6. Viplala tinistas kõige esimesena kivikujuks ... c) talle tuli koduigatsus peale a) Johannese b) kass Parmu 15. Nella Della sai aru, et Viplala c) Nella Della on tagasi, sest ... d) härra Blomi a) koorejuustu purk oli tühjaks söödud b) kivist ämblik oli muutunud elusaks 7. Viplala tinistas terve perekonna väikesteks ... c) voolumõõtjakapi uks oli lahti a) pargis b) restoranis c) kodus d) tänaval 16. Härra Blom pidi tööd otsima ----------Võti---------- hakkama, sest ... a) lapsed nõudsid, et isal oleks päris amet 1. (b) b) raha oli vähe 2. (b) (c) (d) c) raamatute kirjutamine sai valmis 3. (b)
Nad ei seisnud kõik püsti ega esitanud seda lihtsalt ära vaid neid veeti sisse erinevate konstruktsioonidega või laulsid nad samal ajal mingit teist tegevust tehes. Üks meestest pidi laulma nii, et oli asetatud ringikujulise ehitise peale ja teda keerutati seal ringi, mille pärast ta ka vahepeal pea alaspidi pidi laulma. Huvitav koht oli ka see kui üks mees laulis samal ajal kui ta mängib puldiga ämblikuga, alguses oli tal väga naljakas, aga lõpuks hakkas talle ämblik vist närvidele käima ning ta lõi selle ämbliku maha. Lõpp oli etendusel natuke imelik. Tegelased hakkasid laval sampust jooma ja see kelle käes pudel oli jagas seda kõigile. Kaks inimest võtsid enda esinemisriided seljast ning meigi maha ja jäid tavalistesse riietesse ning tantsisid siis seal kahekesi. Etendusega võis tegelikult rahule jääda. See oli uus ja huvitav asi, mida tihti ei näe. Võibolla
jaanuar 1892 2. september 1973) oli inglis e kirjanik, poeet, filoloog ja · professor. Kõige paremini tuntakse teda "Sõrmuste isanda" trioloogia (ka Sil marilion jne.) järgi. Lapsepõlv · Tolkien sündis kolmandal jaanuaril 1892 Orange Free States, Lõuna Aafrikas, (vanemad Arthur Reuel · Tolkien ja Mabel Suffield) kuhu nad kolisid sellepärast, et Arthurit edutati (Br iti pank). Tolkienil oli vend · nimega Hilary, kes sündis 1894. aastal. · Lapsena hammustas Tolkieni ämblik, mis on ka tema hilisemaid kirjutusi mõ jutanud. Lapsepõlv · Kui ta oli kolme aastane läks Tolkien oma ema ja vennaga Inglismaale j a Johni isa pidi nendega ühinema, · aga ta suri enne Britanniasse jõudmist palavikku. Pärast seda jäi pere il ma sissetulekuta ja nii otsustas · Tolkieni ema oma vanemate juurde elama · minna. Pärast seda kolisid nad Birminghami kus John veetis oma aega uurides vanu veskeid ja rännates · nõlvadel, mis on samuti mõjutanud tema loomingut.
kestuma ja seda teeb ta 2 korda aastas. Vähid kasvavad kogu elu. 35. Millised loomad on ämblikud (välisehitus)? Kuidas saaki püüavad? Ämblikud on lülijalgsed. Neil on 8 jalga ning kaheosaline keha. Keha 2 osa on : pearindmik (väiksem) ja tagakeha. Keha katab õhuke kitiinkest. Ämblikul ei ole tundlaid. Osad ämblikud püüavad saaki püünisvõrguga. Selle valmistab ta oma tagakehas olevate võrgunäärmete nõrest, mis hangub õhu käes peeneks niidiks. Võrgu serva lähedale koob ämblik enesele varitsuspaiga, veab sinna võrgu keskelt signaalniidi ning jääb saaki ootama. Võrku sattunud putukas liigutab signaalniiti, mis on ämblikule signaaliks - kohale tormata. Saagi haaramiseks ja kinnihoidmiseks on lõugtundlad. Teine osa ämblikuid püüavad saaki luurates. Ämbliku välisehitus Lõugkobija lõugtundel Tagakeha Silmad Pearindmik
Huntämbliklased Huntämbliklased (Lycosidae) on ämblikuliste seltsi kuuluv sugukond, mis jaguneb perekondadesse Pardosa ja Lycosa. Tuntakse umbes 1200 huntämbliklaste (Lycosidae) sugukonda kuuluvat liiki. Jahtimine Oma nimetuse on nad saanud tänu sellele, et ajavad pidevalt saaki taga ja ei püüa saaki võrgu abil. Toituvad peamiselt putukatest ja teistest ämblikest. Ämblik valvab saaki liikumatult, sobival momendil ründab kiiresti ja haarab sellest tugevate esijalgadega kinni. Lõugtundlate abil hammustab ta saagi kitiinkesta katki ning nõrutab ohvri kehasse mürki, mis tapab saagi ning muudab selle ämbliku jaoks vastuvõetavaks. Ehitus Suurimate liikide pikkus võib olla üks kuni kaheksa sentimeetrit. Huntämblikel on kokku neli paari silmi: paar väikseid silmi, mis vaatavad üles, kaks suurt on suunatud ettepoole, ülejäänud neli silma vaatavad ette ja külgedele. Neil on lõugtundlad, mida nad kasutavad saagi surmamiseks. Peapiirkonnas aset...
Mõnedel liikidel on keerulised pulmarituaalid, mida tihti saadab asjakohane heliline taust. Trummeldavat heli tekitavad isased huntämblikud liigist Hygrolysa rubrofasciata, see on nende "kutsehäälitsuseks" millega annavad teada emastele oma juuresolekust. On kindlaks tehtud, et emased ämblikud eelistavad neid isaseid, kes trummeldavad intensiivsemalt ja sagedamini. Trummeldamine on inimkõrvale kuuldav paari meetri kauguselt, see heli tekib, kui ämblik oma tagakeha vastu kuivanud lehti võngutab. Haridus- ja Teadusministeerium - Tõnis Lukas Justiitsministeerium - Rein Lang Kaitseministeerium- Jaak Aaviksoo Keskkonnaministeerium -Jaanus Tamkivi Kultuuriministeerium-Laine Jänes Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium -Juhan Parts Põllumajandusministeerium- Helir-Valdor Seeder Rahandusministeerium - Ivari Padar Siseministeerium-Jüri Pihl Sotsiaalministeerium -Maret Maripuu Välisministeerium -Urmas Paet
Fourth level Fifth level Hunt Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click icon to add picture Click icon to add picture Ökopüramiid Ökosüsteem kui tervik Vahtlane < konn < sookurg Sääsk < kiil Kärbes < ämblik Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level
John Ronald Reuel Tolkien (3. jaanuar 1892 2. september 1973) oli inglise kirjanik, poeet, filoloog ja professor. Kõige paremini tuntakse teda "Sõrmuste isanda" trioloogia (ka Silmarilion jne.) järgi. Lapsepõlv Tolkien sündis kolmandal jaanuaril 1892 Orange Free States, LõunaAafrikas, (vanemad Arthur Reuel Tolkien ja Mabel Suffield) kuhu nad kolisid sellepärast, et Arthurit edutati (Briti pank). Tolkienil oli vend nimega Hilary, kes sündis 1894. aastal. Lapsena hammustas Tolkieni ämblik, mis on ka tema hilisemaid kirjutusi mõjutanud. Kui ta oli kolme aastane läks Tolkien oma ema ja vennaga Inglismaale ja Johni isa pidi nendega ühinema, aga ta suri enne Britanniasse jõudmist palavikku. Pärast seda jäi pere ilma sissetulekuta ja nii otsustas Tolkieni ema oma vanemate juurde elama minna. Pärast seda kolisid nad Birminghami kus John veetis oma aega uurides vanu veskeid ja rännates nõlvadel, mis on samuti mõjutanud tema loomingut.
INIMENE MEEDIA VÕRKU PÜÜTUD KÄRBES Meedia ümbritseb meid igal pool ja koguaeg. Seda on võimatu mitte tähele panna. Meedia vastu ei saa, kuid ka ilma selleta ei saa. See on võitmatu, kuid samas imetlusväärne jõud, mis saab inimestega manipuleerida ja nendega mängida. Kas inimesel on üldse mingisugust võimalust astuda meediale vastu või on ta kõigest meedia juhitav marionettnukk? Kas Inimene on tõesti kõigest nagu kärbes meedia võrgus ning meedia, kui ämblik, ootamas ähvardavalt, kuni saab saagile lõpu peale teha? Inimese elu sõltub suuresti meediast. Igal hetkel ahmin ma sisse reklaame ja uudiseid, mida meedia mulle ette söödab. Olen kui lõksu püütud. Täpselt nii teevad ka miljardid inimesed üle kogu maakera, kuulates ja lugedes päevas sadu kordi samu sõnumeid ja teateid. Kõik mõeldakse meie eest ära ja meie töö on info ainult vastu võtta ja selle järgi oma elu sättida.
Näiteks krabiämbliklased haaravad emasel jalast kinni, põiklevad osavalt tema tundlatest kõrvale ning kinnitavad ämblikuvõrguga aluspinna külge. Tänu sellele võidab ta piisavalt aega, et emasega ühtida ja plehku panna, kuid üldlevinud arvamus, et emasloomad surmavad isase pärast kopulatsiooni ei ole tõsi. Vähestel liikidel esineb säärane komme ja see ka enamasti, siis kui emasloom on isasloomast kordi suurem. Osadel liikidel aga isane ämblik sureb loomulikku surma. Krabiämbliklaste käitumist võib võib-olla võrrelda vägistamisega, kuid päris nii see ei ole. Viljastatud munad enamasti munetakse hunnikusse, emane köidab võrguniidi abil need kookoniks, mis peidetakse kusagile pimedasse varjulisse kohta, kinnitatakse pesa seinale või vormitakse pallisarnaseks ja kantakse endaga kaasas. Munade arenguperiood on tavaliselt 2-3 nädalat. Inimesel aga viljastatud munarakk areneb emakas ning järglase arenguperiood on 9 kuud
Ökoloogia Organismide suhete uurimine Ökoloogilised tegurid Kõik keskkonnategurid, mis avaldavad mõju organismidele Päritolu järgi jagunevad rühmadesse: 1. Abioootilised tegurid (eluta looduse tingimustes) - Temperatuur, valgus, vesi, niiskus, õhk, pinnasest tulenevad omadused - muld jne 2. Biootilised tegurid (eluslooduses tegurid) - Toiduga seonduvad tegurid, teised liigid, liigikaaslased - organismide vahelised suhted ehk kooseluvormid (hiljem) - Loodust oluliselt mõjutavad tegurid, inimeste tekkeline, läbi abiootiliste - antropogneesed tegurid 3. Piirav ehk limiteeriv tegur (millest on kõige rohkem puudus ja mis mõjutab kõige rohkem) 4. Taluvusala ehk ökoloogiline amplituud - Ökoloogilise teguri väärtuste vahemik, mi...
Ämblik hingab raamatkopsude ning hingamistorudega. Raamatkopsud koosnevad paljudest lehekestest ning õhk pääseb sinna tagakeha alapoolel paiknevate hingeavade kaudu. Hingamistorud ehk trahheed, mis asuvad ka tagakehas, juhivad õhu otse siseelundite juurde. Ämblik seedib toitu kheast väljas (kehaväline seedimine). Ta mähib püünisvõrku kinni jäänud söögikõlbliku saagi peale mürgitamist võrku ja eritab temasse seedenõret. Kui see on kookoni sisemuse vedelaks seedinud, imeb ämblik poolseeditud vedela toidu sopilisse pugusse. Osa pugu jätkedest ulatub isegi jalgadesse. Nii saab ämblik koguda palju toitu ja seda järk-järgult sooles edasi seedida. Ämbliku siseehitus silmad, peaaju, närvisüsteem, pugu, veresoon, pikk torukujuline süda, sugunääre, erituselunditeks on peened torukesed, mis asuvad tagakehas ja suubuvad tagasoolde, pärak, võrgunäsad, trahheed, raamatkops. Ämblikud on lahksugulised. Emane ämblik on tavaliselt palju suurem kui isane. Pärast
Uulu põhikool Bioloogia OLIVER STIMMER 7. KLASS SUITSUPÄÄSUKE Referaat Juhendaja: Anu tammik Uulu 2006 Sisukord Sisukord Lehekülg 2 Sissejuhatus Lehekülg 3 Elupaik ja viis Lehekülg 4 Ränne Lehekülg 4 Toitumine Lehekülg 4 Pesitsemine Lehekülg 4 Areng Lehekülg 4 Levik Lehekülg 4 Pilt Lehekülg 5 Kasutatud kirjanuds Lehekülg 6 2 Suitsupääsuke Sissejuhatus Suitsupääsuke on Eesti rahvuslind. Ta on üks sagedamini taluõuedes kohatav lind. Oma reipa midli-madli kädistava lauluga on ta inimese suureks sõbraks saanud kui ka suvise päevasooja saadik, usaldatav ilmaprohvet...
1970ndate aastate muusika Urmas Alender & Ruja 1970. aastad Biitmuusikast sai rockmuusika Oli paranenud instrumentide ja helitehnika kvaliteet Uue põlvkonna muusika sobib mitte ainult tantsimiseks, vaid ka kuulamiseks Eestisse jõudis popmuusika viimane moeröögatus- süntesaator Sven Grünberg asutas 1974.a ansambli Mess, mis sai üheks eesti elektroonilise rock'i alustalaks. Klahvpillimängijate initsiatiivil tekkis veel teisigi tuntuid ansambleid, näiteks Andres Valkoneni Väntorel ja Rein Rannapi eestvedamisel kokku tulnud Ruja, kes väärib pikemat tutvustust juba oma pika ajaloo ja mitmete koosseisu vahetuste tõttu. Ruja Algselt mängisid Rujas lisaks Rannapile Paul Mägi, Andrus Vaht, Tiit Haagma ja Andres Põldroo, laulis Urmas Alender. 1973. aastast asendas kitarrist Põldrood Jaanus Nõgisto, 1976. a hakkas Rannapi asemel klahvpilli mängima Margus Kappel, 1985. a...
3040% vanade lehtede söömisel 1020% puidu söömisel Produktsiooni efektiivsus · Lindudel on produktsiooni efektiivsus 1%, · väikestel imetajatel 6%, · suurel veisel 11%, · külmaverelistel mereloomadel kuni 75%. · Energia muundumine kasulikuks tegevuseks on alla 50%, enamasti 1...10%. Koosta toiduvõrgustik: · Taim 1, taim 2, taim 3, taimtoiduline putukas (spetsialist), taimtoiduline putukas (generalist), ämblik (generalist), parasiit (spetsialist), kiskja (omnivoor, generalist), tippkiskja (karnivor, generalist), lagundajad · Jaga organismid ka troofilistele tasemetele ja nimeta, mitmenda astme tarbijad nad on.
1. aprillil 2008.a kraatrist kerkinud aurusammas ja maapinna värisemine lubasid teadlastel kuulutada, et vulkaani esimest purset üle 18 aasta võib oodata iga hetk. See sundis võime ümbruskonnast evakueerima sadu inimesi. Tuha- ja suitsupilv kerkis 4800 meetri kõrgusele. Vulkaanipurset siiski ei toimunud, laavakupli kasvamise märgid vähenesid purske-eelsele tasemele. Laavakupli kasvamist ja vulkaani tegevust jälgivad teadlased pidevalt ja seda aitab teha vaatlusseade- GPS ämblik. Igal ajal ja ette hoiatamata võivad toimuda väikesed plahvatused, mis tekitavad ohtusid kraatri põhjas ja ülemistel külgedel. Kaljuvaringud ja mudavoolud on samuti võimalikud, eriti kevadise sula ja tugeva vihma järel. Suuremad ja vulkaanist kaugemale ulatuva ohuga plahvatused on ilma eelnevata märkideta vähe tõenäolised. Juba 1982. aastal rajati vulkaanipark, mida aastas külastab ligi 7 miljonit inimest. Mount Saint Heleni jalamile on ehitatud vaateplatvormid
Hermione ja Ravenclawi tüdruk on salapäraselt kivistunud. Harry ja Ron vaidlustasid Hagridi lossi. Enne Hagridi jõudmist võõrustatakse Magic'i minister Cornelius Fudge ja Lucius Malfoy Dumbeldornist ja Hagridist Hogwartsilt. Kui Hagridit juhitakse, annab ta poistele korralduse, et ämblike jälgimisega saavad nad teada kambri koletist. Mõni öö hiljem satuvad Harry ja Ron varjatud metsa, et järgida ämblikud. Nad avastavad, et koletis, kes tapeti viiekümne aasta eest enne, ei olnud ämblik, tüdruku keha leiti vannitoas ja et Hagrid on süütu. Poisid peaaegu surmavad hiiglaslike ämblike kolooniad. Kui nad pääsevad põgeneda, otsustavad Harry ja Ron, et Monster Myrtle peab olema koletis tapetud tüdruk. Mõni päev hiljem avastavad Ron ja Harry paberit, millel on Hermione külmutatud käes basiiliku kirjeldus. Nad järeldavad, et koletis koletis on basiilik. Enne, kui poisid saavad oma teadmisi teha, teatavad õpetajad, et Ginny Weasley on võetud kambrisse
Naine rääkis tõtlikult ja kiirelt, ,,Teietas" oma poega. Rääkis ilmast ja tööst, hüppas teemast teemale, jutustas oma armukestest. Kõik tema tegevused olid kiired. Ta oli ebaloomulik, teeseldud, ,,läbipaistev" nukk, kes nagu teised tegelased, mängis halvasti oma rolli. Ise Cincinnatus märkas naise monoloogis Tsehhovi näidendite tegelaste intonatsiooni ning ütles talle : "Ei, te olete ikkagi ainult paroodia", "nagu see ämblik, nagu need trellid, nagu need kellalöögid". Ehk ise Cincinnatus arvas, et Cecilia C. on ainult järjekordne ,,nukk" selles linnas. Cecilia C. roll romaanis. 1) Sugulaskond: Cecilia C. kannab pühaku Cecilia nime, kes on kirjanduses kujutatud nagu harmoonia soosija. Cecilia C. sõnad Cincinnatuse isast: "ainult hääl, nägu ma ei näinud"(123) tähendasid, et Cincinnatusele oli sünni järgi kingitud hääl ja tema enda ainulaadne
Liitsuguline loom: loom, kelle munarakud ja seemnerakud arenevad ühes ja samas isendis N:käsnad, lameussid, rõngussid, limused 2)Avatud vereringe: veri voolab osa oma teest elunditevahelistes õõnsustes N:lülijalgsed, limused Suletud vereringe: veri voolab kogu oma teel veresoontes N:rõngussid, vihmauss 3)Arteriaalne veri: hapnikurikas veri Venoosne veri: hapnikuvaene veri N:Kalad, linnud 4)Kehasisene viljastamine: seemnerakk ja munarakk ühinevad emaslooma kehas N:vähk, ämblik, rohutirts Kehaväline viljastamine: munarakk ja seemnerakk ühinevad väljaspool looma keha N:karbid, liblikad 5)Otsene areng: areng, kus järglased sarnanevad oma vanematega N:vihmaussid, vähid, rohutirtsud Moondega areng: areng, kus järglased on oma vanematest erinevad N:meduusid, liblikad 6)Vaegmoondega areng: areng, kus moone jaguneb kolme etappi- muna, vastne ja täiskasvanu N:rohutirts, vähid Täismoondega areng: areng, kus muna-, vastse- ja valmikujärgu kõrval esineb ka nukujärk
SOOVILDIK Loomakooslus Putukad Üle 1500 liigi Põõsarindes ja samblarindes domineerivad mardikalised, rohurindes tirdilised ja kahetiivalised. Ülekaalus niiskuslembesed taim- ja putuktoidulised liigid. Suvel hulgaliselt kärbselisi (nt viljakärblane) Septembris palju sääski: karksääsk, sääriksääsk. Ämblikulised Hiidämblik samblarinde suurim ämblik, huntämblikud, madalsoodes taimedel ilma võrguta saaki varitsev hüpikämblik, siirdesoometsades kangurlane, luhasoodes domineerivad krabiämblik ja sireämblik. Ristämblik koob puude ja põõsaste vahele püünisvõrke. URUHIIR Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level HIIDÄMBLIK
URMAS ALENDER UNUSTAMATU ROCKITÄHT Koostaja: Jaanika Niklus Urmas Alendri elulugu · Sündis 22.novembril 1953 Tallinnas · Esimesed 8 aastat elas ta Odra tänaval vanas puumajas · Tal oli üks õde · Isa oli meremees · Lasteaias Urmas ei käinud · Hiljem kolis ta Lasnamäele · Kogus koolis kuulsust koomikuna · Alendrit köitis kooliajal ujumine, lauatennis, viievõistlus ning markide kogumine · Armastas väga kalal käia, õmmelda ning tundis huvi mootorite, eriti tsiklite vastu · Oma muusikalised anded päris ta ilmselt meremehest isalt, kes oskas akordionit mängida. Ja elutee jätkub kooliajaga...... · Esimene pill, mida ta proovis, oli onutütre kitarr · Kitarrimängu hakkas ta õppima koos lahutamatu sõbra ja klassivenna Tiit Haagmaga · Omal ajal hindas Urmas meeletult Artur Rinnet ja Georg Otsa · Esimene avalik ülesastumine oli Urmasel klassiõhtul, kus ta ühe laulu väikesest ...
1) Loomariigi üldiseloomustus: *suur mitmekesisus *kõige liigirikkam *päristuumsed *hulkraksed *heterotroofid *keerulise ehitusega *aktiivne liikumine *mittesuguline paljunemine harv *sümmeetriline keha *kasv piiratud *suurused erinevad 2) *rakumembraan, tsütoplasma, lüsosoomid, Golgi kompleks, raku tuum, ribosoomid, tsütoplasma võrgustik, vakuool, mitokonder. Loomarakk on loomariiki kuuluva organismi rakk. Ühised omadused, mis eristavad neid teistest rakkudest. (taimerakk + seenerakk) Loomarakk ei sisalda plastiide (kloroplast, kromoplast, leukoplast), rakukesta ja tsentraalvakuooli (vakuoolid pole üldiselt üldse omased loomarakule). 3) Kude: sama ülesande ja sama ehitusega rakkude kogum. Epiteelkude: rakud tihedalt, puudub raku vaheaine, mitmekihilised. *naha epiderm *limaskestad *näärmed, ! katab !kaitseb !näärmevedelik Sidekude: rakud hõredalt, eri kujuga, palju rakuvaheainet. *luud, kõhred *veri, lümf *rasv *...
1. aprillil 2008.a kraatrist kerkinud aurusammas ja maapinna värisemine lubasid teadlastel kuulutada, et vulkaani esimest purset üle 18 aasta võib oodata iga hetk. See sundis võime ümbruskonnast evakueerima sadu inimesi. Tuha- ja suitsupilv kerkis 4800 meetri kõrgusele. Vulkaanipurset siiski ei toimunud, laavakupli kasvamise märgid vähenesid purske-eelsele tasemele. Laavakupli kasvamist ja vulkaani tegevust jälgivad teadlased pidevalt ja seda aitab teha vaatlusseade- GPS ämblik. Laavakupli kasvu peatumisest hoolimata jäävad mõned ohud. Igal ajal ja ette hoiatamata võivad toimuda väikesed plahvatused, mis tekitavad ohtusid kraatri põhjas ja ülemistel külgedel. Sellised plahvatused võivad olla põhjustatud auru kogunemisest maa-alustes pragudes, mille tulemusel tekib kõrge rõhk, mis laheneb plahvatusega. Kaljuvaringud ja mudavoolud on samuti võimalikud, eriti kevadise sula ja tugeva vihma järel
Kontrolltöö ülesanded TAK Katse 1 ülevaade Finish review Alustatud reede, 9 märts 2012, 07:10 PL Lõpetatud reede, 9 märts 2012, 07:55 PL Aega kulus 44 minutit 52 sekundit Hinne 5 out of a maximum of 9 (56%) Question 1 Punktid: 1/1 Kulud ruumide rendile ja kontoriöötajate töötasule on kuus 5500. Ühe toote tootmiskulud on 600. Leida: a) firma kulufunktsioon b) summaarsed kulud kuus 100 toote valmistamisel. Vali üks vastus. a. a) C(q)= 5000+600q :b) 65500 b. a) C(q)=5500+600q; b) 65500 c. a) C(q)=6000+500q; b) 66 000 Õige Selle esituse hinded 1/1. Tagasiside ajalugu: # Tegevus Reageering Aeg Esialgne skoor Hinne a) C(q)=5500+600q; b) 19:14:12 on 1 Hinda 1 1 65500 9.03.12 a) C(q)=5500+600q; b) 19:14:12 on 2 Sulge 1 ...
1. aprillil 2008.a kraatrist kerkinud aurusammas ja maapinna värisemine lubasid teadlastel kuulutada, et vulkaani esimest purset üle 18 aasta võib oodata iga hetk. See sundis võime ümbruskonnast evakueerima sadu inimesi. Tuha- ja suitsupilv kerkis 4800 meetri kõrgusele. Vulkaanipurset siiski ei toimunud, laavakupli kasvamise märgid vähenesid purske-eelsele tasemele. Laavakupli kasvamist ja vulkaani tegevust jälgivad teadlased pidevalt ja seda aitab teha vaatlusseade- GPS ämblik. Laavakupli kasvu peatumisest hoolimata jäävad mõned ohud. Igal ajal ja ette hoiatamata võivad toimuda väikesed plahvatused, mis tekitavad ohtusid kraatri põhjas ja ülemistel külgedel. Sellised plahvatused võivad olla põhjustatud auru kogunemisest maa-alustes pragudes, mille tulemusel tekib kõrge rõhk, mis laheneb plahvatusega. Kaljuvaringud ja mudavoolud on samuti võimalikud, eriti kevadise sula ja tugeva vihma järel.
Second level Click to edit Master text styles Third level Second level Fourth level Third level Fifth level Fourth level Fifth level Silma õhupall Click to edit Master text styles Second level Nuttev ämblik Third level Fourth level Click to edit Master text styles Fifth level Second level Third level Fourth level Fifth level Metsa vaim Jan Toorop Click to edit Master text styles Sündis 20.detsember 1858
Kool NIIT Kurereha Referaat klass Koostaja Juhendaja: Tallinn 1516 SISUKORD: Sisukord......................................................................................................................................lk.2 Sissejuhatus.................................................................................................................................lk.3 Verev kurereha.............................................................................................................................lk.4 Niidu kaitse..................................................................................................................................lk.5 Kurereha kaitse,puisniidu ja kurereha pildigalerii...................................................................lk.6-8 Kokkuvõte....................
Ma ei kujuta ette, kui ma peaks elama riigis, kus pidevalt toimuvad erinevad looduskatastroofid. Mõtlen tihti, et kuidas inimesed sealsete oludega hakkama saavad. Õnneks Eestis sellised asjad puuduvad ja meie tormid on võrreldavadki nende tormidega, mis mujal maailmas toimub. Siin ei ole ka palju mürgiseid loomi ega suuri kiskjaid ning seetõttu saab rahulikult viibida looduses, kartmata, et mõni mürgine madu või ämblik inimest hammustaks. Eesti riigis on oma põhiseadused ning Eesti kodanik peaks neid täitma. Kuna mina seda olen, siis täidan oma kohustusi ning samaga vastab ka riik. Samuti kasutan oma õigusi. Kuna selle riigi kodanikuna, on inimestel head võimalused eluks, siis saab ta väga hästi aidata parandada ka ühiskonda. Leian, et kõigepealt peaks alustama enda riigi elu paremaks muutmist ja alles siis liikuma kaugemale, kus on veel rohkem abivajajaid.
Keila Kool Raimond Valgre Muusikareferaat Raimond Valgre, kes oli üks eesti populaarsemaid kergemuusika heliloojaid, sündis 7. oktoobril 1913.a. Riisiperes, kingsepa perekonnas. Peres oli peale Raimondi veel kaks last - Evi ja Enn. Sellest, kuidas tärkas Raimondi muusikahuvi, on üsna vähe teada. Kooliteed alustas väike Raimond juba enne oma seitsmendat sünnipäeva. Aasta pärast algkooli astumist jätkus tema koolitee Paides, kus ta alustas ka klaveriõpingutega kellegi Perteli juures. Kuid kahjuks ei olnud õpilane eriti usin, sest ta veetis suurema osa ajast klaveril improviseerides ning tuttavaid viise mängides, kui etüüde harjutades. Hiljem viisid rännuteed pere tagasi Raplasse ja Raimond pidi oma õpinguid jätkama Rapla algkoolis. Algkoolis käis ta Raplas ja Paides. Klaverimängu eratunde sai ta Paides Perteli juures ning Tallinnas Prof. Theod...
Keldrist pööninguni. Hurtsiku tähendus". Bachelard ongi tubane filosoof. Tema ruum on tuumakeskne. Maja on tema maailm, vahel harva tuleb ta sellest välja ja uneleb peegelsiledate järvede kaldal, metsade lõputuses, tähtede säras, kuukiirte nukruses. Tundub, et lõpmatus valmistab talle hirmu. Maja all mõtleb Bachelard eelkõige elamut. Mõisted oneiriline maja (uneline elamu), ülikelder, mittemaja (talvine kosmos) on kõrvuti lihtsate kujunditega nagu lamp, trepp, meditatiivne ämblik, hirmunud lepatriinu, kellatorni raske kardin ja selle vahelt helenduv lumi. Bachelard'i maja on vertikaalne. Keldri ja pööningu vahel on paar korrust. Esimene korrus on kõige asisem, sest ta on seotud tänavaga, sinna paneb ta elama filosoofid. Poeet elab katusekambris, et olla lähemal tähtedele. Kelder on täis hiiri, lapsepõlve hirmusid, tolmunud veinipudeleid. Ülikeldri moodustavad lossialused tunnelid, mis juhivad kaugetesse metsadesse
aastaajale osutavat vihjet ka eesti kirjanikud on haikusid kirjutanud Eesti haiku metsast kostab isakaru mõmin hästi räägib K. M. Sinijärv tuunikala magab õiglase und omas mahlas K. M. Sinijärv eemal üksik peni haugub kuud või tühja maanteed Jürgen Rooste vannitoas on külm ja väike ämblik tuleb peole Jürgen Rooste sale must siug saagu sinu suvi nagu jõgi Asko Künnap hamster jookseb pimedas oma rattas see on öö hääl Asko Künnap Lüroeepika lüüriline eepika, sisaldab mõlema liigi – eepika ja lüürika – tunnuseid Ballaad mitmestroofiline ehk mitmesalmiline
1. Silp Silp on kõnes esinev väikseim hääldusüksus. Igas silbis peab olema tuum. Silbi tuumaks võib olla täishäälik või täishäälikuühend. Ema: E=tuum. Silbi tuumaks ei saa olla kunagi olla rohkem kui kaks täishäälikut. Peale selle silbil võib olla algus ja lõpp, nendeks on kaashäälikud. Lendas: E,a=tuum L,d algus ja N, s lõpp Kui silbil ei ole lõppu, siis nimetatakse seda silpi lahtiseks, kui on lõpp siis nimetatakse seda kinninesilp. Silbid jagunevad lahtisteks ja kinnisteks silpideks. Peale selle jagunevad silbid lühikesteks ja pikkadeks. Lühikeses silbis puudub silbilõpp ja silbi tuumaks on ainult üks täishäälik.Lühikestes silpides esineb. Pikkadel silpidel on silbilõpp ja ka sellised mille tuum koosneb kahest täishäälikust. Geminaatklusiil kahekordne sulghäälik, silbitamisel tekib ta siis kui sulghäälik jääb heliliste häälikute vahele. Seda kirjapildis pole see on ainult hääldus...
TÄHEORTOGRAAFI A EESTI KIRI JA TÄHESTIK Meil on ladina kiri. Kasutame alustähestikuna ladina tähestikku, millel põhineb üle 500 keeletähestiku, sh läti, leedu, soome, vietnami, inglise, hispaania, türgi, hausa ning eestigi tähestik. Ladina tähestik põlvneb kreeka tähestikust ja see omakorda foiniikia tähestikust. Algul olid ainult suurtähed, keskajal lisandusid väiketähed ja kirjutuskirja tähed. Trükikiri oli meil varem gooti kiri (fraktuur), mis 1940. aastaks taandus lõplikult antiikva eest. Eesti tähestik: Aa Bb Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Šš Zz Žž Tt Uu Vv Õõ Ää Öö Üü TÄHEORTOGRAAFIA TÄHESTIKUST Eesti tähestik: Aa Bb Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Šš Zz Žž Tt Uu Vv Õõ Ää Öö Üü. Võõrtähed: Cc Čč Qq Ww Xx Yy. EESTI HÄÄLIKUD Täishäälikud e vokaalid: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü Kaashäälikud e konsonandid: b, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, r, s, t, v Helilised häälikud: täishääl...
RAIMOND VALGRE REFERAAT MUUSIKAST TÖÖ KOOSTAJA: JANE PEDA ÜLENURME 2003 RAIMOND VALGRE ELULUGU Raimond Valgre, kes oli üks eesti populaarsemaid kergemuusika heliloojaid, sündis 7. oktoobril 1913.a. Riisiperes, kingsepa perekonnas. Peres oli peale Raimondi veel kaks last - Evi ja Enn. Sellest, kuidas tärkas Raimondi muusikahuvi, on üsna vähe teada. Kooliteed alustas väike Raimond juba enne oma seitsmendat sünnipäeva. Aasta pärast algkooli astumist jätkus tema koolitee Paides, kus ta alustas ka klaveriõpingutega kellegi Perteli juures. Kuid kahjuks ei olnud õpilane eriti usin, sest ta veetis suurema osa ajast klaveril improviseerides ning tuttavaid viise mängides, kui etüüde harjutades. Hiljem viisid rännuteed pere tagasi Raplasse ja Raimond pidi oma õpinguid ...
rääkida.Keldrikakand tegeles peaaegu koguaeg kartulite mädandamisega, kuna mädanend kartuleid ta sõi, see oli kõige parem nagu isa oli talle kunagi õpetanud. Keldrikakand üritas siiski põllukakandi tuju tõsta aga ei õnnestunud, see jutuajamine muutus karjumiseks, mis ajas ämbliku üles. Üheskoos üritasid nad Põllukakandist aru saada ja teda lohutada, see neil ka õnnestus, üheskoos tantsiti ja möllati. Põllukakandile meeldis keldris, talle meeldis ämblik ja talle meeldis Keldrikakand. [2] 8 5. Andrus Kivirähk lastekirjanikuna Andrus Kivirähk kirjutab lihtsalt, kuid väga mõnusalt ning ta teemad on väga huvi pakkuvad. Ta teemad on sellised, nagu need on lastel, lapsed ju mõtlevad ja näevad eluta asjades elusaid, nagu see oli "Kaelkirjakus". Paljud lapsed leiavad vastuse oma küsimusele, mis kuidagi juhtub ja miks? See ei pruugi küll päris nii olla aga siiski ju tõepõhi on olemas
allakäigule. Ökoloogilise püramiidi moodustavad ökosüsteemi troofilised tasemed. Rebane Sookurg, rästik Konn, hiir Putukad, limused Rohelised taimed 6. Ökosüsteem kui tervik Madalsoos on toiduahelad lühikesed N: Villpea, vahtlane, konn, sookurg N: rohttaimed, jänes, rebane N: putukas, huulhein N: sääsk, kiil, kärbsenäpp N: kärbes, ämblik, Toiduahelate võrgustik. Sipelgad kadakatäks Soo-uruhiir osjad põder sääsed murakad Pohlad soo-liugur rabakonn sookurg pruunkaru rästik nastik rebane Kui toiduahelas üks lüli näiteks hukkub, siis võib juhtuda, et väheneb ka temast toituva liigi arvukus 7. Rästikute populatsioon
Pärnu-Jaagupi Gümnaasium 8a klass Linda Pihl Referaat bioloogiast Pärnu-Jaagupis 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Ämblikulaadsed.......................................................................................................................... 4 Närvisüsteem...........................................................................................................................4 Sigimine.....................................................................................................................
Kuid huulheina lima ei ole karjapoiste jaoks mõeldud. See on taimel putukate püüdmiseks. Kes siis ei teaks, et huulheinad on meie looduse ühed huvitavamad taimed, sest nad on osaliselt loomtoidulised. Huulheinad püüavad tavaliselt kuni kahe millimeetri pikkuseid pisikesi putukaid, kes rabataimede ümber lendavad. Suuremad on liiga tugevad ja jõuavad end lehepinna limast lahti rabeleda. Kui väike putukas või ämblik satub lehe pinnale, siis annavad lehe pinnal olevad lühikesed karvakesed märku lehe serva pikematele karvakestele, et nood end putukale peale pööraksid. Mõne aja pärast ongi saakloom kaetud ja algab tema seedimine. Kui saak on seeditud, siis sirutuvad karvakesed jälle laiali, tuul viib jäägid minema ja leht ootab uut toitu. KOKKUVÕTE Referaati tehes sain teada, et rabataimed on väga huvitavad. Näiteks turba sammal, mis võib
savoy ball, ferenc lehar lõbus lesk, operetid praegu: viini veri, savoy ball, minu leetlev leedi. MUUSIKAL ameerika, new york, broadway 20. saj, eelkäijad: prantsuse vodevill, prantsuse muusika lavastused, operett, koomilised ooperid, ühendab: laul, muusika, tants, mood, kirjandus, heliloojad: richard rodgers helisen muusika, lionel bart oliver, andrew lloyd webber kassid, olav ehala nukitsamees, sabata krokodill, buratino, muusikalid praegu: keskkooli muusikal, evita, ämblik naise suudlus, nukitsamees, sugar, ( impressionism: claude debussy fauni pärastlõuna ). BALLETT prantsusmaa 17. saj, eelkäijad: prantsuse kuningate ( louis XIV ) peod, keskaja rändmuusikute ja zonglööride tantsuvormid, renessansiajastu õukonnaetendused, ühendab: tants, muusika, kirjandus, kujutav kunst lavakujundus, helioojad: eduard tubin kratt, pjotr tsaikovski luikede järv, adolphe adam giselle, bela bartok võlumandariin, sergei prokofjev romeo ja julia
Hinge-liblikas. Hingeloomana esineb sageli puuk, keda kutleti kurjade inimeste või nõidadena, kes tahavad teha kahju. Kadakaga suitsetamise läbi saavat neist lahti, ka konnadest ja hiirtest ja hall kassidest jne. 9. Siirdhing. Hing võib mitte ainult irduda oma kehast, vaid ka siiduda teise kehasse. Suremisel, st hinge lõplikul irdumisel ronivad peast välja ka täid. Konn siirdhingena toob õnne, annab jõudu; irdhingena pahatahtlik ja toob kurja. Teatu putukaid, nt ämblik, mardikas jt peeti tulevikuennustajateks, headeks märkideks. Muttide, hiirte jt allaneelamine andvat jõudu, tugev arstimis- ja nõidumisvahend. Siirdehingeks peeti ka linde, peamiselt tooned, toonekurg. Siirdehing oli ussukultus, mis andvat erilist väge. 10. Suhtumine looduselle. Nagu mina - nii ka teised põhimõte. Kogu loodus elab. Loodustundesse suhtuti hardalt ja anduva austusega, kui omaväärislisse. Metsaisa ja -ema
SAJANDIVAHETUSE KUNST Fin de siecele ehk La belle epoque Üldnimetus 19. ja 20. sajandi vahetuse kohta kultuuriloos. Fin de siecle pr k sajandi lõpp La belle epoque pr k kaunis epohh (ajastu) See nimetus tekkis I maailmasõja ajal, verises kaoses, kui inimeste elu normaalsed pidepunktid said hävitatud. Nimetused on idealiseerivad, nostalgilised. Mõisted seonduvad lõbujanulise ajaveetmisega, nautlev elustiil, muretu olek(homse peale eriti ei mõeldud) Dekatents ehk allakäik, arengu pidurdumine. Mandumine. Tekkis, kuna eriti järgmisele päevale ei mõeldud. Ei mõeldud mis edasi saab, elati ühes päevas, lõbutseti, ja tõi kaasa kultuurilises mõtte mandumise. Väikekodanlus keskmisest jõukam linnakodanik, kes elab oma igapäevast muretut elu, keda ei huvita muud mured. Üldised mõjutajad: Nietzsche, Freud, sajadnilõpu hirmud, I maailmasõja eelõhtu. Friedrich Nietzsche oli saksa filosoof, kes mõjutas to...
KEILA KOOLI ÕHTU- JA KAUGÕPPE OSAKOND KLASS 12C Garmen Grünberg Raimond Valgre Referaat Juhendaja: Tiia Peenmaa Keila 2010 Keila kooli õhtu -ja kaugõppe osakond Garmen Grünberg 12c Sisukord Sisukord Elulugu.................................................................................................................................................3 Raimond Valgre looming.....................................................................................................................5 Loomingunimekiri......................
universumi elu. ''Kas teil on küsimusi? '' Kõik hakkasid läbisegi karjuma. ''Vaikust!'' karjus olend mustas kostüümis. ''Paistab, et teil on asi piisavalt selge. Head teed!'' lausus olend ja vajutas mingit nuppu enda ees. Noored haitusid õhku. Kate ja Lucy ärkasid pehmel ja kleepuval alusel. Nad kiskusid oma käed võrgust lahti. Tüdrukuid tabas äkiline paanika, sest nad oli aru saanud, kuhu nad olid sattunud. Suur, karvane, hiiglaslike ilaste kihvadega ämblik sööstis kiirelt tüdrukute poole. Lucy ja Kate hakkasid kiirelt võrku mööda alla ronima, hiigelämblik neil kannul. Võrk, mida mööda tüdrukud ronisid hakkas ülevalt rebenema. Koletis oli Lucy peakohal. Ta sirutas oma suured kihvad välja ning valmistus ründame isuäratavat ja maitsvat maiuspala. Võrk ei pidanud kaua vastu ja tüdrukud lendasid alla. Nende õnneks kukkusid nad otse pehmetele hiigelõitele, mis päästis nad kindlast surmast.
Hoole all maagiline olendid klassi, Hagrid tutvustab õpilastele Hippogriffs suurte, sügavalt väärika ristide vahel hobuseid ja kotkad. Malfoy solvab üks neist loomadest, Buckbeak ja ründab. Malfoy tõmbab tähelepanu vigastuste püüdke olla Hagrid vallandati ja Buckbeak magama panema. In Defense Against the Dark Arts, professor Lupin viib klassi lüüasaamist Boggart, mis muudab kuju esineda vaataja suurim hirm. Sest Lupin, siis muutub orb jaoks Ron, ämblik. Harry ei ole võimalust sellega võitlemiseks. Ajal Sigatüükas visiit Hogsmeade, nõustaja külla, kus Harry ei saa külastada, sest ta ei luba libise, Harry on tee professor Lupin. Harry avastab, et põhjus, ta ei tohtinud võidelda Boggart oli, et Lupin oli mures, et ta võtab kuju Voldemort. See mure saagi Harry üllatusena, sest Harry oli mõtlemist veelgi kartlikult umbes kohutavalt Dementors. Snape toob Lupin aurutatud Jook, mis Lupin joogid, palju Harry äratus.
meelt. Prantsuse psühhiaater Jean Etienne Esquirol pani 1830. aasatel sellele sõnale tänapäevase nimetuse. Sõna täpne definitsioon võib erineda, sest piir hallutsinatsioonide, väärtaju ja illusioonide vahel ei pruugi alati väga selge olla. Üldiselt võib hallutsinatsioone defineerida kui aistinguid, mida tajutakse ilma igasuguse välise ärrituseta. Hallutsinatsioonid on sageli hirmutavad. Mõnikord võib põhjuseks olla mingi teatud objekt nagu näiteks ämblik. Tavalisi kujutluspilte, nagu näiteks nelinurka, sõbra nägu või Eiffeli torni silme ette kujutades kujutised esinevad ainult meie peas. Hallutsinatsioonide puhul on inimene passiivne ja abitu, kuna need tekivad temast sõltumatult, tulevad ja kaovad omas rütmis ning ei allu inimese tahtele. Hallutsinatsioonid võivad kattuda väärtaju või illusioonidega. Kuigi hallutsinatsioonid on nähtusena tõenäoliselt sama vanad kui aju ise, on meie
Rakke Gümnaasium Eesti interpreedid Liisi Remmet Liisi Remmet Rakkes 2008 Sisukord Sisukord 3 Maarja-Liis Ilus 4 Eda-Ines Etti 5 Neeme Järvi 6 Urmas Alender 7 Olav Ehala 8 Minu kokkupuude nende interpreetide muusikaga 9 Lisad 10 Kasutatud materjal 11 3...
VANA AMEERIKA KUNST VanaAmeerika Ameerika kaksikmandri asustamine algas umbes 17 000 aastat tagasi. Aasiast üle Beringi väina tulnud rahvad hõlvasid järkjärgult kontinendi kogu selle äärmuslikus mitmekesisuses. Kuni 16. sajandi alguseni elasid ja arenesid sealsed rahvad peaaegu täiesti lahus ülejäänud maailmast. Suured kunstisaavutused kunstivallas jäävad 16. sajandi algusesse, enne hispaanlaste vallutusi. Indiaanlaste rahvakunst oli väga rikas ning mitmekesine. Suurelt osalt elasid põliselanikud küll veel kiviaja tasemel, kuid see ei tähendanud kaugeltki seda, et nende kultuur oleks olnud barbaarne ja algeline. Sõltuvalt elatusaladest , ühiskondlikust korraldusest ja loodusest kujunes mitu suurt omapärase kunstiga piirkonda , nagu näiteks PõhjaAmeerika metsavöönd, preeriad, poolkõrbelised mäestikualad, Amazonase baddeini troopikametsad jne. Kõigil nimetatud aladel elasid indiaanlased enne eurooplaste saab...
Harilik järvekarp järvekarp jõekarplased jõekarbilised Ebapärlikarp ebappärlikarp ebapärlikarplased jõekarbilised Suur jõekarp jõekarp jõekarplased jõekarbilised Tuhatjalg tuhatjalg tuhatjalgsed tuhatjalalised Harilik kivihark kivihark sadajalgsed sadajalalised Võsapuuk puuk puuklased nugilestalised Harilik ristiämblik ämblik ristämbliklased ämblikulised Lepa-pahklest pahklest pahklestalised pärislestalised Sametlest sametlest sametlestlased pärislestalised Koibik koibik Phalangiidae koibikulised Väike nokik nokik Bosminidae vesikirbulised Harilik jõevähk jõevähk jõevähklased kümnejalalised
turbasammalt. Villpeadest on see liik kahtlemata kõige olulisem turba moodustaja. Tupp-villpea (Eriophorum Huulheinad püüavad tavaliselt kuni kahe millimeetri pikkuseid pisikesi putukaid, kes rabataimede ümber lendavaid. Suuremad on liiga tugevad ja jõuavad end lehepinna limast lahti rabeleda. Kui väike putukas või ämblik satub lehe pinnale, siis annavad lehe pinnal olevad lühikesed karvakesed märku lehe serva pikematele karvakestele, et nood end putukale peale pööraksid. Mõne aja pärast ongi saakloom kaetud ja algab tema seedimine. Kui saak on seeditud, siis sirutuvad karvakesed jälle laiali, tuul viib jäägid minema ja Ümaralehine huulhein
lehetäi, taimed ja mügarbakterid Kommensialism- ühele poolele kasulik teisele kahjutu nt mardikad sipelgapesas, samblik ja puu Konkurents- sama või eri liiki organismide vastikku piirav kooseluvorm, nt männid männinoorendikus Parasitism- ühele kasulik, teisele kahjulik nt paeluss ja inimene Kisklus- rööv ja saaklooma vaheline toitumissuhe, nt toakärbes ja ämblik, nirk ja uruhiir Herbivooria- taimtoiduline loom ja taimeliigi toitumissuhe, ploomipuuja lehetäi Omnivooria- segatoidulised loomad Karnivooria- loomtoiduline loom c) Ökosüsteemid ja neis toimuvad muutused- Populatsioon- ühisel territooriumil elvad ühe liigi isendid. Stabiilne kahanev või kasvav populatsioon. Iga järgmine püramiidi tase on 10% eelmise biomassist. Püramiid algab taimest ehk tootja