millised zanrid kasvasid välja madrigalist? -barokkaaria -kammerkantaat -madrigal komöödia Meistersingrite tegevus on mõjutanus saksa laulukultuuri *säilis ühehäälne laulukunst *mõju koolimuusikale Kuulsamad laululoojad- -Heinrick Isaac,Hans Leo Hassler Millest eries Ing, madrig It. madrigalist? -Ingl oli inglisekeelne ja palju rahvalikum Inglise ilmaliku laulu autorid+näited loomingust -John Dowland-tema loomingust arenes välja lauto saatega soololaul. ayr?? -lauto saatega soololaul Kuidas esitati kunstimuus 16 saj? -Pillide roll oli põhiliselt saateroll -vokaalmus võidi esitada ainult pillidega -Varasemad pillimuus näited olid enamasti vokaalmuus seaded Mis on tabulatuur? -pillide sõrmevõtete üleskirj meetod. PILLID!! Klahvpillid *orel,klavessiin,spinett,virginaal,tsembalo, klavikord puhkpillid *pommer,dulcian,krummhorn,tromboon,tsink keelpillid *viola da gamba,viola da breccio klahvpille kas saateks soolopillidena - puhkpillid,keelpillid
Analüüs Vikerraadio neljapäeval, 10. detsembril 19.00-21.00. Saade: Reporteritund. Kliimamuutuste mõju. Tegemist oli arutleva saatega, kus tuli juttu paljudest kliimaga seotud muutustest ja teguritest – kliima koostis, õhu koostise olemus, süsihappegaasi mõõtmine, keskmised temperatuurid Maal, taastuvenergia, elektri tootmine ja selle hinnad. Saates väljendati oma arvamusi ja diskuteeriti kliimaga seotud aspektide üle. Saatejuhi hoiak mõistlik ja sõbralik. Edasi tuli päevauudiste kokkuvõte, kus võeti kokku teemad pagulastest ja kooseluseadusest.
Kahekõne 1.Tegemist on saatega Kahekõne, milles osalisteks on Priit Kuusk (saatejuht) ning Jaak Aaviksoo ja Heiki Nabi. 2.Jaak Aaviksoo intervjuu teemaks on haridus. Üldiselt on raske seda teemat kindlalt määratleda, kuna tegemist on saatega, mille kategooria on elu arvamussaade elust. Heiki Nabi räägib intervjuus oma muljetest pärast olümpiahõbeda võitmist. 3.Intervjueeritavat tutvustatakse ja seda tema ametinimetuse ning täisnimega, ehk Jaak Aaviksoo näitel, haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo. Heiki Nabit tutvustatakse kui meest, kes kuu aega tagasi pani meid rõõmust võpatama, võites olümpiahõbeda. 4.Intervjueerija suhtub vestluskaaslasesse aupaklikult, viisakalt. Ta ei sega ise niivõrd palju vahele,
Plõksuv sümfoonia Kontsert kahele op. 48, flööt, klarnet ja sümfooniaorkester Variatio delectat op 49a, kitarrile ja klaverile Display V: Portrait of Angel op 42 flöödile, klarnetile ja kahele klaverile 1994 Display VI: Portrait of Ufonaut op 42 kahele tsembalole Don Ramon meeskoorile, klaverile ja löökpillidele Display VII: Portrait of Pilgrim op. 42 kahele klaverile ja löökpillidele Põhjataeva päike, naiskoorilaul (tekst: Leelo Tungal) Imelikud ilmaasjad , lastelaul klaveri saatega (tekst: Ants Känd) Circulus quadratus op 52 keelpillikvartetile Cordis op. 53 klarnetile, bassklarnetile ja sümfooniaorkestrile 1995 Reetur, kammerooper (libreto Leelo Tungal Kurt Vonneguti ainetel) Display VIII: Schuberti portree kammerorkestrile Modus op. 49b mandoliiniorkestrile Phoenix and Tschatscatatutu op 55, muusikaline muinasjutt kahele klaverile ja sümfooniaorkestrile 1996 Mouvements op. 49c tsitriorkestrile Carmen amoris hamunkuli op. 51 a
6 KOORILAULUD 1933- Nooruse aeg segakoorile/meeskoorile (Gustav Suits) 1934- Me oleme põhjamaa lapsed (Põhjamaa lapsed) segakoorile/meeskoorile (Anna Haava) 1935- Sa minu püha kodumaa pind segakoorile (Anna Haava) Noor armastus segakoorile (Gustav Suits) 1937- Rahe segakoorile/meeskoorile (Mart Raud) Laul kodumaast, 1-häälne laul klaveri/puhkpilliorkestri 1938- Hommikulaul, 1-häälne laul puhkpilliorkestri saatega Dateerimata: Aeg antud elada segakoorile (Gustav Suits) Emale segakoorile (Evald Aav) Õitse maa ja müha meri segakoorile Öösse ära kadus segakoorile/meeskoorile (Juhan Liiv) Ei saa aru segakoorile (Juhan Liiv) Humal meeskoorile/segakoorile (rahvaluule) Kaasa kaugel segakoorile (rahvaluule) Tuul tuhknai... segakoorile Orja kaebelaul segakoorile (rahvaluule) Las kasvame segakoorile (Gustav Suits) Vabaduspühaks (Võidulaul) segakoorile Meil aiaäärne tänavas segakoorile (Lydia Koidula)
19a. algab tema organisti ja koorijuhi töö. 1551.a.saab ta töökoha Vatikani (Itaalias, Rooma keskel). 10 a. hiljem saab temast paavsti ikslik ihuhelilooja. Ta on loonud ka üle 100 ilmaliku armulaulu (madrigali). Põhiosa moodustavad missad (üle 100), motette 250, kirjutas polüfoonilises (kaanon) helikeeles. Mõnikord olid laulud 36 häälsed. Tema koorimuusikat loetakse maailma kauneimaks (võrreldakse maalikunstnikega). "Every lover is a war" - iga armastaja on sõdalane - (poistekoor, saatega, väga kõrge kajaga) "Ja, ja , ma armastan sind" (poistekoor, tugev, väga lähedalt mitmehäälne, laul, saade, laul), "Kui põnev" (kõrge poistekoor vahemäng, kõrge ülistus, poistekoor...), "Ood elule" (poistekoor, rütmikas, kiire, kõrge)
Missa- vokaal-sümfooniline suurvorm, mida esitavad koor ja orkester ja/või orel. (igas missas on Kyrie, Gloria, Credo, Sanctius/ Benedictus, Agnus Dei) Reekviem- missa surnute mälestamiseks.(kindlad osad on requiem aeternam-igavest rahu, dies irae-viha päev, lacrimosa-pisarane) Oratoorium- vokaal-sümfooniline suurvorm, mida esitavad solistid, koor ja orkester või orel. Passioon- oratoorium Kristuse kannatustest. Kantaat- mitmeosaline teos koorile, solistidega või ilma ja saatega või ilma. Homofoonia- väljendusviis, kus üks hääl on juhtiv ja teised ainult saadavad teda. Polüfoonia- väljendusviis, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega. Lihtsaim polüfoonia on kaanon. ORATOORIUM MISSA Tekst oluline Pole oluline Süzee Süzee puudub Konflikt Konflikt puudub Tegelased Tegelased puuduvad
Kordamisküsimused Avamäng - muusikalist lavateost sissejuhatav helitöö Fuuga - mitmehäälne vokaal- või instrumentaalteos Prelüüd - muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele Nokturn ööpala, mis on täis elamusi Aaria saatega vokaalmuusika zanr Libreto - vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus Polonees ¾ taktimõõdus ballitants Ooper muusikaline lavateos, milles esitatakse tekst lauldes Ekspositsioon muusikateose osa, mis esineb sonaadi- ja fuugavormi alguses Oratoorium - koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süzeel põhinev heliteos Concerto grosso 3-osaline teos orkestrile ja soolopillide grupile Zanr muusikateose liik
Sonaat on instrumentaalmuusika zanr. Sonaat on soolopillile (saatega või ilma) kirjutatud sonaaditsükkel. Sonaadil on tavaliselt kolm osa: 1. osa on sonaadivormis ja kiires tempos 2. osa on aeglases tempos, tihti variatsioonivormis 3. osa on kiire, tavaliselt rondovormis Kontsert muusikateos(t)e ettekanne. Soolokontsert muusikateos(t)e ettekanne ühe esitaja poolt. Kontsert orkestrizanr barokiajastul. Instrumentaalkontsert muusikazanr soolopillile ja sümfooniaorkestrile.
Ivo Linna ja Rock Hotel Loodi: Rock Hotel loodi 1978. a. septembris. Tegutsenud 30 aastat. Ansambel loodi 1978. aastal seoses ühe saatega TVsarjast "Muinaslood muusikas". Algkooseis: Ivo Linna (solist) Andres Põldroo (kitarr) Margus Kappel (klahvpillid) Heigo Mirka (bass) Harri Kõrvits (löökriistad) Esimene esinemine oli 20.10.1978 Kunstiinstituudi saalis. 1983. a. lahkus ansamblist Andres Põldroo ja uueks kitarristiks tuli Tiit Kõrvits. 1986. a. lisandus ansamblisse saksofonist Ülari Kirsipuu, kes lahkus ansamblist 1996 ning lõi oma ansambli.
1)Barokk(16lõpp-18kesk)-pärit Ita, Louis14., ususõjad, kirj 1. Oop (J.Peri"Daphne"), 1.oratoorium, 1.laulukogumik"Uus muusika", Bach, Händel, Lully, Monte Verdi, Vivaldi, homofooniline mitmehäälsus, suurenes teksti osatäht muus, kontsertstiil-hakati andma palju konts, vokaal muusika kõrval aren intrumentaalmuu, viiulimuusika Stradivarius. 2) Monoodia-stiil, mis väljendub peamiselt ühehäälses meloodias, saatega monoodia. 3)Primadonna- ooperi naispeategelane. 4)Generaalbaas-meloodiat toetav harmooniasaade 5)Intermeedium- meelelahutuslik vahemäng tõsises ooperis. 6)Oratoorium- ulatuslik kontsertteos solistidele,koorile,orkestrile,sisu antakse edasi lavastuseta. 7)Kantaat-2-3st retsitatiivi ja aaria paarist , sarn väikese ooperistseeniga. 8)Passioon-heliteos koorile, orkestrile, solistidele, Kristuse kannatustest.
rütmiseeritult, kaanonina. 4. Solfedzeerimine. Harjutuste laulmine sõnadega ja/või noodinimedega. Õpitud harjutuse transponeerimine. Õpitud harjutuse laulmine peast. Tundmatu harjutuse laulmine. Taktiviipamise skeemid. 5. Mitmehäälsuse arendamine. Eelharjutused õpitud astmetega. Heliredelid intervallides (terts, sekst jne.). Intervallide laulmine kahehäälselt. Akordide laulmine 3-4-häälselt. Järgnevuste laulmine. Mitmehäälsed harjutused (sh. kaanonid). Saatega laul. II.Rütm Rütmis liikumine. Rütmisilpide omandamine. Rütmiharjutused ühele ja kahele käele. Rütmi koputamine koos taktiviipamisega. Ostinato rütmid - laulusaatega. Saaterütm laulule. Rütmikaanon. Lihtsamad rütmipartituurid. III. Suuline analüüs Rütmianalüüs. Meloodiaanalüüs. Vormianalüüs. Laadi ja/või helistiku analüüs. Intervallide analüüs. Akordide analüüs. Dünaamika analüüs. IV. Diktaat Meloodiline diktaat. Rütmidiktaat. Mäludiktaat
CHRISTOPH WILLIBALD GLUCK saksa helilooja tõsise ooperi tuntuim reformija peaidee saada lavamuusika draama teenistusse loobus ooperi traditsioonidest ja üksikuteks etteasteteks killustatud ülesehitusest lõi ulatuslikke muusikalisi stseene loobus vanast de-capo aariast ja saatega retsitatiivist üritas orkestrisaatega retsitatiivi ja aariaid ühendada dramaatiliseks kõnelauluks lülitas vanakreeka draama eeskujul koori ja balleti aktiivselt ooperi tegevustikku sidus ooperi avamängu draamaga JOSEPH HAYDN austria helilooja viini klassikuis vanim sümfoonia ja keelpillikvartetti rajaja 6-aastaselt läks sugulase juurde elama ja õppima tihti näljas ja riided räpased
muusika pillide tormiline areng basso continuo katkematu bassihääl Barokktriosse kuulusid: meloodiapill ja basso contunuo katkematu bassihääl. Barokkorkester kasvas välja barokktriost. Homofoonilise mitmehäälsuse populaarsus. Muusika muutus tonaalseks. UUED zanrid esimesed ooperid: Peri ,,Daphne", ,,Orpheus ja Eurydike" Ooperihelilooja Monteverdi ,,Orpheus" uued zanrid: Veneetsia ooper, Napoli ooper, Da-capo-aaria, retsiatiiv. *Aaria Itaalia k 'õhk' on saatega vokaalmuusika zanr. Ooperis või kantaadis on aaria ulatuslik soolonumber. Kontsertaaria Aaria on ka zanr. Instrumentaalaaria on meloodiline ja sarnaneb vormilt vokaalaariale.* Aaria see on koht, kus tegelane oma tundeid välja elab. Meeleolu ei muutu ühes aarias. Retsiatiiv jutustatakse kõike. Oratoorium tuleneb sõnast palvesaal. Erinevus ooperist: puudub lavaline tegevus, sisu antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega. Keskne tegelane on jutustaja. Koori tähtsus palju
sajandil. Eriliigiks on reekviem (leinamissa) Missa solemnis pidulik missa Ooper tekkis itaalias 16-17 sajandi vahetusel ja on muusikaline lavateos, kus kogu libretot lauldakse Oratoorium vokaal-instrumentaalteos koorile, solistile ja orkestrile Passion oratooriumi lähedane vokaal-instrumentaal teos solistile, koorile ja orkestrile, sisuks Kristuse kannatused Sonaat tavaliselt 3-osaline instrumentaalteos soolopillile või soolopillile koos saatega Süit instrumentaalteos, mis koosneb mitmest erinevast osast või palast Sümfoonia 18 saj teisel poolel välja kujunenud instrumentaalteos sümfooniaorkestrile, tavaliselt 7- osaline. 1. osa sonaat allegro vormis Variatsioonid instrumentaalmuusikateos, mis põhineb ühele teemale ja selle muudetud kordustest
Joigamine Saami rahvamuusika iseloomulik traditsioon on joigude laulmine ehk joigamine. Tavaliselt lauldakse aeglaselt, kõripõhjast, samuti markeeritakse joigudes tihti meeleolu ja aimatakse järgi loodus- või kunsthelisid. Tänapäeval on lisaks traditsioonilisele saateta joigamisele levinud ka muusikalise saatega uued joiud või vanade töötlused, mis kuuluvad popmuusika eri žanritesse. Traditsioonid Saamid on tegelenud kalapüügiga nii merelt kui siseveekogudest, karusloomade jahtimine ja lammaste karjatamisega, ent enim tuntud on põhjapõtrade kasvatamine ja karjatamine. Vaid umbes 10 protsenti saame tegeleb traditsiooniliste aladega nagu põhjapõdrakasvatus, mida säilitatakse ,et hoida side rahvakultuuri ja rahvakommetega. Saami rahvas on
Teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem, väljenduslaadilt rõhutatult tundeline ja kirglik. 3) Missugune põhimõtteline muutus toimus kompositsioonitehnikas? Mis on monoodia ja kuidas väljendus monoodiline stiil vokaal- ja instrumentaalmuusikas? Lk.87 Valitsevaks sai duur- ja moll-helilaad, varasema polüfoonia asemele, ku kõik hääled olid võrdsed ja iseseisvad, tuli monoodia- stiil, mille väljenduslikkus peitub peamiselt ühehäälses meloodias.Täpsemalt on see saatega monoodia: meloodiaga käib alati kaasas harmooniasaade, millel on samuti väga oluline väljenduslik roll. Vokaalne meloodia on väga tihedalt seotud tekstiga.Ka instrumentaalmuusikas matkib meloodia enamasti kõnet. Muusika muutus rõhutatult helistikukeskseks e tonaalseks. 4) Mis on basso continuo ehk generaalbass? Mis on selle otsene tõlge, millised pillid seal osalevad, kuidas seda kirja pandi, kuidas seda sellise kirjaviisi tõttu nimetati? Lk.87 Katkematu bass
· Muusikaline barokkstiil pärit Itaaliast · Veneetsia koolkond ja Firenze Camerata · Raske rääkida ühtsest barokkstiilist, igal maal omad eripärad Uue stiili kujunemine · 1600 paiku uued zanrid, eelkõige ooper, solistilise vokaal- ja instrumentaalmuusika ning orkestrimuusika võidukäik · Monoodia stiil, mis väljendub peamiselt ühehäälses meloodias; saatega monoodia meloodiaga käib kaasas saade. · Camerata - poeetide, kunstnike ja muusikute aristokraatlik ring. (Firenze).(huvi vanakreeka luule ja draama vastu, luule ettekandmine lauldes) · Kontsert. Concerto algne tähendus `koosmäng') suurem teos. Hiljem teos suuremale pilliansamblile või orkestrile. · Generaalbass, basso continuo. Muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. Mängitakse
Aaria ulatuslik soolonumber, saatega vokaalmuusika zanr A cappella vokaalteoste esitamise viis, millel puudub instrumentaalsaade Avamäng muusikalist lavateost sissejuhatav helitöö Ballett koreograafial põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse muusika ja tantsu abil Concerto grosso barokiajastu mitmeosaline orkestriteos Dünaamika helitugevuse muutumine Folkloor rahvaluule Gregoriuse laul ühehäälne liturgiline laul Harmoonia - kooskõla Homofoonia ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas Ilmalik muusika mittesakraalne muusika Improvisatsioon hetkelooming Instrumentaalmuusika heliteos esitatakse muusikainstrumentidega Interpreet muusikateose esitaja Kammermuusika ühele esitajale loodud muusika Kantaat mitmeosaline piduliku iseloomuga teos Kontsert ulatuslik mitmeosaline teos ühele ja mitmele soolopillile, orkestrile Koraal kirikulaul Kvartett 4-mängijast koosnev ansambel Kvintett 4-mängijas...
kujutavat kunsti, tantsu ja muusikat) Kogu ooperi tekst esitatakse lauldes ja enamasti orkestri saatel. Seega väljendub muusika kaudu ooperi sündmuste käik ja tegelaste karakter. Selgita mõisted! LIBRETO ooperi tekst, mille alusel lavastaja asub partituuri järgides lavastust looma. PARTITUUR noot (muusika kirjalik avaldumisvorm noodikirjas) AVAMÄNG instrumentaalne, terviklikku vormiga sissejuhatus AARIA muusikazanr, millesse kuulub vormiliselt lõpetatud kas saatega või saateta lüüriline pala soolohäälele või muusikainstrumendile RETSITATIIV ühehäälne vokaalmuusika zanr, mida iseloomustab sõnalise teksti lausumise jäljendamine lauldes ANSAMBEL - mitme esitaja ettekantav number mitmeosalises lavateoses KOOR etendab tavaliselt rahvast, annab tegevusele kirjelduse OPERA SERIA barokiajastu tõsine ooper OPERA BUFFA 18. sajandi keskel tekkinud Itaalia stiilis koomiline ooper PROLOOG iseseisev sissejuhatav osa, eellugu
Lauljad olid põhiliselt naised, mehed mängisid rohkem pilli Vanemad rahvalaulud levisid suuliselt põlvest põlve ja olid kollektiivne looming Uuem rahvalaul 19. sajandil hakkas eesti rahvalaul muutuma. Valdavaks said lõppriimilised stroofilised rahvalaulud Laulud on välja kujunenud Euroopa muusika (eelkõige saksa, aga ka rootsi,soome, läti ja slaavi muusika) mõjutustel Väga tugev mõjutaja oli populaarsust koguv akordilise saatega tantsumuusika Üheks üleminekuvormiks vana ja uue rahvalaulu vahel olid nekrutilaulud (itkud poja sõjaväkke minekul) Uuem rahvalaul on värsimõõdult ja viisilt regilauludest mitmekesisem ja neid on esitatud ka pillisaatega Uuema rahvalaulu põhitunnused Uuema rahvalaulu teksti põhitunnused on lõppriim ja salmid. Hulgaliselt leidub mõlemate vormitunnustega laule. Tekst on jutustava sisuga. Võrreldes vanema rahvalauluga muutusid teemad, kuna ka
Vastused Aaria- saatega vokaalmuusika zanr. Ansambliks- nimetatakse väikesekoosseisulist muusikute rühma või ansamblimuusikat. Diminuendo- helitugevuse dünaamikat tähistavad märk - kahanevalt, vaibudes. Forte- on helitugevuse dünaamika astmete märk tugevalt. Koor- on lauljatest koosnev muusikakollektiiv , mis esitab koorimuusikat. Meloodia- ehk viis on helide kaunikõlaline järjestus, mis moodustab terviku. Noodijoonestik- on Lääne noodikirjas kasutatav vahend muusika üleskirjutamiseks.
Sümfoonia (symphonia-kokkukõla) on tavaliselt 4-osaline suurteos sümfooniaorkestrile, kus I osa on sonata-allegro vormis. Renessansiajal nt. nim. Sümfooniateks mitmesuguseid instrumentaalmuusika episoode, nagu sissejuhatus või intermeedium (vahemäng). 17.sajandil sümf. iseseisvus kui instrumentide saatega koorimuusika vorm. Sellest ajast pärinevad näiteks G. Gabrieli ja H. Schützi "Pühad sümfooniad". Klassikalisele 4-osalisele sümfooniazanrile pani Sm'l 18.saj. I poolel aluse nn Mannheimi koolkond, mille juhiks oli J. Stamitz. Hiljem arendasid Viini klassikud seda zanri edasi. Kõigepealt Haydn, kes jõudis kirjutada 104 sümfooniat, seejärel Mozart ja Beethoven. Sümfooniat võib pidada kõige täiuslikumaks instrumentaalmuusikazanriks
16. Sajandil. Missa, motett, ilmalik polüfooniline laul. Seleta mõiste cantus firmus. Kuidas on see seotud 15. sajandi missaga ? Keskaegset polüfooniliselt helitööd läbiv peameloodia. See oli seotud selles mõttes missaga, et mõlemad on loodud 15. sajandil. Mis on polüfoonia ? Mitmehäälne muusikastiil, kus kõik hääled on meloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad. Mida tähendab mõiste a capella ? Renesansiajastul: saatega vokaalmuusika Tänapäeval: mitmehäälne saateta vokaalmuusika · Orlandus Lassus ,,Kaja" · Giovanni Pierluigi da Palestina ,,Missa papae Marcelli" Milline oli M.Lutheri osa protestantismi ja protestantliku kirikumuusika tekkimises ? a) Naelutas Wittenbergi kiriku uksele 95 teesi b) Säilitas katoliku missa põhiosad c) Kasutas ladinakeelset liturgilist muusikat d) Imetles polüfoonia kunsti ja oli ose valmis komponeerima
Olulised muusikazanrid, mida viljeldi Madalmaade koolkonnas 15-16 sajand: 1) Missa 2) Motett 3) Kaanon Catus firumus, ladina keelest tõlgituna püsiv viis. See on peameloodia. Kindel viis mis läbib laulu. Polüfoonia on mitmehäälne muusika, kus kõik hääled on enam-vähem võrdse tähtsusega. Kaanon. A capella renessansiajastul- saatega vokaalmuusika a capella tänapäeval - saateta koorilaul III põlvkond. Jacob Obrecht ja Josquin Desprez. Häälte kooskõla mängib üha suuremat rolli. Tekst selgelt kuuldav. Zanriteks motett, missa ja ilmalik laul. V põlvkond. Philipp de Monte ja Orlandius Lassus. Muusikas ekspressiivsus, damafirm. Zanriteks motett, missa, madrigal ja saussoon. Orlandus Lassus tegi 70 missat, passioone ja motette. Giovanni Pierluigi da Palestrina tegi 100 missat ja 400 madrigali.
orkestri süit-kindla süzeega mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. Soololaul- soolohäälele kirjutatud intrumentaalsaatega laul variatsioon- muusika vorm, kus teemale järgneb rida teisendeid. K:Schopin Polonees A-duur:kindel rütm, heakõlaline,helitugevuse muut K:Schopin Etüüd c-moll :kiire,rahutu,klaver madalalt alguses,kontrastne,suured akordid,dramaatiline K:Schopin S-duur : väga kiire, 3osaline taktimõõt,lüüriline,pehme, Koorilaul-saatega või a capella helitöö koorile keelkvartett-neljast poogenpillist koosnev instrumentaalansambel sümfoonia-neljaosaline suurvorm sümfoonia orkestrile.1 osa alati sonaadi vormis, Duo-kahele instrumendile kirjutatud helitöö. Pillid K:Schumann Tsükkel "karneval" "eusebius" -klaver,õrn,mõtlik,tundeline K:Schumann Klaverikontsert a-moll I osa-klaver,orkester,vaheldusrikas,kontrastne,lüüriline K:Liszt klaverikontsert Es-duur I osa -võimas,sünge,suured akordid
sajandi lõpust 18. sajandi keskpaigani. Sõna on pärit portugali keelest ja tähendab eesti keelde tõlgituna ebakorrast, lopergust pärlit. Ajaliselt on muusikalist barokki kõige lihtsam piiritleda aastatega 1600-1750. Sel ajal hakati avalikult kontserte andma, varasemate õukondade asemel. Tekkisid uued muusikazanrid, algas solistilise vokaal- ja instrumentaalmuusika ning orkestrimuusika võidukäik. Tekkis monoodia stiil- ühehäälne meloodia. Täpsemalt saatega mondooia. Kontsertstiil, mis sai ajapikku professionaalsete muusikute põhitööks. Tol perioodil peaks eristama vähemalt kolme erinevat stiili: vana esk kiriklik stiil, kammerstiil ja teatriaalne stiil. 1600.aasta paiku toimus ooperizanri sünd, mis mõjutas väga oluliselt kogu järgmise sajandi muusikat. Esimesi oopereid nimetati muusikalisteks draamadeks. Esimene suur ooperihelilooja oli Claudio Monteverdi.
saad teha tellimusi, saad teha pangas ülekandeid. Mina, kui tihe arvuti ja interneti kasutaja, mina kasutan tänapäeval interneti sõpradega suhtlemiseks, uudiste lugemiseks, videode vaatamiseks, osade saadete järel vaatamiseks, raadio kuulamiseks. Põhimõtteliselt on kogu maailm kolinud ära internetti. Igal saatel, peaaegu , on oma Facebooki / Twitteri lehekülg, kus saavad selle saate fännid lugeda saate kohta, näitlejate, või muu sellise, mis saatega seotud on. Internetis olles , oled sa kõige kursis, mis ümber sinu, siin maailmas toimub.
heliloojana, sest tema muusika oli liiga sügavasisuline oma aja kohta Sünnimaja Eisenachis Monument Eisenachis Vokaalmuusika On sügav filosoofiline arutlus elust, õnnest, kannatustest, üksildusest Tema vaimulik muusika pole loodud palvetekstide saateks, vaid sunnib kuulajat mõtisklema sõnade sügavama tähenduse üle Kirjutas kõigis barokiaja zanrides, va ooper (põhjused?) Kantaadid Kantaat mitmeosaline teos koorile (saatega või ilma, lisada võib soliste), mille erinevad numbrid ei pea olem asisuliselt seotud 5 aastakäiku kirikukantaate Ilmalikud kantaadid ("Talupojakantaat", "Kohvikantaat") nn "harjutustööd" Laula: katkend "Talupojakantaadist" Passioonid Passioon oratooriumi eriliik, mille sisuks on Kristuse kannatused Johannese passioon Matteuse passioon MK nr 44 46 (koraal, Evangelisti aaria, koor "Lööge risti" Oratooriumid
KORDAMISKÜSIMUSED ARVESTUSEKS 10. klass Barokk 1. Millal oli barokk muusikas (sajandid)? 2. Milline maa on baroki sünnimaa? 3. Nimeta mõned märksõnad, mis iseloomustavad barokk-kunsti üldiselt! 4. Mis seatakse barokk-muusikas muusika/helide eesmärgiks? 5. Kui renessansi-ajastul valitses polüfooniline kirjaviis, siis milline stiil saab barokk-muusikas peamiseks ning milles see seisneb? (Monoodia, täpsemalt saatega monoodia - stiil, mis väljendub ühehäälses meloodias, millele lisandub saade) 6. Seleta mida tähendab basso continuo ehk generaalbass ehk numbribass! Millised pillid siin osalevad? 7. Nimeta baroki-ajastu inrtumentaalmuusika zanre! (sonaat, kontsert, soolokontsert, concerto grosso, süit) 8. Millise pilli esiletõus toimus barokk-ajastul? (viiul) 9. Kus kõlas instrumentaalmuusika ehk kus ja millistel puhkudel musitseeriti? 10. Nimeta barokiajastu vokaalmuusika zanre
väljendusrikkus, virtuoosilikkus primadonna ooperi naispeaosaline kastraat kunstlikult säilitatud poisihääl ühendatud täiskasvanu hääle jõulisuse ja varjundirohkusega opera seria domineeriv tõsine ooper opera buffa- koomiline ooper intermeedium - meelelahutuslik vahemäng tõsises ooperis *Ooperi definitsioon, Iseloomulikud tunnused:aaria, ritornello jne. Ooper on dramaatiline teos mis on seatud muusikasse, see põimib näitlemise, laulmise ja musitseerimise ühte. Aaria on saatega vokaalmuusika zanr. Ritornello on korduv lõik barokki muusikas orkestri või koori jaoks. *Tunt. oop. näit, (5) Claudio Monteverdi Tu se' Morta Claudio Monteverdi - Orpheus Giacomo Carissimi Jefta Giacomo Carissimi Cecilia Bartoli Jean Baptiste Lully Armide
· Motett muutus lihtsaks polüfooniliseks ladinakeelseks vaimulikuks lauluks. · Ilmalik polüfooniline laul · Itaalia ilmalikud laulud o Frottola o Villanella o Balletto o Madrigal heliloojate kõige lihvitum zanr. Martin Lutheri kirikureformatsioon: · Tekkis luteri koraal. · Rahvakeelne · Ühetaolise rütmiga, kaunistusi pole · Mitmehäälne · Orelisaatega Inglismaal oli populaarne lauto saatega soololaul ehk aaria. Eraldi instrumentaalmuusikat veel ei kirjutatud. 16. sajandi pillimuusika oli peamiselt improvisatsiooniline. Pillid: · Klahvpillid o Orel o Klavikord o Klavessiin · Keelpillid o Lauto o Viola da gamba · Ansamblipillidena kasutati puupuhkpille o Plokkflööt o Pommer (oboe eelkäija) o Krummhorn · Vaskpillid o Trompet o Tromboon Heliloojad
o 16. sajand o emakeeles o Bach ,,Üks kindel linn ja varjupaik" · Oratoorium o suurim vokaalsümfooniline teos o Händel ,,Messias" koor ,,Hallelujah" · Passioon o koorile, solistidele, orkestrile o sisuks Kristuse kannatused o eelkäijaks liturgiline draama o Bach ,,Matteuse passioon" · Kantaat o mitmeosaline teos koorile või/ja solistidele o instrumentaal-saatega/saateta · Kaanon o lihtsaim polüfooniline zanr · Fuuga o tegemist on vormiga o kõige täiuslikum polüf zanr o Ülesehitus: Ekspositsioon põhihelistikus Töötlus varieerimine ja kulminatsioon, paraleelhelistikus Repriis alghelistikus/algkujul o Bach ,,Hästitempreeritud klaver" o Bach ,,Fuugakunst" · Süit o 16/17. sajandil o 4 tantsust koosnev
Kuid hea oli see, et ma teadsin bändi lauludest juba ennem ja paljude laulusõnad, olid ka meeldejäänud netis kuulates, minu ootused olid suured bändi suhtes, Sest ma polnud elusees käinud Karl-Erik kontserdil. Kontsert hakkas pihta ja ma polnud üldse pettunud, lõbusaks läks. Kontsertil esitati instrumentaal muusikat, mis on pop muusikaga kokkuseotud, kus oli laulja ja basskitarrist Karl-Erik Taukar, kes on oma karjääri alustanud „Eesti otsin superstaari“ saatega, Kitarrist Eric Kammiste, kes on oma tuntust kogunud Põhja-Tallinna ansamblis, Rene Puura, oli klaverist ja, Brait Pilvik oli trummar. Kõige enam paistis silma muidu lood, nimedega „Vastupandumatu“ ja „Seitsme tuule poole“, stiil on suhteliselt rahulik, tabav, seotud eluliste asjadega ja kaasahaaravad, rahvas elas kaasa just nende lauludele ja paljud laulsid kaasa, esituse kvaliteet oli väga hea, väljaarvatud Eric Kammiste äpardustele või
Barokk- ajajärk 1600-1750. Väliselt tore ja ilutsev. Priiskav õukonna elu. Loomulik oli tühine ja labane. Kristlik kirik lõhenes. Kolmekümneaastane sõda. Pingestatud süzee. ÜLDISELOOMUSTUS On pärit poliitiliselt killustud ülem Itaaliast, mis mõjutas muusikamoodi. Siia kogunes enamik muusikazanreid. Kaalukaks oli muutused kompositsioonitehnikas: duur ja mollhelilaad. Polüfoonia asemele monoodia- ühehäälne meloodia. Saatega monoodia. Vokaalne muusika on seotud tih tekstiga. Muusika ilma tekstita ei suuda midagi väljendada. Meloodia matkib kõnet v deklamatsiooni. Iseloomulik harmooniasaade on basso coninuo-katkestamatu bass. Ehk generaalbass. Mängitakse pillirühmaga, kuhu kuulub vähemasti kaks pilli: Basspill ja harmooniapill. Basspill- tsello, viola de gamba, fagott, violoon Harmooniapill- klavessiin, orel, lauto. Mis improviseerib bassihelide harmooniat. Ka iseloomustab kontsert ja kontsertstiil-
Sellele järgnes aaria, mida lauldi lauto või mõne muu suurema pillirühma saatel. Vorm oli varieeruv salmilaulust kuni lihvitud luuletekstini. Da-capo-aaria: kolmest lõigust koosnev aaria milles esimene ja viimane on samad, teine lõik erineb teistest helistiku ja karakteri poolest (ABA-vorm) 17. sajandi lõpul valitsev vokaalzanr (aaria ajal kogu tegevustik seiskub) Retsitatiiv- kõnelähedane laul. Teinekord on sellel ka saade (saatega retsitatiiv). Kantaat- vokaalteos, mis on pikem ja arendatuma vormiga aaria või duett. (Kirikukantaat- vaimulike, piiblist võetud või kiriku lauluraamatu tekstidega). Oratoorium- kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile. Puudub lavastus. Passioon- oratooriumi alaliik, Jeesuse kannatuste lugu. Tekst pärit Uuest Testamendist, tähtis osa on kooril, kes laulavad hulga tegelaste repliike. Ooperi kujunemine- ooper kujunes välja keskaegsetest tragöödiatest ja õukonnapalletist, kus
Chaconne on barokiaja variatsioonivorm. Mõisted tööks: 1. Barokk tähtsamad esindajad, prantusse, inglise, saksa(10), uus stiil, taandub acapella koorimuusika ja asemele tuleb monoodia, tähtsaim zanr aaria, basso continuo ajastu, 2. Aaria ühehäälne saatega laul, 3. Kantaat vok. Instr. teos mitme osaline, lühem kui oratoorium, algselt koosnes paarist retsitatiivist ja aariast. Teos solistile ja solistidele ja/või koorile, a) scarlatti b)bach 4. Oratoorium vok. Inst. Suurteos solistidele koorile orkestrile, koosneb enamasti mitmekümnest numbrist, süzee enamasti vaimulik aga ka ajalooline, tähtsamad heliloojad: handel, 5. Passioon kristuse kannatuslugu, oratoriaalne teos, 6
jääb kahe ja poole ning kolme ja poole minuti vahel. Seda iseloomustab püsiv ja märgatav rütmiline element, peavoolustiili ja lihtne traditsiooniline struktuur. Levinud on värsside ja refrääni vaheldumine ja kolmekümne kahe taktiline vorm, mille keskmes on meloodia, meeldejääv muusikalised fraasid ning refrään, mis on värsiosaga meloodilises, rütmilises ja harmoonilises kontrastis. Rütm ja meloodiad kalduvad lihtsusele ja on piiratud harmoonilise saatega. Tänapäeval poplaulude sõnad käsitlevad tavaliselt lihtsaid teemasid, eelkõige armastust ja romantilisi suhteid, ehkki on ka slmatorkavaid erandeid. Popmuusika harmooniat on iseloomustatud kui klassikalist euroopalikku tonaalsust, ainult tavapärasest lihtsameelsemat. Instrumentidest domineerivamad kitarr, basskitarr, lookriistad ja klahvpillid. Tuntumad popmuusika ansamblid seas on the beatles, the rolling stones, ning abba, üksikesinejate seas elton john, michael jackson ja madonna
4-osaline sümfooniatsükkel (esineb ka klassikalises keelpillikvartetis): kiire, aeglane, menuett või skertso (tantsuline), kiire Heliloojad · Christoph Willibald Gluck (1714-1787): - pärit Lõuna-Saksamaalt - ooperi reformija: muusika seadmine draama teenistusse, üksikute vokaalnumbrite asemel ulatuslikud sisemise arenguga muusikalised stseenid - loobus da-capo-aariast ja saatega retsitatiivist ning ühendas need dramaatiliseks kõnelauluks - koor ja ballett hakkavad sekkuma tegevustikku (barokis olid staatilised) - lõi avamängu - ,,Orpheus ja Eurydike" ooperireformi algus, psühholoogiline draama - Gluck'i ja Calzabigi koostöö ballett ,,Don Juan" klassikalise dramaatilise balleti algus. - Glucki ja Calzabigi ,,Alkestis" ning ,,Paris ja Helena". · Franz Joseph Haydn (1732-1809)
heliloojana, sest tema muusika oli liiga sügavasisuline oma aja kohta Sünnimaja Eisenachis Monument Eisenachis Vokaalmuusika On sügav filosoofiline arutlus elust, õnnest, kannatustest, üksildusest Tema vaimulik muusika pole loodud palvetekstide saateks, vaid sunnib kuulajat mõtisklema sõnade sügavama tähenduse üle Kirjutas kõigis barokiaja zanrides, va ooper (põhjused?) Kantaadid Kantaat mitmeosaline teos koorile (saatega või ilma, lisada võib soliste), mille erinevad numbrid ei pea olem asisuliselt seotud 5 aastakäiku kirikukantaate Ilmalikud kantaadid ("Talupojakantaat", "Kohvikantaat") nn "harjutustööd" Laula: katkend "Talupojakantaadist" Passioonid Passioon oratooriumi eriliik, mille sisuks on Kristuse kannatused Johannese passioon Matteuse passioon MK nr 44 46 (koraal, Evangelisti aaria, koor "Lööge risti" Oratooriumid
van Beethoven. -Tarbjateks: aadel ja kodanlus e keskklass -Vormid ja zanrid: sonaat, sümfoonia, avamäng, keelpillkvartett, ooper, soolo kontsertid -orkestri koosseid: keelpillid, puupuhkpillid, vask puhkpillid, klaver vahetab välja klavessiini. Ekspositsioon-sonaadivormi I osa, milles esitatakse teemad kahe erinimelise heli samakõlalisus repriis-heliteose algmaterjali kordav vormiosa sonaat-3 osaline sonaaditsükkel mida esitab soolopill või saatega soolopill -Muutused kammermuusikas: improviseeritud saateharmooniat asendati klaveeriduoga koos mõne meloodiapilliga. -Muutused orkestrimuusikas-Neljahäälne puupuhkpillirühm(flööt, oboe, klanret, fagott) opera buffa-itaalia stiilis koomiline ooper opera seria itaalia stiilus tõsine ooper Kunst:-selge ja reeglipärane vormitäius -Maali- ja raidkunstis eelistati mütoloogilist või ajaloolist ainestikku. -Portreedele oli omane idealiseeriv laad.
finaalis, kus orkestriga ühinevad koor ja solistid. Tekstiks Fr. Schilleri ood „Rõõmule“ („An die Freude“, 1785). Sümfi muusikaline materjal tugineb kahel vastandlikul kujundil, mis ühinevad finaalis: laskuv kvardi-motiiv d-mollis (nn saatuse teema) ja nn rõõmu-teema D-duuris. Helistikuline plaan liigub sihikindlalt peahelistikult d-moll D-duurile. Finaali ülesehitus: *dramaatiline sissejuhatav lõik Presto, meenutab ooperlikku saatega retsitatiivi *3 eelmise osa teemade meenutus, mis viib välja rõõmu-teema esimese ilmumiseni *orkestrilt rõõmu-teema neljakordne esitus *sissejuhatuse materjal Presto *bassi retsitatiiv „O Freunde, nicht diese Töne“ *koorilt-orkestrilt rõõmu-teema „Freude, schöner Götterfunken“ 4- kordne varieeritud läbiviimine, pikk orkestri interluudium (topeltfuuga) ja veel kord rõõmu-teema *uus kooriteema „Seid unschlungen, Millionen!“ Andante maestoso
a sõitis Viini, alustas muusikaõpinguid, lõpetanud Viini Konservatooriumi, temast sai Viini õukonna Ooperiteatri direktor, kunstiline juht ja peadirigent. Väga nõudliku iseloomuga ja edu oli kõige tähtsam. 1907-1911 elas Ameerikas, 3 kuud pärast Viini saabumist suri Viinis südamehaigusesse Looming- 8 sümfooniat (võrreldakse Beethoveni omadega, kasutanud palju vokaalmuusikat, väga pikad (80 min), topelt pillirühmad, enamasti programmilised - filosoofilised), orkestri saatega laulutsüklid: ,,Rändselli laulud", ,,Laulud surnud lastest", kuulsad sümf on 1.(viini valsi eelkäija) ja 5. (viieosaline). Claude Debussy(1862-1918)- Elulugu- Pariisist, keskm. jõukusega perest, õppinu klaverit, 11.a läks Pariisi Konservatooriumisse, 18.a tutvus Nadezhda von Meckiga (aitas tal tööd leida), eeskujuks Tsaikovski, 1882 läks Pariisi, et võita Rooma preemia, 1883 sai preemia ja oli 3 a Roomas (pettus Roomas). Pärast seda jäi Pariisi, pühendudes ainult heliloomingule
Rock Hotel Rock Hotel on eesti rock-ansambel. Ansambel loodi 1978. aastal seoses ühe saatega TV-sarjast "Muinaslood muusikas". Selle koosseisu kuulusid Ivo Linna (solist), Andres Põldroo (kitarr), Margus Kappel (klahvpillid), Heigo Mirka (bass), Harri Kõrvits (löökriistad). Esimene esinemine oli 20.10.1978 Kunstiinstituudi saalis. 1983. a. lahkus ansamblist Andres Põldroo ja uueks kitarristiks tuli Tiit Kõrvits. 1986. a. lisandus ansamblisse saksofonist Ülari Kirsipuu, kes lahkus ansamblist 1996 ning lõi oma ansambli. Aastatel 1986 ja 1987 esines koos
kuid Kuressaare Linnateatri etendused magasin maha. Kuulutus sundis internetist natuke rohkem etenduse kohta uurima, kuid iseloomustus etenduse osas lausa sundis vaatama minema. Ott Sepp on noor Eesti näitleja. Ta on sündinud 29. juunil 1982 ja on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 21. lennu vilistlane. Ott Sepp on töötanud nii Vanemuise teatris kui ka Eesti Draamateatris. Kuid nüüd on ta vabakutseline näitleja. Kuulsust on ta kogunud suuresti vana-aasta õhtu saatega ,,Tujurikkuja", mille sketsid on ta suuresti ise kirjutanud. Näitleja endi sõnul on tema unistus alati olnud teatrist mitte nii palju sõltuda ja teha seda, mis talle meeldib ja just nii palju kui aega ja suutmist on. Ja komöödia ongi see, mis talle meeldib. ,,Suur rõõm väikestest asjadest" on tema teine stand-up komöödia. Esimene monotükk etendus juba paar aastat tagasi, kuid näitleja on öelnud, et viimasest korrast on piisavalt aega möödas, ta on nüüd küpsem uue turnee jaoks
muusika.Kõige enam muutus muusika helikeel.Klassitsismistiil tõi ka muusikasse lihtsuse,selguse,korrapärasuse ja jättis kõrvale barokile iseloomulikud liigsed kaunistused ja keerukuse.Muusikateoses oli esikohal lihtne,korrapärane meloodiaja seda saatis selge,mitte liiga keeruline harmoonia. Milliseid muutusi tõi ooperiZanri Christoph Willibald Glucki ooperireform? Üksikute vokaalinumbrite asemel lõi ta ulatuslikke sisemise arenguga muusikalisi tseene, loobus cla- capo-aariast ja saatega retsitatiivist ning ühendas need dramaatiliseks kõnelauluks, muutis koorija balletifunktsiooni: barokkooperis olid need staatilised, nüüd aga hakkasid sekkuma tegevustikku, lõi avamängu, mis muutus iseseisvast pidulikust orkestriteosest nii muusikaliselt kui ka meeleolult ooperiga seotud ning esimest lavastseeni sissejuhatavaks avanumbriks. Miks kujunes Viini klassikute tegutsemispaigaks just Viin? Sest Franz Joshep Haydn tutvus Viinis Mozartiga
tõi vaataja ette reaalse elu, tegelased linnaühiskonnast. saksamaal levisid SINGSPIEL'd (laulumäng), mis kujutasid endast nii rahvalikku meelelahutust kui ka etendusi, khu oli koolitataud ka ooperilauljaid HELILOOJAD: Christoph Willibald Gluck tegi tõsiseid oopereid "orpheus ja eurydike". Tegevus: muutis ooperite ülesehitust, lõi ulatuslikke sisemise arenguga muusikalisi stseene, loobus da.capo aariast ja saatega retsitatiivist ning ühendas need dramaatiliseks kõnelauluks, muutis koor ija balletis funktsiooni, hakkasid sekkuma tgevustikku, lõi avamänguWOLFGANG AMADEUS MOZART muusikalise hariduse sai isalt, kes oli õukonna kapellmeister ja viiuldaja. klaverit hakkasm ängima neljaselt, viiendast on pärit esimesed loomingud, ka esimene kontsert. isa oli auahne ja koormas teda ja tema õde tööga. tegutses
MUUSIKA Ballett muusikaline lavateos, kus teose sisu antakse edasi tantsuga. Ühendab mitu kunstiliiki: tants, muusika, kirjanduslik MÕISTED süzee, kujutav kunst. Aaria Blues jazzmuusika vorm, algselt Põhja-Ameerika neegrite kaeblik, aeglase tempoga laul. iseseisev orkestri Concerto grosso mitmeosaline teos, mis põhineb soolopillide rühma ja orkestri vastandamisel. saatega vokaalne Duo helitöö kahele instrumendile. soolo-osa ooperis, Ekspressionism suund. Mis väljendas ühiskondlikke olusid. oratooriumis. Fuuga polüfooniline teos, mis põhineb lühikesel teemal, imitatsioonil. Enamasti esitatakse teema fuuga alguses järgemööda Atonaalsus kõigi häälte või pillide poolt. Kindel häälte arv, mis ei muutu fuuga jooksul. halitööl
Schütz on tunnistatud 17. sajandi Saksamaa suurimaks heliloojaks, samuti sai temast esimene rahvusvaheliselt tuntud saksa helilooja. Ta pani aluse intellektuaalsele ja käsitöö oskust hindavale Saksa muusikatraditsioonile, mis jäi valitsema veel 250 aastaks. "Jeesus Kristuse sünniloo" (Historia der Geburt Jesu Christi) käsikiri leiti alles 1908. aastal. Varem oli teada vaid osa evangelisti retsitatiividest oreli ja violone saatega, mis olid trükitud 1664. aastal. Schütz ei olevat teose ülejäänud, rikkalikult orkestreeritud osi ilmuda lubanud, kuna uskus, et vaid tema Dresdeni kapellis suudetakse teost tõelise efektiga ette kanda. Schütz kirjutas "Jeesus Kristuse sünniloo" umbes 75 aasta vanuses, kui ta oli lõpuks Dresdeni õukonna kapellist pensionile lubatud. Ta oli arvatavasti esimene helilooja, kes kajastas kogu Kristuse sünniloo muusikas. Seda peetakse esimeseks Saksa oratooriumiks, mis sündis
"Don Juan", mis sai oluliseks reformiks balleti ajaloos, siit sai alguse ka klassikaline dramaatiline ballett. 1762 aastal tuli Viinis lavale nende esimene ooper "Orpheus ja Eurydike", mis saigi ooperireformi alguseks. Ta taastas renessansiliku ooperi kui muusikalise draama, milles kõige tähtsamaks väljendusvahendiks oli sõna ja lavategevus. C.W.Gluck killustas ooperi üksikuteks etteasteteks ja aariateks ning lõi ulatuslikult muusikalisi stseene. Ta püüdis orkestri saatega retsitatiivi ja aariat ühendada dramaatiliseks kõnelauluks. Aariad kaotasid mõttetud virtuooslikud liialdused, koorid said tagasi kaotatud koha, balletinumbreid esitati vaid siis, kui ooperi tegevus neid õigustas. Lavakujundus oli nüüd tagasihoidlik, kostüümid kaotasid barokiliku uhkeldava ilme. Kõike püüti allutada teksti ja sündmustiku mõttele. Ooperi avamängu püüdis ta muuta draama vahetuks osaks. Tema avamängud juhatavad vahetult sisse esimese stseeni
annaabi.ee 
