Hiina maalis pole sageli tähelepanu pööratud sellele, et vaataja saaks terviku pildi, vaid pilti tuleb vaadata järk-järgult, sellest tuleneb ka rullformaat. Skulptuuri ei loetud muistses Hiinas selliste kõrgete kunstide nagu maali ja kalligraafia hulka. Millisele konstruktsioonile on enamasti üles ehitatud Hiina arhitektuur? Rajatud palkkonstruktsioonile. Ehitiste iseloomulikud jooned on reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk, mida kasutatakse sammastena. Ehitisi kaunustatakse ohtralt värvilise keraamikaga ja puunikerdustega Hiina kultuuriga kõige sagedamini seostatav sümbol on panda. Kultuurisümboliks, mille üle hiinlased ise kõige enam uhkust tunnevad, on teooria, mille kohaselt inimesed on looduse lahutamatu osa ning vaatamisväärsused nagu Dunhuangi koopamaalingud. Suur tähendus kalligraafial(Kalligraafia on kunstivorm, milles antakse kirjamärkidele väljendusrikas, harmooniline ja oskuslik kuju) Kalligraafia leiab
pool tuhat aastat tagasi, ehitajad olid meistrid nimega Iktinos ja Kallikrates. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju. Nüüd on Parthenon juba ligi 300 aastat varemeis kui 17.sajandil piirasid veneetslased Ateenat, kasutasid linna valdavad türklased templit püssirohulaona. Suure osa neistki reljeefidest, mis pääsesid püssirohuplahvatusest, viis inglane lord Elgin 19. sajandi alguses Londonisse, Briti Muuseumi. Akropol antiikajal Naisekujud sammastena Erechtheioni tempel Omapärane mitmest osast koosnev tempel. Selle ehitise eripäraks oli ebatavaline koda, mille katust ei kanna mitte sambad vaid noorte neidude marmorkujud, mida nimetatakse karüatiidideks. Erechteioni karüatiididekoda Huvitavat Uuringust selgub, et vanad kreeklased ehitasid oma templid sellisele kohale ja pinnasele, kus jumalatel ja jumalannadel oleks kodune olla. Nt. Viljakusejumalanna Demeteri ja veinijumal Dionysose auks ehitatud templid on
kivikestele tsemendina ning kivi muutub üsna tugevaks. Võiks eeldada, et sel kivimil on kogu piirkonnas ühesugused omadused, kuid looduses juhtub seda harva ning tulemuseks on imeline lummav maastik. Mõnel pool olid liitekohad kivimites ulatuslikumad ja nii tekkisid erosioonile soodsamad eeldused, teisal näib kivim olevat tsementeerunud ja erosioonile paremini vastu pidanud. Aastatuhandetele on vastu pidanud just need kivimid, mida me tänapäeval näeme metèora sammastena. Paljude sammaste otsast avaneb vapustav vaade Peneus`e jõe orule. Mõned madalamatest mäekülgedest on metsaga kaetud ja pakuvad meeldivat varju, kuid kaljud ise seisavad põletava Kreeka päikese käes. Ohtlike kaljusammaste tipus asuvad kloostrid, mida ehitasid 14. ja 15. saj mungad oma kirikuteks ja kodudeks. Koostas Tony Brük TÜG 7B
3. Arhitektuuri omapära Sulanud üheks tervikuks Keerukas palkkonstruktsioon, Templite eeskujuks olid skulptuuriga, ehitised reljeefidega kaunistatud ja talumajad, vanematel templitel meenutavad monumente. värviliseks maalitud palke olid kõrged ja paksud õlgedest Templi saalide uksed on ühel kasutati sammastena, taladena, viilkatused, toetusid puust joonel, lage toetavad sambad. piitadena. Mitmekorruselised postidele. Hiina mõjust lisandusid Stuupad poolkera-kujulise katused. Ohtralt kaunistatud. pagoodid, kuid Jaapanis ulatuvad kupliga ehitised Buddha Kaljudesse raiutud templid, katuseräästad tornist kaugemale ja
ja ründevahendiks. · Kõige tüüpilisem esindaja on elektrirai KALAD · Mõned kalaliigid tekitavad elektrit saagi surmamiseks, teised aga toodavad elektrit, kasutamiseks abivahendina liikumisel. Organid mida eri liigid kasutavad on kujunenud erinevatest lihastest, kuid elektri saamise viis on kõikidel sama. KALAD · Kalade elektrielundid koosnevad kilbikestest, lamendunud rakkudest mis asetsevad püstiste sammastena üksteise otsas. Iga kilbike tekitab veidi enam kui 0.1 volti elektrit, aga kuna iga kilbike on ühendatud endast eelneva ja järgneva kilbikesega (samuti on ühendatud ka sambad) tugevneb elektrienergia tunduvalt. MEREVEE KALAD · Kuna merevees on elektrijuhitavus parem kui magevees siis pole merelistel kaladel tarvidust genereerida elektrit, et saavutada sama voolutugevus võrreldes mageveekaladega. · Ahvenlaste sugulane kes elutseb Atlandi
numbrist 8 (Hispaania dollari väärtus oli 8 reaali). Seda sümbolit olevat laialdaselt kasutama hakatud juba enne seda, kui Ameerika Ühendriigid hakkasid 1785 USA dollarit rahaühikuna kasutama. Valuutakotid, mida USA rahapaja väljastas, kandsid sarnast üksteise peale asetatud tähtedest U ja S märki, mis sarnanes varasema märgiga. USA dollarit hakati tähistama kahe püstkriipsuga dollarimärgiga. Kaht püstkriipsu on tõlgendatud ka Heraklese sammastena. Kui mindi üle kullakatteta rahale, hakati kasutama ühe püstkriipsuga dollarimärki. 7-bitises ASCII-märgistikus on dollarimärk ainuke rahaühiku sümbol (koodiga 36). 8- bitises ASCIIs on ka teisi rahaühikute sümboleid. Rahatähed Algul oli dollar hõbe, seejärel ilmusid ka paber kupüürid.Kõik ühtesuguse värvi ja suurusega, vee märkide ja USA isade portreedega. USA's on praegu käibel 7 erinevat pangatähenominaali:
3. Arhitektuuri omapära Sulanud üheks tervikuks Keerukas palkkonstruktsioon, Templite eeskujuks olid skulptuuriga, ehitised reljeefidega kaunistatud ja talumajad, vanematel templitel meenutavad monumente. värviliseks maalitud palke olid kõrged ja paksud õlgedest Templi saalide uksed on ühel kasutati sammastena, taladena, viilkatused, toetusid puust joonel, lage toetavad sambad. piitadena. Mitmekorruselised postidele. Hiina mõjust lisandusid Stuupad poolkera-kujulise katused. Ohtralt kaunistatud. pagoodid, kuid Jaapanis ulatuvad kupliga ehitised Buddha Kaljudesse raiutud templid, katuseräästad tornist kaugemale ja
põlevkivituhkaastas. Põlevikivituhka kasutatakse : Ehitusmaterjalide tootmises saab tuhka kasutada koostisosana järgmistes materjalides: tsement ja klinker, betoon, gaasbetoonplokid, kuivad ehitussegud. Allmaakaevanduste tagasitäitmises. Tuhast valmistatud betooni saab kasutada kaevanduste täitmiseks ja pinnase vajumise peatamiseks. Kaevanduste täitmine betooniga võimaldab ära kasutada kogu põlevkivi, millest varem jäi ligi 35% toetavate sammastena maa alla. Teedeehituses soiste pinnaste mass-stabiliseerimiseks ning maanteede, raudteede ja torujuhtmete vundamentide ehitamiseks. Sadamate laiendamises ja saastatud pinnaste mass-stabiliseerimiseks. Põllumajanduses happeliste muldade neutraliseerimiseks ning põldude ja rohumaade väetamiseks. Plastitööstuses toormena. Ökoloogilistes projektides energiatootmises tekkiva CO2 ja väävli sidujana Keskkonnaprobleemid.
Neid esimesi elu algeid nimetatakse eelajaloolisteks, sest nad tekkisid enne kirjutatud ajalugu. Eelajaloolise elu ainsad tunnistused on kivistised loomade ja taimede säilinud jäänused. Enam kui 2000 miljoni aasta vanuste kivististe põhjal on teada, et ühed kõige varasemad eluvormid olid bakterid. Järk-järgult tekkisid ja arenesid taimed, mida nimetatakse sinirohelisteks vetikateks. Vetikad kasvasid ringidena või madalate sammastena, stromatoliitidena, mis on säilinud kivististena, ka tänapäeval tekib madalates troopikameredes stromatoliite. Vetikad tootsid hapnikku gaasi, mida vajavad taimed ja loomad eluks. Hapnik pääses merest õhku ning moodustas atmosfääris osoonikihi, mis kaitses Maad päikesekiirguse eest. Elusolendid hakkasid asustama maismaad ja hingama õhku. Esimestest eluilmingutest alates on olnud miljoneid loomade ja taimede liike. Mõned, näiteks putukad, on jõudsalt arenenud; teised, näiteks
Leena jaotab kaks erinevat piirkonda kaheks. Läände jääb Kesk- Siberi kiltmaa, mida katab lai ja lõputu taiga-kõnnumaa, kus kasvab kuuski, mände ja kõige enam lehiseid. Itta jäävad majesteetlikud Verhojanski, Suntar-Hajati ja Tserski ahelikud, kus 7 asuvad läbipääsmatud seedri- ja männimetsad.Talvel on see üks maailma külmemaid paiku Antarktika järel. Kui reisida hüdroplaaniga Leena lätetelt 2 tundi allavoolu, jõuab 80 km laiusesse piirkonda, mida tuntakse Leena sammastena. Need on vertikaalsed lubjakivikaljud, mis kerkivad ootamatult esile lõputute metsade keskelt. Need on umbes 185 m kõrged erikujulised sambad, mis meenutavad keskaegseid kirikutorne. Allavoolu jääb Leena hüdroelektrijaam, mis töötab jõe suure jõu varul. Leena delta võtab enda alla tohutu suure geograafilise ala, jäädes oma suuruselt alla vaid Mississippi deltale Ameerika Ühendriikides. Ta asub 38 073 km2 suurusel alal ja jaguneb 150 haruks
- Parem neer - säsiaine on jutja struktuuriga, sinaka varjundiga massiivse maksa tõttu umbes poole lüli võrra madalamal Neerukoor – cortex renalis - Sissehingamisel ja seismisel vajuvad neerud mitme cm võrra - moodustab parenhüümi väliskihi allapoole - püramiidide vahel sammastena – columnae renales - Ülemäärane liikuvus – ren mobiilis - kiirjas osas – pars radiata (säsikiired) Süntoopia - rullunud osa – pars convoluta (tüüpiline kooreaine) Eespind - tüüpiline kooreaine on sõmerja struktuuriga , värvuselt
põimikluukude hakkab diferentseeruma lamellaarseks luukoeks Haversi süsteemide tekkega. Jätkub vanade Haversi süsteemide asendamise uutega e. remodelleerimine. b) Endokondraalne ossifikatsioon luu tekkimise piirkonda nimetatakse luustumistsooniks/-jooneks. Luustumistsoonist eemal asuvas piirkonnas (kasvutsoonis) jagunevad kõhrerakud intensiivselt ja paiknevad tihedalt. Kasvutsoonile järgnevas piirkonnas (sammaste tsoonis) paiknevad kõhrerakud sammastena, see läheb üle hüpertrofeerunud kondrotsüütide tsooniks. Luustumistsoonis tungivad luuüdi osteogeensed prekursorid kõhreõõntesse ja hävitavad kondrotsüüdid. Luustumistsentrid tekivad lisaks diafüüsidele ka epifüüsides. Luude kasv 1. Pikikasv toimub epifüüsi ja diafüüsi vahel paikneva epifüüsiplaadi toel, mille läbimurdumisel luu kasv peatub. 2. Jämedaks kasvamine toimub apositsiooni e. pealistumise teel perikondraalsel
2. Cornu ventrale (A9) 3. Substantia intermedia (A10+11) vahepealne hallaine Substantia intermedia lateralis (A10) – dorsaal- ja ventraalsarve vahel ja moodustab seljaaju torakolumbaalosa segmentides (C 8, Th1-12, L1-3) cornu laterale (A12) Substantia intermedia centralis (A11) – tsentraalkanali ümber - kõik sarved on paarilised ja esinevad terviklikult seljaajul sammastena: columna dorsalis (B2) columna ventralis (B9) columna lateralis (B12) NEURONITE LIIGITUS - Hallaines on side-, väädi- ja juureneuronite kehad Sideneuronid - lühikesed neuronid - kehad esinevad enamasti hajutatult hallaines - rohkelt hallaine dorsaalosades (sustantia gelatinosea’s) - ühendavad seljaaju hallaine eri piirkondi - ei ulatu seljaajust välja - Lülineuronid
Kaks suurt vasak ja parem, mille piiriks on vastavalt maksa sisestruktuurile parempoolne sagitaalvagu. Vasaku klassikalise sagara juurde kuulub veel kvadraat(ruut)sagar (maksaväratist eespool) ja sabasagar (maksaväratist tagapool), need on nähtavad ainult maksa tagumisel pinnal. b. Segmendid, segmenta c. Sagarikud, lobuli Sagarikud on väikesed kuusnurksed maksarakkude- e. hepatotsüütide kogumikud, mis on koondunud tsentraalveeni ümber paariliste sammastena. Sambad radieeruvad tsentraalveeni poolt väljapoole. Kahe rakusamba vahel on sinusoidid (mittetäieliku seinaga veresooned), mis viivad portaalveeni harudest ja maksaarterist saabunud veresegu maksarakkudeni (arteriaalne veri koos toitaineterikka verega). Kohe sinusoidide lähedal asuvad rakud on maksa makrofaagid e. Kuppferi rakud. Maksarakud ehk hepatotsüüdid toodavad sappi, sapp koguneb sammaste vahelistesse sapikanalikestesse ja sealt sagarate vahelistesse sapijuhadesse
Eriti tuntud Reimsi katedraali skulptuurid (neid oli kokku umbes 2500) Reimsi katedraalis välisfassaadil portaali kohal asuva külastusgrupp (Noore Maarja kohtumine püha Elisabethiga, kes oli ristija Johannase ema). Valminud 13.sajandi alguses,võib näha esimest korda ka suuremalt ja mõjuvamalt ka naise kehafiguuride edasiandmist Gooti skulptuurile ja maalikunstile on omane ka vertikaalsuse mõjutamine. Näiteks Chartres'i pühakud pikkade sammastena Väga silmapaistev on ka Saksa varasema gootika skulptuuri osa 13.sajandil oli portreede tegemine elavatest inimestest suur haruldus, katoliiklik kirik taunis seda edevusena Võib näha siiski Kesk-Saksamaal Naumburgi 10 elavatest inimestest tehtud portreed, need olid kirikut toetanud vürstid ja aadlikud Eriti esile tõstetud: vürst Ekkehard ja vürstinna Uta. Skulptuurid olid ka ülevärvitud Gooti kujutav kunst Gooti kujutavas kunstis ilmuvad 13
nägemistrakti, mis suundub keskajus asuvasse külgmisse põlvikkehasse, kus toimub ümberlülitus nägemiskorteksisse viivatele neuronitele. Keskajus asuvate närvikeskuste kaudu juhitakse ka silmamunaliigutusi ja pupillireaktsioone. Primaarne nägemiskorteks asub kuklasagara kannusvao piirkonnas. 1.visuaalne ala V. Saab infot kontralateraalse nägemisvälja alalt. Visuaalkorteks on 2 mm paksune ja organiseeritud vertikaalsete sammastena orientatsiooni silmaominantsed sammased. 2. visuaalne ala V2 võtab vastu orientatsiooniga kontuure ja joonekatkestusi. Eristatakse veel ka liikumistundlikkuse ja värvuste nägemisega seotud nägemiskorteksi alasid. 23. Kuulmismeel. Õhuvõnkumisi vahendav aparaat keskkõrvas. Teo anatoomiline ehitus. Karvarakud teos. Õhuvõngete muundamine kuulmisnärvi elektrilisteks signaalideks. Kuulmisinformatsiooni
● 4 sagaratLOBUS - ülemisel pinnal 2 suurt sagarat: vasak ja parem, mida eraldab sagitaalvagu - vasaku klassikalise sagara juurde kuulub kvadraat(ruut) sagar (maksaväratist eespool) ja sabasagar (maksaväratist tagapool) - nähtavad maksa tagumisel pinnal. ● Segmendid,mis koosenvad sagarikkudest. - sagarik e väike kuusnurkne maksarakkude e HEPATOTSÜÜTIDE kogumik - sagarikud on koondunud tsentraalveeni ümber paariliste sammastena - kahe rakusamba vahel on sinusoidid(mitteäieliku seinaga veresooned) Sinusoidide funktsioon: viivad portaalveeni harudest ja maksaarterist saabunud veresegu maksarakkudeni (toitaineterikas arteriaalne veri) ● Maksa makrofaagid e Kuppferi rakudon kohe sinusoidide läheduses. Maksarakkude e HEPATOTSÜÜTIDE funktsioon: toodavad sappi! - sapp koguneb sammastevahelistesse sapikanalitesse, sealt sagarate vahelistesse sapijuhadesse.
strukt järgi on nad steroidid) paiknevad rakud produtseerivad erinevaid hormoone ja nende talitl. on erinevalt reguleeritud: *Pindmine õhuke rakkude kiht neerupealise pinnal. Siin sünteesitakse mineraalkortikoide (org elektrotsüütide ja veevahetuse reg.), olulisem aldosteroon. See stimuleerib Na,Cl ja vee(kaudne) tagasiimendumist verre distaalsetes neerutorukestes, samal ajal K ja vabade H-ioonide eritumist uriini. *Vahelmine paksem kiht, kus rakud paiknevad paralleelsete sammastena. Siin produts. glükokortikoide, tähtsaim kortisool (rotil- kortikosteroon). G-l org.talitlusele laialdane mõju: glükogeneesi stimuleerimine maksas soodust. aminohapete kasuamist), pärsivad glükoosi kasutamist perifeersetes kudedes(piirates glükoosi trantsporti verest rakkudesse -tõstavad veresuhkru taset), lipolüüsi stimuleeriv efekt rasvkoes (rasvhapete kasut. energiavajadusteks /ka lihastes/). G avaldavad mõju ka valkude
kõrgusel. Neeru katab 3 kihnu. Vahetult vastu neeru liibub sidekoeline fibrooskihn. Selle peale on rasvkihn (rasvapadjand kaitseb). Kolmas on neerusidekirme, mis kinnitab neerud kõhuõõne tagaseina külge ja asub rasvkihnu 00peal. Kihnud fikseerivad neerud oma kohale ja samas on neil kaitsefunktsioon. 88) Neeru välisehitus? 47 89) Neeru siseehitus? Neerukoor läheb sammastena säsisse. Neeru säsipüramiid on suunatud neeru keskele kus asub neeruvaagen. Keskel on sapiline neeruvaagen. Sisse tulevad neeruarter ja välja läheb neeruveen. Nefron on neeru ehituslik-talitluslik ühik, kummaski neerus on neid 1 miljon, töötab neist ainult miljon kokku. Nefron algab koores ja lõpeb säsis. Neerus toimub vere filtreerimine. 90) Nefroni ehitus, talitlus, arv? Nefron on neeru ehituslik ja talitluslik ühik, mis muudab neeru massi. Nefroneid on
kõrgusel. Neeru katab 3 kihnu. Vahetult vastu neeru liibub sidekoeline fibrooskihn. Selle peale on rasvkihn (rasvapadjand kaitseb). Kolmas on neerusidekirme, mis kinnitab neerud kõhuõõne tagaseina külge ja asub rasvkihnu 00peal. Kihnud fikseerivad neerud oma kohale ja samas on neil kaitsefunktsioon. 88) Neeru välisehitus? 47 89) Neeru siseehitus? Neerukoor läheb sammastena säsisse. Neeru säsipüramiid on suunatud neeru keskele kus asub neeruvaagen. Keskel on sapiline neeruvaagen. Sisse tulevad neeruarter ja välja läheb neeruveen. Nefron on neeru ehituslik-talitluslik ühik, kummaski neerus on neid 1 miljon, töötab neist ainult miljon kokku. Nefron algab koores ja lõpeb säsis. Neerus toimub vere filtreerimine. 90) Nefroni ehitus, talitlus, arv? Nefron on neeru ehituslik ja talitluslik ühik, mis muudab neeru massi. Nefroneid on
kõrgusel. Neeru katab 3 kihnu. Vahetult vastu neeru liibub sidekoeline fibrooskihn. Selle peale on rasvkihn (rasvapadjand kaitseb). Kolmas on neerusidekirme, mis kinnitab neerud kõhuõõne tagaseina külge ja asub rasvkihnu peal. Kihnud fikseerivad neerud oma kohale ja sama son neil kaitsefunktsioon. 88) Neeru välisehitus? 47 89) Neeru siseehitus? Neerukoor läheb sammastena säsisse. Neeru säsipüramiid on suunatud neeru keskele kus asub neeruvaagen. Keskel on sapiline neeruvaagen. Sisse tulevad neeruarter ja välja läheb neeruveen. Nefron on neeru ehituslik-talitluslik ühik, kummaski neerus on neid 1 miljon, töötab neist ainult miljon kokku. Nefron algab koores ja lõpeb säsis. Neerus toimub vere filtreerimine. 90) Nefroni ehitus, talitlus, arv? Nefron on neeru ehituslik ja talitluslik ühik, mis muudab neeru massi. Nefroneid on
nägemistrakti, mis suundub keskajus asuvasse külgmisse põlvikkehasse, kus toimub ümberlülitus nägemiskorteksisse viivatele neuronitele. Keskajus asuvasse närvikeskuste kaudu juhitakse ka silmaliigutusi ja pupillireaktsioone. Nägemis- e visuaalkorteks. Primaarne nägemiskorteks asub kuklasagara kannusvao piirkonnas. 1. Visuaalne ala V1 saab informatsiooni kontralateraalse nägemisvälja alalt. Visuaalkorteksis on 2 mm paksune ja organiseeritud vertikaalsete sammastena, mida nim orientatsiooni silmadominantseteks sammasteks. 2. visuaalne ala V2 võtab vastu teatava oreintatsiooniga kontuure ja joonekatkestusi. Eristatakse veel ka liikumistundlikkuse ja värvuste nägemisega seotud nägemiskorteksi alasid. 23. Kuulmismeel. Õhuvõnkumisi vahendav aparaat keskkõrvas. Teo anatoomiline ehitus.Karvarakud teos. Õhuvõngete muundamine kuulmisnärvi elektrilisteks signaalideks.Kuulmisinformatsiooni vahendavad juhteteed ja selle informatsiooni
Nt mäejalamid, soised alad, kus lopsakas taimestik oli. V.a. Ephesose tempel, mis oli keskne tempel, olles hiiglasuur ja tähtis. Ta seondus selgelt nümfidega. Nymphe- kr k pruut. Ta oli nymphagogos- nümfijuht. Tantsid nendega ringtantse, kujutatud öises keskkonnas. Karyai- seal oli Artemise preestrinna, kes armastas Dionyses. See oli hukatuslik, kui preestrinna tantsis oma ringtantsu, muutus ta nümfidega pähklipuudeks, edaspidi kujutati neid sammastena, nimetati karüatiidideks. Leukippos armastas Daphnet, kes hiljem muutus loorberipuuks. Leukippos riietas end poisid ja kui suplema minnes avastatsi, et ta ta on poiss, tapeti ta ära.. Mõnel puhul Artemise kultuse juurde kuulusid tüdrukutel ka fallosed. Motiiv- poiste riietumine tüdrukuteks. Artemist kujutati ka kuujumalannana, vahel samastatav Selenega. Kuna tema mütoloogias muutusid tüdrukud tihti puudeks, oli ka tema suht puudega seotud. Kultused- riietatud Artemis, üles
külgmisse põlvikkehasse, kus toimub ümberlülitus nägemiskorteksisse viivatele neuronitele keskajus asuvate närvikeskuste kaudu juhitakse ka silmamunaliigutusi ja pupillireaktsioone primaarne nägemiskorteks asub kuklasagara kannusvao piirkonnas ja u pool temast on võrkkesta-tsentraallohu projektsioonialaks 1. visuaalne ala (V1) saab informatsiooni kontralateraalse nägemisvälja alalt visuaalkorteks on 2 mm paksune ja organiseeritud vertikaalsete sammastena, mida nimetatakse orientatsiooni silmadominantseteks sammasteks 2. visuaalne ala (V2) võtab vastu teatava orientatsiooniga kontuure ja joonekatkestusi eristatakse veel liikumistundlikkuse ja värvuste nägemisega seotud nägemiskorteksi alasid kui kahjustus V1 ala, tekib tsentraalne e kortikaalne pimedus inimene on pime V2 kahjustuse korral tekib nägemisagnoosia inimene näeb välisilma esemeid, kuid ei tunne neid ära ega oska
NEERUPEALISE KOOR Neerupealised paarilised kehakesed neerude ülaosas. Koosneb 1)koorest (mood aldosteroon, kortisoon ja hüdrokortisoon. 2) säsist (mood adrenaliin ja noadrenaliin). Eristatakse 3 kihti. *Pindmine e. päsmastsoon õhuke rakkude kiht neerupealise pinnal. sünteesitakse mineraalkortikoide-olulisem aldosteroon. See stimuleerib Na,Cl ja vee tagasiimendumist verre *Vahelmine e. kimbutsoon paksem kiht, kus rakud paiknevad paralleelsete sammastena. produts. glükokortikoide, tähtsaim kortisool. *Võrktsoon asub sügaval neerupealise sisemuses. Siin süntesitakse androgeene e mees-suguhormoone,kus olulisem testosteroon. Testosteroonil tugev valgusüntees, läbi selle ka lihasmassi kasvu stimuleeriv, ka luude kasv. See H suurendab erütro-poetiini produktsiooni,elavdab erütrotsüütide loomet punases luuüdis. muud funkts.seotud mehe suguorganite, sekund.sootunnuste arenguga ja sugurakkude küpsemise regulatsiooniga. NEERUPEALISE SÄSI
1 2.2. Alaldusdioodid (Rectifier Diode) Alaldusdioodid on ette nähtud vahelduvvolu muundamiseks alalisvooluks toite otstarbel. Seega on nad suurevoolulised dioodid , mille lubatav pärivool on mõnesajast milliamprist sadade ampriteni. Dioode, mille lubatav pärivool on suurem kui 10A, nimetatakse ka jõudioodideks. Sageli valmistatakse alaldusdioode dioodsildadena, kus sildülitusse ühendatud dioodid on paigutatud ühisesse kesta. Samuti kõrgepingeliste sammastena, kus on lubatava vastupinge suurendamiseks on ühendatud järjestiku hulk siirdeid (dioode).. Lubatav vastupinge ulatub alaldusdioodidel sadadest tuhandete voltideni. Töösagedused, sõltuvalt konkreetsest kasutusalast võivad ulatuda sadade kilohertsideni. Sellest tulenevalt liigitavad mõned firmad alaldusdioode vastusuunatakistuse taastumiskestusest sõltuvalt tavalisteks, kiireteks ja ülikiireteks alaldusdioodideks. Nendest tavalistel
Nina ja oimu poolt tulnud närvikiud moodustavad ühinemisel nägemistrakti, mis suundub keskajus asuvasse külgmisse põlvikkehasse, kus toimub ümberlülitud nägemiskorteksisse viivatele neuronitele. Keskasjus asuvate närvikestuse kaudu juhitakse ka silmamunaliigutusi ja pupilireaktsioone. Primaarne nägemisregioon on kuklasagaras. 1. visuaalne ala – V1 saab informatsiooni kontralateraalse nägemisvälja alalt. Visuaalkorteks on 2 mm paksune ja organiseeritud vertikaalsete sammastena, mida nimetatakse orientatsiooni silmadominantseteks sammasteks. 2. visuaalne ala V2 võtab vastu teatud orientatsiooniga kontuure ja joonekatkestusi. Binokulaarne nägemine tähendab esemete vaatlemist üheaegselt kahest erinevast punktist, näiteks kahe silma abil. Värvuste nägemist seletatakse praegu trikromaatilisuse ja vastandvärvuste teooriatega: Trikromaatilisuse teooria järgi on tundlikke rakke sinise, rohelise ja punase valguse suhtes. Värvuste
1 2.2. Alaldusdioodid (Rectifier Diode) Alaldusdioodid on ette nähtud vahelduvvolu muundamiseks alalisvooluks toite otstarbel. Seega on nad suurevoolulised dioodid , mille lubatav pärivool on mõnesajast milliamprist sadade ampriteni. Dioode, mille lubatav pärivool on suurem kui 10A, nimetatakse ka jõudioodideks. Sageli valmistatakse alaldusdioode dioodsildadena, kus sildülitusse ühendatud dioodid on paigutatud ühisesse kesta. Samuti kõrgepingeliste sammastena, kus on lubatava vastupinge suurendamiseks on ühendatud järjestiku hulk siirdeid (dioode).. Lubatav vastupinge ulatub alaldusdioodidel sadadest tuhandete voltideni. Töösagedused, sõltuvalt konkreetsest kasutusalast võivad ulatuda sadade kilohertsideni. Sellest tulenevalt liigitavad mõned firmad alaldusdioode vastusuunatakistuse taastumiskestusest sõltuvalt tavalisteks, kiireteks ja ülikiireteks alaldusdioodideks. Nendest tavalistel taastumiskestust t rr ei normeerita, kiiretel on see
paiknevad rakud produtseerivad erinevaid hormoone ja nende talitl. on erinevalt reguleeritud: *Pindmine e. päsmastsoon õhuke rakkude kiht neerupealise pinnal. Siin sünteesitakse mineraalkortikoide (org elektrotsüütide ja veevahetuse reg.), olulisem aldosteroon. See stimuleerib Na,Cl ja vee(kaudne) tagasiimendumist verre distaalsetes neerutorukestes, samal ajal K ja vabade H- ioonide eritumist uriini. *Vahelmine e. kimbutsoon paksem kiht, kus rakud paiknevad paralleelsete sammastena. Siin produts. glükokortikoide, tähtsaim kortisool (rotil- kortikosteroon). G-l org.talitlusele laialdane mõju: glükogeneesi stimuleerimine maksas soodust. aminohapete kasuamist), pärsivad glükoosi kasutamist perifeersetes kudedes(piirates glükoosi trantsporti verest rakkudesse -tõstavad veresuhkru taset), lipolüüsi stimuleeriv efekt rasvkoes (rasvhapete kasut. energiavajadusteks /ka lihastes/). G avaldavad mõju ka valkude ainevahetusele (stimuleerivad
annaabi.ee 
