Katsetes kasutati konni Bioelektrilised nähtused leiavad põhiliselt aset mikrotasandil: Raku sees Raku membraanis Raku vahetus ümbruses Aga leidub ka makrotasandil: Kudedes Organites Üle kogu organismi Rakud kasutavad bioelektrit: Ainevahetuse käigus tekkinud energia varumiseks Töö tegemiseks Sisemiste muutuste vallapäästmiseks Teiste rakkudega informatsiooni jagamiseks Organismid kasutavad bioelektrit: Orienteerumiseks Saaklooma leidmiseks Saaklooma peibutamiseks Saaklooma halvamiseks, uimastamiseks, tapmiseks Enesekaitseks Pinge Enamasti on tekkind impulsid 1-200 mV Esineb ka kuni 800-voldise pingega impulsse (elektriangerjas) Mõõtmine Organismi kui terviku talitluses avalduvad nõrgad rütmilised potentsiaalimuutused organismi pinnal Kasutatakse elektrokardiograafiat, elektroentsefalograafiat Elusrakkudes ja –kudedes tekkivaid potentsiaale mõõdetakse
liblikaõieliselt orgaanilisi aineid. Mükoriisa e. Seenuur on taimejuurte a seeneniidistiku sümbioos. Seen saab taimelt orgaanilisi aineid. Seen varustab taime vee ja mineraalsooladega. Kommensalism. Erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik ja teisele kahjulik. Parasitism. Erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Kisklus. Röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Konkurents. Sama või erinevat liiku organismide vastastikku piirav kooselu vorm. Populatsioon... - Mingil maa alal elavad ühe ja sama liigilised isendid moodustavad populatsiooni. ·Ühes ökosüsteemis on palju populatsioone. ·Ühe liigi erinevad populatsioonid on eraldatud geograafilise takistusega ja ei saa vabalt ristuda. Populatsioonide arv näitab kui mitu erinevat populatsiooni antud ökosüsteemis leidub.
Leopard Leopard on suur üksildane kiskja , kes võib küttida nii savannis kui metsas,nii maismaal kui puude otsas.Teda märgates põgenevad ahvid kohe kõige peenemate okstega puu otsa , kuhu leopard vaid oma raskuse tõttu ei pääse.Leopard on üüratu jõuga loom , kes võib endaraskuse saaklooma ,näiteks antiloobi vedada kõrgele puu otsa , et seal rahulikult süüa,kuna hüäänid või lõvid võivad kambaga püüda leopardilt saaki ära varastada.Poegi kasvatab emaleopard üksi ja väga kaua.Ta õpetab neid saakloomi kättesaama, ning see on põhjalik koolitus , kaks või kolm aastat. Leopard elab Aafrikas ja Ida - Aasias. Teda võib kohata ka Kaug - Idas, Turkmeenias ja Kaukaasia mägedes. Leopard on suur, tugev ja väle. Ta käib maapinnal pehmelt ja
Sissejuhatus Fennekrebased elavad Põhja-Aafrika ning Araabia ja Siinai poolsaare kõrbetes ja poolkõrbetes. Ta on kassi- või küülikusuurune pikkade kõrvadega loom. Kuumas kliimas elaval fennekil kiirgub suurte kõrvade kaudu üleliigne soojus, millest ta higinäärmete puudumise tõttu ei saa vabaneda higistamise teel. Suurte kõrvade tõttu on tal ka väga hea kuulmine, mis võimaldab saaklooma kaugelt üles leida. Saba on kohev ja pikk, paks karv on liivakarva. Erinevalt teistest rebastest ei ole fennekil vänget lõhna. Teda peetakse ka lemmikloomana. Fennek on segatoiduline. Süüa armastab ta oma urus, et olla kiskjate eest kaitstud. Ta võib kaua ilma veeta läbi ajada. Fennek on öise eluviisiga, päeval varjub ta päikese eest urgu. Ta on vilgas ja tal on väga hea hüppevõime. Samuti on ta väga kiire kaevaja. Fenneki arvukus väheneb karusnahaküttide tegevuse tõttu
järgneva kilbikesega (samuti on ühendatud ka sambad) tugevneb elektrienergia tunduvalt. MEREVEE KALAD · Kuna merevees on elektrijuhitavus parem kui magevees siis pole merelistel kaladel tarvidust genereerida elektrit, et saavutada sama voolutugevus võrreldes mageveekaladega. · Ahvenlaste sugulane kes elutseb Atlandi ookeani lääneosas - tähetarkkala. Ta peidab end liiva sisse jättes välja ainult 2 pungil silma, ning ootab saaklooma. Elektrielundid paiknevad tal kahes lohus silmade vahel. ELEKRTIRAI · Kaalub umbes 100 kg, millest elektrielundid on umbes 15 kg. · Puhanud rai võib anda 8 ampri tugevust voolu pingel 300 volti. · Ehituse poolest on elektrirai elektrielundid üsna sarnased galvaanielementide patareiga. MAGEVEE KALAD · Mageveekaladest toodab kõige suuremat elektrit elektriangerjas. Kuna magedas vees levib elektrivool
Kasu saaja on kommensaal. N: erinevad putukaliigid linnupesas, bakterid inimese soolestikus. 3. parasitism- see on eri liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. Parasiit on kasusaaja ja ohver on peremees. Parasiidid võivad elada kas: 1. teiste organismide sees. N:paeluss. 2. organismide pinnal, nii taime kui ka looma pinnal. N: sääsed, lutikad, puugid, lehetäid, lehekirbud taimedel. 4. kisklus- röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Kiskja on loom, kes toitumiseks tapab teisi loomi. Reguleerib isendite arvukust. N. ämblikud söövad kärbseid. 5. herbivooria e taimtoidulisus- see on taimtoidulise looma e herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe 3. Mis on fotoperiodism ning kuidas see organisme mõjutab? Organismide reaktsiooni ööpäevase valgus- ja pimedusaja muutustele nimetatakse fotoperiodismiks. Fotoperiodism avaldub eriti taimeriigis
Ameerika ning piimalillelised Lõuna-Ameerika kõrbetele. Kohastumise tulemusena arenevad kohastumused. Kõige väiksemad evolutsioonilised muutused on kohastumused. Jutt siis sellest, millised kaitsekohastumused on saakloomadel evolutsioneerunud seeläbi, et looduslik valik on arusaadavatel põhjustel soosinud (potentsiaalse) saaklooma mitte ära söödud saamist. Mitte ära söödud saamaks on kaks võimalust: esimene võimalus on mitte lasta ennast üles leida, teine võimalus on jätta sind üles leidnud kiskjale nii "paha" mulje, et ta su söömata jätab. Mõlemast asjast järjestikku nüüd. Väga oluline osa on siin muidugi käitumisel, kuid sellest siin ei räägi, sest käitumisökoloogia kursus on eraldi, räägime siis eelkõige väljanägemisest ja ka keemilistest kaitsemehhanismidest.
Samuti ka kanadest jne. Mõnikord on nad võimelised ka väikse antiloobi ära sööma. Sugukond Sugukond hõlmab kahte alamsugukonda pärisboalasi (Boinae) ja püütonlasi (Pythoninae). Sellesse sugukonda kuuluvad kõige suuremad nüüdisaegsed maod anakonda ja võrkpüüton. Boalaste sugukonnas on 22 perekonda 80 liigiga. Püütonlaste sugukonda kuulub 6 perekonda 22 liigiga. (Bannikov et al, 1985.) Boalaste sugukonda kuuluvad boad ja püütonid mässivad oma tugeva keha umber saaklooma ja pigistavad selle surnuks.(Rauk et al, 1983) Boalaste anatoomia Seda madudegruppi peetakse suhteliselt primitiivseks. Nende kolju on raskem ja lõuad jäigemad kui enam arenenud madudel.(Burnie et al, 2001)Boalastel on olemas tagajäsemete jädemed, mis tavaliselt on märgatavad küünistena anaalava külgedel. Peale selle on boalastel säilinud kõigi kolme vaagnaluu ja reieluu rudimendid. (Bannikov et al, 1985.) Kõikidel liikidel on kaks funktsioneerivat kopsu
Parasitism on kahe liigi kooselu, kus üks saab kasu, teine kahju (paeluss seas, koeras, inimeses, verd imevad putukad, võrm ristikul, ebapärlikarbi vastne forelli lõpustel ja nahal). Parasiit ei tapa peremeesorganismi, vaid toitub ajutiselt või kogu elutsükli vältel kas peremeesorganismi peal (ektoparasitism) või sees (endoparasitism). Peremees jaguneb vaheperemeheks (parasiit elab ja areneb) ning lõpp-peremeheks (toimub paljunemine). Kisklus on röövlooma ja saaklooma vaheline suhe (putukad, lepatriinud, hiireviu). Üksikule saakloomale on kisklus probleem, aga populatsioonile tervikuna kasulik. Kommensalism on kahe liigi vastastikune suhe, mis on ühele kasulik ja teisele neutraalne, milles üks saab või säästab oma energiat teise liigi elutegevusest tulenevalt, ilma seda liiki kahjustamata (sitasitikas ja hobune, inimene ja tema soolestikus elavad bakterid). Herbivooria
kui nad ei ole kindlad, kas jalutaja neile midagi halba ei tee. Hunti võib ju küll selle asemel minna loomaaeda vaatama, aga see ei ole päris see, kuna loomaaias istub hunt puuris ja on küll täiesti ohutu, kuid on õnnetu ja vangis. · Hunti vabana näha on suur õnn, kuna hundid ei ole rumalad. Nad ei näita end oma saakloomale, olgu selleks siis inimene või jänes või veel midagi muud. Nad hiilivad vaikselt ligi ja tapavad saaklooma. Kui sul õnnestub hunti näha ja hunt ise on piisavalt kaugel, ning sina ei näita välja oma hirmu, siis tavaliselt annab hunt alla ja nö. põgeneb. Seda küll mitte alati. Vahepeal, kui ta on piisavalt näljane, võib ta ka saaklooma niisama maha murda ja ära süüa. Seega, kui kellegil õnnestub hunti näha ja ka ellu jääda, on see inimene õnnega koos.
Kooslus – ühes kohas eri liiki isendid Ökosüsteem – elusorganismidest ja eluta keskkonna teguritest moodustuv isereguleeruv tervik Bioom – mingi maaala mingi taimkatte ja ühtlasi ka kliimavööndi piires Biosfäär – kogu maailma elusloodus Sümbioos – vastasikku kasulik kooseluvorm Kommensalism – kooseluvorm, kus üks liikidest saab kasu, teisele liigile mõju puudub Parasitism – üks liik (parasiit) elab teise liigi (peremehe) arvelt Kisklus – kiskja ja saaklooma suhe (loomtoidulisus) Herbivooria – Taimtoidulisus Konkurents – liike või organisme negatiivselt mõjutav suhe, tuleneb näiteks elukohast või toidust Tootja – orgaanilist ainet sünteesivad taimed, vetikad ja autotroofsed bakterid, moodustavab toiduahela 1 lüli Tarbija – organism, kes toitub otse või teiste organismide kaudu tootjate loodud ainest Lagundaja – organism, kes lagundab orgaanilise aine anorgaaniliseks aineks (süsinikdioksiid, vesi)
Peavad kindlasti teatud eluperioodil Toituvad võimaluse korral peremehest toituma. peremehest, kuid peremehe puudumisel saavad ikkagi edasi Lisaks solkmele on obligatoorne areneda. parasiit ka paeluss. Kumbki ei saa peremeesorganismi sattumata edasi Inimese verd imev sääsk on areneda ja paljuneda. fakultatiivne parasiit. Kisklus Kisklus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitmissuhe. Kiskjad ehk karnivoorid on loomad, kes söövad teisi loomi. Samas võib karnivoor olla ise ka mõne teist liiki kiskja toiduobjekt. Sel viisil moodustub kiskahel, mille viimaseks lüliks on tippkiskja. Esimesed selgroogsed karnivoorid olid kalad. Esimesed neljajalgsed karnivoorid olid kahepaiksed, kes asusid maale elama. Nende põhiliseks toiduks olid kalad. Hiljem lisandusid putuktoidulised neljajalgsed loomad.
Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik; näiteks solge on parasiit inimese organismis, ka sääsed Obligatoorne parasiit parasiit, kes peab teatud eluetapil peremehest toituma; näiteks paeluss Fakulatiivne parasiit toituvad võimaluse korral peremehest, kuid saavad ka ilma edasi areneda; näiteks sääsk Kisklus röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe; kiskja ehk karnivoor Herbivooria toitumissuhe tamtoidulise looma ja taimeliigi vahel; taimedel on selle vastu kohastumused: okkad, karvad, eritised; herbivoorid lehetäi, metskits, viidikas jne Omnivoorid segatoidulised loomad; näiteks karu, metssiga, inimene Areaal iga liigi levila Populatsioon ühisel territooriumil elavad ühe liigi isendid
Metameeria võib esineda ka siseorganits. Hermafrodiit-liitsuguline Ebasümmeetrilisus- kui keha lõigata pooleks, siis pooled pole ühesugused. Konjugatsioon-suguline paljunemine Bioindikatsioon-selle abil saab määarata veekogude puhtust Kommensalism on eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata (näiteks samblik ja puu). Kisklus- röövlooma ja saaklooma vaheline suhe Parasitism-üks organism kasutab teist ära Laguahel-baseerub pudemi olemasolul. Kiskahel-Kiskahela viimase lüli moodustavad tippkiskjad. Kiskahelale on omane, et iga järgnev kiskja on oma saakloomast suurem. Nugiahel-parasiittoiduahel Bilateraalne sümmeetria-kui keha pooleks lõigata, siis osad on üksteise peegelpildid. Heterotroof-saab energiat orgaaniliste ühendite oksüdatsioonist. Nematoodid ehk ümarussid. Hõõrel- see osa, millega teod toitu lahti kraabivad.
Kokkuvõte ämblikutest Mulle meeldis see ämblikute näitus väga ja see väga huvitav jutt, mida meile giid veel selle juurde rääkis. MIDA SAIN TEADA : tapikulised 1.Ämblikulised jagunevad põhiliselt kaheks pärisämblikulised 2.Ämblikud peavad kestudes pugema välja väga väikesest august koos jalgade ja kõigi teiste kehale kuuluvatele osadega. 3.Mida suurem on ämblik seda väiksemad on ta silmad ja mida väiksem on ämblik seda suuremad on ta silmad. 4.Kui ämblik kaotab mõne oma jalast või muust kehaosast, siis uuel kestumisel kasvavad talle uued. 5.Ämblikud tunnevad osade karvadega lõhna ja tagakehal paiknevaid karvu võib loopida ämblik oma vaenlase pihta ja need tekitavad ärritust. 6.Tänu harjastaladele saavad ämblikud ronida tasapinnalistel esemetel. 7.Suguküpsetel isastel on lõugkobijate tipus suguelundid- bulbused. 8.Paljud emased ämblikud söövad peale sigimist is...
Java tiiger Bali tiiger Kaspia tiiger Eluviisid Öösiti peab jahti Öösel kontrollib ja märgistab oma valduse piire (märgistab uriini ja väljaheidetega) • Üksikult elavate täiskasvanud tiigrite individuaalterritoorium: kuni 400 km². Väikeste poegadega emasloomal esialgu paarkümmend km², hiljem laiendab järk- järgult. Päeval puhkab Palava ilmaga armastab end vees karastada Jahi pidamine Jahti peavad üksinda Triibud aitavad saaklooma eest märkamatuks jääda Tapavad ohvri kaelast hammastega kinni hoides Mõned vigastada saanud või vanad tiigrid hakkavad inimesi sööma inimesi, kuna inimest on kergem püüda Oskavad ka kala püüda Paljunemine Emased tiigrid saavad suguvõimeliseks 3- aastaselt, isased ligikaudu aasta hiljem Paaritumine kestab 5 päeva Emasloom kasvatab 2 kuni 4 kutsikat kaks aastat Umbes pooled poegadest surevad enne täisealiseks saamist Aitäh kuulamast!
Chlorotoxin – klorotoksiin Mis see on? Klorotoksiin on 36 aminohappest koosnev peptiid, millest kaheksa aminohapet on nelja disulfiidsidemega seotud tsüsteiinid. Tegemist on väikesemõõdulise toksiiniga, mis neutraalses keskkonnas (pH=7) on tugevalt positiivse laenguga. Mida see teeb? Klorotoksiin muudab sellega mürgitatud saaklooma liikumisvõimetuks. Paralüüsi kestus oleneb klorotoksiini hulgast. Klorotoksiin on esimene teadaolev kõrge afiinsusega ligand Cl- kanalitele ning blokeerib madala juhtivusega Cl- kanaleid. Ühe kanali sulgemiseks kulub üks ligandmolekul. Kus seda leidub? Leiurus quinquestriatus skorpionides, inglise keeles Deathstalker Scorpion, tuntud ka kui Palestiina kollane skorpion, Omdurmani skorpion, Iisraeli kõrbeskorpion jt, mis on seotud loomaga kaubitsemisega. Leiurus
18. Mis on piiravad ehk kujundavad tegurid? Tuli, temperatuur (elu võimalik -200 kuni 100 kraadini), kiirgus, vesi, temperatuuri ja niiskuse interaktsioon, atmosfääri gaasid, makro- ja mikrotoitainete kättesaadavus (Makrod: N, P, K, Ca; Mikrod: ülejäänud u 40 keemilist elementi), tuul ja hoovused (olulised vesikeskkonas, kus mõjutavad toitainete kättesaadavust), toksilised ühendid, inimtegevus, organismide vastastikused suhted (nt. kiskja piirab saaklooma arvukust ja levikut) 19. Populatsiooni iseloomustavad parameetrid *Üldsuurus *Tihedus: N/m2 *Elumus (ellujäävus): Lx ühe põlvkonna tõenäosus elada vanuseni x *Suremus: Dx ühe põlvkonna tõenäosus surra vanuses x *Suremuse määr qx=dx/lx näitab kui suur osa vanuseni x elanud isenditest sureb selles vanuses *Elumuse koefitsient e vanuseline elumus 1-qx. Näitab tõenäosust ellu jääda vanuses x (px) *Demograafilised tabelid
kooselu Mükariisa-taime juurte ja seene niidistiku sümbioos Kommensalism-einevate liiki organismide kooselu varm mis ühele osapoolele on kasulik ja teise neutraalnne. Herbivaaria Taimtoidulise looma ja taime vaheline toitumis suhe(herbivoor-taimedoiduline loom). Parasitism erinevate liik organsimide kooselu vorm, ühele kasulik teisele kahjulik. Kongurents-sama või eriliiki organismi vastastiku kooselu vorm. Kisklus röövlooma ja saaklooma toitumis suhe. Toitumis suhete alusel reastatud organismid modustavad toiduahela. Esimene Troofiline tase-moodustavad prdutsendid. Teine Troofiline tase-konsunendid e. Tarbijad on jaotaud 3mex rohusööjad, kõigesööjad, lihasööjad (kiskjad) Kolmas troof. Tase- destruendid e. Lagundajad tarbivad kõigi eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet lagundades neid taas mineraalideks. Aineringi moodustavad toitumisuhte+ destruiendid. Ökosüsteemi Troofilised tasemed moodustavad
kuid liigi säilimise seisukohalt on see veel piisavalt suur. Jaaguari arvukus kahaneb jätkuvalt. Toitumine Jaaguar püüab saaki enamasti öösiti, oma näljaste poegade toitmiseks ka päeval. Peamised saakloomad on hirved, metssead, pekaarid, aguutid, vöölased ja kapibaarad. Jaaguarid murravad kariloomi ja koeri, samuti püüavad nad kalu, väiksemaid kaimaneid, kilpkonni ja muid pisiloomi. Jaaguaridel on võimsad lõualuud ja nad suudavad kihvadega purustada saaklooma kolju või kilpkonna kilbi. Sigimine Jaaguarid elavad tavaliselt üksikult, paarid moodustuvad vaid pulmaajal. Jaaguaril võib olla 4-5 poega aastas. Emane ja isane elavad koos ainult 90 kuni 170 päeva. Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Jaaguar http://www.google.ee/images?q=Panthera+onca&um=1&hl http://www.google.ee/images? um=1&hl=et&client=firefox- a&rls=org.mozilla:et:official&biw=1680&bih=858&tbs=is ch:1&aq=f&aqi=&oq=&gs_rfai=&q=jaguars%20animal
Need väikesed konnad on kergesti äratuntavad oma sinise värvi poolest, jalad ja kõht on tumesinised ning selga katavad mustad täpid või laigud, eriti pea osas. Nagu nende nimigi ütleb, on nad mürgi viskamise konnad kes võivad vabastada toksiine oma nahalt, mis on väga ebameeldiv ja potentsiaalselt surmav isehakanud röövloomadele või inimesele. Kolm väga mürgist liiki konnad asuvad, Kolumbias ja Lõuna-Ameerikas nende konnade mürki kasutavad indiaanlased noolte tippudes et saaklooma maha saada. Sinised mürk konnad on aktiivsed ka päevasel ajal ja neid võib leida prahi seest või ojade ligitalt, kuid neil puuduvad ujunahad mis teevad neil ujumise raskeks, sellepärast polegi neid kunagi veest leitud. Toit Looduses on konna toitumine allikaks, tema naha toksiidile. Sinine mürk konn sööb sipelgaid, termiite, väike mardikaid ja muid väike putukaid keda võib leida lehtede pealt. Sellise toiduga on raske varustada vangistuses olles olevaid konni.
paljud veeorganismid on kohastunud elama pideva hoovuse tingimustes Tuul mõjutab organismide käitumist ning vormib taimede väliskuju. Oluline ka organismide levitajana. Toksilised ühendid: Toiduahelas toimub paljude toksiliste ühendite kuhjumine. Puhastusjaamade sette kasutamine viib keskkonda palju raskemetalle. Inimtegevus: Põhjustab akuutset stressi ja kroonilist stressi. Mõjutab inimest ennast. Organismide vastastikused suhted: Kiskja piirab saaklooma arvukust ja levikut Mutualism soodustab kahe partneri levikut. 13. Populatsiooni iseloomustavad parameetrid Populatsiooni kirjeldamine: Üldsuurus: N Tihedus: N/m2. Elumus (ellujäävus): lx ühe põlvkonna tõenäosus elada vanuseni x (Sx/S0), kus S on elusolevate isendite arv. Suremus: Dx ühe põlvkonna tõenäosus surra vanuses x Suremuse määr qx=dx/lx näitab kui suur osa vanuseni x elanud isenditest sureb selles vanuses.
loomi. • Taimed, mis on vähemnõudlikud, on konkurentsivõimelisemad. • Loomad vähem mõjutatud, kuna võivad oma toitumisharjumusi muuta ja vajadusel mujale liikuda. Jääkarud on omnivoorid – söövad nii loomi kui taimi. Konkurents • Organismide jagunemine: taimed on tootjad (fotosüntees) ja seened ja loomad on tarbijad. • Tarbijad jagunevad omakorda taimtoidulisteks ja kiskjateks ehk loomtoidulisteks. Kiskja ja saaklooma arvukus sõltub üksteisest, tekivad populatsioonilained. Parasitism • Organismidevahelise suhe, mis on ühele osapoolele kahjulik, teisele kasulik. • Peremeesorganism enamasti ei sure kiirelt, sest parasiidil on teda vaja, et paljuneda ja toituda. • Parasiidid: viirused, bakterid, protistid (algloomad), seened, ussid, putukad jne. • Parasiitide arvukus sõltub peremeesorganismide arvukusest. Sümbioos • Liikidevaheline kooselu, mis on
saamiseks tehistingimustes. Destruent e. lagundaja lagundab kõigi talle eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet mineraalseks. Elukooslus omavahel seotud organismide kogum, mis asustab elutingimuselt enamvähem ühtlast ala ökotoopi. Fotoperiotismorganismide reaktsioon ööpäevase valgusja pimedusperioodi muutumisele. Herbivooria taime ja taimtoidulise looma toitumissuhe. Kisklus röövlooma ja saaklooma toitumissuhe. Kommensalism erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis ühele kasulik, teisele neutraalne. Konkurents sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm. Konsument e. tarbija toiduahela organism, kes kasutab toiduks elusaid organisme Ökol.amplituud intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele. Ökol.taluvuslävi max. või min. intensiivsusaste, mille tõustes või alanedes organism hukkub. Ökol
Paljunemine Suguküpsus: 2.-3. eluaastal. Poegade arv: Sünnitab 20-60 eluspoega. Eluviis Toitumine: Kõikvõimalikud pisiimetajad ja linnud, keda ta on võimeline alla neelama. Eluaja pikkus: 20-30 aastat. Elukeskkond Kunungboa elab peamiselt vihmametsades, ent neid on ka leitud kuivadest savannidest. Toitumine Kuningboa toitub mitmetest erinevatest loomadest. Nooruses on boad aktiivsed kütid ning nad püüavad hiiri, tillukesi linde ning sisalikke. Keha kasvades suurenevad ka saaklooma mõõtmed. Täiskasvanud boa on vähem osav ning veedab enamuse ajast maapinnal, kus püüab ahve, kapibaarasid, kuutiaid ning kaimankrokodille.Kaks viimatinimetatud looma toituvad ise vahel boapoegadest. Boa on suurepärane ujuja, seetõttu veedab ta palju aega jõgedes või nende kallastel. Armastab passida saaki loomade joogikohtade läheduses. Olles oma ohvri ära kägistanud, hakkab boa teda tervelt alla neelama. Tema lõuad on nii
34. Eluvormi mõiste. Mille alusel eristas Raunkiaer taimede eluvorme? 35. Võrrelge r ja K strateege ja tooge välja nende peamised erinevused. 36. Liikidevaheliste suhtevormide tüübid: konkurents, mutualism, parasitism, kommensalism, amensalism; näiteid. 37. Kisklus, taimetoidulisus, segatoidulisus. 38. Liigisisene ja liikidevaheline konkurents, selle mõju populatsioonidele. Gause reegel. 39. Lotka-Volterra mudel ja selle kehtimise eeldused. 40. Metapopulatsioonide teooria. 41. Saaklooma kohastumused kiskluse vastu. 42. Taimede kaitsemehhanismid herbivooria vastu. 43. Kiskja kohastumused saakloomade tabamiseks. 44. Kuidas muutub isendite arv saaklooma populatsioonis kui isendite arv kiskja populatsioonis on tasakaalutasemest suurem? Põhjendage oma arvamust. 45. Kuidas muutub isendite arv kiskja populatsioonis kui isendite arv saaklooma populatsioonis on tasakaalutasemest väiksem? Põhjendage oma arvamust. 46. Päikesekiirgus ja FAR
kudedest või seeditud toidust. Kommensalism- kahe organismi suhe, mis on kasulik ühele, kuid kasutu ja kahjutu teisele. Nt bakterid ja algloomad mereloomade ja maismaaselgroogsete seedekulglas Amensalism- liikidevaheline olelussuhe mille puhul ühe liigi elutegevuses tekkivad ained suruvad maha teise liigi elutegevuse ilma, et mahasuruja saaks kasu – sisuliselt vaid bakteritel. 37.Kisklus, taimetoidulisus, segatoidulisus. Kisklus – röövlooma saaklooma omavaheline toitumissuhe, reguleerib saakloomade arvukust, haigete loomade ärasöömine parandab populatsiooni tervislikku seisundit. Taimtoiduisus – 2 troofiline tase, elusast taimest või taimeosast toituvad loomad. Segatoidulisus – erinevat toitu tarbivad loomad. Nt pruunkaru, metssiga, hallvares jms. 38.Liigisisene ja liikidevaheline konkurents selle mõju populatsioonidele. Gause reegel. Liigisisene – ühe liigi piires
Konkurents sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik Obligatoorsed parasiidid peavad kindlasti teatud eluperioodil peremehest toituma Fakultatiivsed parasiidid toituvad võimaluse korral peremehest, kuid peremehe puudumisel saavad ikkagi edasi areneda. Kisklus röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe Kiskja ehk karnivoor loom, kes sööb teisi loomi Herbivooria taimtoidulise looma ja taimeliigi vaheline toitumissuhe Omnivoor segatoiduline loom Areaal leviala, territoorim, mida teatud liigi isendid asustavad Populatsioon selle moodustavad ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid Biotsönoos ühel territoorimil elavate eri liikide elukooslus Ökotoop biotsönoosi elukeskkond
säilimise seisukohalt on see veel piisavalt suur. Jaaguari arvukus kahaneb jätkuvalt. Toitumine Jaaguar püüab saaki enamasti öösiti, oma näljaste poegade toitmiseks ka päeval. Peamised saakloomad on hirved, metssead, pekaarid, aguutid, vöölased ja kapibaarad. Jaaguarid murravad kariloomi ja koeri, samuti püüavad nad kalu, väiksemaid kaimaneid, kilpkonni ja muid pisiloomi. Jaaguaridel on võimsad lõualuud ja nad suudavad kihvadega purustada saaklooma kolju või kilpkonna kilbi. Paaritumine Jaaguarid elavad tavaliselt üksikult, paarid moodustuvad vaid pulmaajal. Jaaguaril võib olla 4-5 poega aastas. Emane ja isane elavad koos ainult 90 kuni 170 päeva. Käitumine Jaaguarid on head ujujad ja ronijad. Nad veavad sageli oma saagi puu otsa ja söövad seal. Ökoloogia Suurkiskjana on tal peale inimese vähe vaenlasi. Jaaguari võib looduses ohustada vaid anakonda, kelle peale jaaguar ka ise jahti peab. Eluiga
Toitumissuhted moodustavad ökosüsteemis tsükli e. ringe: Tootjad Tarbijad Lagundajad Toitumissuhted Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Toitumissuhted Toiduvõrgustikuks nimetatakse omavahel põimunud toiduahelate kogumit. Ökosüsteemi iseregulatsioon Iga järgmine toiduahela lüli ehk toitumistase reguleerib eelmise arvukust. Kiskja ja saaklooma populatsiooni arvukus on teineteisest sõltuvuses. Populatsioon · Ühe liigi isendite rühm, mis asustab mingis ajaühikus mingit kindlat territooriumi. · Omavahel ristuda võivate isendite kogum. Populatsiooni tunnused · Arvukus ulukite arv mingil territooriumil · Asustustihedus ulukite arv mingi kindla suurusega maa-alal · Struktuur sooline ja vanuseline koosseis
Siseehitus Embrüod Paljunemine Paljunevad suguliselt (va. Epiperipatus) Mõned saavad järglasi vaid korra elus Sisemine viljastumine Munevad või sünnitavad elus järglased Emasel 1-23 järglast aastas Viljastumisest täiskasvanud loomani 6-17 kuud Elavad kuni 6 aastat Toitumine Kiskjad Jahivad öisel ajal Sõltuvalt suurusest 1-4 nädala tagant Kõik kellest jõud üle käib Ründavad saaki väga kleepuva limaga Süstib saaklooma sülge, mis muudab sisu vedelaks Video: https://www.youtube.com/watch?v=mrL2A7my1fc Euperipatoides rowelli Euperipatoides rowelli Kõige paremini tuntud liik Elab Kagu-Austraalia metsades 15 paari jalgu Elavad koloniaalselt kuni 15 isendiga Kolooniat juhib dominantne emane Jahivad grupis https://www.youtube.com/watch?v=TaDDMQYVKKI Kasutatud allikad http://www.britannica.com/animal/velvet-worm http://www.britannica.com/animal/lobopod http://www
Tema seljal ja sabal on pikiharjad. Krokodillid on kohastunud eluks vees Neil on varvaste vahel ujulestad Nende pea ja keha on ühel joonel, millest ülespoole on vaid silmad ning ninasõõrmed Samuti on ninasõõrmed otseühenduses hingetoruga, mitte läbi suuõõne. Krokodillide kopsud on imelised. Neil on nahast kõrvaklapp, mis vee alla minnes sulgub Krokodillidel puuduvad huuled Toitumine Krokodillid on hirmu äratavad kütid, kes haaravad saaklooma oma lõugade vahele milles on 66 teravat hammast Põhiliselt toituvad nad kaladest, kuid mõnikord ka imetajatest, näiteks antiloopidest ja sebradest kes vee lähedale satuvad. Elupaik Enamik krokodille elab troopilistes jõgedes Krokodillid elavad Aafrikas, India mageveekogudes, Kesk- ja Lõuna- Ameerikas India, Indoneesia ja Austraalia rannikuvetes. Paljunemine Vastassugupoolt meelitavad Krokodillid eritades oma kehale muskuse-
Tihedus- isendite arv pinnaühiku kohta. Tihedus sõltub: iive, sugudevaheline suhtarv, toit, parasiidid, vaenlased, haigused. Stabiilne populatsioon- noorte ja vanade isendite arv püsib tasakaalus. Kasvav populatsioon- sündivus ületab suremuse. Kahanev populatsioon- surevus ületab sündivuse. Põhjused populatsiooni muutustes: kliimamuutused, vaenlased, haigused, inimtegur. Populatsioonilained- arvukuse muutus mingi perioodi jooksul ( kiskja ja saaklooma sõltuvus teineteisest) Ökosüsteem Isereguleeriv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja ökotoopist. Elukooslus: taimeriik, loomariik, seeneriik, bakterid ja protistid. Ökotoop- eluta looduse osa. Kivimid, valgus, õhu liikumine, sademed jne. Ökosüsteemis olevad populatsioonid on omavahel seotud toitumissuhetega. Toiduahel (nugiahel, laguahel, kiskahel) algab alati taimega, nooleots on sööja suu suunas
Samas pesakonnas võib koos olla nii musti kui normaalselt värvunud pogi. Troopikas elavate isendite karvkate on ere ja tihe, aga mitte kohev. KaugIdas on nenede talvekarv paks, kohev ja tuhmim. Elupaik Leopard elab tihedas segametsas nii mäenõlvadel kui tasandikel. Ta võib elada ka savannis* või jõe kaldatihnikus. Ta elab erakuna ja peab jahti öösel. Ta ronib puu otsa väga osavalt, jäädes tihti sinna päevaks puhkama või ööseks saaki varitsema. Ta hiilib saaklooma lähedusse ja tabab selle mõne võimsa hüppega. *savannpuisrohtla Toitumine Tema põhitoidu moodustavad väikesed antiloobid*, hirved, metskitsed ja teised sõralised. Nenede nappusel sööb ta närilisi, ahve ja linde, isegi roomajaid ja putukaid. Saagi, mida ta korraga ära ei suuda süüa, tassib ta puu otsa, et hüäänid, saakalid ja teised raipesööjad seda kätte ei saaks. Seevastu vanad loomad võivadmuutuda ise raipesööjateks. *antiloobidkiiresti jooksvad sõralised
lõugkobijatel. Lõugkobija otsal paikneb eriline pirnja kujuga bulbus. Ämblike paaritumine on isasele sageli surmatants. Et ämblikud söövad kõike, millest jõud üle käib ja mis liigub, peab emasele lähenev isane juba eemalt daamile delikaatselt selgitama, et ta pole kohale tulnud ainult ärasöömiseks. Olukorda komplitseerib asjaolu, et mõne ämblikuliigi isasloom võib olla emasest 1000-1500 korda väiksem. Et isase lähenemine meenutaks emasele võimalikult vähe saaklooma käitumist, esitavad isasloomad potentsiaalsele partnerile sageli pikki koregraafilisi etendusi, mis peaksid mõtte söögist mujale viima. Kes tantsida ei oska, meelitab kingiga- heidab daamile ette mõne kinnipüütud ja seotud putuka. Kuni daam kingi kallal askeldab, masseerib isane ta salamisi omamoodi transsi. Kui tegu tehtud, päästavad isase vaid kiired jalad. Ent enamasti on emane nobedam. Mõne liigi isased ei hakka aga sündmuskohalt põgenemisega vaeva nägema, vaid peidavad
omapäraseid lehterjaid võrke. Need asuvad madalal rohustus, mis on efektiivsed maa ligi liikuvate saakloomade püüdmiseks. Osa ämblikke võrku ei koo ja varitsevad oma saaki kaevatud urgudes, kivide all kust nad saagi lähenemisel seda püüavad tabada. Tihti mähivad ka võrku mittekuduvad ämblikud oma saagi võrguniitidesse. Teistsugust püügiviisi kasutavad paljud krabiämblikud, kes varitsevad saaki tavaliselt õitel. Seejuures on nad võimelised saaklooma petmiseks omandama taustaga sarnase värvuse. Sellisel viisil võib suhteliselt väike ämblik püüda endast mitu korda suuremat, sageli seejuures ohtlikku saaki.
12 päeva vanuselt ja nädal või paar hiljem hakkavad lõikuma piimahambad. · Kõik kutsikad ei suuda esimesi elunädalaid üle elada, ükskõik kui palju nende eest ka hoolitsetakse. · Emased saavad suguküpseks kahe-, isased kolmeaastaselt. Allar Kadai TOIDU HANKIMIN E · Hunt on tugev kiskja ja suudab saaklooma kaua jälitada, sest on vastupidav jooksja. · Hundid peavad jahti organiseerunud karjana, kus igaühel on oma ülesanne. · Talvel toitub hunt sõralistest, jänestest ja ka pisematest kiskjatest. Suvel kütitakse koduloomi ning närilisi, ära ei põlata isegi putukaid ja linnumune. Allar Kadai KOHT ÖKOSÜSTEE MIS Hunti kutsutakse
Meritähed liiguvad keskmiselt 5-8 cm minutis. Enamik meritähti elab meredes. Ainus vähesoolasemat vett taluv liik, kes elab ka Läänemeres, on verev meritäht (Asterias rubens). Ta toitub väikestest merepõhjas elavatest loomadest: limustest, väikestest ussidest, korallidest jt. Meritähe suu asub keha alumisel poolel. Väiksemad loomad neelab meritäht tervikuna, suuremate toimetulemiseks sopistab ta mao läbi suuava välja ja ümbritseb selle toiduga. Seega toimub suurema saaklooma seedimine küll maos, kuid väljaspool keha. Järglaste soetamiseks eritavad meritähed muna-ja seemnerakke vette. Seal toimub viljastamine. Munast areneb ujuv vastne, mis erineb kujult täiskasvanud meritähest. Vastne kasvab, teeb läbi moonde ja laskub merepõhja. Meritäht võib kliimasoojenemise üle elada. Kanada teadlased avastasid, et vähemasti üks meritähe liik suudab kliima soojenemise ja merevee happestumisega kardetust paremini toime tulla
liigi evolutsiooni järjestikune evolutsioon – nt: taimel tekib toksiin, siis kahjuril vastumürk, seejärel taimel uus toksiin jne. parasiidi-peremeesorganismi koevolutsioon – viiruse vallapääsemisel peremehe residentsus kasvab (LV) ning viiruse virulentsus väheneb (edukad surevad kiiremini välja). one-upping / „võidurelvastumine“ / eskalatsioon – kiskja-saaklooma vaheline koevolutsioon, kus nt saaklooma fitnessi tõus („kiiremad jalad“), toovad kaasa ka kiskjal sarnase evolutsiooni käigu, tühistades kokkuvõttes fitnessi tõusu. 6. Makroevolutsioon makroevolutsioon – liigist kõrgemate taksonite evolutsioon. makroevolutsioon on graduaalne, lihtsalt oluliselt pikemat aega kestev. makroevolutsioon on mikroevolutsiooni käigus toimunud muutuste akumuleerumise tulemus. nt liigi kujunemiseks läheb imetajatel ca 1MA;
1) Antropogeenne tegur - inimtegevuse mõju. 2) Sümbioos - eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm (liblikõieline+mügarbaketer). 3) Kommensalism - kommensaal = kasu saaja. Eri liiki organismide kooseluvorm, mis ühele poolele on kasulik ja teisele kahjulik. 4) Konkurents - sama/eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm (puud). 5) Parasitism - eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, teisele kahjulik (inimene+paeluss). 6) Kisklus - röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. 7) Herbivooria - taimtoidulise looma- ja taimeliigi vaheline toitumissuhe. 8) Omnivooria - segatoiduliste loomade toitumissuhe teiste loomade ja taimedega. Ökosüsteemid * Areaal -territoorium, mida teatud liigi isendid asustavad (palju popullatsioone). * Popullatsioon - ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid. * Biotsönoos - elukooslus, ühel territooriumil elavate liikide popullatsioonid.
Küllap võib kool tulevikuski meie üle uhke olla, kui paljud meist on jõudnud kõrgetele kohtadele teatris, muusikas, poliitikas, majanduses... Loodetavasti oleme olnud heaks eeskujuks ka noorematele õpilastele. Ma arvan, et oleme nüüd koolis käinud piisavalt kaua, et mõista: haritus tähendab süstemaatilist hariduseomandamist iga päev, ka siis, kui kool on läbi. Küllap peab tarkust elu lõpuni jahtima ja ometi pole see saaklooma sarnane, keda võib köidikuisse meelitada. Tarkust vist ei saa keegi kunagi kätte. Aga tark on see, kes seda sihikindlalt jahib.
oleme saavutanud edu mitmel rindel. Küllap võib kool tulevikuski meie üle uhke olla, kui paljud meist on jõudnud kõrgetele kohtadele teatris, muusikas, poliitikas, majanduses... Loodetavasti oleme olnud heaks eeskujuks ka noorematele õpilastele. Ma arvan, et oleme nüüd koolis käinud piisavalt kaua, et mõista: haritus tähendab süstemaatilist hariduseomandamist iga päev, ka siis, kui kool on läbi. Küllap peab tarkust elu lõpuni jahtima ja ometi pole see saaklooma sarnane, keda võib köidikuisse meelitada. Tarkust vist ei saa keegi kunagi kätte. Aga tark on see, kes seda sihikindlalt jahib.
Sümbioos Erinevat liikide kasuli kooselu, mis on kujunenud evulusiooni jooksul. N:erakväk kes elab mõnes vanas teokojas. Meriroos kaitseb vähki aga ise toitub vähist ülejäänud toidust. Kommensalism- ühele liigile kasulik, teisele ei ole see ei kasulik ega kahjulik. N: hai külge imenud imikala. Parasitism Parasiit elab peremeesorgani sees või peal,saades ise kasu ja tekitades peremeesorganismile kahju. N: paeluss koera soolestikus. Kisklus On kiskja ja saaklooma suhe.Kiskjad ei saa elada saakloomata.Aga kiskjate hävitamine võib viia ka saakloomade allakäigule. N:hunt ja jänes. Taimetoidulisus näitab suhet taimetoidulise looma ja taime vahel. N: lehetäi, metskits. Konkurents On liikidevaheline või liigisisene osavõitlus piiratud keskkonna ressurside pärast.N:metsvindi pesad on teineteisest 100 2000m kaugusel.Vältides toidule konkurentsi. Sipelgas ja lehetäi- sümbioos Mikroorganismid lehma maos- sümbioos
ja bakterid organismis) Konkurents- sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm.(kuusikus kuusikud valguse ja toidu pärast) Parasitism- eri liiki organismide kooseluvorm, mis ühele on kasulik ja teisele kahjulik. Kas saav- parasiit, kahju saav- peremees (Inimene ja solge) Obligatoorne parasiit- peab teatud eluperioodi peremehest toituma (solge, paeluss) Fakultatiivne parasiit- saavad areneda ilma peremeheta (sääsk) Kisklus- röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Kiskjad- karnivoorid Herbivooria- taimtoidulise looma- ja taimeliigi vaheline toitumissuhe. Taimtoiduline loom- herbivoor. Omnivoor- segatoiduline loomaliik Areaal- iga liigi oma levila Populatsioon- ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid. Populatsiooni arvukus on sellesse populatsiooni kuuluvate isendite arv. Populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinalaühiku kohta. Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate
[7],[8],[9] Mülleri mimikri: ehk Mülleri konvergents. Nähtus, kus erineva evolutsioonilise arenguteega mittesöödavate või mürgiste liikide hoiatusvärvus on kujunenud sarnaseks. Tuntuim kolla-must tagakeha vööditus. Mesilane -Andrena sp Hiidpuiduherilane-Sirex gigas [10],[11],[12] Agressiivne mimikri: Nähtus kus röövloom jäljendab saaklooma välimust, või mõne liigi välimust, kes pole saakloomale ohtlik. Kartuli tursk- Epinephelus tukula Küürselg merikurat- Melanocetus johnsonii Reproduktiivne mimikri: Reproduktiivse mimikri puhul osaleb kohastumus organismi paljunemisel või levimisel. Epifüüt orhidee sugukonnast- Epidendrum ibaguense [13],[14] Agressiivne mimikri [15] Huvitavalt sõnastatud-
Linnud peavad mune soojendama ehk hauduma. Lindude pojad ei suuda ise kohe kõndida ja toitu otsida. Lindudel on moondega areng. 7. Iseloomusta linnu toitumist ning selgita, kuidas on seotud sellega tema noka ja jalgade ehitus. Ronijalg- võimaldab tüvel igas suunas liikuda nt. rähn, pikk terav nokk Kõnnijalg- lindudel, kes liiguvad vaid maas, puu okstel ei saa istuda. Nt. põldleoke Haardjalg- on hea oksast haarata nt. kuldnokk, nokk pikk ja terav Röövjalg- sobib saaklooma haaramiseks, pikad küünised nt. kanakull, terav kõverataoline nokk Ujujalg- veelindudel nt. part, nokk ümar 8. Milliseid loomi nimetatakse selgrootuteks? Neil loomadel puudub selgroog. 9. Milliseid loomi nimetatakse püsisoojasteks? Neil on püsiv kehatemperatuur, mis ei sõltu välistemperatuurist nagu kõigusoojastel .
puhul üks organism (parasiit, nugiline) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega vms. Konkurents - subjektide püüdlemine eesmärgi (ühise ressursi) poole olukorras, kus ühe suhteline edu tähendab teise ebaedu. Kisklus - Röövlus ehk episitism ehk predatsioon on röövlooma ja saaklooma vaheline toitum issuhe. Herbivooria - taimtoidulisus on herbivoori ehk taimtoidulise looma liigi ja taimeliigi vaheline toitumissuhe. Selgitage mõisteid populatsioon, populatsioonilained ning kasvav, kahanev ja stabiilne populatsioon, tooge näiteid. Populatsioonilained - Populatsiooni lained on populatsiooni arvukuse perioodilised muutused, mis tekivad toitumisahela troofiliste tasemete iseregulatsiooni käigus (Tunnikonspektis Arvukuse väikesed kõikumised )
Iha mahalastud sebra saba eest maksti koguni preemiat. Üks kahest sebra alamliigist Equus zebra hartamannae on juba peaaegu väljasuremise äärel. Aastal 1319 leidsid viimased 277 looma varjupaiga Cradocki linna läheduses asuvas rahvuspargis Lõuna- Aafrika vabariigis. Järk-järgult kasvas see pisike kari 420-pealiseks. Miks on sebral vöödid? Vöödid sebrade jaoks sama kindel eraldustunnus nagu sõrmejäljed inimestel. Väidetakse, et need ajavad kiskjad segadusse ega suuda saaklooma välja valida. Kasutatud kirjandus: Anne Niin Loomariigis 8.r Tunne loomi
eluperioodidel kas karjas või paaridena. Karjades liiguvad hundid sügisest kevadeni. Kari moodustub vanast isas- ja emashundist ning nende eelmise ja sama aasta poegadest. Karja juht on emasloom. Perekarjad võivad talvel ühineda ka suuremateks liitkarjadeks. Tavaliselt on Eestis elava karja suurus 211 hunti. 5 Toitumine Hunt on tugev kiskja ja suudab saaklooma kaua jälitada, sest on vastupidav jooksja. Ta võib korraga ära süüa 10 kg liha, aga võib ka kümmekond päeva järjest nälgida. Tavaliselt sööb hunt siiski päevas umbes 2 kg liha, parimal juhul 78 kg. Hundid peavad jahti organiseerunud karjana, kus igaühel on oma ülesanne. Talvel toitub hunt sõralistest, jänestest ja ka pisematest kiskjatest. Suvel kütitakse koduloomi ning närilisi, ära ei põlata isegi putukaid ja linnumune.
Märgade ilmadega on kärnkonn kõige aktiivsem. Hommikuks on kärnkonn enamasti liikunud tagasi oma esialgsesse peidupaika ja nii võib mitu kuud ühes urus elada. TOITUMINE Kärnkonnade peatoiduks on putukad ning limused ja nälkjad aga ka põrnikad, röövikud, kärbsed, vihmaussid ja isegi väikesed hiired. Väikest ja liikuvat saaki püüab kärnkonn kiire keeleliigutusega, suuremat saaki haarab ta kogu suuga.Hammaste puudumise tõttu neelavad kärnkonnad saaklooma tervena mitme neelatusega alla. Kärnkonn ei tunne oma saaki ära, pigem proovib ta pimedas jahti pidades rünnata ja ära süüa iga pisikese tumeda liikuva kogu. Ühe uurimuse käigus selgus, et harilik kärnkonn püüab kinni püüda 1 cm suurust tumedat paberitükki, pidades seda saagiks, kuid suuremate tükkide järele ta enam ei haara. PALJNEMINE Kevadel, kui kärnkonnad talveunest ärkavad, võtavad nad ette massilise rände paljumispaikade poole
annaabi.ee 
