Kanada põllumajandus Looduslikud eeldused põllumajanduseks Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav? 7 Põllumaa Metsad 35 Muu 58 Kliima Kanada asub enamjaolt parasvöötmes, põhjaosa ulatub polaaraladele. Polaaraladel ei ole puid, sest vegetatsiooniperiood on minimaalne. Parasvöötmes on vegetatsiooniperiood 3-5kuud Keskmised temperatuurid Juu Juul Det LINN Jaa Vee Mär Apr Mai Aug Sept Okt Nov ni i s Vancouver 3.0 4.7 6.3 8.8 12.1 15.2 17.2 17.4 14.3 10.0 6.0 3.5 Calgary -9.6 -6.3 -2.5 4.1 9.7 14.0 16.4 15.7 10.6 5.7 -3.0 -8.3 - - - Edmonton -5.4...
Tartu Descartes´i Lütseum Austraalia põllumajandus Miniuurimus Laura Lukk Juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2013 Looduslikud eeldused Looduslikud eeldused Austraalias põllumajanduse aretamiseks ei ole eriti head, kuna enamus Kesk- ja Lääne-Austraaliast on kõrbe all ning seal ei ole sobivat ala, kus põllumajandusega tegeleda saaks. Võimalik on see vaid riigi idaosas, põhjas ning mingil määral ka kagu- ja edelaosas. Koos kaevandusharudega moodustab põllumajandus 80% riigi sissetulekust. A) Austraalias on põllumajanduslikult kasutatavat maad kokku vaid 5%. Austraalia maakasutus Põllumaa Rohumaa Metsamaa Muu maakasutus 6% ...
PÕLLUMAJANDUSLIKUD TOOTMISVORMID- UNGARI JA KEENIA Pillemai Pihlak, Jorma Hiie, Aivo Joost, Uku Moldau looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks UNGARIS 0,18 Põllumajanduslikult kasutatav territoorium Põllumaa Rohumaa 0,77 UNGARI pinnamood Ungari pinnamood on peamiselt tasane, kohati laineline Üksikud mäed esinevad Slovakkia piiri ääres psake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase LoodeUngaris madalate Kolmas tase küngaste ahelik Neljas tase EdelaUngaris ...
LOODUSLIKUD EELDUSED Minu riigiks on Etioopia. Etioopia asub lähisekvatoriaalses kliimavöötmes. Teiseks riigiks valisin Eesti, mis asub parasvöötmes. Lähisekvatoriaalne kliima on kliimatüüp Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi, millele on iseloomulik kahe aastaaja vaheldumine: palav ja niiske suvi vaheldub palava ja kuiva talvega. Kõige tähtsamad ilma kujundajad on troopilised mussoonid. Kuidas kliima mõjutab kummagi riigi põllumajandust? Eesti kliima mõjub põllumajandusele üpriski halvasti, sest tihti on suved külmad ja sademete rohked ja see tähendab seda, et vili ei saa valmis ja talvel ei kasva üldse midagi, sest siis on liiga külm. Etioopias suvel on palav ja niiske, mis on osade viljade jaoks parim kliima. Eesti vegetatsiooniperiood on keskmiselt 4-5 kuud, mis võimaldab anda keskmisel 1 saagi, vahel harva 2. Etioopia vegetatsiooniperiood võib olla aastaringselt, kui vihmaperiood o...
Hispaania põllumajandus Evelin, Kati, Pilleriin & Kerstin Põllumajandus 2005 5,7% tööealisest elanikkonnast 3,4% SKP-st Euroopa Liidu kogutoodangust 12% Endale vajalik kasvatatakse üldiselt ise Eksporditakse palju puuvilju Looduslikud eeldused Põllumajandusmaad Maakasutus 71%, millest põldusid ja istandusi 40%, 19,00% rohumaid 31% ja metsi 40,00% Põllumaad Rohumaad 10%. 10,00% Metsad Muud alad 31,00% Pinnamood Hispaania keskoas hõlmab 600-800 m kõrgune kuiv Meseta kiltmaa. Kantaabria, Pürenee ja Andaluusia mäestikuude vahel on tasandikud (Andaluusia madalik, Ebro madalik...
LOODUSLIKUD EELDUSED . Arvutitund. Võrdle kahe riigi looduslikke eeldusi põllumajanduse arenguks atlase või internet abiga Valige kaks eri kliimavöötmetes asuvat riiki, selliselt, et üks oleks enam ja teine vähem arenenud. Üheks riigiks on Sinu riik, teise valid juhise järgi. A.Leidke internetist andmed nende riikide loodusolude kohta ja analüüsige kahe riigi loodusolusid põllumajanduse arendamise seisukohalt. KLIIMA. Mis kliimavöötmes riik asub? Kliima iseloomustus, vegetatsiooniperiood kuudes, max temperatuurid, sademete jaotumine, mitu saaki aastas on võimalik saada? Colombia paikneb ekvatoriaalses ja lähisekvatoriaalses kliimavöötmes. Ekvatoriaalsele kliimale on iseloomulik palav ja niiske ilm kogu aasta jooksul.Lähisekvatoriaasel kliimal on iseloomulik on iseloomulik kahe aastaaja vaheldumine: palav ja niiske suvi vaheldub palava ja kuiva talvega. Vegetatsiooniperiood on aastaringe. Max temperatuur on 30,4⁰C. Lähisekvatoriaalse...
PÕLLUMAJANDUS UURIMUS Looduslikud eeldused Jaapan ja Mali A.Looduslikud eeldused JAAPAN Kliima Jaapan asub lähistroopilises ja parasvöödme kliimavöötmes. Peasaartest põhjapool on talved lumerohked, temperatuur jääb -5 ja -10 kraadi vahele. Suved on pehmed. Temperatuur kõigub 20 kraadi ümber. Jaapani lõunaosa saartel on suved kuumad, enamasti üle 30 kraadi ja talvel ei lange temperatuur alla 15 kraadi. Jaapan on sademete rohke maa. Sademeid 1000 kuni 2500 mm aastas. Suvel tulevad niisked ja soojad õhumassid Vaikselt ookeanilt. Siis sajab eriti palju, sest algab suvine vihmaperiood. Vihmaperiood algab põhjapool mai alguses ja lõunasse jõuab juuli lõpuks. Periood kestab umbes kuus nädalat. Sageli esineb Jaapanis torme ja uputusi, mis tihitpeale kahjustab tugevalt saaki. Vegetatsiooniperiood on 7 ja 8-10 kuud. Kolmandikult maast saadakse kak...
1.Millised olid looduslikud ja majanduslikud eeldused esimeste linnade tekkeks? Linnade tekkele pani aluse põllumajandusliku tootlikkuse tõus, tänu millele ei pidanud osa rahvast enam toidu eest hoolitsema. Algselt oli linnadel eelkõige kaitsefunktsioon, edaspidi koondusid sinna käsitöö ja kaubandus, mis aitasid kaasa transpordi arengule. Linnad tekkisid liiklusteede sõlmpunktidesse, vanadele laadaplatsidele, kirikuelu keskuste juurde ja linnuste juurde. Sellepärast, et nendes kohtades sai kaupa kergemini turustada või hõlpsalt toorainet hankida. Traditsioonilise ettekujutuse järgi oli linnade tekke eelduseks toidu ülejääk põlluharimisest linna lähedal ja tundub olevat selge, et esimesed linnad tekkisid jõgede lähedal, kus sai põlde niisutada. 2.Kuidas liigitatakse tänapäeval asulaid? Mis on selle liigituse aluseks? Tänapäeval liigitatakse asulaid suuruse ja majandusliku tähtsuse järgi linnalisteks asulateks ja maa-asulateks. 3.Linnastu...
Sisukord Iseloomusta riigi arengutaset, kasutades selleks erinevaid arengutaseme näitajaid. Millisesse riikide rühma kuulub valitud riik oma arengutasemelt? Millistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse riik kuulub? Millised tuntumad rahvusvahelised firmad on pärit sellest riigist. Kui palju inimesi elab selles riigis? Kas see on suur, keskmine või väikeriik? Leia internetist andmed rahvaarvu muutuste kohta ja joonista rahvaarvu kasvu graafik. Iseloomusta ja analüüsi graafiku abil muutumist selles riigis. Iseloomusta rahvastiku paiknemist valitud riigis: Leia internetist andmed valitud riigi rahvastiku soolis-vanuselise koosseisu kohta. Joonista valitud riigi rahvastikupüramiid. Kui suure osa rahvastikust moodustavad: Kas selle riigi rahvastik vananeb? Milline on meeste ja naiste keskmine eluiga? Kas see on kõrge või madal? Millised on sündimuse ja suremuse näitajad (sealhulgas ka väikela...
Iseloomusta ühe omavalitud riigi põllumajandust atlase, õpiku ja arvuti abiga järgmise kava alusel: 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis? 1) Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus põllumaa, rohumaa, metsamaa; joonista sektordiagramm. 2) Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast. 3) Kliima kliimavööde , agrokliima iseloomustus (keskmised temperatuurid, aktiivsete temperatuuride summa, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, saakide arv aastas). 4) Muldade iseloomustus- peamised mullad, muldade viljakus. 5) Maaparandustööd (niisutus, kuivendus). 6) Kas igal pool selles riigis on võimalik tegelda põllumajandusega? Kui ei , siis miks? 2. Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks? 1) Kapitali olemasolu. 2) Tööjõu hõivatus põllumajanduses. ...
Loodusvarad ja nende kasutamine 1. Põllumajandus ja toiduainetööstus Põllumajandust mõjutavad suurel määral looduslikud tegurid (kliima, mullastik, reljeef). Raske prognoosida lõpptulemust. Pikk tootmisperiood investeeringute ja kasumi vahel on suur ajavahe. Tootmispind keeruline kontrollida tootmisprotsessi. Peamine ressurss ja tootmisvahend on maa. Põllumajanduslik maa: 1) Haritav maa · Põld · Istandus, aiand 2) Rohumaa Haritava maa hulk piirkonniti õp lk. 86 PÕLLUMAJANDUSLIKUD TEGURID: 1) Looduslikud tegurid · Kliima määrab vegetatsiooniperioodi ehk kasvuperioodi. Eestis on vegetatsiooniperiood kuni neli kuud. Vegetatsiooniperioodi saab kiirendada kasvuhoone abil. Soojushulk hinnatakse aktiivsete temperatuuride summaga. Ööpäevane temp. peab olema üle 10 kraadi. Niiskusolud loevad palju. Vähese niiskusega ei lähe kasvama. ...
Majanduse referaat Eesti maamajandus Koostas: S. Meltsas Juhendas: L. Kurg Avinurme 2009 Maamajanduse looduslikud eeldused. Eesti kliimat mõjutavad peamiselt Läänemere lähedus ja Atlandi ookeanil aset leidvad intensiivsed tsüklonilised protsessid. Siinne kliima on üldiselt mõõdukas, külma talve ja pika, jaheda kevadega. Suve esimene pool on tavaliselt suhteliselt kuiv ja mõõdukalt soe, hiljem vihmane, millele järgneb soe ning pikk sügis. Aasta keskmine temperatuur Eestis on +5 C, kõige soojem kuu on juuli ja kõige külmem veebruar. Vegetatsioon Eestis algab mai alguses ja kestab septembri lõpuni. Kokku kestab vegetatsiooniperiood (mil ööpäevakeskmine temperatuur on üle +5 kr...
Ketri Nõlvak 11R, 2015 Kanada põllumajandus Looduslikud eeldused Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas, mille koosseisu kuulub kümme provintsi ja kolm territooriumi. Selle rannikut ümbritsevad: läänest Vaikne ookean, põhjast Põhja-Jäämeri ja idast Atlandi ookean. Maismaapindala järgi (9 093 000 km²) on Kanada maailmas neljas (7% kogu maailma maapinnast). Samuti on ta ka maailma kõige pikema rannajoonega riik (202 080 km). Kanada keskmine populatsioon on 3 inimest ruutkilomeetri peale. Arvestades riigi suurust on keskmine väike, sest riigi lähis- ja arktilistel aladel on äärmiselt raske elada nii loomadel kui ka taimedel. Suurem osa Kanada populatsioonist on kogunenud lõunapoolse USA piiri äärde, sest seal on võrreldes teiste kohtadega riigis parem kliim...
Kongo Demokraatlik Vabariik Kongo DV (edaspidi Kongo) on pindalalt teine riik Aafrikas ning selle pindala hõlmab 2 345 410 ruutkilomeetrit peamiselt vihmametsadega kaetud ala. Tänu looduslikele tingimustele on Kongo suhteliselt hõredalt asustatud – 34,83 inimest ruutkilomeetri kohta (maailma keskmine asustustihedus on 51in/km2 kohta), kuid olenemata sellest elab seal 78 736 153 (arvatavasti) inimest, mis teeb omakorda Kongost Aafrikas rahvaarvult neljanda riigi ning maailmas kuueteistkümnenda. Samuti on Kongo kõige suurem prantsusekeelne riik. Prantsuse keel on küll riigikeeleks, kuid tegelikkuses on selle kõrval esindatud veel 241 keelt, millest suurema kõnelejaskonnaga on kongo, lingala, suahiili ja luba keeled. Koos prantsuse keelega on koloniaalajastu jäägiks ka käibel olev rahaühik – frank. Hetkel on Kongo presidendiks Joseph Kabila, kes esindab Kongo demokraatlikku parteid. Kongo pealinnaks ja ka suurimaks linnaks on Kinshasa pea...
KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUM Sigrit Link HOLLAND Referaat Tallinn 2009 Sisukord 1.Riigi üldiseloomustus....................................................................................................................3 1.1 Riigi üldandmed ..........................................................................................3 2. Riigi arengutase............................................................................................................................4 3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse...........................................................................5 4. Riigi rahvastiku üldiseloomustus..................................................................................................5 4.1 Riigi rahvaarv.................................................................................................................
Riigi üldiseloomustus Sveitsi lipp Sveitsi vapp 1. Üldandmed (pindala, rahvaarv, pealinn, pealinna elanike arv, keel, rahaühik). · Poliitiline süsteem: Sveitsi Konföderatsioon · Riigihümn: Sveitsi psalm · Pealinn: Bern (120 600 el.) · Pindala: 41 290 km2 · Riigikeeled: saksa, prantsuse, itaalia ja romaani · Rahvaarv: 7,604,467 (Juuli 2009) · Rahvastiku tihedus: 183,9 in/km2 · Liidupresident: Doris Leuthard · Liidunõukogu: 7 liiget · Iseseisvus: 1. august 1291 · Rahaühik: Sveitsi frank (CHF) · Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg · Tippdomeen: .ch · Telefonikood: 41 · Riigitähised: CHE, CH · Haldusjaotus: 23 kantonit, neist 3 jagunevad poolkantoniteks, harilikult ...
KÜSIMUSED | GEOGRAAFIA 2 KURSUS 1. kuidas jagatakse maakasutus? (põllumajanduslik maa ja haritav maa) 2. kuidas jagatakse haritav maa? (põld ja istandus, aiand) 3. millist kahte sorti on põllumajandust mõjutavad tegurid? (looduslikud ja majanduslikud) 4. millised on looduslikud põllumajan. mõjutavad tegurid (+näited)? (KLIIMA - taimekasvatus per. pikkus nt; RELJEEF - mägine, tasane; SOOJUSHULK; SADEMED - hulk, jaotus; MULLAD - viljakus, põuakindlus, mullaosakeste suurus) 5. millised on majanduslikud põllumajan. mõjutavad tegurid (+näited)? (KAPITAL - hooned, seadmed, väetised; TÖÖJÕUD - tootmisvorm, kas ajutine/koguaeg; TURG - siseturule, ekspordiks; VALITSUSE POLIITIKA - toetused, tollipoliitika) 6. mis on 'agrokliimavöötmed'? (kliima hinnatuna põllumajanduse tegevuse seisukohalt.) 7. Kus on kõige rohkem põllumajandusliku maad? (lähisvöötmes ja ekvatoriaalses...
GEOGRAAFILINE ASEND Tsiili on riik Ameerika maailmajaos, Lõuna-Ameerika mandril, mis hõlmab pikka ja kitsast rannikuala Andide mäestiku ja Vaikse ookeani vahel. Tsiili asub Lõuna-Ameerika läänerannikul. See ulatub mandri lõunapoolseimast otsast umbes mandri keskpaigani. Läänest piirneb Tsiili Vaikse ookeaniga. Idast piirneb Tsiili suuremas osas Argentinaga. Kirdesse jääb Boliivia ning põhjas on Tsiili naaberriigiks Peruu. KUJU Tsiili pindala on 756 950 km²(maismaad 748 800 km²). Rannikujoone pikkus on 6435 km. Riik on kitsas ja pikliku kujuga, võttes põhjast lõuna suunas enda alla ligikaudu 4200 km pikkuse maa-ala. See on maailma pikim riik. Idast läände on Tsiili kõige laiema koha pealt aga kõigest 180 km laiune. Lisaks on riigil veel mõned saared: Lihavõttesaar, Juan Fernandeze saared ja Sala y Gomeze ahelik (San Felixi saar ja San Ambrosio saar). KOORDINAADID, AEG Tsiili asub koordinaatidel 18°-56°ll, 67°-75°lp. Tsiili pealinn on S...
KOOL NIMI 10A klass Prantsusmaa Uurimustöö Juhendaja: õpetaja Linn 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Riigi üldiseloomustus...............................................................................................................4 1.1.Üldandmed............................................................................................................................4 1.2.Geograafiline asend+kaart....................................................................................................5 1.3.Kliima ..................................................................................................................................6 1.4.Pinnamood ...........................................
MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. 10. KLASS Kasutatud materjalid: Ülle Liiberi eksamimaterjalid. 10.kl. ühiskonnageograafia õpik 38. Iseloomusta üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE MAAILMAMAJANDUS Kõikide riikide rahvamajandused vaadatuna nende omavahelistes seostes ja suhetes (maailmaturg, finantssuhted, majandusorganisatsioonid) GEOGRAAFILINE TÖÖJAOTUS riigid spetsialiseeruvad sellisele toodangule, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Eeldused selleks lõi: 1. Veonduse areng 2. Maavarade ebaühtlane jaotus MAAILMAMAJANDUSE GEOGRAAFIA - uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. TOOTMISVIIS ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: ...
MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. 10. KLASS Kasutatud materjalid: Ülle Liiberi eksamimaterjalid. 10.kl. ühiskonnageograafia õpik 38. Iseloomusta üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE MAAILMAMAJANDUS Kõikide riikide rahvamajandused vaadatuna nende omavahelistes seostes ja suhetes (maailmaturg, finantssuhted, majandusorganisatsioonid) GEOGRAAFILINE TÖÖJAOTUS riigid spetsialiseeruvad sellisele toodangule, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Eeldused selleks lõi: 1. Veonduse areng 2. Maavarade ebaühtlane jaotus MAAILMAMAJANDUSE GEOGRAAFIA - uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. TOOTMISVIIS ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: ...
Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd -eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine -allikasse tuleb suhtuda kriitikaga- Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem Ajalugu on katkematu protsess Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt ARUTLE JA ANALÜÜSI 1....
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAM...
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline ...
Aafrika ajalugu 1. Sissejuhatus Teooriate seas, mis soodustasid Euroopa riikidel ülejäänud maailma koloniseerima, domineerisid evolutsiooniteooria, progressiidee etc, mis mõjutasid ka Aafrika-Euroopa suhteid. Progressi all mõistetakse tihti peamiselt tehnoloogia, aga ka kultuuri arengut ja sellest tulenes koloniaalajastul müüt, et Troopilisel- ja Lõuna-Aafrikal puudub ajalugu – selle ütles lõplikult välja Hegel. Ta väitis, et aafriklased pole andnud mingid erilist panust inimühiskonna ajalukku. See seisukoht mõjutas pikka aega suhtumist teisesusse ja Aafrika ajaloo uurimisse. Sellest kujunes ka üldlevinud mõttekäik, et see on ideaalne paik eurooplastele, kuhu tuua tsivilisatsioonitõrvikut ja teha ajalugu. 19. saj Aafrika ajalugu eriti ei tuntud – need teadmised, mis olid olnud keskajal, olid moondunud. Kui varem oli tuntud Lääne-Aafrike suuri impeeriume nagu Ghanat ja Malid, siis 19. s...
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕIS...
annaabi.ee 
