Kivimite teke nimi klass Tardkivim ü Tekib graniidist. · Tekivad nii magma tardumisel maa sees kui ka laava jahtumisel maapinnal või vees. Graniit ü Laevaga sõites näed kõikjal ranniku lähedal väikesi madalaid saarekesi,need on graniidist kaljusaared mille on liustikud ja merelained tuhandete aastate jooksul siledaks lihvinud. ü Graniit koosneb heledatest,tumedates või punakatest kristallidest-mineraalid. ü Levinuim graniit on roosa graniit. ü Graniit on tekkinud sügaval mandrilises maakoores. ü Graniiti kasutatakse eestis ehitus-ja viimistluskivina. Basalt ü Basaldid on maakoores kõige levinuimad kivimid, neist koosneb ookealine maakoor.
harknääre e. tüümus (thymus): - kuulub lümfisüsteemi (vt!), - endokriinseks osaks on näärmerakkude saarekesed lümfikoe vahel, - hormoon: tümosiin ja erütropoietiin, reguleerivad vereloomet, lümfisõlmede arengut, lümfotsüütide tegevust, antikehade teket jne. Kõhunäärmesaarekesed e. Langerhans`i saarekesed e. pankreasesaarekesed (insulae pancreaticae, insulae Langerhansii): - on 0,3-1 mm läbimõõduga väikeste rakkude kogumikud pankrease eksokriinsete sagarate vahel, enamik saarekesi on pankrease sabaosas; - erineb vähemalt 3 rakutüüpi – alfa, beeta ja delta rakud, millede hormoonid reguleerivad kõik eeskätt suhkrute, aga ka valkude jne. ainevahetust: insuliin (beeta-rakkudest); toime: glükoosi ja aminohapete minek verest rakkudesse; glükagoon (alfa-rakkudest); toime: glükoosi minek maksast verre, glükoosi süntees maksas jne. Somatostatiin (delta-rakud) – insuliini ja glükagooni eritamise takistamine Sugunäärmed:
ATMOSFÄÄR Atmosfääri koostis- põhiliselt lämmastik 78%, hapnik 21%, argoon 0,93%. Ülejäänud gaasideks on süsihappegaas 0,03%, veeaur 0,5-4%, aerosool. Atmosfääri ehitus- Troposfäär(-6km)- leiavad aset peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved, sademed; õhk liigub, seguneb; kujuneb ilm, kliima. Stratosfäär(6-50km) – temperatuur hakkab kõrguse kasvades tõusma ...
kliimat. Hawaii saarestik asub Vaikses ookeanis Vaikse ookeani laama keskosas ning on tekkinud Hawaii kuuma täpi kohale. Saarestikku kuulub mitmeid väiksemaid saari ning kaheksa suurt saart, mida referaadis lähemalt käsitletud on. Kanaari saared asuvad Atlandi ookeanis Aafrika laama loodeosas ning on tekkinud Kanaari kuuma täpi kohale. Saarestikku kuulub seitse suuremat saart ning mitmeid väiksemaid saarekesi. 2 Hawaii saarestik 2.1 Üldiseloomustus Hawaii saared asuvad Vaikse ookeani põhjaosas. Saared kuuluvad Ameerika Ühendriikidele, moodustades Hawaii osariigi. Arhipellaag koosneb kaheksast suuremast saarest, mitmetest atollidest, arvukatest saarekestest ning veealustest mägedest. Arhipellaagi kokupikkus Kure atollist Hawaii saareni on ligikaudu 2400 km.[7] 2.2 Avastuslugu Hawaii kultuuri on suuresti mõjutanud polüneeslased, kes saare esimesena asustasid.
1. Nimeta luud, mis kokku moodustavad rinnakorvi, märgi igaühe juurde tema ladinakeelne nimi ja arv (mitu sedasorti luud tavaliselt skeletis on) Rinnakorvi /thorax/ moodustavad lülisamba rinnaosa (12); roided /costa/ (12) ja rinnak /sternum/ (1) 2. Lülidevaheketas: nimeta osad (2) ja loetle funktsioonid (vähemalt 3) Lülidevaheketas koosneb perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast. Säsituuma ülesandeks on avaldada vastupanu survejõududele. Suure elastsuse tõttu võib säsituum tugevasti deformeeruda ja paigutuda ümber erinevates suundades /kummardumisel tahapoole, selgmisel sirutamisel ettepoole/ 3. Nimeta liigese põhiosad ehk tunnused (3), loetle liigesevõide ehk sünoovia funktsioonid (2-3) Liigese põhiosad on liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs. ? 4. Nimeta üheteljeliste liigeste põhitüübid (2), too kumbagi kohta üks näide ja märgi juurde tema liikumistelg Üheteljelise liigesed on plokk- /...
10% diabeetikutest)* · II tüübi ehk insuliinsõltumatu diabeet (u. 90 diabeetikutest)* Rakvere Ametikool · teised tüübid (nt. kõhunäärme kahjustusest põletiku tagajärjel) · rasedusaegne diabeet 3. Mis on insuliin? Insuliin on 51 aminohappest koosnev valk, mida toodavad kõhunäärme ß-rakud. Need rakud paiknevad saarekestena seedenõret tootva kõhunäärmekoe sees. Esmakirjeldaja järgi nimetatakse neid saarekesi Langerhansi saarekesteks. Kõige võimsamalt stimuleerib insuliini vabanemist glükoos (veresuhkur), mida saadakse toiduga ja organismisisese moodustumise teel (põhiliselt maksas). Insuliini kõige olulisemaks toimeks on glükoosi viimine rakkudesse, kus glükoosi kasutatakse energia tootmiseks. Normaalselt hoitakse veresuhkur tasemel 3,5-5,5 mmol/l. Rakvere Ametikool 4. Pärislikkus
Selline sümptomaatika on põhjustatud insuliinipuuduse ja kõrgenenud veresuhkru ning kaugelearenenud staadiumis ketokehade (rasvade lagunemise produktid) poolt. Kirjeldatud haiguspildi paremaks mõistmiseks vaatleme lähemalt insuliini teket ja rolli organismis. Insuliin Insuliin on 51 aminohappest koosnev valk, mida toodavad kõhunäärme ß-rakud. Need rakud paiknevad saarekestena seedenõret tootva kõhunäärmekoe sees. Esmakirjeldaja järgi nimetatakse neid saarekesi Langerhansi saarekesteks (joonis 1). Kõige võimsamalt stimuleerib insuliini vabanemist glükoos (veresuhkur), mida saadakse toiduga ja organismisisese moodustumise teel (põhiliselt maksas). Insuliini kõige olulisemaks toimeks on glükoosi viimine rakkudesse, kus glükoosi kasutatakse energia tootmiseks. Normaalselt hoitakse veresuhkur tasemel 3,5-5,5 mmol/l. Haigusmehhanismid I tüüpi diabeedi puhul on veresuhkru tõusu (hüperglükeemia) põhjuseks ß-rakkude
Phuketi loomaaed; Orhideeaed ja Tai küla, kus toimuvad elevantide, tai poksi ja klassikaliste tantsude etteasted; Thalang Rahvusmuuseum; 2 templit, mis väärivad külastamist - Wat Phra Nang Sang, Wat Phra Thong; Khao Phra Thaeo Looduspark; Naga pärlikasvandus, kus tutvustatakse lõunamere pärlite kasvatamist. Phuketil on võimalus mänigida heas korras olevatel golfiväljakutel. Golfiväljakuid on ka mõnedel teistel saartel. Phuketi ümbruses on palju väikeseid saari ja saarekesi, mis on puutumatu rannaga ja ilusa veealuse maailmaga- need on ideaalsed sukeldujatele ja snorgeldajatele. Neist tuntuimad on Phi Phi saar (seal on filmitud kultusfilm "Beach") ja nn. James Bondi saar, millel 1974 on filmitud bondi film "The Man With The Golden Gun". Phang-Nga Bay (laht) on kuulus oma kuni 350 m kõrguste lubjakivist kaljude ja kaljusaarte poolest ning sinna saab minna 1-päevastele laevareisidele. Similani saared need on kõik asustamata saarekesed ning ideaalseim koht
veresoontes. Tänapäeval on saanud selgeks, ei ainus viis vältida hilistüsistuste teket on hoida suhkruhaigete veresuhkur madalal tasemel. See on võimalik ainult sel juhul, kui haige ise aktiivselt osaleb raviprotsessis ja mõistab oma haiguse olemust. Insuliin on 51 aminohappest koosnev valk, mida toodavad kõhunäärme ß-rakud. Need rakud paiknevad saarekestena seedenõret tootva kõhunäärmekoe sees. Esma kirjeldaja järgi nimetatakse neid saarekesi Langerhansi saarekesteks. Kõige võimsamalt stimuleerib insuliini vabanemist glükoos (veresuhkur), mida saadakse toiduga ja organismisisese moodustumise teel. Insuliini kõige olulisemaks toimeks on glükoosi viimine rakkudesse, kus glükoosi kasutatakse energia tootmiseks. Normaalselt hoitakse veresuhkur tasemel 3,5-5,5 mmol/l. Insuliini avastuseni jõudsid 1921. a. Kanada Toronto Ülikooli teadlased Frederick Banting ja Charles Best
Ekskursiooni tüüp, toimumise aeg: puhkus, üks päev. Minimaalne osalejate arv: 18. Miks just minu pakett? Miks just minu pakutud reis? Sest see täidab kõiki teie pere tingimusi, on olemas ekskursioonid ja vaba aja tegevused. Tenerifel on ka koguaeg soe. Tenerifel on palju vaatamisväärsusi ja palju tegevusi, mille seast saavad kõik pereliikmed endale lemmiku valida. Tenerife on ise üks väike saar ning tema läheduses on väikeseid saarekesi veel rohkem, mida on ka võimalik külastada. Seda kõik saab selle paketiga teha. Lisaks kõigele saab ka mängida piljardit ja golfi. Hotell asub otse liivaranna kõrval, seega saab ka päevitada ja päikest nautida. Lastel on võimalik aega nautida just lastele mõeldud teemaparkited ning ka basseinides. Hotelli, mille valisin just teile on saanud väga head tagasisidet teistel klienditelt. Seega leian, et see on teie perele just parim pakett. Kõigele lisaks on pakett hetkel soodushinnaga.
Aasta keskmine tuulekiirus on 5-6 m/s. Sademeid on vähem kui mujal Eestis (564 mm/aastas). Pihtla vald asub Lääne-Eesti saarestiku maastikurajoonis. Valla territoorium asub pikkamisi lõunast põhja poole kerkival paelaval, millel levib võrdlemisi ebaühtlase kattena rühksavi ja selle peal liivakuhjatisi, kruusakünniseid ja seljandikke. Rannajoon on suhteliselt vähe liigestatud, suuremad lahed on Sutu, Kase ja Kasti lahed, suurim poolsaar on Vätta poolsaar. Laide ja saarekesi leidub Laidevahe looduskaitseala piirides valla idapiiril. Pinnakatteks on rannaalal moreen ja kruusad-liivad. Põhjavesi on rannaalal valdavalt keskmiselt või nõrgalt kaitstud. Vallas on kasutusel turbaraba ja mitu liivakarjääri. (Arengukava, 2011) 7 4. LOODUSKAITSE Pihtla vallas on kokku 26 looduskaitsealust objekti või elupaika. Nendest suurimad on Laidevahe ja Liiva-Putla looduskaitseala, Võrsna, Sutu lahe ja Tahula-Reo hoiualad ning
Alates ll-st 28° on valdav lähistroopiline kõrbe-, veelgi lõuna pool vahemereline ning Kesk-Tsiili lõunaosas lähistroopiline niiske kliima. Keskel, kus paiknevad suurimad linnad ja parimad põllumaad, on levinud vahemereline kliima ja taimestik. Kaugemal lõunas muutub kliima Tulemaale lähenedes jahedamaks ja märjemaks. Reloncavi lahest lõunapool on rannajoon liigestatud suure hulga saarte ja saarestikega. See osa riigist on lausa täis külvatud saarekesi, fjorde ja järvi. Keskmine temperatuur jaanuaris on 15°C ja juulis 7°C. Temperatuuri amplituud on keskmiselt 8° C. Aasta keskmine temperatuur on 11° C. Aastane sademete hulk on 300-400 mm. Vetevõrk Kõik jõed algavad Andidest, maa-ala kuju tõttu on jõed lühikesed,
ja eelkõige põllumajanduses. Läbi Vahemere kulgeb mitu tähtsat laevateed nafta ja põllumajanduse toodanguga, mis sõidavad idariikidest Lääne-Euroopasse ja seal varustavad toorainega tööstusettevõtteid. Mandrilavalt (Tuneesia ranniku lähedal, Aadria meres) ammutatakse naftat ja maagaasi. Vahemeri on turistide seal tuntud koht. Vahemere piirkond on maailma üks populaarsemaid turismipiirkondi. Vahemeri on täis ilusaid saari ja saarekesi. Eraldatud rannad, maalilised sadamad, rikkumatu rannajoon ja ajalooküllased linnad peibutavad igal aastal miljoneid turiste.Vahemere piirkond annab kolmandiku kogu maailma turismituludest. Massiturism on tänapäeval selles piirkonnas üks peamisi ökoloogilise kahju põhjustajaid. Osa kunagisi puutumatuid alasid on pöördumatult kahjustunud. 3 1. Üldine iseloomustus Vahemeri asub 30 ja 45 N ja 5 ja 36 E vahel
Kohata võib ka teise kaitsekategooriasse kuuluvaid liike nagu väikepistrikku ja sarvikpütti. Suurloomadest on paikseteks asukateks metskits, põder, halljänes, valgejänes, rebane, metssiga, suhteliselt arvukas on kobras. Kohata võib ka pruunkaru ja hunti. Raba ümbritsevad liivaseljandikel kasvavad männi enamusega palumetsad, kust leiab rohkesti metsamarju ja seeni. Rabas on hulgaliselt ilusa männiku või liigirikka salumetsaga kaetud soosaari ja saarekesi. Nendest suuremad on Pähnisaar ja Pikksaar. Väiksemad kannavad selliseid nimesid nagu: Väike Kaarnasaar, Saapasaar, Tõrvasaar, Kuivassaar, Liipsaar ja Lõhmussaar. (Meie koduvald, loodus, aeg, inimesed 2007: 14,15) Mille järgi on paik oma nime saanud? Siinkandis öeldi tiheda võsaga kõrgendiku kohta kund või kunnus. Kunagi ammu asunud ühele neist rabasaartest elama mees nimega Meeni ja nii saigi kogu raba nimeks Meenikund. (Põlvamaa maastikud 2005: 37)
võrsunud ja parema tuleviku poole suunav kunst. 3 LAPSEPÕLV Mart Saar sündis 28. septembril 1882. aastal Viljandimaal, Vastemõisa vallas. Ta sünnipaik asub Navesti jõe lõunakaldal laiuva Kuresoo Raba lähistel. Leht- ja okaspuumetsade tihnikud eraldavad raba soostunud ümbruse asustatud aladest. Sügaval metsade rüpes leidub üksikuid väikesi kõrgemaid ja kuivemaid "saarekesi". Juba nende hüüdnimedes- Soosaare, Teivassaare, Kivisaare, Rabasaare, Põldsaare, Rukkimasaare, Kaunissaare jt. on rahvas andnud ilmeka iseloomustuse ümbruse looduspildile. Ühel neist, nimelt Hüpassaarel, peaaegu ligipääsematul saarekesel, on Mart Saare sünnikodu. Hüpassaarde, metsade, soode ja rabade taha, kuhu ei kostnud naaberelamute juurest isegi koera haukumine oli umbes 1760-nda aasta paiku läinud metsavahiks helilooja vanavanaisa
(genoomse DNA restriktsioon Cfr42I (SacII) abil, fragmentide kloneerimine pBS SK+ plasmiidi, E.coli transformatsioon, rekombinantse klooni eraldamine, restriktsioon-analüüs, PCR, sekveneerimine, bioinformaatiline analüüs) Imetajate genoomides on mitmed geenid koondunud nn. CpG saarekestele (CpG islands). CpG saareke on vähemalt 200 bp pikkune DNA lõik, milles on dinukleotiidi GC sisaldus vähemalt 50 %. Tavaliselt leidub CpG saarekesi (eriti koduhoidja-)geenide transkriptisooni alguspunktides või nende lähedal. Mujal genoomi piirkondades on CpG dinukleotiidi vähe, sest sellise dinukleotiidi tsütosiin metüleeritakse (replikatsioonijärgselt aitab eristada värskelt sünteesitud DNA ahelat vanast ahelast). Ekspresseeruvate geenide promootorpiirkondi ei metüleerita. Metüleeritud tsütosiin allub kergesti spontaansele desamineerimisele, tekib tümiin (reparatsiooniensüüm tümiin-DNA-glükosülaas eemaldab
Rannikumaastike hulka kuulub ka kogu Saaremaa, mis pärast mandrijää taandumist jäi hiiglasliku Balti jääpaisjärve vete alla. Neli saart, kaks praeguse LääneSaaremaa kõrgustiku ja kaks Sõrve poolsaare kohal, kerkisid merest 10 300 aastat tagasi, mil Läänemere nõos kujunes Balti jääpaisjärvega võrreldes ahenenud Joldiameri . Aastatuhandete jooksul on saarte pindala pidevalt suurenenud ja need on kokku kasvanud. Samal ajal on merest kerkinud uusi saarekesi. Osa maismaast on aga Läänemere transgressiivsetel arenguetappidel üle ujutatud ning hiljem jälle maismaastunud. Kuigi kogu Saaremaa areng on seotud merega, eristub kitsas rannikuala, mis tänapäeval on merest rohkem mõjutatud ja mille eluolu on tihedalt merega seotud. See eripära on välja toodud ka August Tammekannu ja Kallio Kildema Saaremaa maastikulises liigestuses, kus eristatakse saare siseosa ja rannikumaad. "Meri ja rannajoon ning ranniku iseloom on Saaremaa ääreosis
Majandusruumid asusid soklikorrusel, teiste seas köök, kuivaineladu, veinikelder, kartser ja jahitrofeede tuba. Tählepanuväärne on see, et 20. saj alguses oli hoones juba veevärk ning elektrivalgus. [1;23] Härrastemaja tagaküljel asub avar palkon, mis juhatab otse maagilisse parki. Pargivärava tulbad on kujundatud pseudogooti motiividega petikute ja viiludega. Aias leidub aga maalilisi jõekäärusid ja saarekesi, mis on sildadega omavahel ühendatud. Kaugemal metsas on mõisnike matmispaik peahoonega sarnases laadis kujundatud kabeliga. [23] Joonis 5.5 Kolu mõis 13 JUUGEND Juugendstiil tekkis 19. saj lõpul Saksamaal reaktsioonina ajalooliste stiilide matkimise ja USA-s hoogustunud ehituse tööstusliku suuna vastu. Vastandiks sellele nn eklektikale püüti luua uut omapärast stiili
(genoomse DNA restriktsioon Cfr42I (SacII) abil, fragmentide kloneerimine pBS SK+ plasmiidi, E.coli transformatsioon, rekombinantse klooni eraldamine, restriktsioon-analüüs, PCR, sekveneerimine, bioinformaatiline analüüs) Imetajate genoomides on mitmed geenid koondunud nn. CpG saarekestele (CpG islands). CpG saareke on vähemalt 200 bp pikkune DNA lõik, milles on dinukleotiidi GC sisaldus vähemalt 50 %. Tavaliselt leidub CpG saarekesi (eriti koduhoidja-)geenide transkriptisooni alguspunktides või nende lähedal. Mujal genoomi piirkondades on CpG dinukleotiidi vähe, sest sellise dinukleotiidi tsütosiin metüleeritakse (replikatsioonijärgselt aitab eristada värskelt sünteesitud DNA ahelat vanast ahelast). Ekspresseeruvate geenide promootorpiirkondi ei metüleerita. Metüleeritud tsütosiin allub kergesti spontaansele desamineerimisele, tekib tümiin (reparatsiooniensüüm tümiin-DNA-glükosülaas eemaldab
testosteroon, mida valmistavad peamiselt munandite vaherakud. Testosteroon mõjutab seemnerakkude moodustamist munandites ja sekundaarsete sootunnuste ilmnemist. Tüümus e. harkeelund Asetseb rinnaõõnes rinnakupideme taga. Tal eristatakse 2 sagarat, mis on ühendatud sidekoe varal. Sagarad koosnevad sagarikest, milles leidub rohkesti lümfoidset kude ja epitelioidseid saarekesi. Lümfoidne kude, milles valmivad lümfotsüüdid, areneb lõplikult välja 5.eluaastaks. Näärme absoluutne mass suureneb suguküpsusperioodini (kaaludes sel ajal u. 35 g). Hiljem asendub näärmekude pikkamööda rasvkoega, täiskasvanuil säilivad üksikud väikesed näärmekoe alad. Viimase aja uuringud on näidanud harkelundi olulist osa organismi immuunsüsteemis ja mitmesugustes immuunreaktsioonides. Käbinääre e
testosteroon, mida valmistavad peamiselt munandite vaherakud. Testosteroon mõjutab seemnerakkude moodustamist munandites ja sekundaarsete sootunnuste ilmnemist. Tüümus e. harkeelund- Asetseb rinnaõõnes rinnakupideme taga. Tal eristatakse 2 sagarat, mis on ühendatud sidekoe varal. Sagarad koosnevad sagarikest, milles leidub 1 rohkesti lümfoidset kude ja epitelioidseid saarekesi. Lümfoidne kude, milles valmivad lümfotsüüdid, areneb lõplikult välja 5.eluaastaks. Näärme absoluutne mass suureneb suguküpsusperioodini (kaaludes sel ajal u. 35 g). Hiljem asendub näärmekude pikkamööda rasvkoega, täiskasvanuil säilivad üksikud väikesed näärmekoe alad. Viimase aja uuringud on näidanud harkelundi olulist osa organismi immuunsüsteemis ja mitmesugustes immuunreaktsioonides. Käbinääre- e. epifüüs on kujult kuusekäbi meenutav väikese odraterasuurune
7. Kilpnääre Kilpnääre areneb primaarse suuõõne ektodermaalse epiteeli väljasopistumise teel. Kilpnääre koosneb kiudsidekoeliste põrkade ehk trabeekulitega üksteisest eraldatud sagarikest, mille parenhüüm koosneb ühekihilise kuup- või silinderepiteeliga piiratud põiekestest - kilpnääre folliikulitest. Folliikulid on täidetud kilpnäärme kolloidiga. Folliikulite vahel paiknevad epiteelirakud kuuluvad kas folliikulite seinale või moodustavad interfolliikulaarseid saarekesi. Kilpnäärme folliikulite ümber on ka hulgaliselt verekapillaare. Elundit ümbritseb fibrooskihn. Kilpnääre on seotud organismi ainevahetusega. Kilpnäärme rakud produtseerivad türoksiini, trijoodtüroniini, mis stimuleerivad ainevahetust, tõstavad kehatemperatuuri ja närvisüsteemi erutatavust. Hormoonide üleproduktsioonil ilmnevad türeotoksikoosinähud, alaproduktsioonil kääbuskasv, vaimne alaareng. 8. Vall- ja niitpapilli ehituse võrdlus
suur osa Euroopa kergetööstusest, eriti jalatseid ja riidekaupu tootvad ettevõtted. Itaalias ja Kreekas asuvad paljud naftatöötlemisettevõtted. (21) 5.1. Itaalia Vabariik Pindala: 301200 km² Rahvaarv: 57 200 00 Pealinn: Rooma Riigikeel: itaalia keel Rahaühik: euro (23 lk 8) Itaalia riik Lõuna-Euroopas, Vahemere basseinis, hõlmab Apenniinide poolsaart, mis oma piirjoontelt meenutab saabast, Sitsiilia ja Sardiinia saari ja tervet rida vaikseimaid saarekesi. Põhja poolt piirneb Sveitsi ja Austriaga, idast Sloveeniaga ning kirdest Prantsusmaaga. Tema randu uhub 5 merd Aadria ja Joonia meri, Vahemeri, Türreeni ja Liguuria meri. (24) Itaalia on mägine ning sisemiselt aktiivne maa, sest asub maakoore liikuvate plokkida ehk laamade kohal. Sellega kaasneb aktiivne kurrutus, murrangud, maavärinad ja vulkanism . (7 lk 198;) 18
Saare tähtsamad eluetapid. 3 1. MART SAARE LAPSE- JA KOOLIPÕLV 1.1 Lapsepõlv Mart Saar sündis 28. septembril 1882. aastal Viljandimaal, Vastemõisa vallas. Ta sünnipaik asub Navesti jõe lõunakaldal laiuva Kuresoo Raba lähistel. Leht- ja okaspuumetsade tihnikud eraldavad raba soostunud ümbruse asustatud aladest. Sügaval metsade rüpes leidub üksikuid väikesi kõrgemaid ja kuivemaid "saarekesi". Juba nende hüüdnimedes- Soosaare, Teivassaare, Kivisaare, Rabasaare, Põldsaare, Rukkimasaare, Kaunissaare jt. on rahvas andnud ilmeka iseloomustuse ümbruse looduspildile. Ühel neist, nimelt Hüpassaarel, peaaegu ligipääsematul saarekesel, on Mart Saare sünnikodu. Hüpassaarde, metsade, soode ja rabade taha, kuhu ei kostnud naaberelamute juurest isegi koera haukumine oli umbes 1760-nda aasta paiku läinud metsavahiks helilooja vanavanaisa.
Norra rannik SKÄÄRRANNIK (SKÄÄR - kristalsete kivimitega kaljusaar) nt.Edela-Soome rannik DELTARANNIK - madal rannik, liigestatud paljude jõeharudega nt. Niiluse suue LIMAANRANNIK (LIMAAN - jõe suudmesse tekkinud merelaht, ESTUAARSUUE) Musta mere rannik, Amazonas LAGUUNRANNIK (LAGUUN - merelaht, mida eraldab merest SETTEVOOL e. MAASÄÄR) DALMAATSIA RANNIK - ranniku lähedal palju väikeseid madalaid saarekesi Aadria mere ääres RIARANNIK (RIA - mandrisse lõikunud laht, mida eraldavad üksteisest mäeahelikud, ja mis on tekkinud jõeorgude üleujutusel Pürenee poolsaare põhjaosa MERE KULUTAV TEGEVUS e. MURRUTUS e. ABRASIOON Rannik muutub sirgemaks e. õgvendub MURRUTUSKULBAS - rannajärsakus (pangas) olev õõs, selle kokkuvarisemisel võib kujuneda MURRUTUSTASANDIK MERE KUHJAV TEGEVUS e. AKUMULATSIOON Jõuline lainetus -> rannavallid
(Adrenaliini avastamisele oldi samas laboris lähedal oldud juba 1896.) Kuulus juhtum käesoleva peatüki kontekstis on Frederic Bantingu (1891-1941) ja Charles Besti (1899-1978) avastus, mille kohaselt pankrease toodetud insuliini puudumine põhjustab diabeeti. Selle avastuse eelmäng pärineb histoloogilisest traditsioonist 1869. aastal märkas Paul Langerhans (1847-1888) pankreases senitundmatute rakkude rühmi, nn Langerhansi 9 saarekesi.9 Langerhans ei osanud nende funktsiooni seletada (arvas, et tegemist lümfinäärmetega), selge aga sai, et pankreases esineb kahte tüüpi kudesid, teada oli sel organil esialgu aga vaid üks funktsioon, seedimisega seotu. 1889. aastal tehtud katsetes, milles Oscar Minkowski (1858-1931) ja Joseph v. Mering (1849-1908) uurisid pankrease seedefunktsioone, eemaldasid nad koeralt pankrease. Paari päeva pärast pani katseloomade
annaabi.ee 
