ning valitsusel. Sisulised piirangud puuduvad. Kuid eelnõu algatamise põhjus peab olema selge. Eelnõu peab olema kooskõlas kehtivate õigusnormidega, seletuskirjas peab olema märgitud seaduse ülesande, terminoloogia, EL-i õigusele vastavus, sellega seotud kulud/tulud, rakendamise ning asjaomaste institutsioonide arvamuste kirjeldused. Ajapiiranguid ei ole. Parlamendi peamine seadusandlik töö käib komisjonides. Saadik määratakse komisjoni. Poolas määrab saadiku fraktsioon ja kinnitab parlamendi juhatus. Kusjuures saadiku enda soov mängib suurt rolli. Leedus teeb saadiku esitamise ettepaneku parlamendi esimehele fraktsioon, kuid viimane peab arvestama saadikute soove ja kompetentsi. Eestis määrab liikmed komisjonidesse fraktsioon ja kinnitab Riigikogu juhatus. Eestis ei ole fraktsiooni liikmel õigust arvestada komisjoni pääsemisel isiklike soovidega. Kuid tegelikult on see peamine. Formaalselt teeb lõppotsuse fraktsioon
Riik on jaotatud nii paljudeks valimisringkondadeks, nagu on parlamendis kohti. Igas ringkonnas saab valituks üks kandidaat, kes pääseb parlamenti. Suurbritannias on 2 suurt erakonda: konservatiivid ja leiboristid ehk sotsiaaldemokraadid, väikseid erakondasid üldiselt ei valita. Võidab lihthäälte enamus. Majoritaarne valimissüsteem on üldjoontes valijatele mõistetav ja see soosib üheparteilise valitsuse teket, mis on reeglina pikaajalisem kui koalitsioonivalitsus. Samuti on saadiku vastutus omavalitsusringkonna ees suurem kui proportsionaalses valimissüsteemis, seega peab saadik kõvasti pingutama, et järgmine kord taas valituks osutuks. Kuid sellel valimissüsteemis on ka nõrkusi, näiteks palju hääli läheb n-ö kaduma, sest valijate antud häälte hulk ja võidetud kohtade arv parlamendis on täiesti erinevad. Samuti soosib süsteem suurerakondasid, mistõttu on väikeerakondadel keeruline parlamenti pääseda ning seetõttu on
laskurkorpuse vetenarid jne.) Kohalike eestlaste osa parteis hakkas kasvama 1950ndatel (repressioonide tulemus) Iseloomulik oli madal haridustase. Moskvas võitlus pidevalt nn. Kodanliku natsionalismiga. (Eesti vabariigi aegsed eestlased, patrioodid) ja vahetas tihti partei kaadrit. Tähtsamatest ametikohtadest koostati nimekiri(nomenklatuur), mis tuli Moskvas kinnitada. Demokraatia tähtsaim väline tunnus oli ''valimiste'' korraldamine. Rindkonnas oli alati üks kandidaat, saadiku reaalne roll oli tähtsusetu. Hääletati varem heaks kiidetud otsuste poolt. Saadiku tööd tehti n.ö. päris töö kõrvalt. Valimisaktiivsus oli alati üle 99%, mis saavutati võltsimisega. Valitsemisel oli tähtis roll julgeoleku organitel. Sõjajärgnsel NKVD ja NKGB. NKVD- Siseasjade rahvakomisariaat, ülesandeks korratagamine, vangilaagrite süsteemi haldamine ja vastu luure NKGB- julgeolekku rahvakomissariaat, ülesanneteks luure ja vastu luure. Alates 1954 a
Otsene e vahetu demokraatia(klassikaline demokraatia)iseloomulik Antiik-Kreekas vabad Ateena linnakodanikud otsustasid avaliku elu küsimusi vahetult, rahvakoosolekul.(omavalitsustes). Referendum e rahvahääletus (riik) Esindus-e vahendatud demokraatia(liberaalne demokraatia)-kujunes liberalismi levikuga. rahva osavõtt valitsemisest piirdub hääletamisega. Mandaat-saadikute antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. mandaat tähendab saadiku kohustust arvestada otsuste tegemisel inimestega, kes ta saadikuks on valinud; annab saadikule v erakonnale õiguse tegutseda ning oma valimisprogrammi ellu viia. Osalus-ja elitaardemokraatia: Osalusdemokraatiat iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse( nt.omavalitsus-Skandinaavias, kodanikualgatus ja ühistegevus-USA-s) Elitaardemokraatia:keskpunkti moodustab huvide esindamise ja mandaadi valdamise põhimõte. Püüab ümber lükata
inimest. Valituks osutub ainult üks valitu, kes kogub kõige rohkem hääli. Selle süsteemi plussiks on lihtsus ja selgus. Puuduseks aga see, et ta annab eelised juhtivatele suurparteidele. Teiseks puuduseks on nn kaotsi läinud hääled. Võrdelised valimised e. Proportsionaalne valimissüsteem Selle süsteemi puhul on mitme mandaadilised valimisringkonnad. Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Nende valimiste korral jagatakse saadiku kohad parteide vahel võrdeliselt neile antud häältega. Selle süsteemi puuduseks on keerukus, kipub hajuma saadiku isiklik vastutus. 6. Iseloomusta Eesti valimissüsteemi Riigikogu 101 saadikut valitakse vabadel valimistel võrdeliste valimiste ja suletud nimekirja põhimõttel. Erakonnad esitavad kandidaadid üles kõigis 12nes valimisringkonnas. Lisaks koostab erakond ka ühtse üleriigilise kandidaatide nimekirja, kus on reastatud kõik esitatud kandidaadid
sellepärast,kuid siis veendus lõpuks et Kreon pole milleski süüdi.kuulujutud rääkisid et tapjaks olnud võõrad röövlid kolme maantee risti peal kuna Laios sai sellise ende,siis otsustasid nad Iokastega oma lapse tappa,ja andsid lapse karjasele ,et ta viiks lapse Kithaironile mäeorgu või mäestiku vms,et tapaks lapse seal ,kuid karjane otsustas armu anda lapsele ja ei viis ta Kithaironil oleva saadiku kätte,kes andis lapse edasi Polybosele,et ta lapse kasvataks üles nagu oma lapse,Polybos oli hea mees ja tegigi seda,aga ühel peol vms keegi purjus peaga ütles Oidipusele kogemata et sa oled võõraslaps,siis vanemad rääkisid talle asja ilusti ära ,et ta midagi ei kahtlustaks ja siis peale seda jäi see Oidipust ikkagi häirima,ja ta läks delfi oraaklisse ,et saada ennustust vms ja siis sai sealt ende,et ta tapab oma isa ja abiellub oma emaga,ja et seda vältida
saadik), kehtib lihthääletuse põhimõte, presidendivalimiste puhul absoluutne häälteenamuse nõue. Proportsiaalne valimissüsteem: Selgitus: laialtlevinud. Saadikukohad jagatakse parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. Tunnused: mitmemandaadilised valimisringkonnad, kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas (avatud nimekiri või suletud nimekiri). Puuduseks on keerukus ja erakondade suur mõju valimistulemustele. Hajuma kipub saadiku isiklik vastutus. Samas on parteidel võrdsem võimalus saada parlamendis esindatud. Näited: Suurbritannia, Soome, Holland Hübriidne valimissüsteem Selgitus: ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtteid. Pooled parlamendikohad jagatakse ühe ning pooled teise süsteemi alusel. Tunnused: Valijal on kaks häält üks hääl antakse majoritaarsuse põhimõttel ühele tema regioonis ülesseatud kandidaadile, teine proportsionaalsuse põhimõttel ühe erakonna
Vabade valimiste põhimõtted: 1. Valimisõigus on üldine. Valimisõigus on laienenud. 19.sajandil said valida valged majanduslikult kindlustatud kirjaoskajad mehed. 21. sajandil võivad valida kõik täiskasvanud va kriminaalkaristust kandvad ja teovõimetud isikud. Varanduslik piirang oli varem, kuna arvati, et rikas otsustaja omab suuremat vastutustunnet. Praegu peab saadik esitama igal aastal oma majanduslike huvide deklaratsiooni, saadiku vastutustunne on endiselt tähtis. Kodakondsuse piirang valimisõigus peab olema antud riigi ees kohustusi omaval, oma riigi huvisid arvestaval isikul. Kohaliku omavalitsuse valimistest võivad osa võtta Eestis ka mittekodanikest alalised elanikud. Igal Euroopa Liidu kodanikul on õigus seada oma kandidatuur üles mõne teise liikmesriigi kohalikel valimistel ja osaleda ka hääletajana. Vanusepiirang kehtestab nii hääleõiguse ( aktiivse valimisõiguse) kui ka
ISLAM Kaubandus oaasides nn Meka Nomaadid kasvatavad kaameleid, veavad kaupa: Araabia ps läänerannikul on nn Viirukitee Riiklust pole, hõime juhivad seigid Polüteistlik religioon(pühad taevakehad, kivid, dzinnid e loodusvaimud, kristlus judaism jne) Muhamedi isikust Muhamed elas 570-632 pkr Mohammad ibn Abd Allah sündis Mekas; isa suri kohe; ema, kui ta oli 6- aastane> perekond kasvatas üles Hakkas kaameliajajaks>tutvus judismi ja ristiusuga Muhamedi vaime ärkamine: 25-aastaselt abiellus 40- aastase kaupmehelase Kadidzaga>edukas kaupmees+ muretu eli 15 aastat Usutunnistus ehk sahadah: Ei ole teist jumalat peale Allagi ja Muhamed on tema prohvet Muhamedi kuulutustöö Mekas > kaupmeeste ja preestrite vastuseis Naise surm 622 Muhamed põgeneb Jathribi e Medinasse = ajaarvamise algus Palgamõrtsukad ta kannul> intsident vapra ämblikuga Araabia riigi teke: 630 naaseb võidukalt Mekasse Puhastab Kaaba templi puuslikest 632 Muhamedi surres Araabia...
Vastuseks meeste registreerimisele Rahvuskaarti puhkes mäss Moncontant'is. Algas kodusõda. Kriitilises olukorras oli selge, et zirodiinidest ministrid ja valitsusorganid on muutunud teovõimetuks. Oli vaja tugevamat võimu, Konvent otsustas luua erakorralise võimuorganina Rahvapäästekomitee. 1793 aasta kevadel zirodiinide ja jakobiinide vaheline võitlus teravnes. 15.aprillil ilmus Konventi järgmine Pariisi kommuuni delegatsioon, milles nõuti 22 zirodiini saadiku konvendist kõrvaldamist. Mis ei läinud läbi. Võitlus zirodiinide ja jakobiinide vahel oli kandunud Pariisist provintsidesse. Osutus, et Lõuna-Prantsusmaal olid zirodiinid kohaliku kodanluse ja ametnikkonna seas kindlas ülekaalus, aprilli lõpus võtsid zirodiinid koos föjaanidega võimu üle Marsailles's [mahr-sei]. Konvendi komisjon kihutati minema ining hakat jälitama jakobiine, Toulonis [tuu-loh] liitusid zirodiinid rojalistidega ja panid toime kontrrevolutsioonilise pöörde
kontroll nende tegevuse üle. oluline ülesanne riigieelarve kinnitamine. Valitsus- Valitsuse üldeesmärkideks on Eesti julgeoleku tugevdamine, majanduskasvu edendamine ja riigi ja kohaliku halduse reform ja ääremaastumise leevendamine. Valitsust juhib peaminister. President- riigi juht. Seaduse eelnõu- juhatus-juhtivkomisj-3 lugemist täiskogus-lõpphääletus- presidendile(kuulutab välj)-avaldatakse riigiteatajas. Fraktsioon- saadiku rühm, erakondliku kuulumise järgi. Komisjon- valdkondade järgi: rahandusk, majandusk, maaeluk,riigikaitse,sotsiaalk. Valimised: 1)üldised- Kõigi täisealiste teovõimeliste kodanike osavõtt valimistest. 2)ühetaolised: Iga valija kohta arvestatakse võrdne arv hääli, hääled lähevad võrdselt arvesse, st neil on võrdne kaal, ole ehitaja v juht. 3)Otsene- Valitakse otse saadik valitavasse organisse.
saadik.tähtis Jagab tulla esimeseks, saadikukoha 2,3 koht pole d parteide midagi.lihthäält vahel eenamuse võrdeliselt põhim. neile antud häältega, kandidaadid üles erakonna valimisnime kirjas. +selgus,lihtsus, +pluralismi suurpareidel valitsemine eelised. – paremini – kaotsiläinud hajub hääl saadiku isiklik vastutus USA EE,FIN Lihtkvoot-valimisjaoskonnas kehtivate hääletussedelite summa jagatakse mandaatide arvuga./ 5%künnis-partei peab saama 5% häältest, et saada parlamenti. Erakondade eesmärk- tulla võimule, luua poliitikat Valimised: Vabad valimised-vabadus kandideerida,hääletada oma Isiklike veendumuste järgi,konkurentsi võrdsus,sajalane hääletamine. Üldised- kõik võivad valida, v.a teovõimetud
Parlamentaarses monarhias pidi kuningas arvestama parlamendiga, valitsejal polnud piiramatut võimu. Millised nimetused kinnistusid alaliste saatkondade töötajatele uusajal? Kes rajas rahvusvahelise õiguse põhimõtted ja millised õigused pidid tema järgi olema saatkonna töötajatel asukohamaal? Erakorraline suursaadik, neid aitavad asjurid. Hugo grotius, 1 saadikul on õigus olla vastuvõetud selle valitseja poolt, kelle juurde ta on saadetud. 2 saadiku ja ta kaaskonna isiku ning vara puutumatus. Viimasega seoses kuulub saadiku õiguste hulka eksterritoriaalsus, mis tähendab seda, et saadik ei allu tolle maa seadustele kuhu ta on lähetatud. Nimeta 2 sõjategevuse piirkonda 17. sajandi rahvusvahelistes suhetes (va 30 aastane sõda) ja selgita iga konflikti olemust. Läänemere piirkond - ja läänemere värk oli põhjasõda, kus venemaa tahtis akent euroopasse Kagu-Euroopa- agu euroopas oli ottomanidega seotud, krimmi süda
olid lülitatud NSVL-s elavad ja sealsete kodanike hulka kuuluvad liidrid, kel Eestis kandideerimise õigust ei olnud. Ka tühistati valimiste järgselt 2367 kahtlast (ei vastanud standardile) Rahvaerakonna häält. III Riigkogu valimesed toimusid 15.-17. mail 1926. Valimiste eel uuendati valimisseadust:viidi sisse tagatisrahade süsteem ja nõuti parlamenti pääsemiseks vähemalt kahe koha võitmist. Suuremad erakonnad olid Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, mis sai 24 saadiku kohta ja Põllumeeste Kogud, mis sai 23 kohta IV Riigikogu valimised toimusid 1929. aasta 11.-13. mail. Suuremad erakonnad olid jälle Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, mis sai 25 saadiku kohta ja Põllumeeste Kogud, mis sai 24 kohta V Riigikogu volitused kestsid 15. juunist 1932 kuni 31. detsembrini 1937.V Riigikogu valis 19. juulil 1932 Kaarel Eenpalu esimese valitsuse, 1. novembril 1932 Konstantin Pätsi neljanda valitsuse, 18. mail 1933 Jaan Tõnissoni neljanda valitsuse ja 21
Kuid neile võis vähem palka maksta ning neid oli kergem disiplineerida. Tööpäevad olid väga pikad. Kahjulik mõju lastele Lapsed jäid tihti tööl magama. Kehv toit, söödi töötades. Paljud tööd olid lastele lausa eluohtlikud. Lapsi karistati füüsiliselt. Selline eluviis mõjus tugevalt nende närvisüsteemile. Kritiseerimine Töölistest lapsed nägid hirmuäratavad välja. Ebainimlikud töötingimused. 1883. aastal Briti saadiku raport laste töö kohta tekstiilivabrikutes. Vähendati lastetööaega 19. sajandi hakkas lapstööjõu tugev kritiseerimine Kahanes laste palkamine,et vältida valitsuse inpekteerimist ja negatiivset kriitikat Ettevõtjate vabandused Töö valmistab last eluks ette. Vabrikus viibimne on tervislikum kui agulikorteris. Kui lapsed ei töötaks jääksid nad järelvalveta ning saaksid vähem oma vanematega koos olla. Lapsed võiksid hakata hulkuma ja varastama.
saavad eelised väiksemate ees, kuna neil on paremad võimalused propageerida oma vaateid. Need hääletajad, kes eelistasid teist kandidaati, nende antud hääled ei lähe arvesse ega kandu teistele üle. Plussiks on see, et see on selge ja lihtne, igaüks saab aru, kes ja kuidas parlamenti pääses. 4. Too välja proportsionaalse valimissüsteemi + ja - . Negatiivseks pooleks on see, et on keerukas ja erakondadel on suur mõju. Kipub hajuma saadiku isiklik vastutus. Plussiks on see, et valijate hääled ei lähe kaduma. Väikeparteidel on võimalus sisse saada. 5. Mida tähendab poliitiline kultuur ning, mis mõjutab selle arengut? Poliitiline kultuur poliitika ja riigivõimuga seotud teadmiste, oskuste ja käitumismallide kompleks. Mõjutab: Sotsiaalsed muutused, võimu legitiimsus, rahvastikuprotsessid, stihilised protsessid. 6. Milles seisneb sotsialiseerumine?
EESTI VALITSEMISSÜSTEEM SEADUSANDLIK VÕIM Eesti valitsemiskorralduse sõlmprobleemi käsitlevate artiklite analüüs: Mihkel Solvak „Saadiku koht parlamendis – vabadus ja sõltuvus“ RiTo nr 14, 2006 1) Artiklis „Saadiku koht parlamendis – vabadus ja sõltuvus“, ütleb Mihkel Solvak, et saadikutel on 2 selget eesmärki: poliitika elluviimine ja tagasivalituks osutumine. Vastasel korral ei saaks nad ju poliitikat teha ega ellu viia, kui neid uuesti ei valitaks. Eesmärk saada tagasivalituks on omakorda põhjuseks, miks poliitikud kipuvad minema lihtsama vastupanu teed ja tegema populaarseid otsuseid, mis ei ole sageli pikas
Valitsuse opositsioonis võiks minu arvates olla nii parem kui ka vasak poolne erakond. Muidugi ei leitaks siis alati ühtseid kokkuleppeid, kuid see annaks võimaluse muuta riiki mitmekesisemaks. Kunagi ei saa riiki juhtida ainult ühte vaatevälja järgides, tuleks kasutada ära kõiki variante ja väljavaateid. Tegelikkuses võiks olla isegi vähemus valitsus, sest see omakorda annaks jälle võimaluse arendada Eestis kõiki probleeme. Vahel tundub mulle, et riigikogu võiks koosneda 51 saadiku mandaadist ning ei oleks mitte erakondi vaid oleks ainult üksikisikud. See aitaks kaasa sellele, et poliitikud ei hääletaks erakonna mõjul, vaid nad seisaksid täienisti enda vaateväljade eest, just selle eest mida nad on oma valijatele lubanud. Ma usun, et just selline oleks kõige demokraatlikum riigikogu. Mina usun, et praegune Eesti valitsus ongi peaaegu selline nagu minu meelest hea valitsus on. Muidugi saab ka paremini, kui meie riigi juhte vaadates on praegused ministrid täitsa
advo.kaat <20:-kaadi, -.kaati> õigusabi osutav, kedagi kohtus esindav ning kriminaalasjus süüdistatavat kaitsev jurist . Advokaatide kolleegium. Era+advokaat, vande+advokaat, nurga+advokaat isehakanud, kutseta advokaat. Advokaadi+kutse. Advokaatkond advokaatide kogu de.fekt <20:-fekti, -.fekti> puue, viga, rike kan'di.daat <20:-daadi, -.daati> kandideerija; (teaduskraad Nõukogude Liidus) . Esitab, seab üles koondvõistkonna kandidaate. Ühele kohale on kaks kandidaati. Liikme+kandidaat, saadiku+kandidaat, presidendi+kandidaat. {Teaduste kandidaat} (teadus+)kandidaat. Filosoofia+kandidaat, tehnika+kandidaat.Kandidaadi+dissertatsioon = kandidaadi+väitekiri = kandidaadi+töö, kandidaadi+eksam, kandidaadi+kraad, kandidaadi+miinimum kandidaadiväitekirja kaitsmiseks sooritatud eksamid. Euroopa Liidu kandidaat+riigid re.porter <9:-i> reportaazi tegija, ajakirjandusele uudiste hankija diskussi.oon <20:-ooni, -.ooni> vaidlus, väitlus, mõttevahetus, arutlus . Selles
simoonia- vaimulike ametikohtadega äritsemine või kiriklike ametite müüdavus. (mõlemad sobivad) 2) Paavstriik moodustati 756.aastal Pippini kahe Itaalia sõjakäiguga võites langobarde. 3) 9.-10.saj. katoliku kiriku langus avaldus kiriku aktiivsuse ja simoonia langusega. 4) Gregorius VII tahtis taotleda distsipliini tugevdamist ja tõsta jumalateenistuse tähtsust ja vabastada ilmaliku võimu mõju alt ja keelata simoonia ja perekonnaelu. 5) Aastal 1054 saatis paavst oma mõjuvõimsa saadiku Konstantinoopolisse vaidlus küsimusi lahendama. Saadik läks patriarhiga tülli ja panid teineteise kirikuvande alla. Kaks kirikut erinesid: Lääne kirik: roomakatoliku kirik, paavst, Rooma. Ida kirik: õigeusu ehk kreekakatoliku kirik, patriarh, Konstantinoopol.
aastal vabastati vanuse tõttu sõjaväeteenistusest. Aleksandr Puskin oli abielus 1831. aastast Natalja Nikolajevna, Puskinaga, kellega neil olid lapsed: 1. Maria Puskina, (1832 7. märts 1919), 2. Aleksandr Puskin, (6. juuli 1833 19. juuli 1914), 3. Grigori Puskin, (14. mai 1835 5. juuli 1905), 4. Natalja Puskina, (23. mai 1836 10. märts 1913). A. Puskin hukkus tollel ajal aurikkumiste puhul lahendamiseks tavaks olnud duellil prantsuse päritolu Hollandi saadiku parun Heeckereni kasupoja, keisri kavalergardide polgu porutsiku Georges d'Anthesiga. Duelli käigus esimesena püstolist tule avanud d'Anthes haavas surmavalt Puskinit, kes haavatuna tegi vastulasu, millega haavas d'Anthesi rindkere piirkonda. d'Anthesi pääsemise kohta on kasutusel versioon, mille kohaselt ta kandis "alatult" vormiriietuse all teraskürassi, millelt rikosetiga põrganud kuul ainult riivas ta paremat kätt ning tekitas rindkerepõrutuse
ühest nimekirjast parlamenti päseb. Kes need personaalselt on, sõltub erakonna otsusest, st sellest, kelle on partei paigutanud nimekirja etteotsa. Proportsionaalse süsteemi peamiseks puuduseks on häältelugemise keerukus ning erakondade suur mõju valimistulemustele, eriti suletud nimekirjade puhul. Valimisnimekirjade ning häälte ülekandmise tõttu kipub hajuma saadiku isiklik vastutus, kuid hääled ei lähe kadumina nagu majoritaarse süsteemi puhul. Plussiks on parteide võrdsemad sansid saada parlamendis esindatud. MAJORITAARNE JA PROPORTSIONAALNE VALIMISSÜSTEEM MAJORITAARNE PROPORTSIONAALNE RINGKONDADE ARV Võrdub parlamendikohtade 1-20 arvuga
kirik. Peale eestlaste vallutust püüdsid sakslased vallutada ka Leedut, kuid said 1236ndal aastal Saule lahingus lüüa, kus purustati ka mõõgavendade ordu. Ja leedulaste alistamisest loobuti. Mõõgavendade ordu asemele aga loodi Vana-Liivimaa valitsemiseks uus ordu Liivi Ordu. Peale Saule lahingut toimus veel kodusõda Eesti erinevate osade valitsemise pärast nii, et paavst pidi saatma siia oma saadiku vastaspooli lepitama. Paavstile kuulus riik. 1238ndal aastal jõuti lõpuks kokkuleppele, Eesti ala jaotamisel vallutajate vahel. Seda lepingut nim. Stensby lepinguks, mille järgi vallutatud ala jaotati järgmiselt: 1.) Põhja-Eesti Taanile, maahärraks sai Taani kuningas. 2.) Ordu ala, mille maahärraks oli Ordu meister. 3.) Lääne Eesti ja saared hakkasid kuuluma Saare-Lääne piiskopile. 4
Vaimuelu Poola ja Rootsi ajal Jesuiitide tegevus vastureformatsiooni käigus · Poola võimu ajal taastatakse katoliku kirik · Paavst saadab oma saadiku kaudu Liivimaale jesuiidid, eesmärgiga levitada siit katoliku usk edasi Rootsi ja Venemaale · Jesuiidid tegutsevad Tartus ja asutavad siin gümnaasiumi · Gümnaasiumi kõrvale asutati tõlkide seminar, et ette valmistada preestreid kohaliku rahva hulgast · Jesuiitide tegevus lõpeb rootslaste võimu kehtestamisega ja üleminekuga luteri usule Luterlus Rootsi aja alguses · Kirikud peale Liivi sõda purustatud, pöörduti uuesti oma muinasusu poole, loobuti ristimisest
Riigipea roll seadusloomes seaduste väljakuulutamine. Kui riigipea leiab, et seadus pole sobilik, saadab ta selle seaduse parlamenti tagasi. Erimeelsuste püsimisel sekkub riigikohus. Parlamendi teine funktsioon erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. Esmane kohustus edastada valijate huve. Selleks üks nädalapäev istungeid ei toimu, kodanikega kohtumine. Igal kodanikul on õigus pöörduda oma saadiku poole ka omaalgatuslikult. Peamise osa parlamendisaadiku tööst moodustavad läbirääkimised ja eeltöö seadusprojektidega. Mõisted lobby, lobism, lobigrupid pärinevad Inglise parlamendipraktikast. Lobismi eestikeelne vaste kuluaarpoliitika. Lobistideks on parlamendisaadikud ja survegruppide esindajad. Korruptsiooni takistamine muudetakse lobistide tegevus võimalikult läbipaistvaks ja kontrollitavaks.
peatähelepanu on pööratud tegelaste hingeilmale. Karakterid on väga keerulised. Nimitegelane Onegin, aga vastandub kõigile ja kõigele. Autor ise osaleb teoses `'minategelasena", kes on Onegini parim sõber. 8. Mida kirjutas Mihhailovskovis ? Kirjutas romaani ,,Jevgeni Onegin" lõpuni ning kirjutas ka romaani "Boriss Godunov". 9. Kuidas elutee lõppes Puskinil ? Surm duellil. (Puskin hukkus tollel ajal aurikkumiste puhul tavaks olnud duellil prantsuse päritolu Hollandi saadiku parun Heccerni kasupoja Georges Dantesiga. 10. Lermatovi sarnasused ja erinevused Puskiniga. Sarnasused: Surid noores eas, lapsepõlv rõõmutu, prantsuse keele oskus, mõlemad õppisid Peterburis, mõlemad pagesid, hukkusid duellil, sündisid Moskvas, poeedid, saadeti sõtta tsaari käsul, emad rikkast suguvõsast, mõlemad Kaukaasias, alustasid luulega (poeemid). Erinevused: Lermatovil puudusid vanemad (hoolises vanaema), Puskinil olemas mõlemad, kuid temast ei hoolitud
Teostamise peamine viis on referendum ehk rahvahääletus. Esindus- ehk vahendatud demokraatia- kujunes koos libearismi levikuga. Tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Rahvas ise ei osale vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele. Põhiküsimus on kuidas hoida usaldusväärset ja toimivat sidet valijate ning valitute vahel. Selleks ühendavaks seoseks on mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. See näitab saadiku kohustust arvestada otsuste tegemisel inimstega ja annab saadikule või erakonnale õiguse tegutseda ning oma valimisprogrammi ellu viia. Osalusdemokraatia- iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Selle puhul on kodanikul võimalus osaleda küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel. Sinna kuulub ka mitmesuguste kodanikufoorumite, ümarlaudade ja võrgustike tegevus. See on kindlamini juurdunud
elu ajal korda saadetud tegudest aru anda. Alles jäävad vaid taevariik õigetele ja põrgu hukatusse määratud patustele. · Puhastustuli sinna minnakse peale surma, kus neid piinatakse kuni viimse kohtupäevani · Kirikuvande alla panemine kirikust väljaheitmine · Suur kirikulõhe pinged Rooma paavsti ja Konstantinoopolo patriarhi vahel. 1054. Aastal saatis paavst oma mõjuvõimsa saadiku Konstantinoopolisse vaidlusküsimusi lahendama. Saadik läks tülli patrhiarhiga ja nad panid üksteist kirikuvande alla. See pani aluse vaenulikule lääne ja idi kirikutele. Esimene on paavsti võimu all ning tundtf kui katoliku kirik ja teine õigeusu e. Kreekakatoliku kirik allus patriarhile · Kardinalid tähtsamad vaimulikud · Gregorius VII sõnastas tähtsad nõuded · Innocentius III viis Gregoriuse põhimõtted ka ellu tähistab keskaegse
Riigikogu komisjonKomisjoni kuuluvad erinevate erakondade liikmed, kes tegelevad teatud valdkonna probleemiga. Fraktsioonühe erakonna saadiku rühm riigikogus. Koalitsioonerakonnad,kes kuuluvad valitsusse. Opusitsioon erakonnad,mis ei kuulu valitsusse, vaid Riigikokku. Valimiskogukutsutakse kokku presideni valimiseks linnaja vallade esindajad juhul kui Riigikogu ei suuda Presidenti valida. Valitsuskriis Valitsusele umbusalduse avaldamine, nõutakse valitsuse lahkumist. RiigikantseleiValitsuse juures asjajamise korraldaja. MaakondRiiklik haldusüksus. Vald ja linnkohalikud omavalitsusüksuse. Advokaat
· Jumal, Kristus ja Püha vaim moodustavad Püha kolmainsuse. Sakramendid · Jumala armust oli võimalik osa saada sakramentide ehk kiriku õnnistavate toimingute kaudu. · Need olid ristimine, usukinnitus, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, kiriklik laulatus ja vaimulike ametisse pühitsemine. Suur kirikulõhe · Juba varakeskajal hakkasid tekkima erimeelsused Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. · 1054. aastal saatis paavst oma saadiku Konstantinoopolisse. · Saadik ja patriarh läksid tülli. · Paavst ja patriarh panid teineteise kirikuvande alla. · Sellega oli tekkinud suur kirikulõhe. · Kirik jagunes roomakatoliku ja kreekakatoliku ehk õigeusu kirikuteks. Ordud · IX-X sajandil olid kloostrid peaaegu ainsad vaimuelu keskused. · Euroopas domineerisid Benediktiini kloostrid. · Need olid suured ning jõukad munkade või nunnade kogukonnad. · XI sajandi lõpul tekkis tsistertslaste ordu
Jean-Jacques Rousseau Lühike elulugu Rousseau sündis Genfis, kus elas 16-aastaseks saamiseni. 30-aastaselt kolis Pariisi. Ema suri sünnitusel, isa jättis maha. Proovis mitmesuguseid ameteid (maksuametnik, preester, muusik), kuid ükski ei sobinud. Oli Veneetsia saadiku sekretär Pariisis, kuid peagi tekkis tal tööandjaga konflikt. 1742. aastal võttis Rousseau Diderot' soovitusel osa Akadeemia traktaadikonkursist teemal "Kas teaduste ja kunstide areng on soodustanud kommete paranemist või allakäiku?" Ta pälvis esikoha traktaadiga, milles väitis, et teaduste ja kunstide areng on soodustanud ainult inimeste allakäiku. Sai kuulsaks, kuid vastuoluline iseloom viis ta varsti tülli mitmete
KES TA OLI ? · Prantsuse filosoof ja kirjanik · Tema poliitiline filosoofia mõjutas tugevalt Prantsuse revolutsiooni ELULUGU · Rousseau sündis Genfis, kus elas 16-aastaseks saamiseni · 30-aastaselt kolis Pariisi · Ema suri sünnitusel, isa jättis maha · Pöördus katoliiklusesse, rikka sveitslanna soosik(lemmik), kelle toetusel sai haridust ja õppis muusikat · Proovis mitmesuguseid ameteid (maksuametnik, preester, muusik), kuid ükski ei sobinud · Oli Veneetsia saadiku sekretär Pariisis, kuid peagi tekkis tal tööandjaga konflikt · Rousseau iseloom, väärtushinnangud ja arusaamine elust olid valgustusaja mõtteviisiga vastuolus ELULUGU · Suri Pariisi lähistel 1778 · Aastal 1794, 16 aastat pärast surma viidi Rousseau põrm( matmistalitluseks ettevalmistatud inimese surnukeha või surnukeha jäänused ) Pariisi Panthéoni · Reisis palju, püüdis leida varjupaika Preisimaal(ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu
2.4 Rahva osalemine riigi valitsemises Demokraatlikus riigis on kõrgeima võimu kandja rahvas. Kehtib esindusdemokraatia põhimõte, mis tähendab seda, et rahvas osaleb riigi valitsemises oma esindajate ehk saadikute kaudu. Kuid demokraatlikus riigis saab rahvas osaleda ka valitsuses otseselt- nt rahvahääletuse ehk referendumi kaudu. Riigi valitsemises saab inimene osaleda ka hääle- ja kandideerimisõiguse kaudu. Hääleõiguse puhul ei tohi demokraatlik riik teha soolisi, vananduslikke ja usulisi piiranguid. Hääleõigus antakse 18 aastaseks saamisel. Kandideerimisõiguseks on vajalik kodakondsuse olemasoli ja vastav eluiga- 18 aastane, valla/linna volikogu ja 21 aastane, riigikogu valimistel. On välja kujunenud kaks valimissüsteemi: Enamusvalimise süsteem(suurbritannia, USA) kus valimine käib kandidaatide vahel, võidab see kes saab oma valimisringkonnas enim hääli. Proportsionaalne süsteem(eesti) kus valimine käib erakondade ahel. Eesti...
Tuhandete aadlike ja nende teenritega asustatud loss oli koht, kus pandi alus karjäärile ja jagati tähtsamaid ametikohti. Seetõttu talusid seda lehka kõik ja paljud vaevu märkasid seda. Nad olid lihtsalt õnnelikud, et said end Päikesekuninga kiirguses soojendada. Need hoolikalt väljavalitud, kel lubati Louis XIV-le läheneda, märkasid, et tavalise lossis hõljuva haisu lõi üle Tema Majesteedi kehaaroom, mis ühe välismaa saadiku järgi sarnanes "metslooma omaga". Kuidas õukonnaliikmed elama paigutati? Õukond majutati range korra järgi: võimsamad hertsogid elasid kuninga lähedal ja alama järgu aadlikud peideti kaugematesse kambritesse. Kõige tähtsusetumad aadlipered pidid end sisse seadma tillukestes ruumides, paljud neist olid ilma akendeta ja nii madalad, et ei olnud võimalik end püsti ajada. Kuningas hoidis õukonda tualetis Versailles' -st oli saanud umbes 5000 elanikuga linn
polnud teda tapnud, kuid samas olen ka väga õnnetu, et ei saanud temaga piisavalt kaua koos olla ning pidin lahkuma Kornithosest, et Apolloni ennustus tõeks ei saaks. Südamesse jääb krimeldama veel see, et ema on elus ning ennustus võib siiski tõeks saada, ohhh... kui raske ja piinarikas on mu elu. Saadik ütles, et kardan asjata, kuid miks arvab ta nii? Kas mind ei ole siis Polybos soetanud? Sain teada, et Polybos olevat minu saanud saadiku käest. Saadik leidis, aga mu Kithaironi kalju järsakust, kui ta oli karjamaal karja valvanud. Et ma teda usuksin, ütles ta mulle, et ma vaatasin oma liikme kohti, need pidavat olema puuritud ning nad olidki. Kõige imelikum oli see, et Iokaste kohkus saadiku jutu peale ning tahtis, et ma ei uuriks enam oma perekonna kohta. Ma tahtsin selgust saada sellesse loosse ning lasin Iokastel karjuse siia tuua. Mis on Iokastel küll hingepeal nii rasket, et ta lossi pidi jooksma?
Rahvuslikud suhted 17-18saj. Diplomaatia tekkimine Rahvusvaheliste suhete sisseseadmine eeldas diplomaatiliste esinduste olemasolu riikides. 17saj. kujunes välja diplomaatiline õigus, mis nägi ette: 1) Saadikud võetakse riikides vastu 2) Saadiku suhtes kehtib tema kodumaa seadusandlus Tihenev suhtlemine, erakorraliste saatkondade kulukus ja reisiraskused viisid diplomaatia tekkimiseni. Paavst Leo X määras oma alalise esindaja nuntsiuse. Alguses tehti vahet saadikute ja agentide vahel, peagi hakati nimetama suurriikide saadikuid suursaadikuteks. Agendi nimest sai pärast asjur. Tollest ajast pärinebki nüüdisajalgi kasutatav mõiste erakorraline ja täievoliline suursaadik. Rahvuslikud suhted 17 ja 18saj.
Nikolai 14. detsembrile 1825. Mitmed ohvitserid, keda pärast hakati nimetama dekabristideks, peetsis Nikolaid karmiks, tagurlikuks ja liiga sõjaväelikuks. Nad üritasid katkestada Nikolaid troonile saamisest ja tahtsid troonile saada Konstantini, kehtestades konstitutsioonilise monarhia ja tõid omad väed Senati väljakule, kus nad keeldusid Nikolaile truudust vandumast, nõudes vanema troonipärija Konstantini troonileastumist. Peaväljakule kogunenud ohvitserid tapsid Nikolai saadiku Mihhaili, pärast mida väljakule kogunenud väed purustati kahurväetulega ning nende katse riigipöördeks ja kontitutsioonilise monarhia kehtestamiseks kukus läbi ning suurem osa neist saadeti Siberisse asumisele. Kui Nikolai ülestõusu maha surus ja keisriks sai(22. augustil 1826). Selleks ajaks oli Nikolai ja Charlottel juba neli last: Aleksander II, Maria, Olga ja Aleksandra. 5 Venemaa keiser
Nad tahtsid, et Kalevipoeg nendega ühineks, et nad koos oleksid võitmatud. Kalevipoeg ei olnud nendega nõus. Ta nägi vee peegeldusest, et raudmehed võtsid välja mõõgad. Ta võtles nendega ja sai neist jagu. Tuli ka uus raudmeeste saadik. Kalevipoeg palus tal vähivardaga süüa püüda. Kalevipoeg oli aga vette kännu pannud ning saaiks ei saanud seda välja tõmmata. Samal ajal tõmbas Kalevipoeg veest välja hobusekorjuse. Ta saatis saadiku koju ja ütles, et ta on liiga nõrk. Kalevipoeg jõudis Kääpa jõe juurde. Seal lebas tema mõõk vee all. Kalevipoeg pistis jalad jõkke ja mõõk lõigas tema jalad maha. Kuigi Kalevipoeg oli seda ise mõõgalt palunud. Tema vanaisa ja teised taevaste targad mõtlesid, mida Kalevipoeg edasi peab tegema. Nad andsid Kalevipojale valge hobuse ja panid nad põrguväravat valvama.
*koosseis: - 101 liiget/saadikut ( vahetub iga nelja aasta järel parlamendi valimiste teel ) *tööorganud: - juhib riigikogu esimees. Ene Ergmaa + kaks asendusmeest - komisjonid ( hõlmab suure osa riigikogu tööst. nt: keskonnakomisjon, kultuurikomisjon, maaelukomisjon, majanduskomisjon, rahanduskomisjon, põhiseaduskomisjon, riigikaitsekomisjon, sotsiaalkomisjon, väliskomisjon, õiguskomisjon ) - fraktsioonid ehk saadikurühmad - ühisete vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendis, tavaliselt moodustatakse ühtlustamine ja kujunemine tervikuks - valitsus ehk koalitsioonipartei - ühinemine, liit; valitsuskoalitsioon on valitsusse kuuluvate parteide(koalitsioonipartei) ühendus, mille aluseks on kokkulepe valitsemis põhiküsimustes - opositsioon - vastasrind, vastuseisjad; poliitikas nimetatakse opositsiooniks parteid(opositsiooniparteid) või parteide ühendust, kes ei kuulu
absoluutset häälteenamust ning esinduskogudesse pääseb tavaliselt 4-6 erinevat poliitilist jõudu. Riigikogu valimistel kehtib kolm mandaatide jagamise tsüklit (isikumandaat, nimekirjamandaat, kompensatsioonimandaat), mis tähendab häälte ülekantavust ühe nimekirja kandidaatide vahel. Niisuguste protseduuride tagajärjel võivad valituks osutuda kandidaadid, kellele valija oma häält ei andnud. Selline põhimõte vähendab saadiku legitiimsust rahava silmis ning seotust oma ringkonna valijatega. Eestis on palju räägitud kaheparteisüsteemi sissetöötamisest ja seda eelkõige suurparteide seas, kelle võimulepääs oleks enesestmõistetav. Selline süsteem on kasutusel näiteks Suurbritannias ja USAs, mis aga eeldaks majoritaarse valimissüsteemi eksisteerimist. See on lihtne ja arusaadav süsteem, kus häälte kokkulugemine on odav ning valimiste tulemuste pärast tekib vaidlusi harva
1. Kirjutage punktiirile millist demokraatia vormi on iseloomustatud? (5 punkti) a) Esindusdemokraatia vorm, mis ei viita rahva huvide eiramisele, vaid pigem püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast - elitaardemokraatia b) kodanike pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Lihtsamalt mõistetakse selle all rahva kohtumisi valitud inimestega (parlamendi või volikogu saadikuga) -elitaardemokraatis c) Hääleõiguslikud kodanikud valivad enda huvide eest ,,seisma" saadikud - osalusdemokraatia d) Otsese demokraatia vorm tänapäeval -osalusdemokraatia e) Kogu hääleõiguslik kodanikkond on kaasatud otsuste tegemisse, nimetatakse ka klassikaliseks demokraatiaks-osalusdemokraatia 2. Selgita valmiste kolme funktsiooni. (3 punkti) 1) tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine e. korralised valimised ( parlament iga 4 ja president 4-6 ) 2)Kodanike nõudmiste vahendamine võimudele ( seaduste muutmine ja uute seaduste vastuvõt...
alustanud · Sihtinud esialgu juristi karjääri, jättis ta siiski need õpingud pooleli ja pühendus filosoofiale · Haris end ka matemaatikas, loodusteaduses, ajaloos ja kirjanduses. · Elas poolteist aastat Prantsusmaal - ,,Traktaat inimloomusest" · Kaks korda taotles ta filosoofia professori kohta, kuid mõlemal korral ebaõnnestunult · nii sai temast kindral Sinclairi erasekretär · 1752-57 tegutses Edinburghi advokaatide raamatukogu hoidjana ja 1763 läks Briti saadiku erasekretärina Pariisi, kus oli tihedas kontaktis kirjanduslik-filosoofiliste ringkondadega · 1767 pöördub Inglismaale tagasi ja temast saab napilt aastaks välisministri abi Londonis · Pärast seda tõmbub Sotimaale ning pühendub teose ,, Vestlused loomulikust religioonist" kirjutamisele · Sureb 25.august 1776.a. Edinburghis. · Elatas ennast, olles mitmete tähtsate meeste sekretär ja raamatukoguhoidja. · Hume oli kivikõva radikaal
Totalitaarneriik. Planeerib ja kontrollib kõikke ühiskonnas toimunut. (Kodanike eraelu ametialasdeid suhteid ja liikumised.) Siirderiigid. Riigiti erineb ka kohaliku võimu ning regionaalse võimu vahekorda: *föderaalriik-piirkondadel on oma elu kamandamiseks suured valdused. *unitaarriik- kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika, nt eesti. Rahva osalus valimistes. Valimised on vabad kui peetakse kinni nendest nõuetest: *Kanditaate on ühetele saadiku kohale mitu. *kõigil on võrdne võimalus oma vaateid prapageerida. *kodanikel on õigus teha oma valik iseseisvalt ja hoida seda salaj. *hääled loetakse ausalt ja tlemused avalikustatakse täielikult. Valida saab alates 18a. Kanditeerida valla volikogusse 18a. Riigikogusse 21a. Maailmas on 2 valimissüsteemi:1. Majaritaalne e. enamus valimissüsteem.2. Praporitaalne süsteem. Eestis kehtiva propatsionaalse süsteemi isesärasused: 1.Peab hääletama ühe inimese poolt. 2
valimisnimekirjas, st valijal tuleb eelistada erakondlikku programmi isikule. Nimekirju koostatakse kahe põhimõtte alusel. Avatud nimekirja puhul tõusevad nimekirjas ettepoole suurema toetuse kogunud kandidaadid. Suletud nimekirja puhul mõjutab valija tahe vaid seda, mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb. Süsteemi puuduseks on häältelugemise keerukus ning erakondade suur mõju valimistulemustele, eriti suletud nimekirjade puhul. Kritiseeritakse sedagi, et kipub hajuma saadiku isiklik vastutus, mida asendab üldsõnaline erakondlik positsioon. Plussiks on parteide võrdsemad sansid saada parlamendis esindatud. 3.3 Eesti valimissüsteem: Eestis kasutatakse proportsionaalset valimissüsteemi. Moodustatakse mitmemandaadilised valimisringkonnad, millele eraldatud mandaatide arv tuleneb valijate arvust ringkonnas. Kus on rohkem valijaid, seal on ka rohkem mandaate. Kokku saab mandaate olla sama palju , kui on valitavas kogus saadiku kohti (Riigikogu puhul 101)
tagasi Rooma ja oodati 33 päeva. Kui vastust ei saadud, kandsid fetiales Senatile ja rahvale ette olukorrast, kes otsustasid sõja kuulutamise. Peale sõja kuulutamist läks pater patratus viimast korda vaenulikku linna ja viskas üle piiri põetatud otsaga verise noole. Rahu sõlmimisega kaasnesid samuti keerulised tseremooniad. Rahvaste õiguse (ius gentium) alused kujunesid välja Rooma riigis. Neid mõisteid analüüsis Cicero oma traktaatides ,,Riigist" ja ,,Kohustustest". Saadiku funktsioone peeti väga oluliseks ning saadikuteks valiti väärikaid inimesi. Kunagi ei läkitatud teise riiki saadikut üksinda. Tavaliselt oli delegatsioon kolmeliikmeline. Saadikupuutumatuse tagasid seadused ja tavad. Saadiku volitusi kinnitas kuldne sõrmus. Saadikud täitsid mitmeid funktsioone. Nad kuulutasid sõdu, sõlmisid rahulepinguid, korraldasid elutegevust alistatud provintsides, olid vahekohtunikeks poliitiliste ja usuliste konfliktide reguleerimisel.
Avatud nimekirja puhul reastatakse kandidaadid pärast häälte lugemist ümber, rohkem hääli saanud inimene tõuseb ettepoole ja seega sõltub parlamenti pääsemine valijate toetusest. Suletud nimekirja puhul uut pingerida ei moodustata, parlamenti pääsemise otsustab erakond. Kodanikud saavad mõjutada vaid seda, mitu inimest parlamenti valitakse. Süsteemi peamisteks puudusteks on keerukus ja erakondade suur mõju. Samuti kipub hajuma saadiku isiklik vastutus. Süsteemi plussiks on see, et valijate hääled ei lähe kaduma, kuna need kantakse üle. Samuti on paremini tagatud väikeparteide huvid Eestis rakendatakse proportsionaalseid e võrdelisi valimisi. Millised on demokraatlike valimiste tunnused? Valimisõigus on üldine, kuid kehtivad vanuse-ja kodakondsuspiirang. Valimistel on vaba konkurents, kandidaatide ülesseadmisõigus on igal legaalselt tegutseval parteil. Valimised on
arvesada avalikkuse seisukohaga. ( NT: Itaalia,Portugal,Hispaania) Ministrid nimetab peaminister peale valimisi. Selleks moodustab ta koalitsiooni ,kuhu kuuluvad mitme erakonna esindajat. Sealt alustatakse läbiräääkimisi ning valitakse ministrid. Presidentaalses valitsemiskorralduses tulevad vähesed ministrid parlamendist Parlamentaarses süsteemis tulevad enamus ministrid parlamendist. Enamusvalitsus ja vähemusvalitsus: Enamusvalitsus: kontrollib vähemalt pooli saadiku kohti. Vähemusvalitsus: puudub parlamendi enamustoetus,et edukalt oma poliitikat ajada. Eesti valitsuse struktuur: Peaminister- juht ja esindaja Minister- Ministeeriumite juhid, korraldab valitususe küsimusi,annab välja määrusid. EV kodanikud- võtavad põhiseaduse vastu Riigikogu- võtavad seadused vstu Ministeeriumid ja ministrid: Riigikantselei- Andrus Ansip( Eesti Reformierakond) Haridus-ja teadusministeerium: Tõnis Luukas (IRL)
Euroopa Liidu asjade komisjon (ELK) - Arto Aas Keskkonnakomisjon (KKK) - Erki Nool Kultuurikomisjon (KK) - Urmas Klaas Maaelukomisjon (MEK) - Kalvi Kõva Majanduskomisjon (MK) - Kaja Kallas Põhiseaduskomisjon (PSK) - Rait Maruste Rahanduskomisjon (RK) - Sven Sester Riigikaitsekomisjon (RKK) - Mati Raidma Sotsiaalkomisjon (SK) - Margus Tsahkna Väliskomisjon (VK) - Marko Mihkelson Õiguskomisjon (ÕK) - Marko Pomerants 5. Kirjelda Riigikogu saadiku töönädalat. Riigikogu töö toimub järgmise ajagraafiku alusel: 1) esmaspäev: kell 9.00–11.00 – fraktsioonide töö kell 11.00–13.00 – alatiste komisjonide, välja arvatud Euroopa Liidu asjade komisjoni töö kell 13.30–15.00 – Euroopa Liidu asjade komisjoni, eri-, uurimis- ja probleemkomisjonide töö kell 15.00 algab Riigikogu istung, millel vastatakse arupärimistele. Pärast kõigile
Kust võtsin infot Hitler Historical Museum(foto) - http://www.hitler.org/images/uniform.jpg (12.10.08) Degrelle, Leon -Kuidas Hitler koondas oma kätte võimu riigis ja alustas sotsiaalsete ümberkorraldustega - http://www.kool.ee/?7816 (09.10.08) Eelmäe, Urmas – Juutide ajalugu ja holokaust- http://www.muuseum.harju.ee/holokaust/index2_est.htm (12.10.08) Fest, Joachim Clemens 1974. Hitler. New York, lk 405 Francois-Poncet, Andre 1949. Saadiku suveniirid Berliinist, lk 128 Hiir, Kati -Natsirežiim ja selle füürer - http://miksike.ee/docs/referaadid/hitler.htm (06.10.08 Kershaw, Ian 1999. Hitler. Tallinn:Olion, lk 77, lk 89 Maata, Liisa -Natsirežiim ja selle füürer - http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/hitler2.htm (12.10.08) Nael, Raivo -Holokaust ja inimese loomus - http://www.spam.ee/~raivo/vpl/holok.htm (10.10.08)
Otsene ja esindus demok: otsene e. vahetu demok oli iseloomulik Antiik-Kreekale, kus linnakodanikud otsustasid avaliku elu küsimusi vahetult rahvakoosolekutel. Seda nim. ka klassikaliseks demok. Riigi tasandil on otsene demok. teostamise viisiks rahvahääletus e. referendum. Nüüdse demokraatia peamine vorm on esindus e. vahendatud demok. - rahva nimel teostavad võimu valitud esindajad. Mandaat - saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve, tähendab saadiku kohustust otsuste tegemisel inimestega, kes ta saadikuks on valinud. Mandaat annab saadikule v erakonnale õiguse tegutseda ning oma valimisprogrammi ellu viia. osalus ja elitaar demokraatia : osalus demok iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Kodanikul on võimalus osaleda ka küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel. Elitaar demok- keskpunkti moodustab huvide esindamine ja mandaadi valdamine. Võimule saab vähemus ehk eliit, kes arvestab enamuse e
annaabi.ee 
