Füüsilise faasi järgi jagatakse saasteained: vedelad, tahked, tolmjad, tahmad, gaasilised. Tahmad, aurud ja tolm ühendatakse mõiste allaaerosoolsed saastajad. Kõik mis heidetakse välja korstnatest ja ventilatsiooniaparaatidest nimet. aerosoolgaasilised jäätmed. Toksilisuse järgi jaotatakse saasteained: Väga toksilised (kontsentreeritud hape, osoon), Keskmise toksilisusega (SO, nafta), Vähetoksilised (DDT) ja Mittetoksilised (toidujäätmed). Agressiivsed saastajad saastajate hävitav mõju metallidele, ehitistele, aga ka kahjulik mõju silmadele, ninale. Keskkonnas püsivuse ja vastupidavuse järgi jaotatakse saasteained: Vastupidavad v. püsivad (DDT, org. üh. keedusool), Keskmiselt püsivad (nafta), Vähepüsivad (toidurasvad, klorofoss), Püsimatud (toidu jm. Orgaanilised jäätmed), Vastupidamatud (süsivesikud, valgud). Kõige ohtlikumateks on saasteained kus püsivus on ühendatud toksilisusega (radioaktiivsed jäägid, kroomi ühendid).
reguleerida. 2 .Apelleeriv-valitsus või tema esindajad pöörduvad suuremate keskkonnasaastajate poole palvega võtta otsuste tegemisel arvesse keskkonnapoliitika üldist suunda. 3Tasakaalustav- valitsus tasakaalustab erinevate huvigruppide tegevust, turu negatiivseid efekte. Luuakse eeskirjade ja reeglitega üldine keskkonnapoliitiline raamitiks, kuid ei mõjutata individuaalseid otsuseid. Võimalik kõrge keskkonnateadlikkusega ühiskonnas. 4.Stimuleeriv-valitsus rakendab saastajate suhtes positiivseid ja /või negatiivseid ergutusabinõusid, stimuleerides neid keskkonnaalasele tegevusele ( saaste vähendamine, ressursside kokkuhoid) 5.Otsustav-valitsusel on kindlad keskkonnaalased eesmärgid ja prioriteedid, mis on siduvad valitsusele ning orientiiriks ettevõtetele. 6.Osalev-valitsus osaleb aktiivselt saasteemissioonide vähendamisel, puhastusseadmete ehitamisel või rekonstrueerimisel. Tähelepanu pööratakse suurtele keskkonnasaastajatele. 7
Bioindikatsiooni meetod on üks tee keskkonnaseisundi hindamisel. Veekogu seisundi hindamisel loetakse headeks indikaatoriteks teatavaid vetikaid ja põhjaorganisme. Väga hea bioindikatsiooni rakendusala on taimede kasutamine õhu saastamise hindamisel. Eriti head taimindikaatorid on osa metsasambaid ja puudel kasvavad samblikud. Paljud samblikud on tundlikud vääveldioksiidi ja teiste õhkkeskkonna saastajate hulga suhtes õhus. Saastatud piirkondades on samblike liikide arv vähenenud, lõpuks enamik samblikuliike hävineb. Kuid on ka selliseid samblikuliike, mis kasvavad vaid vääveldioksiidirikastes piirkondades. Tundlikkuse järgi on samblikud jagatud taluvus klassidesse, mis ongi aluseks keskkonna seisundi hindamisele ja õhu saastatuse kaardi koostamisele. Bioindikatsiooni meetodit peaks õhu seisundi kasutama koos saasteainete füüsikalis-keemiliste mõõtmistega. 3. Miinimumreegel
tagasi, kui on piisavalt keskkonnasäästlik). Keskkonnamaksud Eestis on kütuseaktsiis, raskeveokimaks ja pakendiaktsiis. c. Keskkonna majanduslikud printsiibid Eestis. Kõik toote olelustsükli vältel keskkonnakaitseks tehtud kulutused, keskkonnale tekitatud kahju ja kasutatud loodusvarade väärtus kajastuvad toote hinnas; loodusvarade kasutamise ja keskkonnasaaste maksustamisest laekunud raha kasutatakse keskkonnaprobleemide lahendamiseks; erinevate saastajate ja looduskasutajate jaoks kehtiva keskkonnast kui tervikust ja vabaturu nõuetest lähtudes ühtsed nõuded. 16. Eesti keskkonna probleemid. välisõhu saastamine ja linnade õhu saastatus, mis kahjustab inimeste tervist, ökosüsteeme ja ehitisi; tööstus-, põllumajandus- ning sõjaväeobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett; rikutud maastikud; põhjaveevarude vähenemine ja vee kvaliteedi halvenemine; keskkonna saastatus prügiga;
ühenädalase kestusega passiivsete proovivõtjate kampaaniat, mille käigus määratakse Kohtla-Järve piirkonnas vesiniksulfiidi, formaldehüüdi, fenooli ja vääveldioksiidi kontsentratsiooni välisõhus. Samal ajal teostatakse vesiniksulfiidi ja vääveldioksiidi mõõtmisi liikuva õhulaboriga. Samal ajal võetakse sõltuvalt pidevseire seadmete (Kalevi tn seirejaam ja liikuv õhulabor) mõõtmistulemustest laborianalüüside tarbeks potentsiaalsete saastajate ümbruses proovivõtukottidesse õhuproove. Seejärel analüüsitakse saadud tulemusi ja pakutakse välja lahendusi olukorra parandamiseks. Taotletav summa 1 554 629.- krooni. 8. Keskkonnainspektsiooni poolt esitatud taotluse "Järelevalvesüsteemide arendamine välisõhu kaitseks" teatame, et Eesti Keskkonnauuringute Keskus on juba aastaid koostöös Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnainvesteeringute
Nt mansoo vihmade periood, metsatulekahjud. 2, kuidas organismid reageerivad. Muutudes vastavalt keskkonna muutusetele.Kasutada ära mingit ennustavat märki. TINGIMUSED JA RESSURSID TINGIMUSI ei tarbita, neid saame vältida või kohaned, aga RESSURSID sööme lihtsalt ära. Tingimus on abiootiline faktor, mis varieerub ajas ja ruumis ja mille organismid reageerivad erinevalt. Tingimused on nt temp, niiskus, relatiivne niiskus, pH, soolsus, voolukiirus, saastajate kontsentratsioon, jne. Tingimust võib modifitseerida teiste organismide puhul. Erineva ressursidega organism ei tarbi ega ammenda tingimusi. Samuti ei tee ta oluliselt seda tingimust kättesaamatumaks või kättesaadavaks teistele organismidele. Sellest tulenevalt võib ideaalis kujutada organismile optimaalsemaid elutingimusi. Need on tingimused, millal organism on võimeline andma elujõulisi järglasi. Tingimused on kaudselt seotud ressursidega
*Apelleeriv-valitsus või tema esindajad pöörduvad suuremate keskkonnasaastajate poole palvega võtta otsuste tegemisel arvesse keskkonnapoliitika üldist suunda. *Tasakaalustav-valitsus tasakaalustab erinevate huvigruppide tegevust, turu negatiivseid efekte. *Luuakse eeskirjade ja reeglitega üldine keskkonnapoliitiline raamitiks, kuid ei mõjutata individuaalseid otsuseid. Võimalik kõrge keskkonnateadlikkusega ühiskonnas. *Stimuleeriv-valitsus rakendab saastajate suhtes positiivseid ja /või negatiivseid ergutusabinõusid, stimuleerides neid keskkonnaalasele tegevusele ( saaste vähendamine, ressursside kokkuhoid) *Otsustav-valitsusel on kindlad keskkonnaalased eesmärgid ja prioriteedid, mis on siduvad valitsusele ning orientiiriks ettevõtetele. *Osalev-valitsus osaleb aktiivselt saasteemissioonide vähendamisel, puhastusseadmete ehitamisel või rekonstrueerimisel. Tähelepanu pööratakse suurtele keskkonnasaastajatele.
- Kõik toote olelustsükli (tootmine, jaotamine, kasutamine, lõplik kõrvaldamine) vältel keskkonnakaitseks tehtud kulutused, keskkonnale tekitatud kahju ja kasutatud loodusvarade väärtus kajastuvad toote hinnas; - loodusvarade kasutamise ja keskkonnasaaste maksustamisest laekunud raha kasutatakse keskkonnaprobleemide lahendamiseks; 1 - erinevate saastajate ja looduskasutajate jaoks kehtivad keskkonnast kui tervikust ja vabaturu nõuetest lähtudes ühtsed nõuded. Maksustamine Keskkonnamaksud on kõik energia ja transpordiga seotud maksud. Kõige otsesemalt keskkonnaga seotud maksud võib jagada kolme rühma (Eurostat 2004): - energiamaksud (kütuseaktsiis, elektriaktsiis, energia tootmisega seotud süsinikupõhised maksud) - transpordimaksud (mootorsõidukitele, raskeveokitele, teekasutusele)
o Tahmad, aurud ja tolm ühendatakse mõiste alla aerosoolsed saastajad.Kõik mis heidetakse välja korstnatest ja ventilatsiooniaparaatidest nimet. aerosool-gaasilised jäätmed. o Toksilisuse järgijaotatakse saasteained: Väga toksilised (kontsentreeritud hape, osoon), Keskmise toksilisusega (SO, nafta), Vähetoksilised (DDT) ja Mittetoksilised (toidujäätmed). o Agressiivsed saastajad saastajate hävitav mõju metallidele, ehitistele, aga ka kahjulik mõju silmadele, ninale. o Keskkonnas püsivuse ja vastupidavuse järgi jaotatakse saasteained: Vastupidavad v. püsivad (DDT, org. üh. keedusool), Keskmiselt püsivad (nafta), Vähepüsivad (toidurasvad, klorofoss), Püsimatud (toidu jm. orgaanilised jäätmed), Vastupidamatud (süsivesikud, valgud). o Kõige ohtlikumateks on saasteained kus püsivus on ühendatud
H ja Al põhjustavad mulla tahke faasi hapendumist. Happelisel mullal on enamiku peamiste taimetoiteelementide omastamine tagasihoidlik. Raskmetallide kättesaadavuse tõus. Taimede kaitse: spets orgaaniliste ainete viimine mulda; mükoriisa; fütokelaadid. Keskkonna saastajad. Saastaja on õhu, mulla või vee saasteaine, millel on kahjulik mõju elusolenditele. Saastajad võivad pärineda looduslikust allikast (vulkaanid), aga enamik on siiski antropogeense päritoluga. Kaks peamist saastajate rühma, millega taimed peavad toime tulema, on: 1) Raskmetallid - arseen, elavhõbe, kaadmium, kroom, nikkel, plii, tsink, vanaadium, vask; neid on peamiselt leitud mullast ja veest 2) toksilised gaasid - on atmosfääris muundunud fotokeemiliste reaktsioonide tulemusena. Tavaliselt ei omasta juured tänu juureraku membraanide selektiivsusvõimele raskmetalle - see on üks viisidest, kuidas nendest hoiduda.
- Teha parim, kindlustamaks, et konventsiooni täitmine ei põhjusta reostust väljaspool Läänemere piirkonda. - Elukeskkonna kaitseprogrammid Määrati 132 suuremat reostusallikat, tänaseks on arv kahanenud 99-ni. · EMEP (The Co- operative Programm for Monitoring and Evaluation of the Long- Range Transmission of Air Pollutants in Europe) Käsitles: - andmete saamisega emissioonide kohta - õhu ja sadamete saastatuse mõõtmisega - õhu saastajate leviga atmosfääris ning sadestamisega · AGENDA 21 on koostatud ka Läänemere jaoks (oktoober 1996 Saltsjöbaden, Rootsi). 17. Keskkonnaseisundi hindamine protseduur PÕHILINE MATERJAL (Õppejõud ütles. Joonis tõlkida ja põhimõte selgeks teha.): eelmine konspekt joon. 1.131. (lk. 173) Keskkonnamõju hindamine (Environmental Impact Assessment EIA). Menetluse staadiumid. Säästva arengu kindlustamiseks on vaja keskkonda juhtida. (Säästev areng on
aastal 2 eur/m2, kuid 2015. aastal 9 eur/m2. Keskkonnatasudest laekuva raha kasutamine: Riigieelarvesse laekuvat raha kasutatakse riigi keskkonnapoliitika elluviimiseks solidaarsusprintsiibil, v.a taastuvate loodusvarade kalavarude, kasvava metsa ja jahiulukite kasutusõiguse tasu, mis läheb nende ressursside taastootmiseks. Majandusinstrumendid keskkonnakaitses: administratiivsed- institutsioonilised abinõud, mille eesmärgiks on keskkonna saastajate otsene mõjutamine, nt piirnormid; majanduslikud- meetmed, mis panevad saastajat hindama mitmesuguseid tegutsemisvariante oma saastamise vähendamiseks ning valima keskkonna jaoks soodsaima tegutsemisviisi lähtudes majanduslikest kaalutlustest; veenmine ja surve). Ökoloogiline maksureform: maksusüsteemi ümberkorraldamine, et maksustada enam keskkonnakahjulikke tegevusi, mis kaasnevad loodusvarade tarbimisega. Samaaegselt vähendatakse eelkõige tööjõu maksustamist.
Majandushoobade kasutamise põhiprintsiibid on järgmised: 1. Kõik toote elutsükli(tootmine, jaotamine, kasutamine, lõplik kõrvaldamine) vältel keskkonnakaitseks tehtud kulutused, kk-le tekitatud kahju ja kasutatud loodusvarade väärtus kajastuvad toote hinnas. 2. Loodusvarade kasutamise ja keskkonnasaaste maksustamisest laekunud raha kasutatakse keskkonnaprobleemide lahendamiseks. 3. Erinevate saastajate ja looduskasutajate jaoks kehtivad keskkonnast kui tervikust ja vabaturu nõuetest lähtudes ühtsed nõuded. Keskkonnakaitse 1. käsu- ja kontrolli meetod · ranged kk-a, tervise ja emissiooni standardid · normid toodangu ühiku kohta · heitmenormid 2. majandushoovad · saastetasud · maksud · tootetasud · tagatisraha · maksusoodus, subsiidiumid · kauplemine saastelubadega 3
Põhjused Saasteained: SO2, SO3, Nox H+ pumbad viivad H+ mulda pH<5 Raskemetallide kättesaadavuse tõus Taimede kaitse: Spetsiaalsete orgaaniliste ainete viimine mulda Mükoriisa Fütokelaadid 8. Keskkonna saastajad. Saastaja on õhu, mulla või vee saasteaine, millel on kahjulik mõju elusolenditele. Saastajad võivad pärineda looduslikust allikast (vulkaanid), aga enamik on siiski antropogeense päritoluga. Kaks peamist saastajate rühma, millega taimed peavad toime tulema, on: 1) Raskmetallid - arseen, elavhõbe, kaadmium, kroom, nikkel, plii, tsink, vanaadium, vask; neid on peamiselt leitud mullast ja veest 2) toksilised gaasid - on atmosfääris muundunud fotokeemiliste reaktsioonide tulemusena. 9. Soolastress. Risosfääri kõrge soola kontsentratsioon tekitab stressi läbi vee defitsiidi ja iooni mürgisuse. Soola välistamine ja osmootne regulatsioon mängivad mõlemad suurt rolli kõrge soola
printsiibist. Saastaja maksab printsiip ei ole tegelikult vaid keskkonnakaitse põhimõte, vaid pärineb ka majandusteadusest. Majanduses on printsiibi tuum ressursside õige hinna saamiseks saastamisega seotud kulude ,,hõlmamine" - nende integreerimine toodete ja teenuste lõpphinda nii, et tegelikuks vastutajaks jääb saastaja. Alles hiljem hakati printsiibist juhinduma keskkonnareostuse ohjamisel, kui riigid asusid 17 nõudma saastajate osalust kulude kandmisel. Keskkonnaõiguse printsiibina tugineb "saastaja maksab" põhimõte seisukohtadele, et igasugune kahju tuleb hüvitada selle tekitaja poolt ja et kellelgi pole a priori õigust saastata, seda võib erandlikult lubada vaid riik. Coase väitis, et teatud tingimustel pole välismõju tekitajat vaja maksustada, sest osapooled on olukorra lahendamisest huvitatud. Kes maksab kellele, sõltub omandiõigusest. Kui tehingukulud (transaction
keskkonnasaastajate poole palvega, võtta otsuste tegemisel arvesse keskkonnapoliitika üldist suunda. Tasakaalustav - Valitsus tasakaalustab erinevate huvigruppide tegevust, turu negatiivseid efekte. Luuakse eeskirjade ja reeglitega üldine keskonnapoliitiline raamistik, kuid ei mõjutata individuaalseid otsuseid. Võimalik ainult kõrge keskkonnateadlikkusega ühiskonnas. Keskkonnapoliitika vahendid - Stimuleeriv - valitsus rakendab saastajate suhtes positiivseid või negatiivseid ergutusabinõusid, stimuleerides neid keskkonnaalasele tegevusele (Saaste vähendamine, ressursside kokkuhoid) Otsustav - valitsusel on kindlad keskkonnaalased eesmärgid ja prioriteedid, mis on siduvad valitsusele ning orientiiriks ettevõtetele. Osalev - Valitsus osaleb aktiivselt saasteemissioonide vähendamisel, puhastusseadmete ehitamisel või rekonstrueerimisel. tähelepanu
Majandushoobade kasutamise põhiprintsiibid on järgmised: 1. Kõik toote elutsükli(tootmine, jaotamine, kasutamine, lõplik kõrvaldamine) vältel keskkonnakaitseks tehtud kulutused, kk-le tekitatud kahju ja kasutatud loodusvarade väärtus kajastuvad toote hinnas. 2. Loodusvarade kasutamise ja keskkonnasaaste maksustamisest laekunud raha kasutatakse keskkonnaprobleemide lahendamiseks. 3. Erinevate saastajate ja looduskasutajate jaoks kehtivad keskkonnast kui tervikust ja vabaturu nõuetest lähtudes ühtsed nõuded. Keskkonnakaitse 1. käsu- ja kontrolli meetod · ranged kk-a, tervise ja emissiooni standardid · normid toodangu ühiku kohta · heitmenormid 2. majandushoovad · saastetasud · maksud · tootetasud · tagatisraha · maksusoodus, subsiidiumid · kauplemine saastelubadega 3
solidaarsusprintsiibil. V.a taastuvate loodusvarde – kalavarude, kasvava metsa ja jahiulukite kasutusõiguse tasu, mis läheb nende ressursside taastootmiseks. Majandusinstrumendid keskkonnakaitses: 14 Administratiivsed, majanduslikud, veenmine ja surve. Administratiivsete meetmete all mõistetakse institutsioonilisi abinõusid, mille eesmärgiks on keskkonna saastajate otsene mõjutamine. See toimub tootmisprotsesside või -ressursside kasutamist reguleerides. Ühine joon: saastaja valikuvõimalus piirdub kahe alternatiiviga - kuuletumine või karistus. Majandusmeetodite all mõistetakse meetmeid, mis panevad saastajat hindama mitmesuguseid alternatiivseid tegutsemisvariante oma saastamise vähendamiseks ning valima keskkonna jaoks soodsaima tegutsemisviisi. Praktikas eristatakse veel kolmandat liiki meetmeid - veenmine ja/või surve
sellisena nagu meile see anti. 8. Saastaja maksab printsiip Saastaja maksab printsiip ei ole tegelikult vaid keskkonnakaitse põhimõte, vaid pärineb ka majandusteadusest. Majanduses on printsiibi tuum ressursside õige hinna saamiseks saastamisega seotud kulude „hõlmamine“ - nende integreerimine toodete ja teenuste lõpphinda nii, et tegelikuks vastutajaks jääb saastaja. Alles hiljem hakati printsiibist juhinduma keskkonnareostuse ohjamisel, kui riigid asusid nõudma saastajate osalust kulude kandmisel. Keskkonnaõiguse printsiibina tugineb “saastaja maksab” põhimõte seisukohtadele, et igasugune kahju tuleb hüvitada selle tekitaja poolt ja et kellelgi pole a priori õigust saastata, seda võib erandlikult lubada vaid riik. Saastaja maksab printsiip on olnud üheks peamiseks aluseks Euroopa Liidu riigiabi piiramist
Majandushoobade kasutamise põhiprintsiibid on järgmised: • Kõik toote olelustsükli (tootmine, jaotamine, kasutamine, lõplik kõrvaldamine) vältel keskkonnakaitseks tehtud kulutused, keskkonnale tekitatud kahju ja kasutatud loodusvarade väärtus kajastuvad toote hinnas; • Loodusvarade kasutamise ja keskkonnasaaste maksustamisest laekunud raha kasutatakse keskkonnaprobleemide lahendamiseks; • Erinevate saastajate ja looduskasutajate jaoks kehtivad keskkonnast kui tervikust ja vabaturu nõuetest lähtudes ühtsed nõuded. [Eesti...] Olulisemad meetmed keskkonnakaitses (administratiivsed ja majanduslikud) Administratiivsete meetmete all mõistetakse institutsioonilisi abinõusid, mille eesmärgiks on keskkonna saastajate otsene mõjutamine. See toimub tootmisprotsesside või -ressursside kasutamist reguleerides, teatud saasteainetele emissiooni piirnorme määrates, mingit tegevust
3. Tootmisjäägid tööstuses 4. Tolm (põllu harimisel) 3. Fluoriidid 5. Õietolm 4. NOx (oranzid, punased g.) 5. Kloriidid (veepuhastuses) 6. Raskmetallid 7. Tolm, põlemisjäägid 8.Aerosoolid Mõju: Agressiivsed saastajad saastajate hävitav mõju metallidele, ehitistele, aga ka kahjulik mõju silmadele, ninale. Õhkkeskkonna seisundi halvenemine. Nafta jões. MULDADE DEGRADATSIOON Põhjus: Ebaõige väetamise ja mürkkemikaalide kasutamisega keemiline degradatsioon Olmega olmedegradatsioon Masinatega masindegradatsioon Tööstus-, tsiviil-, tee või sideehitusega ehitusdegradatsioon Mullasaaste allikad: Põllumajanduslikud: Mittepõllumajanduslikud: 1
ökomaksureformi eesmärk: muuta maksusüsteemi, et väärtustada ja kasutada säästvalt loodusvarasid ja keskkonda, vähendada energeetika keskkonnakahjulikkust, arendada taastuvenergeetikat, tõsta energia- ja ressursikasutuse efektiivsust ning keskkonnateadlikkust majandusinstrumendid keskkonnakaitses: o administratiivsed (institutsioonilised abinõud, mille eesmärgiks on keskkonna saastajate otsene mõjutamine. Toimub tootmisprotsesside või – ressursside kasutamist reguleerides, teatud saasteainetele emissiooni piirnorme määrates, mingit tegevust ajas ja kohas piirates) o majanduslikud (meetmed, mis panevad saastajat hindama mitmesuguseid alternatiivseid tegutsemisvariante oma saastamise vähendamiseks ning valima keskkonna jaoks soodsaima tegutsemisviisi lähtudes majanduslikest kaalutlustest
1. ÕHUSAASTE TEKE, LEVIK JA MÕJU 1.1. Õhusaaste allikad – looduslikud ja inimtekkelised Saasteaine on aine või ainete segu, mis võib mõjuda kahjulikult inimese tervisele, keskkonnale ning varale. Osasid saasteaineid nimetatakse primaarseteks õhu saastajateks, sest nad satuvad atmosfääri otse korstnatest või muudest otsestest allikates. Teised saasteained on sekundaarsed õhu saastajad, mis tekivad keemiliste reaktsioonide tulemusel esmaste saastajate ja teiste õhu komponentide vahel, nagu näiteks veeaur (Keis 2010: 5). Õhu saastatus on tekkinud looduslike protsesside ja inimtegevuse koosmõju tulemusel. Looduslikud allikad on valdavalt hajusallikad, inimtekkelised aga enamasti punktallikad. Peamised looduslikud õhusaaste allikad on metsatulekahjud, vulkaaniline tegevus, mulla erosioon, mineraalide murenemine, taimede ja loomade lagunemisprotsessid, mulla ja
uue klaasi tootmine. Poliitikateadlase Michael Mungeri järgi on "rohelise klaasi käsitlemine jäätmena keskkona suhtes vastutustunnet nõudev mõtteviis". Kohustusliku laiendatud tootjavastutuse toetajad 2002. aastal võeti Euroopa Liidus vastu Elektriliste ja elektooniliste jäätmete (Waste Electrical and Electronic Equipment - WEEE) seadus, mis kohustab tootjaid elektroonilisi tooteid nende kasutusaja lõpul tagasi võtma. Paljud inimesed on sellise kohustuse vastu,öeldes et nö saastajate sundimine oma tegevuse eest pigem maksma on parim viis mõjutada neid mõtlema eeskätt sellele, kuidas vastavat toodangut luua. Mõned inimesed väidavad, et arvutitootjad võiksid oma toodangut tagasi võttes teenida kasumit, kuna see sisaldab väärtuslikke metalle nagu kuld ja hõbe ning vask. Kõik riigid ei kohusta seejuures oma tootjaid WEEE nõudeid ühtviisi järgima. Selle asemel lasevad nad tootjatel ise otsustada, kuidas neil oleks kõige parem WEEE nõudeid täita
Majandushoobade kasutamise põhiprintsiibid on järgmised: * kõik toote olelustsükli (tootmine, jaotamine, kasutamine, lõplik kõrvaldamine) vältel keskkonnakaitseks tehtud kulutused, keskkonnale tekitatud kahju ja kasutatud loodusvarade väärtus kajastuvad toote hinnas; * loodusvarade kasutamise ja keskkonnasaaste maksustamisest laekunud raha kasutatakse keskkonnaprobleemide lahendamiseks; * erinevate saastajate ja looduskasutajate jaoks kehtivad keskkonnast kui tervikust ja vabaturu nõuetest lähtudes ühtsed nõuded. Majanduslikuks mõjutamiseks kasutatakse nt: * riigi toetust; * saastekahju hüvitist, mille keskkonnakaitset stimuleerivat toimet tõhustatakse ja vabaturu nõuetele mittevastavad soodustused kaotatakse; * pandisüsteemi Riigi toetus avaldub subsiidiumide, dotatsioonide, soodsate laenude, laenuprotsentide katmise jms. näol.
annaabi.ee 
