tarbimine. Vähenema hakkavad maavarad ning tootmiseks on vaja tooraineid. Tänapäeva inimene tahab ühiskonnas silma paista ning teistest parim olla. Selle saavutamiseks võetakse aga kasutusele vahendeid, mis võivad saada väga kahjulikuks meid ümbritsevale . Masinad on kasutuses mitmesuguseid ja kõik need kahjustavad keskkonda omamoodi. Üheks suurimaks probleemiks kujunenud see, et pea igal täiskasvanud inimesel maailmas on auto, mis on suureks atmosfääri saastajaks. Õnneks on hakatud tootma ka keskonnasõbralikke masinaid, mis on peagi loodetavasti laialdaselt kasutuses. Masinad teevad tööd ka tööd inimeste eest, mille tõttu seda vähem jätkub töökohti inimestele. Mida enam laseme teha tööd tehnikal, seda suurem on keskonna saastatus. Mida aeg edasi seda vähem hoolitakse loodusest ja selle ilust. Järjest rohkem inimesi kolib maalt linna või linnaäärde elama. Nooremad põlvkonnad
ja uued raiekõlblikud puud ei kasva piisavalt kiiresti tagasi. Näiteks võetakse puid maha selleks, et paberit saada, kuid me peaksime hoopis vanapaberit taaskasutama. Ma loodan, et lähimate aastate jooksul hakkavad inimesed sellega aktiivsemalt tegelema. Samuti kaasneb metsaraiega ka liikide hävimine. Järgmiseks probleemiks võiks nimetada kasvuhooneefekti, mille tõttu on Eesti kliima tunduvalt muutunud. Kasvuhoonegaaside tase õhus on tõusnud. Suurimaks saastajaks võib nimetada autoliiklust. Inimesi õhutatakse küll liiklema ühistranspordiga, kuid selles ei saa kindel olla, et see olukorda parandaks. Kliima soojenemise tõttu on oht, et ühel päeval on Eesti pindala väiksemaks muutunud ning vesi on saared enda alla matnud. Samuti võib kliima soojenemisega kaasneda igasugused epideemiad ja haigused. Kindlasti ei saa mainimata jätta ka osoonikihi hõrenemist, mis on kaasa toonud meie keskkonda osoonikihi auke
põhjustavad hapestumist. Lenduvad orgaanilised ühendid pääsevad õhku lahustamatul kujul värvidest, nafta tootmisel, transpordist ning tööstusest. Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- ja lämmastikühendid happeid, mis happesademetena langevad tagasi Maale. Inimtegevuse tagajärjel suureneb märgatavalt õhu happeliste ühendite sisaldus. Happesademed kahjustavad metsi, veekogude elustikku ja kultuuriväärtusi. Linnades on õhu peamiseks saastajaks autotransport. Autode heitgaasi kahjulikkuse peamiseks põhjuseks on see, et põlemisprotsess kestab auto silindris ainult sekundi murdosa vältel ja heitgaaside sekka satub palju mürgiseid lõpuni oksüdeerimata aineid. Energiaprobleemid Inimühiskonna arenedes on pidevalt kasvanud energiatarve. Energiat läheb vaja tootmisprotsessides, majapidamistes, transpordis jne. Inimkonnal on võimalik kasutada kaht põhimõtteliselt erinevat energiaallikat: taastuvad ja
keskkonnaprobleemide lahendamata jätmine võib väga kiiresti avaldada mõju kogu planeedi elule Õhu saastamine · Õhk on elukeskkonna tähtsamaid komponente. · Õhku heidetud saasteained mõjuvad inimese tervisele, kahjustavad taimi ning muudavad elukeskkonda tervikuna. · Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- ja lämmastikühendid happeid, mis happesademetena langevad tagasi Maale. Transpordi heitgaasid · Linnades on õhu peamiseks saastajaks autotransport. · Uuringud on näidanud, et viimase 2500 aasta jooksul on õhu pliisisaldus kasvanud 400 korda. · Autode heitgaaside ohtlikkus seisneb ka selles, et ohtlikud ühendid sadestuvad teede servadest kuni 20..30 m kaugusele ja kanduvad edasi taimedele. Kasvuhooneefekt ja kliima soojenemine · Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. · Kliimasoojenemine ja merevee taseme tõus
Atmosfäär on üks põhilisi Maal eksisteeriva mitmekesise elu olemasolu võimaldavaid tegureid. Inimtegevus rikub tihti looduslikult kujunenud atmosfääriõhu optimaalset keemilist koostist, näiteks fossiilkütuste põletamine paiskab õhku hulgaliselt saasteaineid. Õhku heidetud saasteained mõjuvad inimese tervisele, kahjustavad taimi ning muudavad elukeskkonda tervikuna. Linnades on õhu peamiseks saastajaks autotransport. Autode heitgaasi kahjulikkuse peamiseks põhjuseks on see, et põlemisprotsess kestab auto silindris ainult sekundi murdosa vältel ja heitgaaside sekka satub palju mürgiseid lõpuni oksüdeerimata aineid. Heitgaasis leidub süsivesinikke, bensopüreeni, pliiühendeid, tahmaosakesi ja muud kahjulikku. Bensiini oktaaniarvu tõstmiseks lisatakse bensiinile tetraetüülpliid, mille põlemisel aga satub atmosfääri mürgiseid pliiühendeid.
vastavalt, muutuvad paljude liikide levialad, osasis liike võib tabada häving, vähenevad tundra ja taigametsade pindalad, laienevad kõrbeekvaatori ümbruses. Maa temperatuuri tõus võib kaasa tuua ka üleujutusi, torme ja teisi looduskatastroofe, samuti ettearvamatuid probleeme põllumajanduses. Meil Eestis valdav osa energiast toodetakse põlevkivi baasil, mille põletamisel satub õhku hulgaliselt süsinikdioksiidi. Selle tulemusega oleme üheks suuremaks atmosfääri saastajaks kasvuhoonegaasidega. Kasvuhoonegaase vähendades, tuleks meil põlevkivielektrijaamades parandaad tehnoloogiat, kasutada taasdtuvaid energiallikaid, vähendada aerosoolide kasutamist, jäätmejaamadesse viia vanad külmikud jms. ja sorteerida prügi ning viia need vastavalt rajatud prügilatesse. Anttila, P., Ojanen, M., Puhakka, M., Vuorisalo, T. (1996), Globaalsed keskkonnaprobleemid, Tartu: Eesti Loodusfoto Kokkuvõte
ruumis oleks puhas ja värske õhk ehk eesmärgil hoida ruumiõhu saasteained tervisele ohutul 1 TöökeskkondjaErgonoomika, Laura Tkatsova tasemel. Täiuslikult lahendatud süsteemil on sissepuhketemperatuur aastaringselt 20-22ºC vahel, õhk puhastatud liigsest tolmust ja õhuhulgad reguleeritavad igas ruumis eraldi. Ventilatsiooni puudumisel saastub õhk üsna kiiresti. Põhiliseks saastajaks on inimene ise. Sissehingamisel tarvitatakse ära õhus olev hapnik ning välja hingatakse süsihappegaas, mis aga üle normi tõusmisel muudab inimese laisaks ja väsinuks. Samuti on vaja korralikult ventileerida niisked ruumid, sest liigne niiskus rikub ära Teie hoone ja kahjustab tervist. Ventilatsiooni abiga viiakse välja ka halb lõhn ja liigne tolm. Põhilised saasteallikad on tubakasuits, söögilõhnad ja tolmune välisõhk. Tootmishoonetes on vaja ventileerida inimesele
heaolu nimel hakata tegelema. Eestis on alates 1918. aastast peamise kütusena energiajaamades kasutusel põlevkivi. KirdeEestis asuvad kaks suurimat põlevkivi baasil töötavat soojuselektrijaama ning just neis kohtades on kõige tõsisemad keskkonnaprobleemid. Põlevkivi põlemisel eraldub mitmeid happesademeid tekitavaid gaase. Selle tulemusena on Eesti üheks suurimaks atmosfääri saastajaks kasvuhoonegaasidega. Selline reostus mõjutab negatiivselt mitte ainult eestlasi, vaid tervet maailma. Niisamuti jäävad põlevkivi kaevandamise tõttu ümbruskonda kõrged aheraine mäed ning segipööratud pinnas. Maastiku rikkumine on ühtlasi ka taimestiku ja loomastiku rikkumine. Mitmete liikide elupaigad hävivad, mis on karuteeneks looduse säilimisele. Eesti soojuselektrijaamade ümberkaudsetest aheraine
Temperatuuri tõus võib kaasa tuua suuri üleujutusi, torme ja teisi looduskatastroofe, samuti ettearvamatuid probleeme põllumajanduses. Liustike ja polaarmütside sulamise tagajärjel tõuseks maailmamere pind. Näiteks Eestis tuleks siis ümber ehitada kõik sadamad. Kuna Eestis valdav osa energiast toodetaske põlevkivi baasil, mille põletamisel eraldub õhku hulgaliselt süsinikdioksiidi, siis oleme üheks suuremaks atmosfääri saastajaks kasvuhoonegaasidega. Kui Rahvusvaheline Kliimakomisjon seab õhusaaste piiriks 1,7 t CO2 eraldamist atmosfääri ühe inimese kohta, siis Eestis oli see number veel hiljaaegu tervelt 14,7. 5 10 kõige kuumemat aastat on esinenud kõik viimase 14 aasta sees ja kõige kuumem neist oli aasta 2005.a. Globaalsed probleemid Seoses kliima soojenemisega on hakanud esinema suuremaid torme, kui kunagi varem
to La nl th Allikas: Eurostat Põlevkivist elektrienergia tootmise kasutegur on äärmiselt väike - ligikaudu 33%. Samas on taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia osakaal marginaalne, nt tuule- ja hüdro-elektrijaamade osatähtsus elektrienergia tootmises on veidi üle 1% . Üha kasvava autostumise tulemusena on linnakeskkonnas, kus elab üle 70% Eesti elanikest, määravaks õhu saastajaks kujunenud autotransport, mis annab näiteks Tallinnas üle 90% välisõhu saastest. Igal aastal lisandub Eesti teedele ARKi andmetel keskmiselt 55 000 autot. Korrelatsioon õhusaaste ja hingamisteede haiguste kasvu vahel on ilmne, eriti enamsaastatud piirkondades Eesti maavarad on ammendumas. Praeguste kaevandamismahtude juures jätkub meile näiteks kruusa aktiivset tarbevaru vaid 34 aastaks ning ehitusliiva aktiivset tarbevaru 40 aastaks. Seega tuleb Eesti maavarade jätkusuutlikku
arengupeetusi tingiv vingugaas, toksilised raskmetallid, vähki ja muid haigusi tekitavad orgaanilised ühendid. USA õhus uuritavaid komponente reguleeriv kümme aastat tagasi vastu võetud Clean Air Act määratleb 192 uurimisalust õhu komponenti. Ja see nimekiri ilmutab vaid kasvamise tendentsi. 5 TRANSPORDI HEITGAASID Linnades on õhu peamiseks saastajaks autotransport. Autode heitgaasi kahjulikkuse peamiseks põhjuseks on see, et põlemisprotsess kestab auto silindris ainult sekundi murdosa vältel ja heitgaaside sekka satub palju mürgiseid lõpuni oksüdeerimata aineid. Heitgaasis leidub CO, NOx, süsivesinikke, bensopüreeni, pliiühendeid, tahmaosakesi ja muud kahjulikku. Bensiini oktaaniarvu tõstmiseks lisatakse bensiinile tetraetüülpliid, mille põlemisel aga satub atmosfääri mürgiseid pliiühendeid.
Kesk- ja Edela-Etioopias on sademete hulk aastas nt 1500-1800 mm, kirdes aga vähem kui 50 mm. Etioopia on vähearenenud põllumaa, kus põhisuunaks on taimekasvatus. Tegeletakse ka rändkarjakasvatuseda ja tööstuses toiduaine-, tekstiili-, jalatsi- ja puidutööstusega. Energiat toodavad põhiliselt hüdroelektrijaamad. Seega on Etioopia üpris loodussõbralik riik ja ei reosta oma tööstuste jm ettevõtetega väga õhkugi (eriti võrreldes näiteks suurtootja Hiinaga). Üheks looduse saastajaks on kindlasti naftatöötlemistehas. Suurimateks ilmastikukatastroofideks on kindlasti üleujutused, põuad, maavärinad ja vulkaanid. Üleujutused on juuli-augusti vihmahooajal näiteks väga tavalised, kuid kuna Etioopia kliimal on mitmesugused variatsioonid, siis üheks suureks probleemiks on ka pikaajalised põuad. Sinine Niilus Sinine niilus on jõgi, mis saab alguse Tana järvest Etioopias. Koos Valge Niilusega on
organismidele võib avalduda alles pika aja pärast. Brüomonitooring on raskmetallide sadenemise määramiseks odavaim ja lihtsaim viis, sest samblad on head bioindikaatorid, mis akumuleerivad raskmetalle proportsionaalselt nende sisaldusega õhus. 5. Plii(peamine raskemetall) mõju keskonnale 6 Plii Õhusaaste Linnades on õhu peamiseks saastajaks autotransport. Autode heitgaasi kahjulikkuse peamiseks põhjuseks on see, et põlemisprotsess kestab auto silindris ainult sekundi murdosa vältel ja heitgaaside sekka satub palju mürgiseid lõpuni oksüdeerimata aineid. Heitgaasis leidub CO, NOx, süsivesinikke, bensopüreeni, pliiühendeid, tahmaosakesi ja muud kahjulikku. Bensiini oktaaniarvu tõstmiseks lisatakse bensiinile tetraetüülpliid (TEP), mille põlemisel aga satub atmosfääri mürgiseid pliiühendeid.
Ainult rikkalik pliisisaldus mullas või mulda viidud suured pliikogused mõjuvad taimede kasvule pärssivalt ja viivad pliisisalduse taimedes sellisele tasemele, et see nende toidu või söödana kasutamisel kahjustab inim- või loomorganismide tervist. Et plii liiast tingitud toksilisus taimedele sõltub paljudest teguritest, on raske määrata taimedele kahjulikult mõjuva pliisisalduse taset mullas, kuid enamasti varieerub see 100 ja 500 mg/kg vahel. Linnades on õhu peamiseks saastajaks autotransport. Autode heitgaasi kahjulikkuse peamiseks põhjuseks on see, et põlemisprotsess kestab auto silindris ainult sekundi murdosa vältel ja heitgaaside sekka satub palju mürgiseid lõpuni oksüdeerimata aineid. Bensiini oktaaniarvu tõstmiseks lisatakse bensiinile tetraetüülpliid (TEP), mille põlemisel aga satub atmosfääri mürgiseid pliiühendeid. Uuringud on näidanud, et viimase 2500 aasta jooksul on õhu pliisisaldus kasvanud 400 korda
Suurtes linnades on peamised õhusaaste allikad kütmisel tekkiv suits ja autode heitgaasid. Maakeral tervikuna on suurimateks saastajateks soojuselektrijaamad, metallurgiatööstus, nafta tööstus ja autotransport. Enamik kahjulikke aineid satub õhku põlemise jääkproduktina. Palju tolmu tekitavad mitmesugused pinnasetööd, näiteks maavarade karjääris kaevandamine, põlluharimine võiteedeehitus . Samuti on üheks saastajaks põud. Põua tingimustes võib tuul ära puhuda suure osa väärtuslikust mullakihist. Põua ajal puhkenud suured metsatulekahjud saatavad õhku väga ulatuslikul alal. Kõige enam tolmu satub õhku kõrbealadelt. Nt Euroopasse kandub märkimisväärne kogus tolmu Sahara piirkonnast.samuti saatavad õhku ka vulkaanid (siis kui nad puskavad) Õhu saastumise tagajsärjel väheneb atmosfääri läbipaistvus ja maapinnale jõuab vähaem päikesekiirgust
Haanja vallas tuleks korraldada jäätmevedu ja ehitada komposteerimisväljakud. Puhkekohtades, tootmisaladel, vaatamisväärsuste ja puhke-spordirajatiste juures peaksid olema prügi-ja pakendikonteinereid. Kokkuvõte Analüüsi koostamine andis mulle palju uusi teadmisi Haanja valla kohta. Haanjas tegeletakse peamiselt loomakasvatuse ja maaharimisega. Töö käigus sain keskkonnateadlikumaks oma kodukoha valla suhtes. Kõige suuremaks saastajaks Haanja vallas on põllumajanduses kasutatavad väetised ja kemikaalid, sisaldades mürgiseid aineid, mis reostavad nii õhku kui ka (põhja)vett. Põldude intensiivse rajamisega hävineb nii liigiline mitmekesisus kui ka väheneb looduslik mitmekesisus. Põllud rajatakse loodusliku maakattega aladele ning taimede mürgiga pritsimise tõttu võivad hävida väiksemad loomad ja putukad. Keskkonnaseisund on Haanja vallas jätkusuutlik. Vald hoolitseb veekogude ja veekogu
ajapikku globaalset kasvuhoonenähtust, halogeensüsivesinikud põhjustavad osoonikihi kahanemist, vääveldioksiid ja lämmastikoksiidid muutuvad üsna kiiresti teisteks ühenditeks või eralduvad atmosfäärist sadenedes taimedele, mullale ning veele ja põhjustavad hapestumist. Lenduvad orgaanilised ühendid pääsevad õhku lahustamatul kujul värvidest, nafta tootmisel, transpordist ning tööstusest. Linnades on õhu peamiseks saastajaks autotransport. Autode heitgaasi kahjulikkuse peamiseks põhjuseks on see, et põlemisprotsess kestab auto silindris ainult sekundi murdosa vältel ja heitgaaside sekka satub palju mürgiseid lõpuni oksüdeerimata aineid. Heitgaasis leidub süsivesinikke, bensopüreeni, pliiühendeid, tahmaosakesi ja muud kahjulikku. Bensiini oktaaniarvu tõstmiseks lisatakse bensiinile tetraetüülpliid, mille põlemisel aga satub atmosfääri mürgiseid pliiühendeid.
ühendite sisaldus. Happesademed kahjustavad metsi, veekogude elustikku ja kultuuriväärtusi. Kemikaalide tootmine, turustamine ja kasutamine põhjustab mitmete keemiliste ühendite sattumist keskkonda, millel on sageli ebasoosiv mõju inimese tervisele, heaolule ja loduslikele ökosüsteemidele. Sageli pole inimesele täpselt teada, missugust mõju üks või teine kemikaal keskkonda sattudes omada võib. Linnades on õhu peamiseks saastajaks autotransport. Autode heitgaasi kahjulikkuse peamiseks põhjuseks on see, et põlemisprotsess kestab auto silindris ainult sekundi murdosa vältel ja heitgaaside sekka satub palju mürgiseid lõpuni oksüdeerimata aineid. Uuringud on näidanud, et viimase 2500 aasta jooksul on õhu pliisisaldus kasvanud 400 korda. Pliiühendid mõjutavad närvisüsteemi ja vaimset arengut. Autode heitgaaside ohtlikkus seisneb ka selles, et ohtlikud ühendid sadestuvad teede servadest kuni 20.
kõrbed. Temperatuuri tõus võib kaasa tuua suuri üleujutusi, torme ja teisi looduskatastroofe, samuti ettearvamatuid probleeme põllumajanduses. Liustike ja polaarmütside sulamise tagajärjel tõuseks maailmamere pind. Näiteks Eestis tuleks siis ümber ehitada kõik sadamad. Kuna Eestis valdav osa energiast toodetaske põlevkivi baasil, mille põletamisel eraldub õhku hulgaliselt süsinikdioksiidi, siis oleme üheks suuremaks atmosfääri saastajaks kasvuhoonegaasidega. Kui Rahvusvaheline Kliimakomisjon seab õhusaaste piiriks 1,7 t CO2 eraldamist atmosfääri ühe inimese kohta, siis Eestis oli see number veel hiljaaegu tervelt 14,7. 7 Liikide hävimine Mida mitmekesisem on meid ümbritsev loodus, seda vähem haavatav on meie elukeskkond - selline on üks keskkonnapoliitika juhtmõtteid.
aset talvel või varakevadel, mitte suvel; lüheneb või kaob hoopis lumekate; suureneb talviste tormide ja udude sagedus; seoses veetaseme tõusuga ujutakse osa maismaa- alasid. Viimase 250. aasta jooksul on suvede kesmine temperatuur Tallinnas tõusnud 1,5 kraadi ja talvede keskmine temperatuur viimase 500. aasta jooksul tervelt 1,8 kraadi. Samas on Eesti just tänu põlevkivi baasil toimuvale elektrienergia tootmisele üks suuremaid atmosfääri saastajaks kasvuhoonegaasidega arvestatuna ühe inimese kohta. Järelikult peame kõik veelgi enam aitama kaasa süsihappegaasi, metaani ja freoonide emiteerimise vähendamisele! Maailmaookeani taseme tõus seoses liustike 9 sulamisega on ilmekas näide globaalsest ohust. Kui süsihappegaasi kontsentratsiooni kasv atmosfääris ja sellest tingitud globaalne soojenemine jätkub samas tempos,
Tuleks vähendada õhu saastatust: Põlevkivielektrijaamades parandada tehnoloogiat; Kasutada taastuvaid energiallikaid; Aerosoolide kasutamise vähendamine; Vanad külmikud ja kliimaseadmed viia jäätmejaamadesse; Prügi sorteerimine ja nõuetekohaste prügilate rajamine. Kuna Eestis valdav osa energiast toodetaske põlevkivi baasil, mille põletamisel eraldub õhku hulgaliselt süsinikdioksiidi, siis oleme üheks suuremaks atmosfääri saastajaks kasvuhoonegaasidega. Kui Rahvusvaheline Kliimakomisjon seab õhusaaste piiriks 1,7 t CO 2 eraldamist atmosfääri ühe inimese kohta, siis Eestis oli see number veel hiljaaegu tervelt 14,7. chryssy 5 1997. aastal ühines Eesti Kyoto konverentsil alla kirjutatud protokolliga, mille kohaselt tuleb kasvuhoonegaaside emissiooni atmosfääri vähendada aastaks 2010 8% n.ö. lähtetasemest.
chryssy 5 Aerosoolide kasutamise vähendamine; Vanad külmikud ja kliimaseadmed viia jäätmejaamadesse; Prügi sorteerimine ja nõuetekohaste prügilate rajamine. Kuna Eestis valdav osa energiast toodetaske põlevkivi baasil, mille põletamisel eraldub õhku hulgaliselt süsinikdioksiidi, siis oleme üheks suuremaks atmosfääri saastajaks kasvuhoonegaasidega. Kui Rahvusvaheline Kliimakomisjon seab õhusaaste piiriks 1,7 t CO 2 eraldamist atmosfääri ühe inimese kohta, siis Eestis oli see number veel hiljaaegu tervelt 14,7. 1997. aastal ühines Eesti Kyoto konverentsil alla kirjutatud protokolliga, mille kohaselt tuleb kasvuhoonegaaside emissiooni atmosfääri vähendada aastaks 2010 8% n.ö. lähtetasemest. chryssy 6 6
Happesademeid soodustavate happesademete sattumist õhku saab vältida järgmiselt. 1. Hoida kokku elektri. energiat. Hoonete parem isolatsioon, vähem autodega kärutada, ökonoomsemad masinad, kiirusepiirang. 2. kasutada madala väävlisisaldusega kütust, kõrvaldada väävliühendid põlemise ajal- vastavad filtrid 3. Rahvusvahelised kokkulepped vähendamaks välja paisatava väävli kogust- Eestis 200 000 tn SO praegu. Autode heitgaaside kahjulikkus Linnades on õhu peamiseks saastajaks autotransport. Autode heitgaasi kahjulikkuse peamiseks põhjuseks on see, et põlemisprotsess kestab auto silindris ainult sekundi murdosa vältel ja heitgaaside sekka satub palju mürgiseid lõpuni oksüdeerimata aineid. Heitgaasis leidub CO, NO x, süsivesinikke, bensopüreeni, pliiühendeid, tahmaosakesi ja muud kahjulikku. Bensiini oktaaniarvu tõstmiseks lisatakse bensiinile tetraetüülpliid, mille põlemisel aga satub atmosfääri mürgiseid pliiühendeid.
Happesademeid soodustavate happesademete sattumist õhku saab vältida järgmiselt. 1. Hoida kokku elektri. energiat. Hoonete parem isolatsioon, vähem autodega kärutada, ökonoomsemad masinad, kiirusepiirang. 2. kasutada madala väävlisisaldusega kütust, kõrvaldada väävliühendid põlemise ajal- vastavad filtrid 3. Rahvusvahelised kokkulepped vähendamaks välja paisatava väävli kogust- Eestis 200 000 tn SO praegu. Autode heitgaaside kahjulikkus Linnades on õhu peamiseks saastajaks autotransport. Autode heitgaasi kahjulikkuse peamiseks põhjuseks on see, et põlemisprotsess kestab auto silindris ainult sekundi murdosa vältel ja heitgaaside sekka satub palju mürgiseid lõpuni oksüdeerimata aineid. Heitgaasis leidub CO, NO x, süsivesinikke, bensopüreeni, pliiühendeid, tahmaosakesi ja muud kahjulikku. Bensiini oktaaniarvu tõstmiseks lisatakse bensiinile tetraetüülpliid, mille põlemisel aga satub atmosfääri mürgiseid pliiühendeid.
tagajärjed võivad olla ettenägematud. Kliimamuutus on nii kiire, et kõik taimed ja loomad sellega kohastuda ei suuda. Temperatuuri tõus võib kaasa tuua suuri üleujutusi, torme ja teisi looduskatastroofe. Liustike sulamise tagajärjel tõuseks maailmamere pind Kuna Eesti toodetakse valdav osa energiast põlevkivi baasil, siis on Eesti üheks suuremaks atmosfääri saastajaks kasvuhoonegaasidega kogu maailmas. Kui Rahvusvaheline Kliimakomisjon seab õhusaaste piiriks 1,7 t CO2 eraldamist atmosfääri ühe inimese kohta, siis Eestis on see number 14,7. g. Energiaprobleemid Energiatarbe pidevat suurenemist hakkas pidurdama seitsmekümnendatel aastatel nafta ja muude energiatoorainete hinna tõus.
Mida saaks ette võtta: Tuleks vähendada õhu saastatust: Põlevkivielektrijaamades parandada tehnoloogiat; Kasutada taastuvaid energiallikaid; Aerosoolide kasutamise vähendamine; Vanad külmikud ja kliimaseadmed viia jäätmejaamadesse; Prügi sorteerimine ja nõuetekohaste prügilate rajamine. Kuna Eestis valdav osa energiast toodetaske põlevkivi baasil, mille põletamisel eraldub õhku hulgaliselt süsinikdioksiidi, siis oleme üheks suuremaks atmosfääri saastajaks kasvuhoonegaasidega. Kui Rahvusvaheline Kliimakomisjon seab õhusaaste piiriks 1,7 t CO2 eraldamist atmosfääri ühe inimese kohta, siis Eestis oli see number veel hiljaaegu tervelt 14,7. 1997. aastal ühines Eesti Kyoto konverentsil alla kirjutatud protokolliga, mille kohaselt tuleb kasvuhoonegaaside emissiooni atmosfääri vähendada aastaks 2010 8% n.ö. lähtetasemest. 20 6. Looduslik mitmekesisus ja liikide hävimine
veele ja põhjustavad hapestumist. Lenduvad orgaanilised ühendid pääsevad õhku lahustamatul kujul värvidest, nafta tootmisel, transpordist ning tööstusest. Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- ja lämmastikühendid happeid, mis happesademetena langevad tagasi Maale. Inimtegevuse tagajärjel suureneb märgatavalt õhu happeliste ühendite sisaldus. Happesademed kahjustavad metsi, veekogude elustikku ja kultuuriväärtusi. Linnades on õhu peamiseks saastajaks autotransport. Autode heitgaasi kahjulikkuse peamiseks põhjuseks on see, et põlemisprotsess kestab auto silindris ainult sekundi murdosa vältel ja heitgaaside sekka satub palju mürgiseid lõpuni oksüdeerimata aineid. Heitgaasis leidub CO, NOx, süsivesinikke, bensopüreeni, pliiühendeid, tahmaosakesi ja muud kahjulikku. Bensiini oktaaniarvu tõstmiseks lisatakse bensiinile tetraetüülpliid, mille põlemisel aga satub atmosfääri mürgiseid pliiühendeid.
annaabi.ee 
