50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-10-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
LJhayley
Õppematerjali autor
Inimtegevuse tagajärjel satub õhku palju mürgist näiteks, kui ahjus põletatakse asju, mis põletamiseks ei ole mõeldud: keemilisi aineid sisaldavad tühjad purgid, liimi- ja juukselakipakendid, plastmassesemed jne. Plastmasspudelite põletamisel tekib korstnasse valge sõmer kiht, mis ajapikku suitsus ja soosjuses laguneb ja õhku levib. Kvaliteetne õhk peab olema kõigile tagatud ning seetõttu on ka muudetud seadusi sellega seoses ning pidev töö keskkonna paremaks muutmiseks käib. Uurimustöös on kirjeldatud bioindikatsiooni mõistet, liike, positiivseid ja negatiivseid külgi, on kirjeldatud samblike ehitust, toitumist, paljunemist. Lisaks on seostatud samblikud ja õhusaaste lihhenoindikatsiooni abil ning tehtud praktiline vaatlus. 3 1. Bioindikatsioon 1.1. Mis on bioindikatsioon
Tallinna Mustamäe Gümnaasium LIHHENOINDIKATSIOON Uurimustöö Koostaja: Terje Strazdins Juhendaja: Heli Stroom Klass: G2L Tallinn 2011 Sisukord: Sissejuhatus ................................................................................................................................3 1. Bioindikatsioon ..............................................................................................................4 1.1. Bioindikatsiooni liigid .............................................................................................5 1.2. Bioindikatsiooni positiivsed ja negatiivsed küljed ..................................................5 2. Lihhenoindikatsioon .......................................................................................................6 2.1. Samblik
peegeldub samblike vitaalsuses1 nii koosluse mitmekesisuses kui ka indiviidi morfoloogias, anatoomias ning füsioloogias. [3] Samblikud on sobivad orgnismid määramaks linnades piirkondi, mille õhk on rohkem saastunud. Erinevad samblikuliigid on õhusaastuse suhtes erineva tundlikkusega ja erineda võivad ka saasteained, mis nende kasvu takistavad. Üks linnade saastusele vastupidavamaid samblikke on seinakorp. See kollase värvusega samblik kasvab peaaegu kõikjal ka seal, kus keskkonna happesus on märgatavalt tõusnud. Seetõttu kohtame teda isegi suurlinnades. Happelist kasvukeskkonda armastab ka hallsamblik. Seevastu rihmsamblik ja habesamblik 4 happelises keskkonnas ei kasva, sest nemad eelistavad aluselisemat kasvukohta. Linnade suurimateks reostajateks on tehased ning ka rohked autod. [2] SO2 õhku sattudes reageerib õus leiduva veega ja tekib H 2SO4.
Peale seda hakkas Eestis (üldiselt Kirde-Eestis) ka õhusaaste suurenema ning ilmnema sellega seotud probleemid. Eestis on selle aja jooksul kaevandatud umbes miljard tonni põlevkivi ja kaevandatud ala pindalaks on ligikaudu 430 . Ligi pool maapõuest väljatud põlevkivist on kaevandatud allmaakaevandustest, teine pool karjääridest (Luud, Ani 2005: 162). Peale massilise põlevkivi kaevandamise ja elektrijaamades põletamise algust (Mõtlep 2012) on Kirde-Eesti keskkonna olukorda harjutud pidama väga kehvaks. Ida-Virumaaga seostub paljudel ettekujutus kui korratu ja rikutud maastikuga regioonist, kus reostatakse loodust. Ida-Virumaa oli ainus koht Eestimaal, mis 1980ndatel tunnistati ökoloogilise 9 katastroofi lävel seisvaks regiooniks. Tollal oli see õigustatud, sest maapõuevarad, energeetiline baas ja teised tegurid tegid selle maalapi ahvatlevaks tööstusplatsdarmiks,
ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt
Putukaid on võrreldes madal- ja siirdesooga vähem nii liigiliselt kui arvukuselt, seda tingib taimestiku suhteline vaesus. Toidutaimedena peaaegu ei kasutata hanevitsa, raba-jänesvilla, vaevakaske, sookailu, rabakat. Sesoonselt on rohkelt näiteks kiile, ehmestiivalisi, kiilkärbseid, hooghännalisi jne. VEEKOGUD Veekogude liigitus Soolased, riimveelised või magedaveelised. Vee-elustiku liigilise koosseisu määrab põhiliselt veekeemia, kuid ka muud tegurid ühendused veekogude vahel, keskkonna stabiilsus, veereziimi sesoonsed muutused, veekogu suurus ning teda ümbritsev maastik jmt. Looduslikud või tehisveekogud. Voolu- või seisuveekogud. Vee toitelisuse, pH jne. põhjal. Eesti järved on valdavalt karedaveelised (kalgiveelised) ja rohke huumusainete sisaldusega, mis on Euroopa veekogudega võrreldes unikaalne. Tänu sellele on järved saastele vastupidavad Teine Eesti eripära on suur rannajärvede hulk. Järvede seisundit väga oluliselt halvendanud tegevused: 1. 18.-19
teoses "Organismide üldine morfoloogia": "Ökoloogia on teadus energia, anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete ning elusolendite vahelisest arvepidamisest analoogiliselt majandusteaduse e. ökonoomikaga". Ökoloogia (kr. oikos maja, elamu, eluruum; logos mõiste, õpetus, teadus) Otseses mõttes on ökoloogia seega teadus organismidest nende enda kodus. Üldistatult: ökoloogia on õpetus (logos) eluruumi (oikos) seaduspärasustest elusorganismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelistes suhetest. Ökonoomika (kr. oikonomusmajavalitseja). Ökonoomika on seega kunst korraldada kodust majapidamist. Ökoloogia arenemine Ökoloogia vastu tekkis praktiline huvi juba inimkonna varasel koidikul. Primitiivses ühiskonnas pidi iga indiviid (üksikolend) selleks, et ellu jääda omama teadmisi ümbritsevast keskkonnast, st. loodusjõududest, taimedest ja loomadest. Ökoloogia nagu kõik teisedki teadmiste valdkonnad on
Õpetus looduse majapidamisest. See on kena interpretatsioon. Ökoloogia on teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. 19.saj. lõpul ja 20.saj. algul arenes ökoloogia suhteliselt aeglaselt. Ökoloogia tähtsustamine ning tema uurimismeetodite ja teooria täiustamine algas hoogsalt pärast teist maailmasõda. See oli tingitud inimmõju järsust kasvust kogu loodusele, suurte muutuste ilmnemisega eluslooduses ning inimese ja keskkonna suhteis. Millised need muutused on olnud? Mainida võiks näiteks õhusaaste suurt kasvu (Londoni sudud, mis nõudsid tuhandeid inimelusid ja on kordunud Tokis, Mehhikos), happesademete suurenev mõju kooslustele, pinnasesaaste, veekogude reotus, millele järgneb teatud looma ja taime liikide hävimine või muutus jne. 1 Ökoloogia uurimisvaldkonnad Ökoloogias on kaks tähtsat osapoolt organismid ja nende keskkond. Elusorganisme on väga palju erinevaid
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid