Rahvuslik püha, riigipüha- der Nationalfeiertag-e Vanasõna- das Sprichwort,Sprichwörter Linnafest- das Stadtfest-e Ristimine- die Taufe-n Asi,ese- das Teil-e Osa tervikust- der Teil-e Pidulik rongkäik- der Umzug-e" Teater, etendus-die Vorstellung-en Pane tähele- aufpassen,passte auf,hat aufgepassen Saatma- begleiten,begleite,hat begleiten Hoidma, kinni pidama- einhalten,hielt ein, hat eingehalten Tundma, tunnetama- empfinden,empfand,hat empfunden Välja uurima, selgitama- sich erkundigen nach+Dat Endast teada andma sich melden,meldete,hat sich gemeldet Ööbima kellegi juures übernachten,übernachtete,hat übernachtet Kokku leppima- verabreden,verabredet,hat verabredet Läbi tulema- vorbeikommen,kam vorbei,hat vorbeigekommen Üksildus- einsam Kättesaadav-erreichbar Sobiv-passend Korrapärane-regelmässig Mõtetu-sinnlos Tundmatu-unbekannt Harjumatu-ungewohnt Usaldusväärne-vertraut Oivaline,imeline-wunderbar Lõpuks,viimaks-anschliessend
Saksa keele sõnad Lektion 47 Toetus,liikmemaks-der Beitrag-e" Kõmupealkiri- die Schlagzeile-n Raadio-der Rundfunk Märge-die Notiz-en Tõttu-wegen Hoolimata-trotz Varas-der Dieb-e Toimepanija-der Täter- Tegu-die Tat-en Tunnistaja-der Zeuge-n Hädaabikõne-der Notruf-e Põhjus-die Ursache-n Reaktsioon-die Reaktion-en Demokraatia-die Demokratie-n Avalikkus-die Öffentlichkeit Riik-der Staat-en Vallandama-kündigen Teada saama-erfahren,erfuhr,hat erfahren Linnapea-der Bürgermeister- Süü-die Schuld Kodanik-der Bürger- Kaebama-beschweren Streikima-streiken Tegelema millegagi-bescäftigen
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
Ich – Mina / -e Wir – Meie /-en Du – Sina / -st Ihr – Teie /-t Er/Es/Sie (MS/KS/NS)(M/N/F) – Tema /-t sie, Sie – Nemad /-en Sein – Olema Haben – Omama (Keda?/Mida?) Ich – Bin Wir – Sind Ich – Habe Wir - Haben Du – Bist Ihr – Seid Du – Hast Ihr - Habt Er – Ist Sie – Sind Er – Hat Sie – Haben Ich – Mein Du – Dein Er/Es – Sein Käänatakse nagu ebamäärast artiklit Sie/Sie – Ihr Wir – Unser Ihr – Euer === Eur + lõpp PERSONAL PRONOMEN – ISIKULISED ASESÕNAD ====== Mina Sina Tema( Tema( Tema( Meie Teie Nema
ZWISCHEN - vahele, vahel nende vahele- zwischen sie, nende vahel-zwischen ihnen ESITA KÜSIMUS KUHU?(AKK) KUS? (DAT)! Lauseid Akkusativi ja Dativiga DATIV 1) Ma kingin oma emale (kellele? DAT) parfüümi - Ich schenke meiner Mutter das Parfüm. 2) Ma kingin oma sõbrale äratuskella. - Ich schenke meinem Freund den Wecker. 3) Ma kingin oma vanaemale vaasi - Ich schenke meiner Oma die Vase. AKKUSATIV 1)Ich trage gern Schmuck. Deshalb möchte ich eine Halskette haben. - Ma kannan meelsasti ehteid. Seetõttu sooviksin ma ühte kaelakeed (mida?AKK) . 2) Ich habe viele Bücher. Deshalb möchte ich ein Wörterbuch haben. Mul on palju raamatuid. Seetõttu sooviksin ma sõnaraamatut. 3) Ich koche gern. Deshalb möchte ich ein Kochbuch haben. Ma teen meelsasti süüa. Seetõttu sooviksin ma üht kokaraamatut. Sõnade moodustamine der DVD-Player- einen DVD-Player -üht(akk)DVD-mängijat die Halskette - eine Halskette - üht kaelakeed
- Ma saan oma kassiga hästi läbi. Zusammen spielen: Kerta spielt mit dem Hund.- Kerta mängib koeraga. Ausgehen: Roobert und Vilja gehen aus mit ihren Oma.-R ja V lähevad oma papaga välja. Welcher/Welches/Welche/Welchen- Missugune Nominativ: [der] Welcher Sport ist langweilig ?-Missugune Sport on igav ? [das] Welches Foto magst du ? Missugune foto sulle meeldib ? [die] Welche Sportlerin kommt aus Russland? Missugune sportlanna tuleb Venemaalt ? [Pl] Welche Haare haben sie ? - Missugused juuksed neil on ? Akkusativ: [der] Welchen Sport treibst du? Missugust sporti te teete ? [das]Welches Stereo möchtest du? Missugust muusikakeskust sa tahaks ? [die]Welche Katze liebt sie ? Missugust kassi ta armastab ? [Pl]Welche Sportarten kennst du ?- Missuguseid Spordialasi sa harrastad ? Isikulised asesõnad- Possesivpronomen Meessugu-Vater Kesksugu-Kind Naissugu-Mutter Mitmus-Eltern
kohal. Kommt sie aus Österreich? Kas ta on Austriast? Kommen Sie mal her! Tulge siia! Kõrvallauses on verb lause lõpus, abiverbi olemasolu korral on see põhiverbi järel. Wir wissen, daß Klaus in Halle lebt. Me teame,et Klaus elab Halles. Er sagte, daß er eben gekommen ist. Ta ütles, et ta just tuli. NB! Lauses on ainult üks eitus. Daran ist niemand schuld. Selles ei ole mitte keegi süüdi. Ich weiß nichts davon. Ma ei tea sellest midagi Kõrvalekaldeid saksa lause ülaltoodud seaduspärasustest esineb kõige sagedamini igapäevases kõnekeeles ja dialoogis. 1 ARTIKKEL Reeglina kasutatakse saksa keeles kõiki nimisõnu artikliga, mis määrab kindlaks 1. nimisõna soo "der Freund" meesugu Maskulinum (M)
A abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. absurdikunst kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis poja pärast sündi Styxi jõk
Abwaschen-ära pesema Abwechseln-vahelduma Anhören-ära kuulama Ansehen-nägema Aufhängen-üles riputama Aufnehmen-vastu võtma Aufteilen-välja jagama Bedienen-teenindama Behalten-meeles pidama Behandeln-käsitlema Bestehen-sooritama Bestimmen-määrama Einhalten-kinni pidama Entscheiden-otsustama Sich erholen-puhkama Ertrinken-uppuma Feststellen-kindlaks tegema (sich)gewohnen-harjuma Herausfinden-avastama Leichtfallen-kerge olema Markieren- Sich merken-meelde jätma Planen- Schwerfallen- Steuern-juhtima,tüürima Tun-tegema Übernehmen-enda peale võtma Unterstützen-toetama Verbessern-parandama Verbringen-veetam Verlangen-nõudma Vermelden- Verteilen-jaotama Verwechhseln-ära vahetama Wache halten-vahti pidama Wiederholen-kordama Der Anker,- -ankur Die Arbeitszeit,en - tööaeg Die Aussprache,n - hääldus Die Dauer - Der dialog,e - kahekõne Das diktat,e - etteütlus Die disziplin - distsipliin Die fremdsprache,n - võõrkeel Das gedächtnis - mälu Langzeitgedächtnis - pikaaja
Ablehnung des Naturalismus, vastandus naturalismile. Mitte kõiges, aga idée poolest. Vermittlung von verschidedenen Aspekten der Denkwelt der Figuren. Üritab vahendada erinevate tegelaste, figuuride mõttemaailma erinevaid aspekte. Naturalismis kui oled koristaja, siis oledki see, kedagi ei huvita, mida sa mõtled. Peenemad nüansid lähevad kaduma. Impressionism uurib luubi all erinevaid aspekte. Man wollte durch einen momentanen Eindruck das Wesen einer Erscheinung ergreifen. Oluline on kogu mulje, aga see sisaldab ka erinevaid aspekte. Kui näed kedagi esimest korda, siis vaatad silmavärvi, riietust, juukseid, mis kujuhndab mulje. Mis mõnikord vale, aga ei pruugi. Seda teevad ka impressionistid. Nad vaatlevad kedagi või mingit nähtust ja üritavad muljet edasi anda. Literarischer Treffpunkt ist das Kaffeehaus. Inimesed tulid-läksid, loeti ühiselt tekste ette
Veeproove uurima-wasserproben untersuchen Artikleid kirjutama-berichte schreiben Vaja läheb sukeldumis luba-man braucht einen tauchschein Töö helikopteriga-die Arbeit vom Hubschrsuber Peret looma-familie gründen Kaugetesse maadesse-in ferne Ländern Elu päästma-das leben retten Paljudel inimestel on vähk-viele menschen habe kerbs Pärast keskkooli lõpetamist-nach dem Abitur Üsna pikk-ziemlich lang Järgnevalt-anschlieBend Siis tõustakse ameti redelil-steigert man sich Peaarstiks saama-Chefärztin werden Ma tahaksin, et minu hobideks jääks piisavalt aega- Ich möhte Für meine Hobbys genug Zeit haben Mulle meeldivad ebatavalised riided-Ich mag auB auBerge wöhnliche Kleidung Firmapoodi omama-eine Boutigue besitzen Mulle meeldib klientide nõustamine-mir macht SpaB die berantung der Kunden Ärijuhtimise haridus-die kaufmännische Minu suus soov on ...-ein groBer Wunsch von mir ist Mulle meeldib lapsi aidata-Ich finde es schön, kindern zu helfen
Wortschatzliste: Beruf 1. kontaktfreudig 2. karriereorientiert 3. berufsbezogen 4. kontinuierlich 5. eine fundierte Berufsausbildung haben 6. aussagekrftige Unterlagen = Dokumente 7. eine kaufmnnische Ausbildung haben 8. mehrjhrige Erfahrung in haben 9.die Beherrschung der englischen Sprache in Wort und Schrift 10. Grundkenntnisse in haben 11. die EDV-Kenntnisse, die PC-Erfahrung 12. im Verkauf ttig sein 13. der Umgang mit Kunden 14. ber Engagement verfgen, engagiert sein, die Einsatzbereitschaft, die Initiative 15. unternehmerisch denken 16. zielorientiert 17. ein berdurchschnittliches Gespr fr etw. Haben 18. ein gepflegtes ueres haben 19. ein sicheres Auftreten 20. der Teamgeist 21. selbststndiges Handeln 22. die Zielstrebigkeit 23. leistungsorientiert 24. die Kundenberatung 25. etwas nicht scheuen = keine Angst haben vor etwas
Anworten-vastama Arbeiten-töötama Basteln-meisterdama Bluten-veritsema Brauchen-vajama Buchen-broneerima Danken-tänama Faxen-faksima Fehlen-puuduma Feiern-tähistama Fragen-küsima Frühstücken-hommikust sööma Füttern-toitma Häkeln-heegeldama Heiraten-abielluma Holen-tooma Hören-kuulama Kaufen-ostma Klingeln-helistama Kosten-maksma Landen-maanduma Lernen-õppima Machen-tegema Malen-maalima Meinen-arvama Mieten-üürima Nähen-õmblema Öffnen-arvama Packen-pakkima Parken-parkima Planen-plaanima Putzen-puhastama Rechnen-arvutama Regnen-vihma sadama Reisen-reisima Sagen-ütlema Sammeln-koguma Schaffen-jõudma Schätzen-hindama Schicken-saatma Schmecken-maitsema Sparen-kokku hoidma Spielen-mängima Stelllen-panema Stimmen-sobima Stören-segama Stricken-kuduma Suchen-otsima Tanken-tankima Üben-harjutama Wandern-matkama Warten-ootama Wechseln-vahetama Weinen-nutma Wohen-elama Wünschen-soovima Zahlen-tasuma Zeichnen-joonistama Besuchen-külastama Bezahlen-tasuma Verdienen-teenima
Als -kui Buchstabieren täht haaval ütlema Also - niisiis Dürfen - tohtima Etwas - natuke Essen sööma Doch vastad eitavale küsimusele Fehlen puuduma jaatavalt Geben andma Gern - meelsasti Geboren sein sündima Gleich kohe Gehen minema Ins - -sse(sisseütlev) Glauben - arvama In der Mitte - keskel Haben omama Kein(e) eitus nimisõnade puhul Kosten maksma, väärt olema Lieber - meelsamini Lernen õppima Links vasakul Nehmen võtma Mit - -ga , koos Probieren - proovima März märts Sein - olema Nebanan kõrval Spielen - mängima Nicht eitus tegusõnade puhul Trinken - jooma Nur - ainult Verbinden - ühendama
Kontrolltöö Genuiinne sõnavara ja märgisüsteem Märgisüsteem Keel on nii suhtlemisvahend kui märgisüsteem. Erinevad märgid: 1. Visuaalsed (nt värvid, punane - keeld, elu tuli; roheline - lubav; valge - alul surm, hing) 2. Auditiivsed (piiksud, sireenid, koolikell) 3. Kompamismärgid (vibratsioon) 4. Haistmismeelega seonduvad (butaangaasile lisatud lõhn) Keelemärgid: subjekt, mida tähistame ja tähistaja. • Motiveeritus - ühele objektile on üks kindel sõna (kordumatud nimed nagu Napoleon Punaparte). • Motiveerimatus - mitteüksühesus - erinevates keeltes on erinevatele objektidele erinevad sümbolid (puu - tree - arbre jne). NB! Ainuke sõna, kus üks märk tähistab kolme häälikut on läti k puu (koks ehk kuõaks). Mõisteid: Onomatopoeetika - sõna tähistab seda, mida me kuuleme - tsirk, auh-auh, mjäu (vietnami k). Eufemism - sõnade otsene vältimine, ümberütlus - püss e liiper, kuul e tina. Sünonüüm - põldpüü-nurmkana, purgima-tühjendama, ad
Kõik maailma keeled pärinevad ühest 50 000 aasta eest IdaAafrikas räägitud keelest, mille kõnelejad lahkusid Aafrikast ja seadsid end sisse igal kontinendil, väidab lingvist Merritt Ruhlen, lisades, et ürgkeele jäljed on alles kõigis Maa keeltes. Tarkade Klubi: Mitokondri DNAd uurides saab ajas tagasi minna rohkem kui 100 000 aastat, Y kromosoomiga umbes 60 000 aastat. Keeltega pole nii palju vist võimalik? Merritt Ruhlen: Minu pakutav idee, mida olen kajastanud raamatus «The Origin of Language» («Keele päritolu») on see, et kõik praegu räägitavad maailma keeled ulatuvad tagasi ühe keeleni, mida kõneldi IdaAafrikas 50 000 aastat tagasi. Sel ajal tekkis täiesti tänapäevane inimkeel. 50 000 aastat tagasi toimus inimese evolutsioonis suur muutus: ilmus kunst, nad hakkasid valmistama palju viimistletumaid tööriistu, millest mõned on isegi kunstipärased. 200 000 aastat oli kasutatud pea muutumatul kujul ühetaolisi kivitööriistu, ja siis äkitselt
1 NB! Redigeerimata! Saateks natsionaalsotsialismi klassiku Adolf Hitleri raamatu MEIN KAMPF eestikeelsele väljaandele Aastakümneid on kogu maailmas püütud Adolf Hitleri raamatut "MEIN KAMPF" inimestele kättesaamatuks teha, samal ajal seda igati maha tehes. Ka end kõige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat igaühele kättesaadav. Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute teostega, tuleb tõdeda, et A.
Eesti keele jätkusuutlikkus Eesti keele keeleteekond on olnud pikk ja keeruline. Seda on voolinud erinevate riikide okupatsioond ja tõukeid pidevale arengule on andnud ka rahvuse ühtsus ning järjepidevus, võitlemaks enda riigi ja keele eest. Meie keel on üle elanud ka sõjad ja muud keerulisemad olukorrad, ning läbi kõige selle vaid kasvanud. Esimesed leiud muukeelsetes tekstides, kust on avastatud eestikeelseid sõnu ja kohanimesid, pandi kirja 13.sajandil. Tegu oli üldjoontes võõrkeelsete tekstide, dokumentide või kroonikatega. Henriku Liivimaa kroonikast, mis on kirja pandud aastatel 1224-1227, leiti peale kohanimede esimesed eesti keelsed sõnad ja lause “Laula! Laula! Pappi!”. Henriku kroonikas oli ülejäänud tekst siiski ladinakeelne, kuid esimene märge pikemalt eestikeelsest tekstijupist ulatub tagasi 16.sajandisse. Tegu on tekstiga Kullamaalt pärit käsikirjas, milles välja toodud kolme tähtsama palve eestikeelse
Kontrolltöö Genuiinne sõnavara ja märgisüsteem Märgisüsteem Keel on nii suhtlemisvahend kui märgisüsteem. Erinevad märgid: 1. Visuaalsed (nt värvid, punane keeld, elu tuli; roheline lubav; valge alul surm, hing) 2. Auditiivsed (piiksud, sireenid, koolikell) 3. Kompamismärgid (vibratsioon) 4. Haistmismeelega seonduvad (butaangaasile lisatud lõhn) Keelemärgid: subjekt, mida tähistame ja tähistaja. · Motiveeritus ühele objektile on üks kindel sõna (kordumatud nimed nagu Napoleon Punaparte). · Motiveerimatus mitteüksühesus erinevates keeltes on erinevatele objektidele erinevad sümbolid (puu tree arbre jne). NB! Ainuke sõna, kus üks märk tähistab kolme häälikut on läti k puu (koks ehk kuõaks). Mõisteid: Onomatopoeetika sõna tähistab seda, mida me kuuleme tsirk, auhauh, mjäu (vietnami k). Eufemism sõnade otsene vältimine, ümberütlus püss e liiper, kuul e tina. Sünonüüm põldpüünurmkana, purgimatühjendama, adersahk, sepavasar kuv
Eesti keele arvestus 1. Mis on keel? *Keel on suhtlemisvahend (suhtlemist võimaldav märgisüsteem) *Keel on märgisüsteem *Keel ei ole ainult verbaalne -värvid (punane on kõige kõnekam värv, roheline, must, valge) -kuulmine (koolikell, äratuskell) -lõhnataju (suits) -kompimine (teeääred või astmed) -tants -miimika ja žestid 2. Keelemärgi olemus- keelemärgi motiveerimatus ja motiveeritus Keelemärgi olemus: Keelemärk - on sümbol, mida kasutatakse tähenduse edastamiseks Keelemärgi tähtsamad omadused on seotud mõtlemise ja suhtlemisega. Keelemärk koosneb kahest osast: a) tähendusest (tähistatav) SÕNA b) sellega seotud signaalist (tähistaja) OBJEKT Keelemärk tekib siis, kui mingi tähendus seostatakse kindla hääldatava või kirjutatava sõnaga Keele märke on erinevaid a) VISUAALSED : Värvid Rütmid a) KUULMINE: Sireenid Kellad a) HAISTMINE:
Jaan Kaplinski Koostas: Raiko Allik Juhendaja: Annika Oja Valga 2010 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................3 Jaan Kaplinski eelkäijad........................................................4 Jaan Kaplinski lapsepõlv......................................................6 Jaan Kaplinski perekond......................................................8 Looming Luule.............................................................................10 Proosa............................................................................11 Esseed............................................................................12 Jaan Kaplinski väljaspool Eestit.............................................13 Jaan Kaplinski tsitaadid...................................................... 14 Jaan Kaplinski artikkel : ole meheks.................
Üksikhäälikute õigekiri bool külm veini või mahlajook, marjade või puuviljaga buur Lõuna-Aafrika rahvus blokk - ühendus tiisel veopuu kramm kriimustus boor keemiline element dokk sadamarajatis laevade remondiks gild keskaegne ametiühendus kaasitama pulmalaule laulma krillima jonni ajama duur heliredeli osa, muusika termin Sõna keskel kirjutatakse helitu hääliku kõrvale K, P, T Tähtsad kapsad uhkelt ohtlik üksnes Erandid on: 1. Liitsõnad - NT: varbsein, kõrgkiht, umbsõlm 2. Liidete liitumiskohad NT: kukkki, jalgsi, argsi 3. Sama sõna muutevormid NT: jõudma, jõudsin, jõudke (nimetav: kärbes kärbse) NB!: hõlbus , hõlpsa 4. Võõrsõnades NT: gangster, röntgen Helitute häälikute kõrvale võivad G, B, D jääda Hääliku ühendid Kaashääliku ühendi põhireegel · Kaashääliku ühendis kirju
1 REEGLID, MIDA PÕHIKOOLI LÕPUKS ON VAJA TEADA Eesti keeles: ÕIGEKIRI: Täishäälikud e Kaashäälikud e konsonandid vokaalid, on kõik L, m, n, r, j, v, h, s, k/g, p/b, t/d, f, s, z, z. helilised A, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Helilised Helitud (h ja s) L, m, n, r, j, v. Võõrhäälikud Sulghäälikud e klusiilid F, s, z, z. k/g, p/b, t/d. Täishäälikuühend e diftong: nt auto. Konsonantühend: nt kosmiline. Sulghäälik e klusiil sõna algul. Nt kaas gaas, paas baas, tuss duss, pall ball, poks boks, kong gong, keiser geiser, toos doos, palett ballett, parkett barett jms. Kaashäälikuühendi õigekiri:
Aglutinatsioon ja tüvevaheldus Aglutinatsiooniks nimetatakse sõnavormide moodustamise viisi mille puhul sõna tüvele liidetakse tunnused ja lõpud. Ema+de-+e Maga+si+n Tüvevahelduseks nimetatakse sõnavormide moodustamise viisi mille puhul muudetakse sõna tüve. Jõgi jõe jõkke Pada paja patta Käändsõnadel võib nimetavas, omastavas, osastavas olla erinev tüvekuju. ' Võõrsõnade õigekiri Aktsepteerima leppima, heaks kiitma, tunnistama Annulleerima - tühistama Millennium aastatuhat Blankett ametliku paberi vorm Dotatsioon toetus Duplikaat teine koopia Efekt mõju Portfoolio loova isiku tööde mapp Koefitsient tegur kordaja Kompetentne asjatundlik Konfidentsiaalne salajane Konstateerima nentima Korrumpeerunud ära ostetud Taotles revansi võitu taotlema Kotlet söök lihasöök Surfama internetis interneti uurima Totaalne täielik Abon
Antworten vastama Ich bin... Jahre alt Ma Woher kommen Sie? Arbeiten töötama olen...aastat vana Kus te pärilt olete? Dauern kestma, vältama Ich fahre nach ... Ma Woher kommst du? Entschuldigen sõidan ... Kust sa pärilt oled? -vabandama Ich heie... Ma olen... Wohin gehts du? Kuhu Fleigen lendama Ich komme aus... Ma lähed? Fragen -küsima tulen... Wohin fährst du? Kuhu Heien nimetama Ihren pass bitte teie pass sõidad? Hören kuulama palun Wohin fligst du? Kuhu Kennen tundma Mein name ist... Minu lendad? Kommen tulema nimi on... Wohin möchten Sie? Leben elama Mir geht's gut. mul Kuhu te minna tahate? Lernen - õppima läheb häs
Tallinna Ühisgümnaasium POSTMODERNISM CONTRA LUULES Uurimus kirjandusest Themis Parrol 12c klass Juhendaja: õpetaja Kristi Siirman Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................3 Margus Konnula aka Contra.............................................................................................................4 Postmodernism...............................................................................................17 Postmodernism kirjanduses............................................................................18 Luuletuste analüüs..........................................................................................19 LISA 1...........................................................................................
Varbla Põhikool UNGARI KEEL Referaat Koostaja: Erlyn Mugu Juhendaja: Maia Bubnov Varbla 2012 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................lk nr. 3 Ungari kiri..........................................................................................................................lk nr. 4 Tähestik Ajalugu..........................................................................................................................lk nr. 5-6 Kasutatud materjal............................................................................................................lk nr. 7 2 Sissejuhatus Ungari keel kuulub soome-ugri keelkonda. Seda räägib umbes 14 miljonit inimest. Pealmised riigid on Ungari, Rumeenia, Ukraina Taga-Karpaatias, Slovakkias, Serbia V
Eesti keele lauseõpetuse kordamisküsimused 2010/2011 1. Mille poolest erinesid 19. sajandi eesti keele grammatikad ja nende süntaksikäsitlused varasematest? Esimesed grammatikad (17.-18. saj.) olid rakenduslikud. Saksa ja ladina malli järgi, kontrastiivne vaatenurk. 19. saj. keeleuurimine, võrdlev-ajalooline keeleteadus, keelesugulus, soome grammatikate eeskuju. Ajakirjas "Beiträge..." (1813-1832, J.H. Rosenplänter) soome keele eeskujul käändevormide tähendusfunktsioone. Deskriptiivsed grammatikad. 2. Mida on EKG süntaksimudelil ühist, mida erinevat võrreldes traditsioonilise süntaksiga? EKG süntaksimudel - Moodustajad + funktsioonid; süntaktiline ja semantiline struktuur vastavuses; moodustajad pronominaliseeritavad. Traditsiooniline süntaks. Lause pealiikmed (alus, öeldis) ja kõrvalliikmed. Alusrühm ja öeldisrühm. EKG mudel on lineaarne, analüüsitakse lause sees, traditsiooniline mudel on joonis. 3. Milliste grammatiliste seoste a
Võõrmõju keelele Maailmas on keeli, mis on niivõrd mõne keelega sarnastunud, et erinev on ainult sõnavara. Kuna keel on tähtis rahvuse identiteedi kandja ei soovi keegi, et tema keel oleks täiesti mingi teise rahvuse keele moodi. Igaüks tahab endamoodi ikka olla. Eesti keeles on toimunud palju muutusi teiste keelte mõjul. Sajandeid oli selleks saksa keel, 20 sajandil aga vene keel. Rohkesti on otselaene inglise keelest, mille arv kasvab kiiresti ning soome laenude puhul tuleb arvestada, et laenatud sõnad on tuletuslaenud, mille tüved olid eesti keeles juba varem olemas. Ka inglise keeles on ligi veerand sõnavarast prantsuse ja ladina päritolu, suur osa laensõnu on ka tulnud taani keelest. Sellegi poolest on inglise keel täisväärtuslik suhtlemisvahend. Üldiselt aga peetaks võõrmõjusid keelele siiski ebasoovitavaks. Põhjus on selles et keel võib niiviisi kaotada oma eripära. Isegi need keeled, mis on teistest väga tugevasti m
LADINA JURIIDILINE TERMINOLOOGIA Merike Ristikivi [email protected] Kohustuslik :M.Ristikivi ,,Ladina keel juristidele" Tallinn:Juura,2003,2006 või 2009 22.10 kontrolltöö Ladina keele ajalooline ülevaade Ajalooline traditsioon Latiumi maakond, latiinid (Latini) Ladina keel lingua Latina 753 eKr Rooma rajamine, asutas Romulus (7 valitsejat/kuningat) 476 pKr Lääne-Rooma riigi lõpp 510 eKr hakati valima konsuleid Rooma rahvas jagunes kahte klassi: patricii (aristokraadid) ja plebs (lihtrahvas). Lisandus veel üks klass: equites (ratsanikud). Honores = magistratus (sünonüümid) Ladina kirjakeele areng 1. Kirjanduseelse ladina keele aeg 6-3 saj eKr 6 saj eKr Rooma foorumil asetsev raidkirjadega kivi (lapis niger) 451-150 eKr Leges duodecim tabularum (12 tahvli seadused) 2. Arhailine e. Eelklassikalise adina keele aeg 240-81 eKr -Livius Andronicus , Plautus ja Terentius, Cato Vanem 3. Klassikaline ehk kõ
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-ugri keelte hukla. Eesti keel on tüübilt aglutineeriv, sõnatüvele lisatakse tuletusliiteid, tunnuseid ja lõppe. Sõnvormid pikad. Eesti keelel on rikkalik morfoloogia, palju käändeid, vähe prepositsioone, palju postpositsioone. Eesti keele tekkimist on kirjeldanud Huno Rätsep, kelle andmetel 2000-2500 a tagasi hakkasid hõimumurded eralduma läänemeresoome keelerühmast ja selle alusel arenes välja ka eesti keel. Kirjalikke näiteid muidugi sellest ajast ei ole säilinud. Esimesed eestikeelsed ülestähendused pärinevad 13. Sajandist. Algselt märgiti üles sõnu ja kohanimesid. Läti Henriku kroonikas olid ka 3 esimest eestikeelset lauset. 16. Sajandi algupoolel Kullamaa käsikiri, kus olid sees kolm palvet (issameie, Ave Maria ja usutunnistus). 16. Sajandil esimene grammatika (Stahl), hakkas ilmuma ka Beiträge, mis oli keele
guten tag-tere pevast ich heisse-mina olen deutschland-saksamaa estland-eesti wer-kes wer ist das-kes see on wie heist du-mis on sinu nimi wohnen-elama kommen-tulema lernen-ppima heute-tna morgen-homme 1-eins 2-zwei 3-drei 4-vier 5-fnf 6-sechs 7-sieben 8-acht 9-neun 10-zechn 11-elf 12-zwlf 13-dreizehn 14-vierzehn 15-fnfzehn 16-sechzehn 17-seibzehn 18-achtzehn 19-neunzehn 20-zwanzig die mutter-ema der vater-isa der bruder-vend die schwester-de die familie-perekond die eltern-vanemad die frau-naine der mann-mees das kind-laps der sohn-poeg die tochter-ttar das jahr-aasta bei der familie-perekonna juures der schler-pilane(m.s.) die schlerin-pilane(m.s.) der student-lipilane(m.s.) die studentin-lipilane(n.s.) der lehrer-petaja(m.s.) die lehrerin-petajanna arbeiten-ttama studieren-likoolis ppima ledig-vallaline verheiratet-abielus tot-surnud verwitwet-lesk auf dem lande-maal in der stadt-linnas
1. loeng Keel kui märgisüsteem, inimkeel ja teised keeled. Sümbol, indeks, ikoon. 1. Keele all mõistetakse eelkõige loomulikku inimkeelt. See on keel üldisemas mõttes. Konkreetselt võib rääkida eesti, saksa, suahiili jms keelest. On ka tehiskeeli, millel on hulk inimkeelega ühiseid omadusi. Ainult inimesel kui liigil on keeleomandamisvõime. Loomad, linnud, putukad jms suhtlevad ka ja neil on omamoodi keel, kuid seda ei saa keerukuse poolest võrrelda inimkeelega. 2. Keelt võib vaadelda erinvalt: - Kui sotsiaalset nähtust - Kui kultuurilist nähtust - Kui mentaalset/psühholoogilist nähtust - Kui semiootilist nähtust (märgisüsteemina) - jne 3. Loomulikud keeled: Normaalse kognitiivse arenguga inimesed valdavad mingisugust (mingisuguseid) loomuilikku keelt (loomulikke keeli). Keel on loomulik selles mõttes, et (1) see ei ole tehissüsteem ja (2) esimest/esimesi keelt/keeli omandatakse loomu