Roger Ackroydi mõrvamine Agathe Christie 1.Milline kuritöö aset leidis? King´s Abboti alevikus tapeti Roger Ackroyd, üliedukas tööstur, kes tootis vagunirattaid. 2.Kuidas sattus detektiiv asja uurima? Detektiiv Hercule Poirot oli hiljuti asunud King´s Abboti alevisse elama ja Roger Ackroydi vennatütar ja ühtlasi ka ta kasupoja kihlatu teadis,et Poirot oli King´s Abbotisse elama tulnud ja palus,et ta seda juhtumit uurima hakkaks. 3.Kes olid kahtlusalused ja miks? · Ralph Paton Roger Ackroydi kasupoega, kuna ta oli peale oma kasuisa surma põgenenud ja ta polnud pikka aega välja ilmunud ja kuna Ralph oli olnud kogu aeg rahapuuduses ,siis pärast oma kasuisa surma oleks ta saanud päranduseks palju raha ja maid. · Mr.Ackroydi ülemteener Parker Ta oli kogu aeg peale Roger Ackroydi surma hästi närviline ja käitus kuidagi kahtlust äratavalt. · Söögitoat�
Tänu sellele saadeti ta maalt välja. Sattus kokku tragunitega ning astus Almanza ratsarügementi. Sai kiiresti kapraliks ja oli lootust saada ka seersandiks, kuid tema õnnetuseks saadeti valvekorda Sevilla tubakamanufaktuuri. (Manufaktuuris töötab sadu naisi kes palavuse tõttu on sunnitud tihti peaaegu et alasti töötama. Nad rullivad sigareid suures ruumis, kuhu mehed pääsevad vaid veinticuatro (kõrgem politseiametnik) loal.) Korraga sattus ta seal kokku Carmeniga kellesse ka armus.. Manufaktuurist tormas välja väravavalvur, ta seletas, et sigariruumis tapeti üks naine. Seersant käskis Josel asja uurima minna. Nimelt olevat Carmencita ühe kaastöölisega riidu läinud ja kaastööline kohutaval kombel viga saanud. Seersant nõudis, et Carmen peab vangi viidama. Jällegi sai Jose selle ülesande enda õlule. Teekonnal vanglasse võrgutas Carmen oma naiselikkusega ja kavalusega Jose ära ning sai põgenema (Mao tänaval). Karistuseks Jose
Sattus kokku tragunitega ning astus Almanza ratsarügementi. Sai kiiresti kapraliks ja oli lootust saada ka seersandiks, kuid tema õnnetuseks saadeti valvekorda Sevilla tubakamanufaktuuri. (Manufaktuuris töötab sadu naisi kes palavuse tõttu on sunnitud tihti peaaegu et alasti töötama. Nad rullivad sigareid suures ruumis, kuhu mehed pääsevad vaid veinticuatro (kõrgem politseiametnik) loal.) Korraga sattus ta seal kokku Carmeniga kellesse ka armus.. Manufaktuurist tormas välja väravavalvur, ta seletas, et sigariruumis tapeti üks naine. Seersant käskis Josel asja uurima minna. Nimelt olevat Carmencita ühe kaastöölisega riidu läinud ja kaastööline kohutaval kombel viga saanud. Seersant nõudis, et Carmen peab vangi viidama. Jällegi sai Jose selle ülesande enda õlule. Teekonnal vanglasse võrgutas Carmen oma naiselikkusega ja kavalusega Jose ära ning sai põgenema (Mao tänaval).
ütleb see, et siiin on nende esimene tüliõun. Kokkuvõttes aga nad abiellusid. Nad olid tuttavad olnud väga vähe aega mite nagu tavaliselt abiellujad ja nad lootsid et see on hea. Tegelikult nad väga hästi läbi ei saanud. Niika kolis naise pärast väikesesse külasse ja hakkas tegema teistsuguseid töid. Ühel päeval aga viskas Gitja ta välja ja ta pidi tagasi laande minema(vist?). Loousele ei meeldinud, etg ta vahepeal linnas elas ja tal ei läinud sea väga hästi. Hiljem või ta siiski tagasi koju minna. Külas oli ka kool. Talvel olid suured vete ja jää liikumised. Kool oli küll mäe otsas, lisaks sellta laseb tele ka toestati seda, kuid siiski kool hävis. Peatus 4. Niika läheb tagasi laande, ta kohtub tuttavatega ja valmistub aastaks laanes. Ta üritab olla tark kütt, kuna kui ta tunneb et tal ei ole liha vaja nii palju, või kui on saagiks emane, siis ta lasi saagi lahti. Mees loeb väga palju
REINHOLD MESSNER- MAAILMA PARIM MÄGIRONIJA referaat Õpilane : Liisa Kuusmaa Õpetaja: Monika Meier Leisi 2010 Kuidas Reinhold Messner, maailma parim mägironija, julgustas ennast purustama piire. Reinhold on kiindunud sellesse, mida ta on saavutanud, olles maailma parim mägironija, on ta kõigile ka koheselt äratuntav. Teda iseloomustavad 2 tunnusjoont: esiteks, on tal intensiivne silmavaade, mis kombineerub väljaulatuvate kulmudega, voolava habeme ning juustega. Teiseks tunnuseks on tema naeratus, valged, säravad hambad, nagu krokodillil. LAPSEPÕLV Reinhold Messner on Itaalia mägironija, kes on sündinud 17. septembril 1944 aastal ja kasvas St. Petersis Villnössi oru alevikus Põhja-Itaalias Lõuna Triolis. Orus, kus ta elab, paistavad üle niitude mäetipud, mis kaugelt vaadates on nii ebatõeliselt rabavad, nagu nad oleksid muinasjutu kuningriigi tornid. ,,Ka mu isa oli ronija, kuid mitte ekstreemronija. Meil
Byron jätab naise ja tütre Inglismaale ja pöördub ise Mandri-Euroopasse. Peatub pikemalt Sveitsis, kus kohtub perekond Schelliga. Sealsetest elamustest mõjutatuna kirjutab ta poeemi ,,Chilloni vang", mis räägib Sveitsi vabadusvõitlusest. Byron käis ka Itaalias ning hakkas üha rohkem huvituma kreeklaste käekäigust. Tol ajal olid kreeklased Türgi impeeriumi võimu all. Byronile olid sümpaatsed kreeklaste kultuur ja inimesed ning ta hakkas rahaliselt toetama Kreekaa vabadusvõitlust. Vahepeal juhtus aga, et jaht, millega Schelli purjetas, sattus tormi kätte ning Schelli hukkus. Byron müüs oma vana jahi maha, ostis laeva nii sai kreeklasi rohkem aidata. Hiljem aga haigestus Byron malaariasse ning jäi järjest nõrgemaks. 1824 36-aastasena Byron suri. Byroni keha viidi Inglismaale, aga süda jäeti kreeklaste kätte. Inglismaal ei lastud matta teda teiste kuulsate inglise kirjanike juurde. Elu lõpu eel jõudis ta kirjutada mõned silmapaistvad teosed
TEOSE ANALÜÜS 1. Autor, teos. Prosper Merimee "Carmen". 2. Tegevusaeg. Tegevus toimus 1830-ndatel aastatel. 3. Tegevuskoht/ -kohad. Hsipaanias, Pürenee poolsaarel, Andaluusias. 4. Ülevaade sündmustikust. Geograafia huviline mees võttis endale teejuhi ja 2 hobust ja läks Montilla ümbrust uurima. Peagi kohtusid nad ühe mehega, kellega senjor suhtlema hakkas, kuid teejuht oli tema suhtes väga umbusklik. Peagi taipas ka senjor, et see salapärane mees on tagaotsitav röövel. Siiski asuti kolmekesi teele Venta der Cuervosse öömajale. Sinna jõudes läks teejuht peale ühist õhtusööki hobustega talli ning senjor ja don Jose jäid ,, katuse alla" . Senjot palus don Josel laulda, mida mees ka tegi. Rahvas hakkas magama jääma, kui tuli teejuht Antonio, kes kutsus senjori oma juurde talli, mille peale don Jose ärritus. Senjor ei pidanud vajalikuks Antonioga välja minna. Hiljem läks ta siiski välja pingile magama ja nägi kuidas Antonio
ROMANTISMILE ISELOOMULIKKU, NÄITED o Põgeneti loodusesse raamatu alguses jõudis mina-tegelane suurele imekaunile aasale o Palju kirjeldusi kirjeldati Carmeni väljanägemist, aasa o Romantikuid lummas võõraste ja kaugete maade ja rahva eksootilisus. - ,,Carmen" tegevustik toimub Hispaanias o Kirglik vabaduse igatsus Carem oli oma vabaduse nimel kõigeks valmis o Romantism on tundeline kirjandusvool Carmen armus tihti o Romantikutele tähtis erandlikkus tegelased oli eraldatud, neil ei olnud kellegagi tihedaid sidemeid o Esiplaanil autori omad ideaalid autor oli ise üheks tegelaseks, temale jutustati see lugu o Hinnati huumorit Carmen oli rõõmsameelne ja tegi nalju o Kujutati maailmavalu jutt räägibki don Jóse kurvast elust HUVITAVAID MÕTTEID, LAUSEID o Mustlase silm on hundi silm, ja see näitab head vaatlusvõimet. Kui teil pole aega minna loomaaeda, et uurida hundi
ekstravagantset. Ühe suurema grupi moodustavad tegelastest salakaubavedajad, kelle hulka võib lugeda ka Jose ja Carmeni. Väheolulistest tegelastest, keda on vaid kaudselt mainitud, moodustasid suurima rühma sõjaväelased. Väiksemateks gruppideks võib pidada rongatrahteri pidajaid ning Carmeni ohvrid. Peategelasteks olid Jose ja Carmen. Kõrvaltegelasteks jutustaja, salakaubavedajad, Carmeni ja tema jõugu ohvrid, sõjaväelased ning mustlased, kes Carmenit siin-seal aitasid. IV. Tegelaskujude analüüs. 1. Tegelase koht üldises tegelassüsteemis Üldises tegelassüsteemis oli kõige olulisem koht Josel, kes oli mõlemas raamatuosas oluliseks tegelaseks. Samuti oli seda ka Carmen, kuid temast oli esimeses pooles vähem juttu. Mina-tegelane mängis olulist rolli vaid raamatu esimeses pooles. 2. Tegelase iseloomustus
Ta on inetu, väga loll ja äärmiselt halva iseloomuga. Kükloobid kasvatasid lambaid ja elasid koobastes. Üksteist nad eriti ei sallinud. Kõige kuulsama kükloobi nimi oli Polyphemos. Tal ei olnud ühtegi sõpra aga ta sai oma lammastega väga hästi läbi. Kui ta ühel päeval peale tööd koopasse tagasi läks, avastas ta, et inimesed on tema koopas. Need inimesed olid kreeklased, kes olid just tulnud Trooja sõjast ja puhkasid Polyphemose koopas. Kükloop sõi kohe paar sõdalast ära ja läks magama. Meeste juhi nimi oli Odysseus ja temast sai hiljem kõige kuulsam kreeka kangelane. Odysseus väitis tihti. Et tema leiutas Trooja hobuse, tänu millele võideti Trooja sõda, kuid tegelikult oli sellele mõttele tulnus Athena. Odysseus tegi plaani kuidas koopast pääseda. Ta teritas ühe palgi väga teravaks ja jootis kükloobile veini sisse. Kui kükloop magama jäi siis surus ta palgi Polyphemosele silma. Kui
"Kuristik rukkis" on aegumatu teos, sest kuigi tegevus toimub 40.aastatel, räägib see lihast ja luust teismelisest, kellel on probleemid, mis pole ka tänapäeval võõrad. Autor kasutab noortepärast kõnepruuki ja see jätab vahetu ja siira mulje. PILET NR.2 1.FRIEDRICH REINHOLD KREUTZWALDI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE. Kreutzwald sündis 1803.aastal mõisteenijate perre. Oma nime sai sünnikoha Ristmetsa järgi. Haridustee polnud pidev, ta töötas nii õppimise vahepeal kui ka kooli lõpetamise järel. Kui ta oli algkooliõpetaja, alustas rahvalaulude ja-juttude üleskirjutamist. Ta otsustas Tüsse arstiks õppima minna. Seal tutvus ta Faehlmanniga, kes temaga sarnases. 1833 lõpetas ülikooli ja võttis vastu Võru linnaarsti töö. Ta lõi perekonna saksa päritolu Maria Elisabeth Saedleriga. Oli mitmete seltside liige, tegi kaastöid väljaannetele. Kirjutas artikleid ajalehtedele, rahvaraamatuid, jutte, luuletusi
maksta. ROMANTISMILE ISELOOMULIKKU, NÄITED o Põgeneti loodusesse raamatu alguses jõudis mina-tegelane suurele imekaunile aasale o Palju kirjeldusi kirjeldati Carmeni väljanägemist, aasa o Romantikuid lummas võõraste ja kaugete maade ja rahva eksootilisus. - ,,Carmen" tegevustik toimub Hispaanias o Kirglik vabaduse igatsus Carem oli oma vabaduse nimel kõigeks valmis o Romantism on tundeline kirjandusvool Carmen armus tihti o Romantikutele tähtis erandlikkus tegelased oli eraldatud, neil ei olnud kellegagi tihedaid sidemeid o Esiplaanil autori omad ideaalid autor oli ise üheks tegelaseks, temale jutustati see lugu o Hinnati huumorit Carmen oli rõõmsameelne ja tegi nalju o Kujutati maailmavalu jutt räägibki don Jóse kurvast elust Lugu algab sellega, kuidas üks rännumees rändab mööda maad ringi ja ühel päeval peatub oja juures,
Ta on inetu, väga loll ja äärmiselt halva iseloomuga. Kükloobid kasvatasid lambaid ja elasid koobastes. Üksteist nad eriti ei sallinud. Kõige kuulsama kükloobi nimi oli Polyphemos. Tal ei olnud ühtegi sõpra aga ta sai oma lammastega väga hästi läbi. Kui ta ühel päeval peale tööd koopasse tagasi läks, avastas ta, et inimesed on tema koopas. Need inimesed olid kreeklased, kes olid just tulnud Trooja sõjast ja puhkasid Polyphemose koopas. Kükloop sõi kohe paar sõdalast ära ja läks magama. Meeste juhi nimi oli Odysseus ja temast sai hiljem kõige kuulsam kreeka kangelane. Odysseus väitis tihti. Et tema leiutas Trooja hobuse, tänu millele võideti Trooja sõda, kuid tegelikult oli sellele mõttele tulnus Athena. Odysseus tegi plaani kuidas koopast pääseda. Ta teritas ühe palgi väga teravaks ja jootis kükloobile veini sisse. Kui kükloop magama jäi siis surus ta palgi Polyphemosele silma
Kui nick hakkas lahkuma, küsis paarike, kas kuulujutud vastavad tõele, et nick kihlatud on. Ta ei olnud, kuid sellepärast oligi ta itta ära tulnud, kuna keelepeksjad teda hea sõbrannaga pidevalt paari panid. Niick läks koju, istus aeda, äkki märkas, et gatsbi seisab temast mitte väga kaugel, tahtis teda hõigata, kuid see sirutas käed vee poole välja ja värises, kuid järgmisel hetkel oli kadunud. 2. peatükk Teel west eggist new yorki on vahepeal tuhaorg. ükskord kui nad tomiga new yorki läksid, tiris tom nicki seal peatuses maha ja tahtis talle oma tüdrukut tutvustada. nad suundusid autotöökotta, kus kohtusid Wilsoniga ja ta naise Myrtle´iga, kes oli ühtlasi ka tomi armuke. kuid mr wilson seda loomulikult ei teadnud. Nad võtsid naise ka new yorki kaasa. teepealt ostis mrs wilson endale kutsika. nad läksid armukeste korterit vaatama. Sel õhtul jõi nick end teist korda elus täis
Mõnda aega naabrid üldse ei suhelnud. Pearu tuli aga ükskord joobes olekuga nende juurde ja palus lepitust. XII Uus paar- mida aasta edasi seda raskemaks elu Vargamäel läks. Krõõt oli ka raskest töötamisest väsinud, sellest sai lõpuks Andres ka aru. Aga neil tuli kõik töö ära teha nii et ikkagi puhata ei saanud keegi. Käsil oli kambrite ehitamine, palkide vedamisel aitasid kõik ümberkaudsed naabrid ja tuttavad ainult mitte Pearu. Kui nad vahepeal arvasid et nüüd on kõige hullem siis kevadel said nad aru et siis oli kõige raskem. Puhata töö kõrvalt sai vähe, sest kõik tööd tuli ära teha ja kõik korda seada. Kambritesse pandi laudpõrand maha. Ükskord kui Mari ja Juss kahekesi niitsid sai Juss tüdruku peale nii vihaseks et läks metsa ja tahtis ennast üles puua, Mari palus teda ja ütles et ta võiks poisi omaks saada- see oli tema soov. Jällegi liitis see noori- mõlemad olid rõõmsad kui said teada et üksteisele
vennake(minategelane) ei tahaks õele seltsiks tulla. Nii lähevadki mõlemad. Õppivad seal palju ning varsti tulevadki pulmad. Nüüd on aga asjalood sellised, etTimo lasti enneaegselt vanglast välja kuna tal diagnoositi vaimuhaigus. Hr. Mettich elab ärklitoas naise ja naise venna juures ning üritab seal seda päevikut pidada. Ta isegi on välja mõelnud laelaudade vahele peiduka, juhuks kui keegi peaks tulema ja on vaja kiiresti see ära peita. Ta isegi katsetab mõttes. Algul sõi ta lõunat koos pererahvaga. Ning doktoriga. Talle käis hirmsasti pinda ,Eeva ning Timo kurameerimine avalikult söögilauas. Nüüd aga on teised lood, kui Timo on tagasi söövad nad doktoriga kahekesi ning noorpaar omaette magamis toast. Keegi palub tal peretuttava 18 aastase Jettela järeleaitamis tunde teha, kuna ta olevat autoriteetne ja tark. Niisiis tulebki too tragi tüdruk. Algul ei saa too aru kuid hiljem on kõik selge.. Ta isegi pärib Peterburis detsembris juhtunu kohta
Meie aja kangelane Elu on täis ootamatusi: iga hetk muudab jõgi oma sängi, tuul taime painduvust, päike soojushulka, mida Maale langetab, ent kõige keerulisem on mõista inimeste talitusi. Põrgates tänaval kokku juhusliku möödakäijaga, ei mõtle me tavaliselt tolle võimalikule eluloole, raskustele, mis on talle kolmekümne, neljakümne või enama aastaga kogunenud, rõõmudele, mis on viimastel päevadel ta näole meeldiva naeratuse ette mananud see tundunuks veider, ent märgates paari hetke pärast, kuidas toosama tundmatu seisab silmitsi ootamatu õnnetusega, tõttame talle appi, vahel isegi mõtlemata tagajärgedele või ohtudele, millesse end ise asetame. Sellega võime päästa midagi enamat, kui paarkümmend minutit esmaabi kabinetis, nii saame päästa ta elu, olla kangelane. Haprus on üks parimaid märksõnu kirjeldamaks igapäevaelu. Mõned aastad tagasi kajasid nii televisioonis, raadios kui ka internetis lood im
Ja muidugi eriti nendes kohtades, kus välja ilmusid Andres ja Pearu, siis oli küll selline tunne, et ma olengi sattunud sellesse aega, kui need 2 riiukukke Vargamäel maid jagasid. Kõik oli Nüganenile omaselt mänguline. Muusikalises kujunduses kasutati Internatsionaali selle kõige erinevamates vormides. Kord lauldi seda acapella, siis erinevate muusikaliste saadete tausta, kas siis tuli muusika lindi pealt või kellegi elavas esituses. Samuti olid erinevad laulu rütmid, vahepeal oli isegi polkastiilis Internatsionaal, ja lauldi põhiliselt eesti või vene keeles, aga vist oli prantsuse keeles ka. Lavastuse läbivaks kujundiks olid mänguplatsile tekitatud liiprid, millel liikuvatel alustel põhiline tegevus käis. Enamasti kujutasid need liikuvad alused rongi või mingit protsessiooni, kuid ühes kohas oli ühe alusega tehtud väga huvitav kujund, nii et sellele alusele kogunesid kõik selle stseeni vahetus läheduses surma saanud tegelased. Seal oli üks
II novell VAAT Algusjutt sellest, et kui naised petavad, siis nad peaksid seda juttu levitama, et mehed taipaksid, et ka naised on selleks võimelised, mitte ainult nemad. See paneks neid mõtlema, et ka naised võivad petta, mitte et mehed võivad ainult teiste tunnetega mängida. räägib Filostrato. Oli vaene mees ja vaene neiu. Neiu- Peronalla- oli väga kena. Ta oli kuduja, mees müürsepp. Sissetulekud olid neil seega väga väikesed. Kord nägi ilusat neiut aga keigar- Giannello, kes armus temasse. Tunne oli vastastikune. Et nad kohtuda saaks, lepiti kokku, et keigar luusib hommikul nende maja juures nii kaua, kuni näeb, et Peronella mees on taas ( nagu igal hommikul ) läinud tööle või siis tööd otsima. Kui mees läinud, saaks Giannello tuppa vupsata, kuna tänavad olid seal peaaegu alati inimtühjad. Nii kohtusid armukesed korduvalt. Ühel päeval aga läks mees tööle...Giannello vupsas ka juba tuppa sisse, kuid ühel hetkel tuli Peronella mees kodu poole tagasi
Prosper Merimee ,,Carmen" 1. Võõras keda minategelane tiigi ääres kohtas oli Jose Maria. 2. Minategelase teejuht üritas talle öelda, et see mees, kellega koos ta sõi ning kelle kõrval ta magas, oli bandiit, tuntud bandiit Jose Navarro. 3. Teejuht otsustas minna politseisse teatama, et see röövel seal on, sest tema eest oli välja pandud autasu. 4. Minategelane ei kartnud don Josed. Kuid ega ka ei usaldanud. Tema vastu polnud tal midagi. Kõlbas ju koos süüa ja sigarit suitsetada. Võib öelda, et see oli tol ajal hea, et sellele inimesele, kellega koos sööd, ei tehta tavaliselt halba. 5
et ta on ikka hea ja väärt naine, kiitis peaaegu et teaevani teda. Mehe kohta ütles et too on kange ega jäta oma jonni. XII Uus paar- mida aasta edasi seda raskemaks elu Vargamäel läks. Krõõt oli ka raskest töötamisest väsinud, sellest sai lõpuks Andres ka aru. Aga neil tuli kõik töö ära teha nii et ikkagi puhata ei saanud keegi. Käsil oli kambrite ehitamine, palkide vedamisel aitasid kõik ümberkaudsed naabrid ja tuttavad ainult mitte Pearu. Kui nad vahepeal arvasid et nüüd on kõige hullem siis kevadel said nad aru et siis oli kõige raskem. Puhata töö kõrvalt sai vähe, sest kõik tööd tuli ära teha ja kõik korda seada. Kambritesse pandi laudpõrand maha. Ükskord kui Mari ja Juss kahekesi niitsid sai Juss tüdruku peale nii vihaseks et läks metsa ja tahtis ennast üles puua, Mari palus teda ja ütles et ta võiks poisi omaks saada- see oli tema soov
Rääkis Krõõdale et ta on ikka hea ja väärt naine, kiitis peaaegu et teaevani teda. Mehe kohta ütles et too on kange ega jäta oma jonni. XII Uus paar Mida aasta edasi seda raskemaks elu Vargamäel läks. Krõõt oli ka raskest töötamisest väsinud, sellest sai lõpuks Andres ka aru. Aga neil tuli kõik töö ära teha nii et ikkagi puhata ei saanud keegi. Käsil oli kambrite ehitamine, palkide vedamisel aitasid kõik ümberkaudsed naabrid ja tuttavad ainult mitte Pearu. Kui nad vahepeal arvasid et nüüd on kõige hullem siis kevadel said nad aru et siis oli kõige raskem. Puhata töö kõrvalt sai vähe, sest kõik tööd tuli ära teha ja kõik korda seada. Kambritesse pandi laudpõrand maha. Ükskord kui Mari ja Juss kahekesi niitsid sai Juss tüdruku peale nii vihaseks et läks metsa ja tahtis ennast üles puua, Mari palus teda ja ütles et ta võiks poisi omaks saada- see oli tema soov. Jällegi liitis see noori- mõlemad olid rõõmsad kui said teada et üksteisele
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
Prosper Mérimeé, ''Carmen'' Lugu algab sellega, kuidas üks rännumees rändab mööda maad ringi ja ühel päeval peatub oja juures, kus peatub ka kuulus ja tagaotsitav bandiit don Jose. Alguses mehed ei räägi ja rännumehe kannupoiss annab erinevate asjade näol oma peremehele märku, et nad otsemid lahkuks, kuna don Jose on ohtlik. Rännumees aga ei tee sellest väljagi ja pakub don Josele suitsu, mille viimane ka vastu võtab. Koos süüakse ka lõunat ning meestest saavad sõbrad. Vestluse käigus tuleb välja, et mehed suunduvad samasse ööbimiskohta ning koos minnakse sinnagi. Ka teel ööbimiskohta püüab kannupoiss rännumehele selgeks teha, et don Jose on ohtlik, kuid rännumees ei tee sellest seegi kord välja. Kui mehed olid ööbimiskohta jõudnud, panid nad hobused talli ja läksid majja, mida pidasid vana naine ja tema lapselaps. Majas mängis don Jose pilli ja laulis. Pärast seda heitsid kõik magama. Mehed heitsid magama loomanahkade peale. Don Jose magas nagu
Järgmine päev läks isa linna ja Ahas läks temaga kaasa, et koolivendi külastada. TEINE OSA. 1-4 peatükk. Kui Ahas kohalikku tütarlastegümnaasiumi läks (sellest oli saanud nüüd vabatahtlike pataljoni kasarm) ei suutnud sõbrad seda kuidagi uskuda. Nad olid õnnelikud, et nägid vana koolivenda. Parasjagu sõid mehed lõunat. Ahas rääkis sellest, et koolilinn Tartu oi täitsa tühi peale paugutamist. Koolivennad olid liiga vara jooksu pannud. Vahepeal ütles ka Miljan sõna sekka aga nagu ikka kooliajalgi naersid selle üle kõik. Miljan oli klassis naljataja. Nurgas istus ka Kohlapuu, kes oli saanud Kästna all kriimustada. Ta ei tahtnud lasta teisi ja kui kuul vastu tema kivi lasti ja kivikillud teda kriimustasid hakkas ta suurest vihast paugutama. Kohlapuu oli siiamaani tige ja verejanuline. Peagi pidid poisid õppusele minema ja kuna Tääker oli päevamees jäi ta kasarmusse. Ahas sai temaga veel juttu puhuda
Järgmine päev läks isa linna ja Ahas läks temaga kaasa, et koolivendi külastada. TEINE OSA. 1-4 peatükk. Kui Ahas kohalikku tütarlastegümnaasiumi läks (sellest oli saanud nüüd vabatahtlike pataljoni kasarm) ei suutnud sõbrad seda kuidagi uskuda. Nad olid õnnelikud, et nägid vana koolivenda. Parasjagu sõid mehed lõunat. Ahas rääkis sellest, et koolilinn Tartu oi täitsa tühi peale paugutamist. Koolivennad olid liiga vara jooksu pannud. Vahepeal ütles ka Miljan sõna sekka aga nagu ikka kooliajalgi naersid selle üle kõik. Miljan oli klassis naljataja. Nurgas istus ka Kohlapuu, kes oli saanud Kästna all kriimustada. Ta ei tahtnud lasta teisi ja kui kuul vastu tema kivi lasti ja kivikillud teda kriimustasid hakkas ta suurest vihast paugutama. Kohlapuu oli siiamaani tige ja verejanuline. Peagi pidid poisid õppusele minema ja kuna Tääker oli päevamees jäi ta kasarmusse. Ahas sai temaga veel juttu puhuda
päev 5.novell · Perugias elas noor hobuseparisnik nimega Andreuccio di Petro. Ta kuulis er Napolis on hobuseturg siis pani ta kukrusse viissada kuldfloriidi ning sõitis sinna kohale koos teiste kaupmeestega. Ta ööbis puhkemajas ning järgmisel päeval juhatas võõrastemaja peremees ta turule kus oli palju hobuseid, mis tallegi meeldisid. Ta tingis ja kauples palju, kuid kaubale ei saanud ta kellegagi. Kuna ta tahtis tõelise ostjana välja näha siis vahepeal võttis ta välja kukru floriinidega. · Aga temast möödus üks noor sitsiillanna, kes oli haruldaselt ilus kuid oli ka valmis väikese tasu eest esimese vastutulija soove täitma. Kukrut nähed lausus ta: Kui õnnelik ma oleksin, kui see raha seal minu oma oleks! Selle noore daamiga oli kaasas ka üks vanaeit samuti sitsiillanna, kes tundis Andreucciot ning läks teda kaelustama ja lubas tal ka enda juurde võõrastemajja tulla.
Indrekut, nüüd peab Indrek teda kuulama ja Indrek jäi kuulama, kuid Karin ei saanud alguses midagi öeldud, vaid proovis kuidagi Indrekule lähemale saada. Ta tahtis Indreku sülle istuda aga Indrek vastas et seal pole tema jaoks ruumi, seejärel pakkus Karin välja, et nad istuksid mõlemad diivanile, mida nad ka tegid. Siis sai alles Karin rääkima hakata. Karin hakkas rääkima oma lugu algusest nii nagu see oli olnud, aga vahepeal katkestas teda Indrek ja rääkis sellest mida tema teadis, see üllatas aga Karinit väga ja alles siis sai aru et Indrek ikka armastab teda. Karin rääkis oma jutu lõpuni ja usutles Indrekut, et midagi enamat ei juhtunud. Lisaks sellele kiitis ta Indrekut, et too ei lasknud obligatsiooni majale teha ja kahetses et Indrek oli selle raha pangast talle andnud. Kui Karin oli ka ära seletanud selle mis tal mõttes oli olnud, siis Indrek tõusis püsti ja
PÄRLIPÜÜDJA Nipernaadi rändas mitu päeva. Jõudis ühe talu õuele. Nurmelt tuli tüdruk, kelle nimi oli Tralla. Ta oli talus teenija ning karjane. Nipernaadi astus tuppa ja küsis tööd. Peremees keeldus algul, kuid perenaine tahtis. Nii jäigi Nipernaadi tallu. Siis ta kohtus peretütre Elloga. Talle rääkis ta, et on rätsepp. Ello küsis, kas talle meeldib luisata, mille peale Nipernaadi rääkis, et on meremees, kalur hoopis. Peagi sai ta talus omaks inimeseks. Perenaine armus temasse. Ello palus ühel päeval Nipernaadit saatma ennast oma tulevase kirikhärra juurde. Teel Nipernaadi ütles, et armastab Ellot. Kirikhärra ja Ello otsustasid, et pulmad on kahe nädala pärast. Kui ta nägi Ellot ja kirikhärrat suudlemas, sai Nipernaadi pahaseks ja hakkas ennast koledaks pidama. Sel ööl tuli ta koju alles vastu hommikut. Ta läks Tralla aita ja rääkis talle, et nad peavad varsti lahkuma. Küsis, kas Tralla tahab teda endale meheks, kuid Tralal oli nõutu
PÄRLIPÜÜDJA Nipernaadi rändas mitu päeva. Jõudis ühe talu õuele. Nurmelt tuli tüdruk, kelle nimi oli Tralla. Ta oli talus teenija ning karjane. Nipernaadi astus tuppa ja küsis tööd. Peremees keeldus algul, kuid perenaine tahtis. Nii jäigi Nipernaadi tallu. Siis ta kohtus peretütre Elloga. Talle rääkis ta, et on rätsepp. Ello küsis, kas talle meeldib luisata, mille peale Nipernaadi rääkis, et on meremees, kalur hoopis. Peagi sai ta talus omaks inimeseks. Perenaine armus temasse. Ello palus ühel päeval Nipernaadit saatma ennast oma tulevase kirikhärra juurde. Teel Nipernaadi ütles, et armastab Ellot. Kirikhärra ja Ello otsustasid, et pulmad on kahe nädala pärast. Kui ta nägi Ellot ja kirikhärrat suudlemas, sai Nipernaadi pahaseks ja hakkas ennast koledaks pidama. Sel ööl tuli ta koju alles vastu hommikut. Ta läks Tralla aita ja rääkis talle, et nad peavad varsti lahkuma. Küsis, kas Tralla tahab teda endale meheks, kuid Tralal oli nõutu
PÄRLIPÜÜDJA Nipernaadi rändas mitu päeva. Jõudis ühe talu õuele. Nurmelt tuli tüdruk, kelle nimi oli Tralla. Ta oli talus teenija ning karjane. Nipernaadi astus tuppa ja küsis tööd. Peremees keeldus algul, kuid perenaine tahtis. Nii jäigi Nipernaadi tallu. Siis ta kohtus peretütre Elloga. Talle rääkis ta, et on rätsepp. Ello küsis, kas talle meeldib luisata, mille peale Nipernaadi rääkis, et on meremees, kalur hoopis. Peagi sai ta talus omaks inimeseks. Perenaine armus temasse. Ello palus ühel päeval Nipernaadit saatma ennast oma tulevase kirikhärra juurde. Teel Nipernaadi ütles, et armastab Ellot. Kirikhärra ja Ello otsustasid, et pulmad on kahe nädala pärast. Kui ta nägi Ellot ja kirikhärrat suudlemas, sai Nipernaadi pahaseks ja hakkas ennast koledaks pidama. Sel ööl tuli ta koju alles vastu hommikut. Ta läks Tralla aita ja rääkis talle, et nad peavad varsti lahkuma. Küsis, kas Tralla tahab teda endale meheks, kuid Tralal oli nõutu.
PÄRLIPÜÜDJA Nipernaadi rändas mitu päeva. Jõudis ühe talu õuele. Nurmelt tuli tüdruk, kelle nimi oli Tralla. Ta oli talus teenija ning karjane. Nipernaadi astus tuppa ja küsis tööd. Peremees keeldus algul, kuid perenaine tahtis. Nii jäigi Nipernaadi tallu. Siis ta kohtus peretütre Elloga. Talle rääkis ta, et on rätsepp. Ello küsis, kas talle meeldib luisata, mille peale Nipernaadi rääkis, et on meremees, kalur hoopis. Peagi sai ta talus omaks inimeseks. Perenaine armus temasse. Ello palus ühel päeval Nipernaadit saatma ennast oma tulevase kirikhärra juurde. Teel Nipernaadi ütles, et armastab Ellot. Kirikhärra ja Ello otsustasid, et pulmad on kahe nädala pärast. Kui ta nägi Ellot ja kirikhärrat suudlemas, sai Nipernaadi pahaseks ja hakkas ennast koledaks pidama. Sel ööl tuli ta koju alles vastu hommikut. Ta läks Tralla aita ja rääkis talle, et nad peavad varsti lahkuma. Küsis, kas Tralla tahab teda endale meheks, kuid Tralal oli nõutu
PÄRLIPÜÜDJA Nipernaadi rändas mitu päeva. Jõudis ühe talu õuele. Nurmelt tuli tüdruk, kelle nimi oli Tralla. Ta oli talus teenija ning karjane. Nipernaadi astus tuppa ja küsis tööd. Peremees keeldus algul, kuidperenaine tahtis. Nii jäigi Nipernaadi tallu. Siis ta kohtus peretütre Elloga. Talle rääkis ta, et on rätsepp. Ello küsis, kas talle meeldib luisata, mille peale Nipernaadi rääkis, et on meremees, kalur hoopis. Peagi sai ta talus omaks inimeseks. Perenaine armus temasse. Ello palus ühel päeval Nipernaadit saatma ennast oma tulevase kirikhärra juurde. Teel Nipernaadi ütles, et armastab Ellot. Kirikhärra ja Ello otsustasid, et pulmad on kahe nädala pärast. Kui ta nägi Ellot ja kirikhärrat suudlemas, sai Nipernaadi pahaseks ja hakkas ennast koledaks pidama. Sel ööl tuli ta koju alles vastu hommikut. Ta läks Tralla aita ja rääkis talle, et nad peavad varsti lahkuma. Küsis, kas Tralla tahab teda endale meheks, kuid Tralal oli nõutu