L. Koidula Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola Tegelased: Mäeotsa Peeter Pint, vana talunik Anne, tema naine Maie, tema tütar Jüts, poeg Erastu Enn Maie kosilane Männiku Märt noor mulk, Maie kosilane Kure Aadu, vallavalitsuse kasak Vallakirjutaja Esimene vaatus Enn tüütab Maiet ja ei lase tal tööd teha, Maie ütleb Ennule et ta ta rahule jätaks aga Enn ei jäta jonni. Lõpuks vihastab Maie nii väga et mainib Ennu puuduvat pöialt, sellega Ennu solvates, mispeale Enn ta rahule jätab. Pärast seda otsustabki Enn kätte maksta. kui ta kuuleb kedagi tulemas, siis ronib üles parsile peitu. Tuleb Maie Märdiga, jutustavad nagu tuvikesed, muretsevad mis siis saab kui Maie isa teda Märdile ei anna. Märt hellitab Maiet erinevate nimedega nt kanapojukene, tuikene, Maiekene, kullerkupuõis, sina mu lahke lilleke. Kui Märt on ära läinud ja Maie üksi, mõtleb ta valjusti kui halb kosilane Erastu
Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola Tegelased: Mäeotsa Peeter Pint vana talunik Anne tema naine Maie tema tütar Jüts tema poeg Erastu Enn Maie kosilane Männiku Märt noor mulk, Maie kosilane Kure Aadu vallavalitsuse kasak Altoja Hans Maie kosilane Viiraku Viidu Maie kosilane ESIMENE VAATUS 1. Enn avaldab Maiele armastust, kuid neiu tõrjub ta eemale. Kuid Enn ei jäta Maiet rahule ja üritab teda ikka veenda oma armastuses ja headuses. Ennu miinuseks on aga see, et tal puudub pöial, mille Enn puid raiudes õnnetuse kombel otsast oli raiund. See puuduv pöial aga muudab Ennu Maie silmis täielikuks tühjuseks ja Maie keeldub Ennuga isegi sõpradeks jäämisest. 2. Enn jääb üksi mõtlema, kuidas Maie võis talle midagi sellist öelda. Enn on nii raevunud et mõtleb plaani, kuidas saada Maie endale. Siis näeb ta aga aknast Männiku Märti Maiega tulemas ja peidab ennast parsile. 3
Säärane mulk ehk Sada Vakka tangusoola Autor: Lydia Koidula Tegelased: Mäeotsa Peeter Pint, Anne, Maie, Jüts, Erastu Enn, Männiku Märt, Kure Aadu, Enn on alati Maiel taga käinud ja tahtnud Maiet endale, aga Maie ei tahtnud temaga isegi sõber olla. Enn olnud liisuvõtmise ajal puid raiunud ja langenud kaela, nüüd on ta pöidlast ilma. Maie tahab meest, kellel oleks kõik sõrmed alles. Maie läks õue, Enn jäi üksi tuppa. Ta oli Maie peale pisut solvunud, et nüüd kuulis, mida Maie temast arvab. Hetke pärast nägi ta eemal tulemas Maiet ja Märti. Ta jooksis ruttu parsile ehk ülesse talade peale. Sisse tulles valdas Maiet heaolu, et Enn oli ära läinud, ta ei teadnud, et Enn oli tegelikult talade peal. Nad rääkisid Märdiga Ennust, kuidas ta teistest taga räägib, käitumistest, valetamistest, pugemistest. Nad loodavad, et Peeter Maie enda isa, saab sellest
Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola Kokkuvõte Tegelased: Mäeotsa Peeter Pint - vana talunik Anne Peetri naine Maie Peetri ja Maie tütar Jüts Peetri ja Maie poeg Erastu Enn Maie kosilane Männiku Märt noor mulk, Maie kosilane Kure Aadu vallavalitsuse kasak Valla kirjutaja Maie ja Enn tulid õuest tuppa. Enn ainult rääkis Maiega ega jätnud teda kosimise jutuga rahule. Enn ainult rääkis ,, Tule mulle naiseks". Maie aga selle peale: ,, Enne hüppan ojja kui sinule naiseks tulen ,,. Enn ei saanud üldse Maie aru miks ta niimoodi temaga räägib ,varem oli ta poole normaalsem. Enn aga oli jõukas mees. Te sai mis tema tahtis. Et Enn jätaks Maie rahule, sõimas Maie ta näo täis ning läks uksest välja. Enn jäi üksi tuppa ning mõtiskles
Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola Lydia Koidula Tegelased: Mäeotsa Peeter Pint vana talunik, Anne tema naine, Maie nende tütar, Jüts nende poeg, Erastu Enn ja Männiku Märt (noor mulk) Maie kosilased, Kure Aadu vallavalitsuse kasak Enn tahab Maiega abielluda. Enn on kiuslik, kaval, punaste juustega, ta on endal pöidla maha raiunud, et sõjaväest pääseda. Maie ei taha Ennuga abielluda, ta tahab Märti. Märt on tark, pikka kasvu, heasüdamlik ja ka veidike jõukas mees, aga mulk. Maie isa Peeter mulke ei salli, sest mulgid ostsid nende talu ära ja ajasid nad välja. Enn ütleb Peetrile, et linnas makstakse püti tangu eest 8 rubla ja 20 kopikat, ta olevat seda Postimehes näinud. Tegelikult on seal pütt tangusoola 8 rubla ja 20 kopikat, aga tangu järel soola asemel on ainult 2 täppi ja Peeter ei tea, et need tähendavad soola.
Talu teine oluline ruum oli rehealune, mis paiknes rehetoa otsas. Rehealuses peksti ja puhastati sügiseti vilja. 19. sajandi keskpaigani hoiti seal talviti loomi, suviti aga vankreid ja põllutööriistu. Rehealust lahutas rehetoast uks, mille kaudu ka suits ahjukütmise ajal välja lasti. 6 TEGELASED Mäeotsa Peeter Pint – vana talunik Anne – tema naine Maie – tema tütar Jüts – tema poeg Erastu Enn – Maie kosilane Männiku Märt, noor mulk – Maie kosilane Kure Aadu – vallavalitsuse kasak Vallakirjutaja Ees paremat kätt PARS, mille kõrval KARTSAS. Veel enam ettepoole paar uusi pastlaid varna otsas. Pahemal pool põrandal laud-pingid või toolid toas. Muidu talutoa riistad ja ruum. 7 ESIMENE VAATUS -1- Maie. Enn (õuest tulles) MAIE: Jäta mind rahule, Enn, mul pole aega! Kui eit kuuleb-näeb, et töö on tegemata? Ma olen
Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola Lydia Koidula Raamatu peategelased olid: Mäeotsa Peeter Pint, tema naine Anne, tütar Maie, poeg Jüts, Maie kosilased Erastu Enn ja Männiku Märt ning vallavalitsuse kasak Kure Aadu. Raamat rääkis Maiest, keda külastasid mitmed kosilased. Potensiaalseim kosilane Maie ja tema ema Anne arvates oli Märt. Märt oli noor mulk. Peeter müüs kunagi oma Aluste renditalu rikkale mulgi härrale sellepärast Peetrile Märt ei meeldinud. Seega teine kosilane Erastu Enn oli potensiaalseim isa silmis Maiele. Maie aga ei võinud silmaotsas Ennu kannatada. Enn oli küll jõukas mees ja ta isa oli valla-ametis. Külajuttude järgi oli ta oma sõrme kaotanud liisuvõtmise ajal, mida Maie valeks pidas. Peale selle oli Enn üks suur uhkeldis ja kavalpea. See aga tekitas Maies pahameelt. Enn sai teada Maie ja Märdi
Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola Lydia Koidula Selles raamatus olid tegelasteks: Mäeotsa Peeter Pint, Anne, Maie, Jüts, erastu Enn, kure Aadu ja männiku Märt See raamat rääkis noorest neiust kelle juures käis kaks kosilast. Ühte kosilast, kellel nimeks Enn, ta ei talunud kuid teist kosilast, Märti, ta armastas. Mõlemad noormehed olid jõukad, kuid Enn oli isekas ning tal puudus üks pöial, Märt aga viisakas ja lugupidav. Maie ema Annele meeldis Märt. Ennu ta aga vihkas, kuna too oli Annet solvanud. Maie isale, Peetrile, aga meeldis jällegi Enn ning Märti ta ei sallinud,
,, SÄÄRANE MULK ehk sada vakka tangusoola" Oleks siiski hea , kui oled raamatu enne läbi lugenud , sest see on lühi kokkuvõtte ja tehtud lugemiskontrolli alusel. Tegelased: 1) Enn Pealetükkiv ja ebameeldiv mees. Ajas Maiele ligi , aga Maie mitte ei tahtnud teda. Enn meeldis algul väga Maie isale ,Peetrile. Enn ei meeldinud kellelegi peale Peetri.Teisi Enn koguaeg mõnitas ja solvas. Pealegi sundis Enn Maiet vägisi enda juurde tulema , Maiele see ei meeldinud. Enn oli salakaval ja kahepalgeline ,kasutas inimesi igal võimalusel ära. 2)Maie Peetri ja Anne tütar. Ta armastas väga Märti , kuigi isa tahtis , et ta Ennule läheks. Ennu aga Maie ei sallinud. Maie oli armas ja hea , proovis teha kõik , et Ennu käest pääseda ja Märdi juurde saada. 3)Märt Ta oli mulk
Teose analüüs Lugesin Lydia Koidula poolt kirjutatud raamatut ,,Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola,,. Tegevus selles raamatus toimub 19. sajandil Eesti taludes. Põhiline sündmustik leiab aset Mäeotsa talus, osaliselt kaasatakse ka teisi talusid ja paiku. Tegevus toimub ühe talutüdruku Maie ümber, kellel käiakse kosjas. Mäeotsa Peeter, Maie isa, tahab Maiet Erastu Ennule sunniviisiliselt mehele panna, aga Maiele Enn ei meeldi. Maie tahaks mehele minna hoopis Männiku Märdile, mulgile kes sealkandis renditalu ära ostis. Peetrile mulk ei meeldi ja teeb kõik, et Maie ikka Ennu võtaks. On veel teisigi kosilasi, kes kõik Maiet tahavad, sest ta olevat oma küla kõige ilusam neiu. Maie ja Märt üritavad välja mõelda varianti kuidas kokku saada ja Ennust lahti saaks. Lõpuks laheneb kõik hästi, kuna Märt on tark ja talle tuli ideaalne idee. Ta oli nõus tangu ostma, mis Mäeotsa Peetrile väga meeldis
Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola. Säärane mulk" kajastab rida ajale iseloomulikke probleeme; rikaste mulkide ja vaeste tartumaalaste vaenu, hariduse vajalikkust, päriskohaotsimist, sõjaväest kõrvalehoidmist, sundabielu. Rikas mulk ostis ära tartumaalase Peeter Pindi renditalu, Mäeotsa Peeter vihkab nüüd seepärast kõiki mulke. Erastu perepojast Ennust arvab külarahvas, et ta vigastas meelega oma paremat kätt, et sõjaväeteenistusest pääseda. Enn on Maiet mitu korda tagajärjetult kosinud, kuid võitnud ainult neiu isa poolehoiu. Maie südame on aga võitnud naabertalu rentnik, mulk Männiku Märt. Enn teeb järjekordse katse Maie südant võita, kuid Maie vastuseks on kindel EI, tema põhjenduseks on see et Ennu käevigastus pole tegelikult õnnetusjuhtum. Nüüd valmistatakse ette Märdi
Jaanika Märdimäe 11a.klass Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola · Näidend Säärane mulk toimus 19. sajandil talus. · Pegelasteks olid: Männiku Märti, Maie, Anne, Erastu Enn, Peeter Pint, Kure Aadu · Säärases mulgis räägib ühest rikast mulgist, kes ostis ära Peeter Pindi renditalu. Mäeotsa Peeter vihkab nüüd kõiki mulke. Enn on Maiet mitu korda tagajärjetult kosinud, kuid Maie südame on aga võitnud naabertalu rentnik, mulk Männiku Märt. Ennul on kindel soov Maie süda võita. Maie vastuseks on aga kindel EI, sest Ennu käevigastus pole tegelikult õnnetusjuhtum. Ennul on aga kindel otsus Maie,
Enn tahab Maie naiseks võtta (meelitab teda siidirätikuga, mis maksab 50 rubla), aga Maiele Enn ei meeldi. Maie ütleb selle Ennule otse välja, et keegi taha teda, sest tal on üks pöial puudu. Märt tahab ka Maie naiseks võtta, see ei meeldi jällegi Peetrile, sest Märt on mulk. Kõigile teistele aga Märt meeldib. Peetrile meeldiks, kui Maie Ennule naiseks läheks. Kõik hakkavad Peetrile rääkima, et Märt on tore, kena ja viisakas mees ja see pole tema süü, et ta mulk on. Peeter loeb ,,Postimehest", et püti tangu eest küsitakse 8 rubla ja 20 kopikat. Enn tahab Peetri isaga teha tehingut millest mõlemad kasu saavad. Enn ja Peeter teevad lepingu, kus kirjas, et kui Enn annab Peetrile 50 vakka otra, siis Enn saab Peetri väimeheks. Peeter aga ei tea, et 8 rubla ja 20 kopikat ei küsita mitte püti odratangu, vaid tangusoola eest. Maie ei taha Ennule naiseks minna. Nad mõtlevad Märdiga välja plaani, kuidas Peeter ümber veenda
läbikäimine aitas kaasa ühise kirjakeele võidulepääsule. Hakkas arenema eesti rahvuslik kultuur, tekkisid eesti kirjandus, kunst, teater, muusika ja koolid. Algas rahvuslik liikumine, mida tuntakse ärkamisajana.. Teose probleemistik "Säärane mulk" kajastab rida ajale iseloomulikke probleeme; rikaste mulkide ja vaeste tartumaalaste vaenu, hariduse vajalikkust, päriskohaotsimist, sõjaväest kõrvalehoidmist, sundabielu. Teose ülesehitus on järgmine: Rikas mulk ostis ära tartumaalase Peeter Pindi renditalu, Mäeotsa Peeter vihkab nüüd seepärast kõiki mulke. Erastu perepojast Ennust arvab külarahvas, et ta vigastas meelega oma paremat kätt, et sõjaväeteenistusest pääseda. Enn on Maiet mitu korda tagajärjetult kosinud, kuid võitnud ainult neiu isa poolehoiu. Maie südame on aga võitnud naabertalu rentnik, mulk Männiku Märt. Enn teeb järjekordse katse Maie südant võita, kuid Maie vastuseks on kindel EI, tema
võidulepääsule. Hakkas arenema eesti rahvuslik kultuur, tekkisid eesti kirjandus, kunst, teater, muusika ja koolid. Algas rahvuslik liikumine, mida tuntakse ärkamisajana.. Teose probleemistik "Säärane mulk" kajastab rida ajale iseloomulikke probleeme; rikaste mulkide ja vaeste tartumaalaste vaenu, hariduse vajalikkust, päriskohaotsimist, sõjaväest kõrvalehoidmist, sundabielu. Teose ülesehitus on järgmine: Rikas mulk ostis ära tartumaalase Peeter Pindi renditalu, Mäeotsa Peeter vihkab nüüd seepärast kõiki mulke. Erastu perepojast Ennust arvab külarahvas, et ta vigastas meelega oma paremat kätt, et sõjaväeteenistusest pääseda. Enn on Maiet mitu korda tagajärjetult kosinud, kuid võitnud ainult neiu isa poolehoiu. Maie südame on aga võitnud naabertalu rentnik, mulk Männiku Märt. Enn teeb järjekordse katse Maie südant võita, kuid Maie vastuseks on kindel EI, tema põhjenduseks on see
(Sel ajal oli Eestis ärkamisaeg (1850-1885).) Koidula on kirjutanud palju isamaaluulet, millega ta suutis teha eestlastele isamaa mõiste tajutavaks. Üks tuntumaid isamaalisi laule on ,,Mu isamaa on minu arm" , mida esitati ka Eesti esimesel üldlaulupeol 1869. aastal Tartus. Koidula on ka eesti algupärase näitekirjanduse ja eesti teatri alusepanija. Selles referaadis teengi kokkuvõtte Koidula parimast näidendist ,,Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola", 1872. Elulugu Lydia Koidula (kodaniku nimega Lydia Emilie Florentine Jannsen, 1873. aastast Michelson) oli luuletaja, näite- ja jutukirjanik. Sündinud Vändras Johann Voldemar Jannseni esimese lapsena; 1850 asus perekond Pärnu Ülejõele. Sai algõpetust kodus isa juhatusel, õppis 1854-1861 Pärnu kõrgemas tütarlaste koolis. ,,Perno postimehe" toimetajana tõmbas isa Johann vähehaaval ka tütre abilisena ajalehetöösse algul
(Sel ajal oli Eestis ärkamisaeg (1850- 1885).) Koidula on kirjutanud palju isamaaluulet, millega ta suutis teha eestlastele isamaa mõiste tajutavaks. Üks tuntumaid isamaalisi laule on ,,Mu isamaa on minu arm" , mida esitati ka Eesti esimesel üldlaulupeol 1869. aastal Tartus. Koidula on ka eesti algupärase näitekirjanduse ja eesti teatri alusepanija. Selles referaadis teengi kokkuvõtte Koidula parimast näidendist ,,Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola", 1872. Elulugu Lydia Koidula (kodaniku nimega Lydia Emilie Florentine Jannsen, 1873. aastast Michelson) oli luuletaja, näite- ja jutukirjanik. Sündinud Vändras Johann Voldemar Jannseni esimese lapsena; 1850 asus perekond Pärnu Ülejõele. Sai algõpetust kodus isa juhatusel, õppis 1854-1861 Pärnu kõrgemas tütarlaste koolis. ,,Perno postimehe"
taevasse. "Faust" on lugu taltsutamatust uudishimust ja kustumatust teadmisjanust, millest ei tulenenud mitte ühtki ideaalset perspektiivi loomingulisest rahuldamatusest, millele tuuakse ohvriks kõik inimlikud tabud, süüta lapsed, usaldavad neitsid ja abitud vanainimesed. L.Koidula ,,Säärane mulk ehk Sada Rikas mulk ostis ära tartumaalase Peeter Pindi renditalu, Mäeotsa Peeter vihkab nüüd seepärast kõiki mulke. vakka tangusoola" Erastu perepojast Ennust arvab külarahvas, et ta vigastas meelega oma paremat kätt, et sõjaväeteenistusest pääseda. Enn on Maiet mitu korda tagajärjetult kosinud, kuid võitnud ainult neiu isa poolehoiu. Maie südame on aga võitnud naabertalu rentnik, mulk Männiku Märt
ära et Nora on võlakirja võltsind, ta võltsis oma isa alkirja ja kui Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" Krogstad selle paberi kohtule esitab siis mõistetakse Nora seaduse järgi süüdi. Kui Nora Helmerit veenda püüab et ei laseks teda lahti mures, Maie aga ahastab ja palub emalt abi. Märt ja Kure Aadu siis Helmer laseb ta ikkagi lahti. Noral ja Helmeril hakkab maskipidu tulevad kosja. Nüüd toimub teoses pööre: Märt leiab nõu, kuidas ja Nora palub et samal ajal kui nad peal on Linde veenaks Krogstadi edasi tegutseda. Ennu nõuab: kas Maiega kirikuõpetaja juurde või ümber ja nõuaks kirja tagasi postkastist ilma et Helmer seda Peetrilt kohe 125 rubla kätte. Nüüd saabub lõpplahendus: Märt lugenud olesk
Mikumärdi talu õu. Majast tuleb Mimm Soekarask (Maimu Pajusaar), istub laua äärde einetama. Tuleb tema tütar Silvia (Merike Tatsi), paneb käteräti aiale kuivama. Mimm muretseb kehva majandusliku olukorra pärast. majast tuleb Mikumärdi teenija Maie (Eha Kard), tühi kandik käes, hakkab lauda koristama, räägib Mimmile ja Silviale peremehe linnas käimisest üle hoovi tuleb aluspükstes, kaabu silmini Juhan (Elmar Trink), ümbrusele tähelepanu pööramata, ronib lakka magama. Maie räägib maailma asjadest Mimmile ja Silviale, kes teda narritavad. solvunud Maie tormab minema, Mimm ja Silvia naeravad jalgrattal saabub talumajanduse nõuandja Aadam Seeliohw (Jaak Hein), tutvumine Mimmi ja Silviaga, teenija Emsi (Juta Tints) viib laualt nõud ära. Mimm huvitub talumajanduses. Lahkuvad koos Mikumärdile tuleb pops Jüri Tomusk (Arvi Hallik), vaatab lahkuvale seltskonnale järele, läheb kempsu
neile ainult parimat. Ent Mareti puhul ta end tagasi ei hoidnud. Liisu oleks võinud ka olla üks ematüüpidest, kes jagas oma elutarkust ja andis noortele nõu. Tema arvamus oli, et olgu mees kes teab kui hea, teda ikka tüki paremaks teeb naine ja seda rääkis ta oma kogemuste põhjal. ........................................................................................................... 16 2.1.3 Säärane mulk ehk sada vakku tangusoola................................................................16 Peretütar Maie on kaunis, haritud, pisut edev ja tundetuhinaline neiu. Nii kindel oma armastuses, et enne hüppaks jõkke, kui läheb vastumeelsele mehele. Aga seekordki on õnne üle otsustajaks isa, kes algul tütre heaolust teps mitte ei hooli. Minu arvates on tema olukord väga sarnane ,,Saaremaa onupojas'' oleva Miinaga, kes pidi ka abielluma
ees ja tal tuli meelde, mis Ann talle eile kirikus rääkinud oli. Et Ann sai vallavanema tütre Mariga kokku ja tema oli küsinud, et kust Miina Turuvere Taavetit, nende kihelkonna rauasepa poega tundvat. Et Taavet oli Kaarli juures Miina kohta pärinud. Miina mõtles, et kes see Taavet on ja, lootis, et ta on äkki see noormees sealt kirikust. Pühapäeva pärastlõunal istus Miina üleval pööningul ja mõtles. Järsku kuulis ta, et keegi otse akna all vilistab, seal seisis Kadaka Jüts, Hinnu sõber. Hinn astus uksest välja ja Jüts kutsus teda täna õhtul varemete juurde, kuid Hinn ei tahtnud minna. Sest Riinu oli talle juba niigi öelnud nende õhtuste väljas käimiste kohta ja Miina niigi põlgab teda. Jüts sai aru, et sealt Hinnu paha tuju tuligi. Jüts rääkis, et täna sõitvat rauasepa poeg Taavet läbi metsa, koos suurel hulgal rahaga. Hinn ei tahtnud üldse kaasa minna. Kuid kui Jüts
Kauka jumal Esimene vaatus 1. Räätsa talus aias Leena koristab. Anu ei talu, et perenaine koristab ja keelab tal. Leena koristab edasi ja võtab veel rohkem tööd endapeale. Anu läheb emale külla. Leena tahab seltsi. Piima vaja läbi ajada... leena ei taha, et ta läheks. Unistatakse Leena ja peremehe pulmast. Leena on nii usin, et Anu on kade ta üle. Anu tõotab, et on alati kohal, kui perenaine teda vajab. Kuuleb Märti(peremeest) tulemas ja paneb ajama. 2. Märdil on igav, enam viiulit ka ei taha mängida. Märt plaanib põldu vaatama minna aga Leena ei soovi, et neid kahekesi koos nähtaks. Tekib tüli. Märt mainis, et Leena tegi tast inimese aga nüüd ei tegele temaga. Leena ei taha Märdiga midagi enamat. Anu saabub. 3. Kanga kastmine. Anu ei lähe kuskile, kuigi Märt tahab teda ära ajada. Anu vihjab, et peremees tahab Leenat ja slp ta ongi siin. Leena ei usalda kedagi. Märt armastab teda
tema sõna midagi ei maksa. Kolmas vaatus Anu tuleb Mogri tallu, et teatada enda lahkumisest Räätsa talu teenistusest. Küsib Mogri-Märdilt, et kui too ei taha talle talu laenata siis andku ta raha tagasi mis ta hoiule oli toonud. Mogri Märt annab talle vaid väärtpaberit kuid Anu ei soovi seda. Märt saab vihaseks ja viskab vägivaltselt Anu välja, Anu vannub kohtusse minna. Järgmisena sekkub Marjapuu kes nõuab uue taluhoone ehitajate raha 50 rubla neile ja 10 endale. Siseneb kaupmees Pärn ja surub Marjapuu kätt ning teretab Vana-Märti sugulasena kes eirab öeldes, et kõik võõrad kes lävetlt üleastuvad on sugulased tal. Pärt märkab, et Vana-Märdil raha lugemine ees ja läheb ajab juttu perenaisega kuni olukord klaaritud on. Märt käsib Miili väljatulla, et kirjutada uuest raha ülekandest, siis teretab ta džentelmeni moodi Miilit Vana-Märt ärritub ja tahab teada miks Pärt tegelt siin on
Tammiste Miinast. Miina oli kohtunud Turuvere Taavetit, Miina ise nime ei teadnud. Ann jutustas Miinale jutu käte. Miina ei saa enad mõtteid Taavetilt ja ei tea mida teha, tal ei lähe meelest üks lause mida Taavet ütles sind ma ometi elades ära ei unusta. Miina vaatas üle põldude aasade, istus kaevu ääres, vaatas läbi luugiaugu sinist taevast ja tasane pisar hiilgas sõstrakarva silmis. Õues akna all keegi vilistas Miina kohkus, Miina vaatas kes see on ja see oli Hinnu sõber Kadaka Jüts. Hinnu vilistab, et ta veskis, siis Jüts küsib kas nad isekeskis ja Hinnu arvas et jah. Tegelikult Miina kuulas, Jüts küsis ka Hinnu täna varemetesse ka et head saaki oodata. Hinnu otsustas et ei lähe. Ja rääkis Jütsile mis tal viga. Õhtul pidi Taavet Miina juurde tulema, suure rahakotiga, ja Jõtsil on plaan see ära varastada ja poiss ära nülida. Jüts ei ole nõus ona sõbraga kahekesi minema, sest neil võib abi vaja minna, ning ütleb Hinnule et ta peab ka tulema
Ta mõistis väga hästi, et vana kolhoosikord kestma ei jää, kuid nägi kogu protsessis ,,vanasse kaevu sülitamist enne kui uus on valmis". 14. septembril 1996 oli raadios (ERR) eetris Toivo Maki intervjuu temaga, kus ta sellest kõigest räägib. Uno Antonil oli 2 poega ja tütar, ühe poja poolt 3 lapselast ja tütre pool 2 lapselast. Uno Antoni teenetemärgid. Erakogu 2. Abikaasa, lapsed ja lapselapsed Uno Antonist 2.1. Abikaasa Maie Anton Olime abielus pea 42 aastat (augustis 2012 oleks saanud 42). Abiellusime EPA koolis ( pragune Eesti Maaülikool ) õppimise ajal 1970. aastal, tööle suunati meid Vambola kolhoosi. Uno oli väga kohusetundlik ja töökas, tööpäevad olid pikad, koju jõudis ta alles hilisõhtul, mina natuke varem. Kuna meil oli ahiküttega korter ja ka vesi tuli ämbriga tuua kaevust, hoolitses ta ikka, et puid oleks toas ja ämbrid täis.
peksta kui tahan. Täna jumalat, et seekord nii kerge nuhtlusega pääsed. Nende sõnadega lahkus komtuur, andis sulastele ärakaranud vangid üles otsida ja läks ise lossi tagasi. Villu aga viskas haamri niisuguse jõuga maha, et vars raksudes otsast tuli. Ta jooksis metsa, langes kummuli lume sisse ja nuttis. Järgmistel päevadel ei võtnud Villu tööd kättegi, vaid hulkus mööda külasid ringi ja sosistas peremeestega. Ühel õhtul koju tulles leidis ta oma majast Maie, ta ütles , et Priidu on vangis, Üleeile õhtul tuli ta ratsahobuse seljas koju, rääkis , et oli hobuse ühe sõbra käest laenanud, nii ta siis söötis ja silitas teda. Õde oli siis venna käest küsinud, et mis jutt see on , Priidu rääkis talle, et rüütlid ajasid teda kelmustüki pärast taga, aga kätte ei saanud. Eile sõitis ta hobuse seljas metsa, tagasi tulles aga hobune puudus, ta oli enda päästmiseks hobusel minna lasknud ja ise puu otsa roninud
Inge oli ka omamoodi kaval neiu, merel olles lõi laine paadi kõikuma ja Inge kasutas seda olukorda ära, et Peetrilt esimene kallistus saada, poisile jättis mulje nagu oleks lainetus Inge ta sülle visanud ent tegelikult viskus Inge meelega ta käte vahele. Peeter aga pidas Inge kiindumust ja soovi ta kätt hoida tänulikkustundeks pääsemise pärast. Paadi järgmine reisija oli vanake Nänu Vare, kes jättis rannale maha enda pere ja paati võttis kaasa enda nuku Maie. Ta oli paadis ainus rõõmsameelne inimene, kes oli ülimalt rõõmus pääsemise üle. Paadis oli ka Anni Maide, kelle mees, Eduard Maide, oli kangelasena võideldes surnud. Eluajal töölt koju tulles võttis ta viina ja rääkis poegadele põnevaid lugusid. Ühel korral avastas poeg Eero viinapudeli tühjana ja pani sinna vett, et isa jooks seda viina pähe ja siiski jutte räägiks. Paraku sai isa aru, sai vihaseks ning hakkas lapsi rihmaga nüpeldama
perenaine olid surnud, kuulis poolpime vanaema öösel väljas huntide ulgumist. Margus haaras püssi ja läks välja ning lasi. Kuuli sai aga hoopis Tiina. Margus oli enese peale nii vihane, ta oli oma enda eluarmastuse hundi pähe maha lasknud. Niipalju õnnetust vaid seetõttu, et Margusel ja Tiinal ei lubatud nooruses õnnelikud olla ning abielluda. Kitzbergi teine tähtis näidend "Kauka jumal" jutustab Mogri Märdi raha ahnusest. Selle loo tegelasteks on Mogri Märt, Mari (Märdi naine), noor Märt (Märdi poeg), Miili (Märdi tütar), Mäidu (Miili viie-aastane poeg), Masa Ants, Leena (Antsu tütar, abiellus noore Märdiga), Peeter Pärn (abiellus Miiliga, Mäidu isa), Anu, Marjapuu, Urjadnik. Lugu räägib taaskord peamiselt sellest, kuidas vana Märt oma laste tulevasi valib. Tema ei tee seda vere või nahavärvi järgi, vaid vanemate rahakoti paksust või kaasavara arvestades. Mogri Märt
osalauseteks. Osalausete ühendamise viisi järgi jagunevad liitlaused rindlauseiks ja põimlauseiks. RINDLAUSE koosneb kõrvuti ühendatud samaväärseist osalauseist. Rindlause osalaused on rinnastusseoses ja võrdväärsed. Rindlauset saab lahutada iseseisvaiks lihtlauseiks, ilma et terviku tähendus oluliselt muutuks. Mets mühiseb ja kägu kukub. Vahel on öeldis korduse vältimiseks ühest osalausest välja jäetud, kuid on siiski juurdemõeldav: Maie mängis Marega malet, Ants Augustiga ,,Aliast". Nagu koondlauses ei panda ka rindlauses sidesõnade ja, ning, ega ja või ette koma: Peeter jäi vist magama või on kohtumise unustanud. Vastandavate sidesõnade aga, kuid, ent, vaid ette pannakse koma: Rebane oli kaval küll, kuid Jänku-onu ta kätte ei saanud. Emil ei läinud isa juurde, vaid põgenes värkstuppa. Kui sidesõna osalausete vahel pole, kasutatakse nende ühendamiseks tavaliselt koma:
absurdsust. Romaan peegeldab siiski veendumust, et mõlemal pool piiri leidub tundlikke hingi, kes otsivad üksteist, kuid nende teel tuleb ette enese ja teiste loodud takistusi. 3 3. TEOSE PÕHISÜNDMUSED, TEGELASED Teose alguses esitletakse oma saatusega rahulolevaid tegelasi. Peategelane Taavi Valk on kohanenud, heal järjel insener, tema isa Arnold aga kannab oma kodumaa kaotuse hirmusid endaga kaasas. Arnold on oma tütre Maie tütrega Piaga kodus, ent ootamatult hakkab tööle sireen, mis väljendab ohtu ning tuleb evakueerida. Paanikas Arnold põgeneb tütretütrega keldrisse varju. Arnoldile meenuvad seigad sõja-ajast, mil ta oli kaotanud oma parima sõbra. Mõne aja pärast sireen lakkab ning trepist üles minnes ootab ukse taga Arnoldi poeg Taavi. Taavi vaid naerab nende üle, sest ei mõista isa hirmu sõjasündmuste ees. Olukord laabub õnnelikult, sest sireeni käivitumine oli eksitus.
Kirikuõpetaja kooli kontrollimise protokollis on öeldud: "Abikoguduse kihelkonnakooli maja seisund oli vilets. Kooli peetakse taluperes. Koolmeistriks on Johann Thomsen, 58 aastat vana. Laste kooliskäimine on korratu. Kontrolli ajal oli kohal ainult kolm last." 1834-1836 a. tegutsesid Kõpus Rästiku külakool Peeter Rüteli ja köstrikool Gustav Glüki juhtimisel. Nende õppeasutuste sulgemise järel avati Taki vallakool. Esimeseks õpetajaks oli Märt Rosental. 1872. aastal avati Kõpu luteriusu kihelkonnakool (II astme algkool). Esimeseks õpetajaks H. Tammist. Õpilasi oli 20 ringis. 1885. aastal asutati Kõpu mõisa kool Supsis (1885-1921). Esimene õpetaja oli Jaan Terrien. Suure-Kõpu 6 - klassiline algkool moodustati Kõpu kihelkonna kooli ja Supsi kooli ühendamise läbi 1921 aasta novembris. Kõpu vald koos Viljandi Maakonnavalitsusega ostis kooli tarvis Suure-Kõpu mõisa peaelumaja (herrastemaja), mis juba mõisa
MARGUS, 14-aastane valgetverd poiss, paklane hame, kurgu all vaskprees, kitsad (Halliste) keerdkaltsad, paljad jalad, - kepsleb niisama. Temal on ametiks peergu kohendada ja vaadata, et see hästi põleks. MANN (veerib). Mi-e me, i-e je, meie ri-i-si ris, ti-i ti, risti, u-si us, si-o so, usso... PERENAINE (parandab). Usu! MANN. Usu! Vi-i-si, vis... MARGUS (parandab). Viis! MANN. Jaa, sina oskad peast! MARGUS. Oskan jah, sina pead ka. Katsu, kui Kukese Märt tuleb käsuga: Tammaru Mann kirikhärra ette lugema, ja sina ei oska! MANN (mõeldes, siis ruttu). Mina ei lähe! MARGUS. Kuhu sa pääsed! MANN (südikalt). Ei lähe jah! PERENAINE. Õpi, õpi, latseke, mida sa sõneled! - Margus kohenda tuld! MANN (veerib). Vi-i-i-si viis, pi-e-a pea, ti-ü-ka tiik, ka-i ki, peatükki. (Loeb silpide järgi kokku.) Me-ie ris-ti-us-su viis pea-tük-ki. (Jääb mõtlema ja vaatab üles.) Näin, õe, näin, mis need viis peatükki on? MARGUS
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
