Oma loomingus läks üle kaasaja teemadele. Näidenditest võib leida ka naturalismi jooni. ,,Peer Gynt" oli Ibseni viimane värssdraama. ,,Nukumaja" näidendis rõhutas Ibsen, et ühiskonna ettekirjutatud reeglid ei tohi võtta naiselt õigust täisväärtuslikule elule. See tekitas ühiskonnas aga suurt skandaali ja poleemikat. Ibseni hilisemasse loomingusse tuleb järjest enam sümbolismi. Tähtsale kohale kerkivad eetika ja humanismiküsimused. Ibseni viimaste näidentite keskmes on andekad ja sihikindlad inimesed, kes oma elus teatud punkti jõudnuna hakkavad senitehtut kokku võtma.
ja jagas auhindu. Kõik ettekandmisele pääsenud tööd said auhinna. Näidendite publik ja esitamise koht. Teater oli kõigis suurtes linnades. Ettendusi korralditi lahtise taeva all päevavalgel väga suurele publikule (15000-20000 inimest). Vaatajad olid kõigist ühiskonnakihtidest. Teatri vaatamine oli kohustuslik. Vaesemad võisid odavamalt pileteid osta. Päris vaesed said tasuta tagaridadest vaadata. Nende piletiraha maksis riik. Vanim näidentite esitamise koht oli Anteenas. Draamad leidsid aset spetsiaalselt etendusteks ehitatud hobuserauakujulise põhiplaaniga teatris. Teatri osad olid "orkestra" mis oli väike ümmargune väljak, selle keskel oli Dionysise altar, "theatron" mis oli vaate nõlv astmeti tõusvate istmeridadega, mis piiras "orkestrat" hobuserauakujulisel t ja "skenee" mis oli "okestra" taga olev ehitis kust ja kust ilmusid näitlejad. Teater ehitati enamasti mäenõlvale, kus istmed paknesid astmeti mäeküljel
vajadustest. Nimelt puudusid J.V.Jannseni asutatud ,,Vanemuise" seltsil etendamiseks sobivad lavateosed. 1870. aastal avaldas Koidula mugandatud ühevaatuselise külajandi ,,Saaremaa Onupoeg", mille lavastamine sama aasta jaanipäeval ,,Vanemuise" seltsis tähistab eesti teatri sündi. Edasi kirjutas Koidula näidenditest ,,Särane Mul'k ehk Sada vakka tangusoola" (1872), mis on ka tema kõige tuntum näidend, ,,Kosjakassed" (1870) ja ,,Kosjaviinad (1880). Peale näidentite ja luuletuste kirjutas Koidula ka jutte. Ta jätkas oma isa J.V.Jannseni alustatud õpetlike külzjuttude traditsiooni. Koidula jutuloomingust on õnnestunumad ,,Enne ukse lukkustamist", ,,Ainuke", ,,Tammiste küla ,,wesketondid"" ning ,,Loigu perenaine". Võrreldes Jannseniga, on Koidula jutulooming realistlikum ja põhineb rohkem Eesti oludel. Oma loominguperioodi vältel kirjutas ta 4 näidendit, 7 artiklit, 86 proosatööd ja üle 300 luuletuse.
FAUST 1.Mida tead Goethe elust? Nimeta 3 teost Johann Wolfgang von Goethe sündis 1749 Saksamaal õigusteaduse doktori pojana, kodus sai ta isalt mitmekülgse hariduse. Ta õppis Strasbourgis õigusteadust. Oli abielus ja 1 lapse isa. Alustas kirjanduslikku tegevust luulete ja näidentite kirjutamisega, peale selle ka ballaadid ja draamadega. ''Faust 1/2 '' , ''Hingesugulased'' , ''Egmont'' . 2.Milline on tragöödia ''Faust'' ülesehitus? 3.Nimeta 4 näidendi tegelast. Iseloomusta neid lühidalt. Faust- doktor, tugeva iseloomuga Margarete -naiivne, vaene naine kellesse Faust armus, tänu kellele sai Faust taevasse Mefeistofeles - kurat ,kes ei pidanud teistest lugu ja tahtis Fausti hinge põrgusse viia Jumal- heatahtlik 4.Millise kokkuleppe sõlmivad Jumal ja Mefeistofeles ?
nendehõimlaste legendaarsetest esivanematest. Heeroste head ja halvad teod, sõjad vaenutsemised, abielud ja abielurikkumised ning nende laste saatus, kes väga sageli kannatasid oma vanemate pattude pärast, on draamatilise pinge allikaks ja loovad aluse konfliktile inimese ja jumala vahel. Konfliktsed poolsed võisid jõuda kas vastatikuse arusaamiseni ja lepituseni Kreeka tragöödia ei pidanud tingimata õnnetult lõppema või leppimatuse ja kaoseni. Kõigi Kreeka näidentite sündmustik oli vaatajaskonnale hästi teada. Nende süzeed moodustasid osa religioossest ja kultuuripärandist, kuna paljud neist pärinesid juba Homerose ajast. Seetõttu ei huvitanud vaatajaid niivõrd loo uudsus, kuivõrd see, kuidas draamakirjanik teemaga ümber käib, ja kahtlemata näitlejate mäng ning koori laul ja tants. Kreeka draama ei piirdunud siiki tragöödiaga, vaid tema kõrvale võrsus küla lõikuspidudelt komöödia
hindasid intellektuaalsust, tõrjuv hoiak naturalismi suhtes. Esseekogud "Arbujad" (1981) ja "Arbujate kaasaeg" (1983). 2. Betti Alver- 1906-1989. Sündis Jõgevamaal, õppis Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat, ent katkestas õpingud. Põhiliselt veetis oma elu Tartus. 1937.a abiellus Heiti Talvikuga, kelle edasine repressioon ja surm mõjutas tugevalt Alveri loomingut. Looming: Alguses tuli kirjandusse kui proosakirjanik ja katsetas kätt romaanide (Tuulearmuke) ja näidentite näol. Edasi keskendus luulele. Põhilisteks teemadeks, millest kirjutas olid algus perioodil kuni 1942. aastani inimeste suhtest kunstiga, sellest kuidas kunsti tuleb ülistada ja inimene ei tohi olla rahul keskpärasusega, vaid peab ikka täiuslikkuse poole püüdlema, ka siis kui tundub, et see on võimatu. Ta protsessib selle vastu, mis piirab inimese vaimuvabadust. Kunst oli tema jaoks kui ürgne tung, millega lahti seletada maailma asju
on iseloomulik kuldne ja ülivärvirikas dekoor, millest õhkub fin de siecle elegantsi. Egon Schielel Armastas teha autoportreesid ja maalida naisi. Talle meelids maalida käsi, nurgelisi jooni. Hilisemas elus kujutas surma ja taassünni teemasid oma teostes. Oskar Kokoschkal Ekspressionastlikud portreed ja maastikud. Maalikunstnik, poeet ja näidentite kirjutaja. Tahtis väljendada oma töödes tundeid ja ideid. Tööd on värvirohked ja sügavad. <- “Melt” Otto Wagner (1841-1918) Austria arhitekt. 1857 alustas õpinguid Viini Kõrgemas Tehnikakoolis. Hiljem õppis Berliini Bauakademie's ja 1861-3 Viini Kunstiakadeemia Arhitektuurikoolis. Varasemad ehitised on neo-renessanss-stiilis. Temast sai Austria arhitektuuri taassünni juhtfiguure.Üks tema kuulsaimad ehitisi on Viini metroo jaamad.
"Sein" - elu mõttetuse teadmisest hoolimata ei reeda Pablo, isegi kui see teda surmast päästa võiks, oma anarhistist võistluskaaslast. Nii säilitab lõpuni ta oma vabaduse - ta ei anna ennast kellelegi ära Albert Camus - "Võõras", "Katk". Elu ainus mõte saab seisneda teadvuse ärksuses püsivas vabaduse otsingus. Müütide teisendamine ja kaasaja vaimus tõlgendamine kujunes 1920-1930-ndate aastate prantsuse draama peateeks. Jean Cocteau - võttis oma näidentite aluseks antiikmüüdid ning võimendas neis 20. sajandi inimesele olulisi teemasid: paramtamatus, surm, alateadvis, kunstniku saatus jne. Jean Giraudoux - Ehkki kirjanik möönab inimese ebatäiuslikkust ja nõrkusi, ülendab ta heroiliste väärtuste asemel maist ja inimlikku. Tema dramaturgia on intellektuaalne, seda iseloomustavad selge mõttearendus ja peen stiilitaju. Antonin Artaud - müütidele toetuv rituaalne teater oli tema sihiks. Teater ei ole
erinevate kabuki-tantsudega, vaid rajas ka tantsutrupi, mis eksiteeris 26.aastat. Kabuki teatri laval etendati põhiliselt draamasid nii feodaalse ladviku kui ka lihtrahva elust. Tänapäeval on Jaapanis üle 300 kabuki näitleja. Tuntumad ja armastatmad näitlejad on kuulutatud elavaks kultuurivaraks. ( Sealsamas 2008: 155) Teise maailmasõja järel on Jaapani teatrielu märgatavalt muutunud. Vana, klassikalise kabuki teatri kõrvale on tulnud uued, Euroopa näitekunstil baseeruvad nnuute näidentite teatrid (shingeki). Selliseid teatreid on juba üle 100 ja nende arv kasvab. Tuntumad neist asuvad Tokyos. Jaapani teatripublik on uuenendu, moderniseerunud, sellesse on tunginud palju läänelikku. See aga ei tähenda, et vanad rahvuslikud teatrid oleks välja surnud. Vana ja uus üheskoos see iseloomustab tänapäeva Jaapani teatrielu. ( Sealsamas 2008: 155) 3.4. JAAPANI HAIKUD Neil hajusatel lühiluuletustel on alati sama vorm: kolm rida silbikeemis 5-7-5. Nad
Erinevalt Kreekast Roomas puudus koor, näitlejate dialoogid vaheldusid laulupartiide ehk aariatega.näitlejate ühiskondlik positsioon oli madal ning nende hulgas oli isegi mõningad orjad. Alguses olid kõik osatäitjad meessoost kuid hiljem lasti ka naisi lavale etendama. Roomas ei käsitlenud etendused tõsiseid teemasid, need olid ainult rahva lõbustamiseks ja naerutamiseks. Enamus etendustest olid Kreeka hellenismiperioodi komöödiate mugandused. Ka näidentite tegelased olid peamiselt kreeklased. Kuid kuna näidelti avalikke tegelasi siis võisid roomlased ka ennast ise seal ära tunda. Ka süseedki olid võetud igapäeva koomilistest situatsoonidest. Kasutati erinevaid ihneid vanamehi, rumalaid noori, lõbutüdrukuid, orje, üleolevaid sõjamehi jne. Kasutati roppu ning ebaviiskat kõnekeelt. 63.a. eKr vallutas Rooma väejuht Pompeius Palestiina ala. Esialgu oli juutidel suhteliselt vaba seisund Rooma riigis. Juudid olid
_____ _____ _____ _____ _____ _____ _____ _____ 8-realine, assonantsriim, lõtvriim, Hispaanias kõige kandvam riimiskeem. Tõlkimine on kohutavalt keeruline. (Eesti keeles üritas tõlkida Ain Kaalep, August Sang, Jüri Talvet) Inglise draama Christopher Marlowe (1564-1593), Shakespeare'i vahetu eelkäija. Mõrvati, õppis Cambridge'i ülikoolis usuteadust. Kuid kujunes hoopis ateisiks. Ühes kõrtsis ta tapeti. Jõudis kirjutada mõned näidendid. Eesti keeles "Tragöödiaid" näidentite kogu. "Tamerlan Suur", "Doktor Faustuse traagiline lugu", "Edward II". Blankvärsis. Toob sisse esimesed suured teemad, üsnagi renesansi vaimu kujutatavad teemad. "Malta juut". "Doktor Faustuse traagiline lugu" (1588-89). Faustus on saksamaa ajalooline isik maagi ja võluri kuulsusega, imettegevad võimed. Tema leping kuradiga. Faustus on hukka mõistetud, kuna maise hüve nimel on sõlminud lepingu kuradiga. Suur soov maailma saladusi teada saada
saj teise pooleni ,,Suur maailmateater"). Vagantide luule. Ka nägemustezanr on olemas. Fantastiliste kujunditega. Ka jumalik komöödia oli kirjutatud nägemusezanris. 13. saj kuulub ka veel keskaegse teatri nähtus (ka 14 ja 15 saj). Erines põhjalikult antiiksest teatrist, kasvas välja kirikurituaalidest, religioossest taustast. Seotud usupühadega, selge moraalse didaktilise eesmärgiga. Lühikesed näidendid. Sisult lihtsad. Kõige rohkem prantsusmaalt. Miraaklid üks näidentite liik. Miraakel Theophilest. Miraaklid põhinesid pühakute imetegudel. (MKL lugeda!). moralitee zanr moraalinäided, allegooriline. Keskaja lõpp taustanähtused: 13. saj tähistas ka vaimulike ordude teket. Katoliiklus hakkas mitmekesistuma. Hiliskeskaja vaimuelu on küllaltki mitmekesine. Kirjaoskajaid rohkem, kirikuelu ise mitmekesisemaks. 13. saj laguses karmeliitide ordu teke, 13. saj alguses frantsiskaanid (Püha Frantsiscus ülistas
Sonja olid näinud ränka vaeva , et võlg ära maksta. Tüli paisub väga suureks ning lõppeb sellega, et mees tulistab Serebrjakovi kaks korda, aga mööda. Tänu sellele otsustab eurproffessor minema kolid ning nii nad teevadki. Enne seda lepivad nad veel ära ja pärast nende lahkumist onu Vanja e. Voinitski ja Sonja hakkavad tööd tegma ning arveid kokku lööma. Nendega jab veel Marina ning ajutiselt ka arst, kes ka lõpuks lahkub. 1.Tsehhovi näidentite konflikt on väga omapärane:opositsioonis(vastuseis) ei ole mitte inimesed omavahel, vaid inimene ja keskkond. Onu Vanja oli eluaeg Sonjaga koos tööd rabanud, et mõisa võlga tasuda. Astrov polnud eluga rahul, rääkis elutüdimuses ning kohe teose alguses oli purjus ning rääkis, et liiga palju tööd on. Enam midagi mud ei saagi teha kui ainult tööd. 2.Tsehhov ei pea oma tegelaste saatust ühiskonna puudustest tulenevaks. Inimesed on oma puudustes ise süüdi.
annaabi.ee 
