Õhklubi Gerli Lass EV111 Ehituslik õhklubi saadakse lubjakivide põletamisel 10001200°C juures, mil toimub dekarboneerumine: CaCO3 CaO + CO2, ja saadud lubja järgneval kustutamisel: CaO + H2O Ca(OH)2. Kui lubjakivi põhiliseks lisandiks on MgCO3, nimetatakse seda dolomitiseerunuks. Kui MgO on alla 5%, toimub kustumine praktiliselt samuti nagu puhta lubja korral. Magnesiaalsed ja dolomiitlubjad kustuvad aeglasemalt, väiksema soojuseraldusega. Kui savikate lisandite hulk ei ületa 68%, saadakse õhklubi. Kui neid on rohkem, saadakse hüdrauliline lubi. Teoreetiliselt kulub lubja kustutamiseks selle massist 32% vett, kuid suur osa vett aurustub eralduva soojuse tõttu. Kui võtta vett kuni 70% lubja massist, saadakse kustutamisel pulber; 100150% vee korral ei eraldu tormiliselt auru ja lubi jääb tükki; üle 250% vee lisamisel saadakse lubitainas, veel suurema veekoguse korral aga lubjapiim.
esinevad õhukesed savi- ja argilliidi vahekihid. Stratigraafilin Tiskre kihistu Alam-Kambriumi ladestiku Tiskre kihistu hele 13113 e indeks väga peene ja peeneteraline polümineraalne Ca1ts. liivakivi, rohekashallide savikate vahekihtidega (Põhja-Eesti struktuur- fatsiaalses vööndis); polümineraalne väga peenteraline liivakivi (Lääne-Eesti struktu EHITUSGEOLOOGILINE KAART(V.T JOONIS 3) Joonis 3 Ehitusgeoloogiline kaart [1] UURING 1 [4] UURING 2 [3] Nimetus: Insener-geoloogilised uurimised
setes meredes elanud organismide elutegevuse kaasabil.Eesti paekivi on ladestunud Baltika ürgmandrit katnud laugepõhjalises Paleobalti meres 472-417 miljonit aastat tagasi ning on seotud peamiselt Ordoviitsiumi ja Siluri ajastuga.Põhja-Eestis tekkis esialgu glaukoniiti ja raudooide sisaldav paas.Lühikesel perioodil järgnes Lasnamäe ehituslubjakivi nimetuse all tuntud puhaste lubjakivide teke.Mere sügavnemine Kesk- Ordoviitsiumi lõpul tingis savikate lubjakivide ladestumise. Paekivi kasutamine Paekivi ehk paas on karbonaatkivimi rahvapärane nimetus.Tuntumad paekivid on lubjakivi ja paekivi. Alates 4. maist 1992 on paas Eesti rahvuskivi. Paekivi on kasutatud iidsetest aegadest saadik kalmete,hoonete ja kindlustuste rajamisel ning paest on ka suurem osa riigi tähtsamatest arhitektuurimälestistest, sealhulgas Tallinna vanalinn.
Varaordoviitsiumis olid madalaveelised rannikulähedased tingimused, millele viitavad terrigeensed setted. Seoses mere jätkuva pealetungiga algas ja sai ülekaalu karbonaatne settimine (karbonaatsete välisskelettidega merefauna). Eristatakse kahte fatsiaalset (kivimi tekketingimuste kompleks) vööndi): põhjavöönd, milles ordoviitsiumi karbonaatkivimid on valdavalt halli värvusega ja ; telgvöönd, mille ladestu on punane või kirju süvaveelisemate savikate lubjakivide ja merglite tõttu. Ordoviitsiumimere elustik oli võrreldes kambriumiga tunduvalt rikkalikum ja mitmekesisem. Ilmusid esimesed peajalgsed, merisiilikud ja korallid; arvukamaks muutusid nii trilobiidid, teod, sammalloomad. Taimedest esindatud vaid vetikad (tõenäoliselt kukersiidi orgaanilise aine allikaks). TÄHTSUS: ordoviitsiumi ladestusse kuuluvad Eestile tähtsad maavarad kukersiit ja oobolusfosforiit (lukuta brahhiopoodide ja fosfaatsete karpide
18. Kus Eestis esineb väga hea kvaliteediga põhjavett? V: Tartus ja Kuressaares 19. Milliste kivimitega on esindatud Kesk-Devoni veekompleks ja milline on nende veeand? V: savikad aleuroliidid,dolokivid,dolomeriid,liivakivid,mergli savi vahekihid 20. Milliste kivimitega on esindatud Alam-Devoni-Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks? V: lubjakivi, liivkivi, aleuroliidid,savi 21. Kui paks on Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleks ja milliste kivimitega ta on esindatud? V: On esindatud liivakivi, savikate aleuroliididega. Põhja- Eestis 20-30 m, Kesk-Eestis 40-60m 22. Millistes kivimites paikneb Siluri-Ordoviitsiumi põhjavesi? V: lubjakivi,dolokivi,merglid,domeriidid 23. Miks Siluri põhjavees on mõnikord kõrge fluori sisaldus? 24. Milline on põhjavee keskmine mineraalsus kiire veevahetuse vööndis? V: 400-600 mg 25. Milline on põhjavee keskmine mineraalsus aeglase veevahetuse vööndis? V:700-800 mg 26. Miks ei kasutata veevarustuses kristalse aluskorra põhjavett?
algusest. Kõhrkaladest säilivad fossiilsena hambad ja rüükaladest paksud rüü osad. Devon Baltika ja Laurentia mandri kokkupõrkel moodustus suur Euroameerika mander. Kokkupõrkele järgnenud mäeteke põhjustas mandrite üldise kerke ja ookeanide taandumise. Eriti suur oli maismaa ülekaal lõunapoolkeral Gondwana hiidmandril. Merede pindala vähenemine ning maismaa pinnamoe suured erinevused põhjustasid äärmiselt kontinentaalse kliima, millega kaasnes mandriliste liivakate ja savikate setete rohkus. Eriti ulatuslikke alasid kattis punasevärviline liivakivi, nn old red. Devoni ajastul toimus ka aktiivne maismaa asustamine uute eluvormide poolt. Varased eostaimed, mis kasvasid Siluri ajastul ainult soodes, moodustasid Hilis - Devonis suuri metsi. Ajastu keskelt pärineb juba ka koldade (pärisraikad), osjade (kidade) ja esimeste sõnajalgade (keerdlehikud) jäänuseid. Merd asustasid rohe- (mõik-), mänd- ja punavetikad.
protsessidega kaasnevate mahumuutuste vähendamiseks. Samal ajal vähendab täitematerjalide kasutamine oluliselt betooni maksumust. Täitematerjalid moodustavad kogu betooni mahust 80…90%. Eestis betooni tootmisel enamkasutatavad täitematerjalid: • Looduslikud- kvartsliiv, kruus ja killustik- lubjakivist või graniidist; • Tehislik- kergkruus Täitematerjalides piiratakse ja kontrollitakse • Peente <0,125mm osiste sisaldust sh. savi ja savikate osiste sisaldust (määratakse pesemisega) kuna halvendab liivaterade ja tsemendikivi vahelist naket; • Orgaaniliste osiste sisaldust (kolorimeetriline hinnang) kuna alandab betooni tugevust ja aeglustab betooni tugevuse kasvu; • Terastikulist koostist, et saavutada liiva minimaalne tühiklikkus võimalikult väikese terade summaarse pinna juures, mis lubaks minimiseerida tsemendi kulu ja tsemendikivi mahtu betoonis. Liiv sõmer teraline materjal valdavalt terasuurusega vahemikus 0,125..
Põhjamere rannikut ääristab peaaegu katkematu vööndina kuni 30 meetri kõrguste luidete ahelik, mis eraldab merest umbes 15 kilomeetri laiuse, varem soostunud, kohati allpool merepinda paikneva marsitasandike vööndi; nüüdisajal on seal suurelt osalt poldrid. Ida suunas jätkuvad marsid paksu liivakihiga kaetud, umbes 50 kilomeetri laiuse tasandike (geestid) vööndina läbi kogu Belgia põhjaosa. Kesk-Belgia moodustavad 100-200 meetri kõrgused kergelt künklikud, lössi- ja savikate setetega kaetud lavad (Haianut, Brabant ja Hesbaye), mida Kõrg-Belgiast eraldavad Sambre'i ja Meuse'i org. Kõrg-Belgiasse ulatub Ardenni mäestik. (Vaata lisa 4) Ardennid on enam kui 600 meetri kõrgune (Botrange, 694 m) Hertsüünia kurrutuse tasaselaeline jäänukmäestik, mida liigestavad sügavad järsuveerelised orud. Belgiale on omane tihe jõgedevõrk. Pikimad jõed on Schelde (Belgiast voolab sellest 200 kilomeetrit) ja Meuse (Maas, 183 km). Schelde
Kergkruus- parandab oluliselt betooni soojusisolatsiooni omadusi ja vähendab tihedust. Mullekeraamika liik, mis saadakse keramsiitliiva või kruusana kergelt sulvate savimaterjalide lühiajalisel põletamisel. Soojusomadused sõltuvad niiskusest. Kergkruus ei tohi sisaldada lupja, mis tingiks graanulite paisumise ja purunemise. Purunenud graanulite veeimavus on suurem. Kergkruusa kasutatakse betooni täitematerjalina, ka kerge puistematerjalina soojustamiseks. Agloporiit saadakse savikate materjalide, kivi- või pruunsöe tootmisjääkide, räbude ja tuhkade segu paakumisel ning jahtunud silikaatse sulami peenestamisel. Peenestatakse, niisutatakse, granuleeriatakse, põletatakse 1400°C, jahutamine kiire. Agloporiit on suure avatud poorsusega. Glasuur- õhuke klaasjas kiht, mis on tekkinud toote pinnale kantud ainete põletamisel. See tõstab toote veepidavust, happekindlust ja parandab dekoratiivseid omadusi. Kooseb kvartsist, marmorist kriidist jt
Kaarma lademel lasuvad paadla lademe kollakad, porsunud õhukesekihilised ja kivististerikkad lubjakivid ning dolomiidid. Saaremaa lõunarannikul järgneb paadla lademele kaugatoma lubjakivi. See on õhukesekihiline jämekristalne lubjakivi ja dolomiit, milles esineb arvukalt võrdlemisi suuri rõngaid - mereliiliate varrelülisid. Kõige nooremad Saaremaa aluspõhja kivimid paljanduvad Sõrve läänerannikul, koosnedes õhukesekihilistest lubjakividest savikate ja liivakate vahekihtidega. Peale majandusliku otstarbe (kaarma dolomiidi kaevandus) on Saaremaa aluspõhja moodustavad kivimid ka teadusliku tähtsusega, kuna nad sisaldavad väga palju kivistisi ning on hästi alal hoidunud. Pinnamoe poolest on Saaremaa Lääne-Eesti madaliku koosseisu kuuluv paelava, kus esineb nii aluspõhjalist kui ka pinnakattest tingitud väiksemaid pinnamoe ebatasasusi. Pinnakate on enamasti rähkmoreen, klibu, mere- ja tuiskliiv.
Sealtkaudu oleksid roomlastelt germaanlastele antud esemed muidu suure tõenäosusega ka Eestisse jõudnud. Rooma ehtetüüpide lai levik näitab ilmselt Skandinaavia asemel tihedamat suhtlemist lõunapoolsete naabritega. Rauast tööriistad võimaldasid põlluharimise tõhusamaks muuta. Rooma rauaajal rajati palju uusi põlde ja talusid uutesse piirkondadesse, sealhulgas ka seni vähekasutatud raskete savikate muldadega aladele. Rooma rauaajal hakati ehitama tüüpilisi ehk klassikaliselt liitunud tarandkalmeid. Need kivikalmed on korrapärase kujuga piklikud nelinurksed kividest laotud tarandid, mis on seest kividega täidetud. Metallesemetega võrreldes ei ole savinõudel nii tugevat välismõju märgata. Vahepeal esilekerkinud Ilmandu tüüpi ning nöör- ja kammornamendiga keraamika
vahekihtidena. Nim. ka kukersiidiks, mis välisilmelt kakaopruun, kerge, pehme, kergesti kihtideks lõhenev kivi. Metamorfsed kivimid Marmorid on laialt levinud metamorfiidid. Koosnevad kas kaltsiididest või ka dolimiidist – on tekkinud lubjakivide või dolomiitide metamorfoosil. Teralise ehitusega valged, sinakashallid, kirjuvärvilised või vöödilised kivimid. Kvartsiidid on tekkinud liivakivide moondumisel, on kõvad ja vastupidavad murenemisele. Savikildad kujutavad endast savikate kivimite metamorfismi esimest setet. Selge kildalise ehitusega, vees ei ligune.
Setendid: Kõvad kivimid või kobedad (pehmed) setted Meretase: Lühiajalised ja pikaajalised muutused; erakordne ajuvesi Eksponeeritus: Avameri, sisemeri või lainevari Kliima: Parasvööde, troopika globaalsed kliimamuutused. RANDADE ARENGUT MÕJUTAVAD JÕUD o Lainetus :tuule- ja ummiklaine (kulutus, kuhje, rannasetete ränne) o Tuul: Kaudne mõju lainetuse näol. Otsene mõju voolsetetele. Vormide kujundaja- eelluited o Hoovused: Savikate setete ärakanne, hõljum o Merejää: Kuhjav ja kulutav ning kaitsev o Taimed: Kaitsev, ka setete edasikanne ja kuhjamine o Inimtegevus: Kiirendav või aeglustav (+/-). Paljuaastaste uurimiste tulemused näitavad, et randade intensiivne areng toimub just ekstreemsete tingimuste kokkulangemisel: o väga tugevate tormide sagenemine, o sellega kaasnev erakordselt kõrge mereveetase, o ning sojade talvede tõttu külmumata meri ja rannasetted.
kvaternaari ajastuni on geoloogilises ajaraamatus suur lünk (I. Arold, 1987) Baltika ja Laurentia mandri kokkupõrkel moodustus suur Euroameerika mander. Kokkupõrkele järgnenud mäeteke põhjustas mandrite üldise kerke ja ookeanide taandumise. Eriti suur oli maismaa ülekaal lõunapoolkeral Gondwana hiidmandril. Merede pindala vähenemine ning maismaa pinnamoe suured erinevused põhjustasid äärmiselt kontinentaalse kliima, millega kaasnes mandriliste liivakate ja savikate setete rohkus. Joonis 6. Varajane-devon Devoni ajastul toimus ka aktiivne maismaa asustamine uute eluvormide poolt. Varased eostaimed, mis kasvasid Siluri ajastul ainult soodes, moodustasid Hilis - Devonis suuri metsi. Ajastu keskelt pärineb juba ka koldade (pärisraikad), osjade (kidade) ja esimeste sõnajalgade (keerdlehikud) jäänuseid. Merd asustasid rohe- (mõik-), mänd- ja punavetikad. Devonis tekkisid esimesed hulkjalgsed, putukad ja primitiivsed kahepaiksed. Nende
Sufosioonilised pinnavormid (orud, koopad) on tekkinud põhjaveega kivimeist ja setteist kivimiosakeste mehhaaniline väljakande tulemusel. 4. Mis on maalihe? Mis soodustab selle tekkimist? Maalihe on nõlval asuva settekeha või pinnaseploki paigastliikumine. Maalihe toimub kui raskusjõud ületab settekihtide vahelise hõõrdejõu. Maalihet soodustab n (1) kivimikihtide kallakus nõlva suunas, (2) kergesti deformeeruvate setete lamamine monoliitsete kivimite all, (3) savikate setete lamamine vett läbilaskvate setete all. Lühivastused (1-2p): 1. Mis on karrid? Karrid on vihma- või merevee poolt karstuva kivimi pinnale lahustatud ebakorrapärase kujuga mikrovormid (lohud, vaod, lained jne). 2. Mis on alluuvium? Alluviaalne sete e alluuvium e jõesete on geoloogilises ajaskaalas võrdlemisi hiljuti vooluvee poolt setitatud sete. Jõesetted settivad kas jõe sängis, lammil või deltas. 3. Mis on deluuvium?
Peipsi ja Võrtsjärv. 1. Mandrijäätekkelised Künkliku moreenreljeefil saarterohkem järved. Piklikud voortevahelid Ooside ja mõhnadevahelised Orujärved 2. Jäänuk ehk reliktjärved Mis on tekkinud neotektoonilise kerke tagajärjel 3. Laugasjärved 4. Lammijärved ehk soodijärved 5. Ajutised karstiveest toituvad järjev 25. Eesti põhjavesi, veekihid. Devoni liivakivides esinevaid veekihte eraldab üksteisest savida ja savikate liivakivide vahekiht, mis laeb vett vähe läbi. Devoni liivakividest pumbatakse vett kuni 200m sügavuselt. Siluri ja ordoviitsiumi paekivid on olulisteks vettkandvateks kihtideks Põhja, kesk, ja LääneEestis. Vett saab juba 515 m sügavustest kaevudest, kuigi suurem osa vajaminevast veest pumbatakse tänapäeval sügavamatest puurkaevudest. LõunaEestis asuvad need veekihid mitmesaja meetri sügavusel.
Levinum 3.4.5.1. Plaatide valmistamine Plaate valmistatakse kas lobri- või kuivpressimise meetodil. 3.4.5.1.1. Veeimavus Plaadi klass Iseloomustus Veeimavus,massi % I paakumiseni põletatud, tihe <0,5% II paakumiseni põletatud 0,5-3 III paakumiseni põletatud 3-7 IV poorne >7 Mida suurem on plaadi tihedus, seda parem on keemiline püsivus. IV rühma külmakindlus on madal. .Eriotstarbelised kivid. Kanalisatsiooni ja drenaazitorud Kergkruus Agloporiit saadakse savikate materjalide, kivi- või pruunsöe tootmisjääkide, räbude ja tuhkade jms. segu paakumisel ning jahtunud silikaatse sulami peenestamisel. Agloporiit on suure avatud poorsusega materjal. 3.4.10.Glasuur Glasuuriks nimetatakse õhukest klaasjat kihti, mis on tekkinud toote pinnale kantud ainete põletamisel. Glasuur tõstab toote veepidavust, happekindlust ja parandab toote dekoratiivseid omadusi. Glasuurid kantakse põletatud toote pinnale ja põletatakse seejärel uuesti. 3.4.11.Fritid [23]
Volhovi lademe, sellele järgnevad Kunda ja Aseri lade. Paekalda kõige ülemises osas on Tallinnas Lasnamäe lade, mis avaneb laia vööndina ka lavamaa pervel. Tallinna klindilõik 7 Tallinna aluspõhja geoloogilis-litoloogiline skeem (R. Männili, A. Verte ja V. Karise järgi). 1 – liivakivi, kohati savikate vahekihtidega (gdoovi ja kotlini kihistu); 2 – savi (lontova kihistu); 3 – liivakivid (pirita ja tiskre kihistu ning pakeroidi lademe liivakivid); 4 – diktüoneemakilt; 5 – lubjakivid (volhovi, kunda, aseri ja lasnamäe lade); 6 – merglilised lubjakivid (uhaku lade); 7 – lubjakivi põlevkivikihikestega (kukruse lade); 8 – merglilised lubjakivid (idavere ja jõhvi lade); 9 –paekallas. 3.3.2 Pinnakate
Emajõgi; Velikaja 57% valgalast; Veetaseme kõikumine 28-31 m-ni; Vesi vahetub 2 aasta jooksul. Tekitas Võrtsjärve jääkeel; Esineb 4-5 saart (tuntuim Tondisaar); Läbivooluline (Väike-Emajõgi, Õhne, Tarvastu, Tänassilma ja Rõngu jõgi, välja voolab Emajõgi); Keskmine veetase 33 m; Keskmine sügavus 2,8 m; Suurim sügavus 6m. 25. Eesti põhjavesi, veekihid Devoni liivakivides esinevaid veekihte eraldab üksteisest savide ja savikate liivakivide vahekiht, mis laseb vett vähe läbi. Devoni liivakividest pumbatakse vett kuni 200 m sügavuselt. Siluri ja ordoviitsiumi paekivid on olulisteks vettkandvateks kihtideks Põhja-, Kesk- ja Lääne-Eestis. Vett saab juba 5-15 m sügavustest kaevudest, kuigi suurem osa vajaminevast veest pumbatakse tänapäeval sügavamatest puurkaevudest. Lõuna-Eestis asuvad need veekihid mitmesaja meetri sügavusel.
langatusel. Sufosioonilised pinnavormid (orud, koopad) on tekkinud põhjaveega kivimeist ja setteist kivimiosakeste mehhaaniline väljakande tulemusel. 4. Mis on maalihe? Mis soodustab selle tekkimist? Maalihe on nõlval asuva settekeha või pinnaseploki paigastliikumine. Maalihe toimub kui raskusjõud ületab settekihtide vahelise hõõrdejõu. Maalihet soodustab n (1) kivimikihtide kallakus nõlva suunas, (2) kergesti deformeeruvate setete lamamine monoliitsete kivimite all, (3) savikate setete lamamine vett läbilaskvate setete all. Lühivastused (1-2p): 1. Mis on karrid? Karrid on vihma- või merevee poolt karstuva kivimi pinnale lahustatud ebakorrapärase kujuga mikrovormid (lohud, vaod, lained jne). 2. Mis on alluuvium? Alluviaalne sete e alluuvium e jõesete on geoloogilises ajaskaalas võrdlemisi hiljuti vooluvee poolt setitatud sete. Jõesetted settivad kas jõe sängis, lammil või deltas. 3. Mis on deluuvium?
Naatriumi ioonide esinemisel on seotud vee hulk suurem kui näiteks kaltsiumi ioonide korral. Kuna vaba ja seotud vee ioonide kontsentratsioon on dünaamilises tasakaalus, siis kaltsiumi (näiteks lubja) lisamisel pinnasele toimub seotud vees ioonvahetus. Na ioonid tõrjutakse Ca ioonide poolt välja. Seejuures väheneb seotud vee hulk, suureneb pinnase tugevus ja veejuhtivus. K, H, Al ja Fe ioonid vähendavad oluliselt pinnase pundumist. Lubja lisamine on hästituntud võte savikate pinnasteede stabiliseerimiseks ja läbitavuse parandamiseks. Käesoleval ajal kasutatakse seda ka ehitusaluse pinnase süvastabiliseerimiseks. 2.7 Õhk pinnases Õhu (üldjuhul mingi gaasi) osatähtsus pinnase koostisosana on tunduvalt väiksem kui veel. Ta ei muuda pinnaseosakeste iseloomu. Teatud juhtudel ta võib aga mõjutada pinnase käitumist. Mõju sõltub gaasi esinemisvormist. Gaas võib pinnases esineda:
kõrgetes/vanemates osades. Enamasti puisrabad. Madalsoo Osmussaarel, Siirdesoo Järise soomassiivis. Lääne-Eesti suurte ja keskmise suurusega soode vk - suured, ülekaalult madalsood. Esineb suuri roostikke. Sageli kohtab ka rabasid. Soode leviku määravad aluskivimi veeläbilaskvus ja äravoolu takistavad rohked otsamoreenid ja rannamoodustised. Valdkond asetseb Limneamere ja Balti jääjärve levipiiride vahelisel alal. Edela-Eesti suurrabade vk savikate setetegaa kaetud endistele rannikumadalikele tekkinud suured sood. Turvast maksimaalselt 5-7 m. Kesk-Eesti väikerabade vk - levib jääpaisjärvede tasandikualal. Sood on enamasti väikesed. Põhja-Eesti tasandiku väikeste ja keskmise suurusega soode vk paikneb õhukese moreenkattega alal. Domineerivad väikesed segatoitelised tasandisood, mille piires võime kohata kõiki sootüüpe. Paljud selle valdkonna sood on järvelise päritoluga.
tehnoloogiat selgitatakse sisupunktis 6. 1.2.3. Kasvupinnase eripindala Kasvupinnase eripindala all mõistetakse pinnase koostisosakeste pindalade summat. Eripindala 2 2 mõõtühikuks on m /kg; mõnikord kasutatakse ka suurust m /g. Kasvupinnase eripindalale avaldavad mõju koostisosakeste suurus ning pinna iseloom. Mida peenematest osakestest kasvupinnas koosneb, seda suurem on tema eripindala. Seega on savikate pinnaste eripindala suurem võrreldes liivapinnastega. Eripindala suurendavad ka pinnaseosakeste krobelisus ning neile kleepunud setted, aga ka orgaanilise aine rohkus. Nii näiteks on 2 ümarateralise tüüpilise liiva eripindala 700 … 2000 m /kg, 2
Naatriumi ioonide esinemisel on seotud vee hulk suurem kui näiteks kaltsiumi ioonide korral. Kuna vaba ja seotud vee ioonide kontsentratsioon on dünaamilises tasakaalus, siis kaltsiumi (näiteks lubja) lisamisel pinnasele toimub seotud vees ioonvahetus. Na ioonid tõrjutakse Ca ioonide poolt välja. Seejuures väheneb seotud vee hulk, suureneb pinnase tugevus ja veejuhtivus. K, H, Al ja Fe ioonid vähendavad oluliselt pinnase pundumist. Lubja lisamine on hästituntud võte savikate pinnasteede stabiliseerimiseks ja läbitavuse parandamiseks. Käesoleval ajal kasutatakse seda ka ehitusaluse pinnase süvastabiliseerimiseks. 2.7 Õhk pinnases Õhu (üldjuhul mingi gaasi) osatähtsus pinnase koostisosana on tunduvalt väiksem kui veel. Ta ei muuda pinnaseosakeste iseloomu. Teatud juhtudel ta võib aga mõjutada pinnase käitumist. Mõju sõltub gaasi esinemisvormist. Gaas võib pinnases esineda:
mineraalveeks. Põhjavee jaotumine maa sees Kõige ülemistes pinnakatte setetes (kruusades, liivades ja moreenis) esinevat põhjavett nimetatakse pinnaseveeks. Seda esineb peamiselt Lõuna-Eestis, kus pinnakate on paksem. Pinnasevett pole kuigi palju, ta on harilikult 1-5 m sügavusel ning seetõttu reostub ka kergesti. Pinnasevesi toidab madalaid talukaeve. Eesti geoloogiline läbilõige koos vettpidavate kihtidega Devoni liivakivides esinevaid veekihte eraldab üksteisest savide ja savikate liivakivide vahekiht, mis laseb vett vähe läbi. Devoni liivakividest pumbatakse vett kuni 200 m sügavuselt. Siluri ja ordoviitsiumi paekivid on olulisteks vettkandvateks kihtideks Põhja-, Kesk- ja Lääne- Eestis. Vett saab juba 5-15 m sügavustest kaevudest, kuigi suurem osa vajaminevast veest pumbatakse tänapäeval sügavamatest puurkaevudest. Lõuna-Eestis asuvad need veekihid mitmesaja meetri sügavusel.
annaabi.ee 
