pinnast. Sõltub ka savi ja liiva kogusest. Savi suurendab
Hilinemine on seda suurem, mida sügavamal asub kiht ja mida halvem on pinnase soojusjuhtivus. Suurt mõju pinnases Pilet nr. 6 Erinevate muldade soojusrežiim. Frondid. toimuvatele protsessidele avaldab mõju temp’i muutumine sügavuse järgi.Tsüklon – tugevasti kaldu oleva pööremisteljega hiigelsuur Soojusrežiim – pinnas koosneb 2 soojuslikust komponendist: 1)liivpinnased, 2)savipinnased. Erinevus on tingitud niiskuse ja õhu vahekorrast õhupööris atmosfääris. Põhja poolkeral pöörleb õhk tsüklonis vastupäeva. Tuuleõhu paneb liikuma gradient jõud. Õhk liigub 60° paremale. pinnases. Soojuslikus mõttes koosneb pinnas 3’est komponendist : pinnas ise, õhk temas ja vesi. Liivpinnased seovad halvasti vett, seega k Madalrõhuala ümber tekib keeris. Õhk liigub madalrõhualasse spiraali mööda, tekib õhukeeris
alla praktiliselt ei deformeeru. Jämepurdpinnased - kivimite murenemiste saadused, milles üle 2 mm läbimõõduga osakesi on kaaluliselt üle poole (pearähk, kruus). Hea ehitusalus, pinnase vähe kokkusurutav ja pinnasevete suhtes uhutmiskindlad. Liivpinnased - kivimite murenemise saadused, kus alla 2 mm läbimõõduga osakesi on kaaluliselt üle poole. Liivpinnased jaotuvad: 1. Kruus-2. Jäme-3. Kesk-4. Peen-5. Tolmliiv Jämeliiv on tugev ehitusalus. Savipinnased Savipinnase skelett koosneb lapergustest saviosakestest läbimõõduga alla 0,005 mm ja paksusega 0,001 mm. Osakeste vahelised poorid on tavaliselt veega täitunud. Liigitakse 1) savideks 2)liivsavideks 3)saviliivadeks Kuivad ja väheniisked savipinnad on head eh. alused, plastse ja voolava on hoonete vundeerimine raskendatud. Ehitusaluseks kasutatavad pinnased Turvas on taimejäänuste mittetäielkult lagunemisel liigniiskuse ja hapnikuvaeguse
Vastupanu, mis takistab osakeste vastastikust nihkumist, nimetatakse nidususeks. Pinnase nidusus sõltub osakeste puutepindade iseloomust ja molekuraalselt seotud vee hulgast. Liivapinnastel on osakeste kokkupuutepinnad väga väikesed, neil pole nidusust. Selliseid pinnaseid nimetatakse pudedateks pinnasteks. Pinnased, mis koosnevad suure kokkupuutepinnaga liblekujulistest osakestest, nimetatakse niduspinnasteks. Savipinnased on niduspinnased. Pinnases leiduv vaba vesi vähendab sidemete tugevust, eraldab osakesed ja suurendab nende liikuvust. Kui pinnases leidub ainult seotud vett, on pinnas tahkes olekus. Niiskuse suurenemisel ja vaba vee tekkimisel läheb pinnas algul plastsesse ja seejärel voolavasse olekusse. 5. PINNASELIIGID LÄHTUDES OSAKESTEVAHELISTE SIDEMETE ISLOOMUST. Pinnased liigitatakse: kaljupinnased, jämepurdpinnased (moreen), jämedateralised pinnased
Devoni liivakivide filtratsioonimoodulid on 1-2 m/ööpäevas, Karbonaatsetel kivimitel kuni 10 m/ööpäevas, seega Lõuna-Eestis on reostuse protsessid aeglasemad. Ehitusgeoloogias liigitatakse pinnased teistmoodi: ►Kaljupinnased- monoliitne, tugevad osakestevahelised seosed, meie aluspõhi ►Jämepurdpinnased- jäämurdu üle 50%, nõrgad sidemed. ►Liivpinnased: kruusliiv jämeliiv keskliiv tolmliiv ►Savipinnased- määratakse plastsuse arvu järgi, mitte granumeetrilise koostise järgi. Saviliiv Liivsavi Savi ►Eripinnased- muda, turvas, lubisetted ►Tehispinnased-inimtegevusega seotud PINNASE OMADUSED 1) koostis- lõimis (määratakse alati, laboris), mineraalkoostis (Eesti ehitusgeoloogilistes aruannetes praktiliselt ei kajastata, on kokku lepitud, et see ei mõjuta pinnase
Nende kulutatud ja murenemiskoorikuga kaetud pinnal lamavad üldiselt rõhtsa lasumusega pealiskorra settekivimid, mis siin tekkisid osalt eelkambriumis (vendiumi ajastul), peamiselt aga kambriumi, ordoviitsiumi, siluri ja devoni ajastul. Devoni ladestust nooremaid aluspõhja kihte Eestis ei esine. Aluspõhja kivimeid katab kvaternaari ladestu setteist koosnev pinnakate, mis koosneb jäälistest, jääjõelistest, jääjärvelistest, järvelistest ja meresetetest. Valdavalt on need liiv- ja savipinnased. Soostunud aladel leidub ka rohkesti turvast ja allikalupja. Aluskorra struktuuride tektooniline areng Iõppes Ida-Euroopa platvormil põhiliselt enne pealiskorra kihtide kujunemist, kuigi ka hilisema geoloogilise ajaloo vältel on teatud piirkondades esinenud tema pangaselist liikurnist . Aluskorra pealispind on Põhja- ja Kesk-Eestis üldiselt väikese lõunasuunalise kallakusega. Lõuna-Eestis Mõniste ümbruses aga tõuseb uuesti kõrgemale. Selline
hoopis kaob, seetõttu väheneb või hoopis kaob ka teradevaheline hõõrdejõud lisatakse vett suspensiooni mahuni 1l ja segatakse hoolikalt. Uuritakse teatud koormusastmeid. Standardseks loetakse sellist koormisastme suurust, mis ning võlvid purunevad. Looduslikud savipinnased ei koosne kunagi ainult aja möödudes, teatud sügavusel olevate terade läbimõõte. Selgub, et teatud võrdub eelnevalt saavutatud koormisega. Alati ei ole suured koormisastmed saueosakestest, vaid sisaldavad ka tolmu, liiva aga mõnikord ka kruusaosakesi mahust on mingil kindlal sügavusel kadunud kõik osad, mille läbimõõt on otstarbekad ja kasutatakse ka eeltoodud standardsetest erinevad ja kive
Teatud külmasügavusele vee kogunemine lõpeb. Peentel liivadel on see umbes 80com, savisel liival kuni 160 cm. Soosates oludes ülmumisel tulemusel pinnase paisub 2-3 % külmumisügavusest, eriti halbaddes 15 20 % . vee tõus pinnases suureneb, kui tera läbimõõt on alla 0.125 mm. Mida peenem on pinnas , seda suurem on vee tõus pinnases. Ühtlasi väheb ka pooride läbimõõt, millega suureneb vee liikumistakistus ja vee tõus aeglustub. Seepärast on väga peened savipinnased vähem külmaohtlikud võrreldes möllpinnastega. Pinnaseed, milles pole alla 0,125 mm teri on hea filtratsiooni tõttu täiesti külmakindlad. Neis oleva vesi külmub umbes 0.c juures täies ulatuses ja maht suureneb ligikaudu 9 % Ühendatud pooride tõttu surutakse paisunud jää ja vesi muldes ja liikuse koormuse allapoole ja pinnase paisumist. Külmakerkeline pinnas. Külmakerkeline pinnas on külma ja kapillartõusu tõttu veega küllastuv pinnas,
hoiu varasemad kogemused. 160. Millistest elementidest koosneb muldkeha (vähemalt 5)- mulde alus; mulde keha; süvendi alus; süvendi nõlvad, pinnasevee viimarid. 161. Nimeta niiskuspaikkonna tüübid, lisa kirjeldus- · Kuiv- pinnavee äravool on tagatud, pinnaveee on sügaval ega mõjuta kasvupinnase taimestiku.Kruusaliivad, liivad, saviliivad · Niiske- pinnavee äravool pole ajuti tagatud, esineb lühiajalist seisuvett. Savipinnased · Liigniiske- pinnavete äravool on raskendatud, esineb oikaajalist seisuvett. Savipinnased 162. Millistel juhtudel ei ole soovitav kasutada muldkeha ristprofiili tüüplahendusi (vähemalt 3)- KUI: muldkeha rajamisel kasutatakse hüdromenetlust või lõhkamist; muldkeha rajatakse ajutiselt üleujutatud aladele; ületatakse alalisi veekogusid ja voolusänge. 163
voolavaks.Plastsuspiir Wp on veesisaldus, mille vähendamisel muutub algselt plastne savipinnas kõvaks. Voolavuspiir WL on veesisaldus, mille suurendamisel muutub algselt plastne savipinnas voolavaks. Side pinnase üksikosade vahel on nii nõrk, et pinnas muudab kergesti oma kuju.Plastsusarv Ip on voolavuspiiri ja plastsuspiiri vahe WL ja Wp esitatakse siin %-des. Mida suurem on pinnase savisisaldus, seda suurem on plastsusarv. Plastsusarvu järgi liigitatakse savipinnased järgmiselt: · Saviliiv 1 Ip 7 · Liivsavi 7 < Ip 17 · Savi Ip > 1 Plastsus diagrammi kohta veel üks seletav versioon 2 labori juhises 7. Pinnase osakeste liigitus aastal 1996 ja 1971. Pinnase lõimise analüüs. Lõmiskõver(d10;d30;d60; u:c). Ülal olev graafik näitab aasta 1996 ja 1971 pinnase osakeste liiituse erinevusi. Alaliigi nimetuse ,,kruus", ,,liiv"
vertikaalsest normaalpingest algvajum puudub Madalvundamendi korral peab puuraugu või · Pinged arvutatakse eeldusel, et 11. Mis on roomevajum? Roomevajum järgneb penetreerimise sügavus ulatuma allapoole vundamendil pole jäikust ajaliselt konsolidatsioonivajumile. On vähemalt 1-5 talla laiust. Nõrgad savipinnased Summeerimismeetodi puhul jaotatakse pikaajaliselt kulgev protsess. Protsessi kiiruse või kohevad või orgaanilist ainet sisaldavad liivad vundamendi all olevad pinnaskihid võimalikult määrab pinnase skeleti roome. See on sedavõrd tuleb läbida täies paksuses. Vaivundamendi väikesteks kihtideks, arvestatakse pinged neis aeglane, et takistus vee väljasurumisele ei ole korral peaks uuringupunkti sügavus olema 5 vaia
koht, kuhu vett juhtida) pinnase tõstmine(väga kulukas) vundamendi hüdroisoleerimine(korralik teostus). Tehisalused ja nende iseloomustus. 1) PINNASE TIHENDAMINE (eelnev koormamine pommidega, vibrorullidega); 2) NÕRGA PINNASE ASENDAMINE (vundamendi all olev nõrk pinnas asendatakse näiteks liivaga); 3) TSEMENTEERIMINE (poorid täidetakse tsemendipiima või mördiga); 4) SILIKAATIMINE (poorid täidetakse vesiklaasi lahusega); 5) TERMILINE TÖÖTLEMINE (kuum õhk muudab näiteks savipinnased tugevamaks). 45.Mis selgitatakse ehituse aluse geoloogiliste uurimistöödega ja kuidas tulemused vormistatakse? Ehitusgeoloogiliste tööde käigus määratakse kindlaks aluse mehaanilised omadused, pinnasevee tase ja kihtide asetus ning paksus.(tulemuse vormistamise joonis georgi konspekt 4.loeng lk63,64) 46. Milline on ilma keldrita hoone vundamendi ehitus?(joonis) 47. Milline on keldriga hoone vundamendi ehitus(joonis) 48. Milline on vaivundamendi ehitus?(joonis) 55
nende-vaheliste struktuuriliste sidemetega. Vastupanu, mis takistab osakeste vastastikust nihkumist, nimetatakse nidususeks. Pinnase nidusus sõltub osakeste puutepindade iseloomust ja molekuraalselt seotud vee hulgast. Liivapinnastel on osakeste kokkupuutepinnad väga väikesed, neil pole nidusust. Selliseid pinnaseid nimetatakse pudedateks pinnasteks. Pinnased, mis koosnevad suure kokkupuutepinnaga liblekujulistest osakestest, nimetatakse niduspinnasteks. Savipinnased on niduspinnased. Pinnases leiduv vaba vesi vähendab sidemete tugevust, eraldab osakesed ja suurendab nende liikuvust. Kui pinnases leidub ainult seotud vett, on pinnas tahkes olekus. Niiskuse suurenemisel ja vaba vee tekkimisel läheb pinnas algul plastsesse ja seejärel voolavasse olekusse. Pinnaseliigid. Pinnased liigitatakse: kaljupinnased, jämepurdpinnased (moreen), jämedate- ralised pinnased (jämepinnased), peeneeralised pinnased (peenpinnased), eripinnased.
Veepiiskadelt aurab vett, mis samal ajal kristallidega skelettidele sublimeerub. * Pilvepiisakeste suurenemine ühinemise teel erineva suurusega piisad langevad erineva kiirusega, sellepärast esineb kokkupõrkeid, piisaksesed ühinevad raskusjõu mõjul. Pilet nr 6 Erinevate muldade soojusreziim. Frondid. Mulla soojusreziim sõltub pinnase koostisest, niiskusesisaldusest, õhusisaldusest jne. Pinnas koosneb 2 soojuslikust komponendist. A) liivapinnased, B) savipinnased. Erinevus on tingitud niiskuse ja õhu vahekorrast pinnases. Soojuslikus mõttes pinnas koosneb 3-st koponendist: pinnas ise, õhk temas ja vesi. Näiteks liivastel muldadel on suurema niiskuse korral ruumerisoojus märgatavalt väiksem kui savistel muldadel. Seetõttu niisked savimullad soojenevad päeval vähem kui liivmullad. Öösel need savimullad ei jahtu aga nii tugevasti kui liivmullad. Niisketel muldadel on temperatuuri
Tööorganid Hõlm, tõstesilinder, lõiketerad, Pikitõuketalad (risthõlm), pikitõuketalade asemel kasutatakse ka universaalset tõukeraami (pöördhõlm). Otstarbekalt eristatakse buldoosereid (liigitatakse) üldotstarbelisi ja eribuldoosereid. Üldotstarbelised buldooserid on kohased keskmistes pinnase- ja kliimatingimustes kõige enam esinevate pinnaste ja teiste materjalide kihiliseks lõikamiseks, kogumiseks ja teisaldamiseks. Keskmine pinnas- saviliiv, liivsavi- ja savipinnased ning nende erimid, kerged kaljukivimid nagu kiltkivi, paekivi, merglid. Eribuldooserid on kohandatud eriliiki töödeks (teetrassi rajamiseks, turbe vallitamiseks, mullavallide tasandamiseks, maa- aluseks kaevandamiseks jne.) Eritööde tegemiseks on nendel buldooseritel mitu hõlma tüüpi. Sfäärilised hõlmad (koosneb 2 ... 5 osast paigutatuna umbes 15° alla, tükk- ja pustematerjalidel töötamiseks) Hürdauliliselt juhitav lõughaarats (puistematerjali teisaldamiseks pikema maa taha)
Veega küllastunud pinnas paisub külmudes. Oluline on vee hulk savipinnases, mille tõttu savi esineb looduses kõvana, plastsena või voolavana. Kõik savi sisaldavad pinnased leonduvad, kui vesi seisab süvendis, muutub pinnas vedelaks. Leondunud, kobestatud või läbikülmunud savine pinnas vundamendi talla all tuleb asendada killustiku või kruusaga enne vundamendi ehitamist. Pärast vundamentide ehitamist tuleb vältida taldmikualuse savipinnase leondumist ja läbikülmumist. Kobestatud savipinnased vajuvad aeglaselt, aastakümnete jooksul nendega ei tohi täita pinnasele ehitatud põrandate aluseid, keldriseinte taguseid ja välisvõrkude kraavkaevikuid kohtades, mis jäävad teede ja platside alla siin kasutatakse täiteks kruusa või liiva. Liivatäidet tihendatakse vibraatoriga kihtide kaupa paksusega 0,2 0,3 m ning täiendavalt veel veega. Ligikaudne pinnase tugevuse määramine: - inimese seistes kahel jalal pinnasele jääb jälg kandevõime <0,25 kg/cm2
Näiteks kevadel, suurvee ajal kerkib jões veetase kõrgele, ja sellega kergitab ka kallaste küllastusvööndi. Peale veetaseme kiiret langust ei jõua aga põhjavesi pinnases sama kiiresti langeda ja küllastusvöönd on oma stabiilsest tasemest kõrgemal. Nõlva varing toimub astmeliselt alates jõe kaldalt ülespoole näiteks mõne tunni jooksul. Maavoolud. Mudavoolud koonduvad haruojadest üheks suureks peavooluks. Nõrgad savipinnased. Savimineraalid settivad tavaliselt merevees ioonide juuresolekul karkass-struktuuriks. Senikaua on see struktuur püsiv, kuni pooriruumis on soolane vesi. Kui aga meretaseme muutus või maapinna kerkimine tõstab pinnase kõrgemale, uhutakse pinnasest vihmaveega soolad minema. See muudab savikarkassid väga tundlikuks mehhaanilisele mõjutusele. Hetke jooksul võib see savipinnas muutuda praktiliselt veeks, kui pooriruumi vesi lahustab savikristallid.
Üksikud osakesed võivad liituda juba enne veekogu põhja langemist ja moodustada teradest koosnevaid agregaate. Agregaatide settimisel tekib kärjekujuline (helbeline) struktuur (joonis 2.8). Pinnasele mõjuvate välisjõudude, sealhulgas ka kõrgemal asuva Joonis 2.9 Savi struktuur Casagrande järgi pinnase omakaalu mõjul selline struktuur järk-järgult puruneb, osakeste orientatsioon muutub enam paralleelseks, põhjustades pinnase tihenemise. Looduslikud savipinnased ei koosne kunagi ainult saueosakestest, vaid sisaldavad ka tolmu, liiva aga mõnikord ka kruusa osakesi ja kive. Kui jämedate osade hulk on väike, siis nad nagu ujuvad savis ning ei muuda väga oluliselt pinnase omadusi. Suurema hulga korral nad võivad moodustada kandva karkassi. Jõud kantakse sel juhul üle karkassi kaudu, kusjuures jämedate osade kontaktpunktide vahel, kus mõjuvad suhteliselt suured kontaktpinged, asub tugevasti tihenenud savi
sattumist taimedesse: kaadmiumi (Cd), arseeni (As) ja nikli (Ni) lahustuvus on kõrgem happelises keskkonnas; arseeni lahustuvus suureneb ka, kui pH on ligikaudu 8 ja üle; elavhõbeda (Hg) lahustuvus on suurem aluselises keskkonnas (pH 8 ja üle); maapinnas looduslikult leiduva alumiiniumi lahustuvus suureneb, kui pH langeb alla 5,5; eriti palju sisaldavad alumiiniumi savipinnased; kuna alumiiniumiliig mõjub kahjulikult nii taimedele kui mikroorganismidele, on vaja jälgida pH väärtust nende kasvupinnaste tootmisel, milles savi osatähtsus on suur. Joonis 6 Kasvupinnase reaktsiooni mõju raskmetallide lahustuvusele Allikas: Viherympäristöliitto, julkaisu 31 Reaktsioon avaldab mõju ka kasvupinnase struktuurile. Savi sisaldavates kasvupinnastes algab
keskliivadeks, tolmliivadeks. Kruusapinnased. Puhtal kujul leidub kruusapinnaseid (terad 2...40 mm) Eestis vähe. Tavaliselt sisaldavad nad veel liiva, tolmu ja suuri kive. Kruusa omaduste parandamiseks kruusa sageli purustatakse. Olenevalt sellest, kui palju on saadud materjalis purustatud kive, nimetatakse kruusa: kruusakillustikuks (purustatud teri ≥ 70%), kruusaseguks (purustatud teri alla 70%), kruusliivaks (üle 4 mm jämedusega teri 20...50%). Savipinnased. Need jagunevad: saviliivadeks, liivsavideks, savideks. 66 Savid jagunevad kõvadeks, plastseteks ja voolavateks. Kõva savi on vähese veesisaldusega, ta ei ole rullitav. Külmakerkelisuse järgi jaotatakse pinnased: mittekülmakerkeline pinnas – kruusad, jämeliivad; vähekülmakerkeline pinnas – keskmine ja peenike liiv; külmakerkeline pinnas – saviliiv;
deformeeru nt. graniit, kvartsiit, pae ja liivakivid; jämepurdpinnaseid, mis on murenemisel tekkinud pinnased, milles üle 2 mm läbimõõduga osakesi on üle 50 % - paerähk, kruus, veerised. Jämedateraline kuiv liiv on tugev ehitusalus, kui liivakiht on küllalt paks. Jämeliiv laseb vett kergelt läbi ja paisub külmumisel vähe. Kõige halvem on tolmliiv, eriti kui see on veega küllastunud. Võrreldes liivapinnastega on savipinnased enam kokkusurutavad, külmumisel paisuvad tunduvalt rohkem, mis soodustab pragude teket konstruktsioonides. Kuiv või väheniiske savipinnas on üldiselt hea ehitusalus, plastne või voolav savipinnas aga vundeerimiseks väga ebasobiv. Ehitusalusena ei kasutata ka kobedaid kokkusurutavaid ebaühtlase koostisega pinnaseid- turvas, muda, mustmuld. ( Hooned I, Jüri Tamm. LK 12-13) 4.2 Põhireeglid madalvudamentide ehitamisel: kaitse pinnaseniiskuse ja kondensvee mõjul
Üksikud osakesed võivad liituda juba enne veekogu põhja langemist ja moodustada teradest koosnevaid agregaate. Agregaatide settimisel tekib kärjekujuline (helbeline) struktuur (joonis 2.8). J o o n is 2 .8 S a v i k ä rj e k u ju lin e s tr u k tu u r Pinnasele mõjuvate välisjõudude, sealhulgas ka kõrgemal asuva pinnase omakaalu mõjul selline struktuur järk-järgult puruneb, osakeste orientatsioon muutub enam paralleelseks, põhjustades pinnase tihenemise. Looduslikud savipinnased ei koosne kunagi ainult saueosakestest, vaid sisaldavad ka tolmu, liiva aga mõnikord ka kruusa osakesi ja kive. Kui jämedate osade hulk on väike, siis nad nagu ujuvad savis ning ei muuda väga oluliselt pinnase omadusi. Suurema hulga korral nad võivad moodustada kandva karkassi. Jõud kantakse sel juhul üle karkassi kaudu, kusjuures jämedate osade kontaktpunktide vahel, kus mõjuvad suhteliselt suured kontaktpinged, asub tugevasti tihenenud savi
annaabi.ee 
