Isas ja emassugurakkude olemasolu 2. Millised organismid paljunevad sugulisel teel? Too erinevaid näiteid. Taimed- Õistaimed nt liiliad (putuktolmleja), karikakrad(putuktolmleja), tamm (tuultolmleja) Loomad (enamik loomi)- neist näiteks imetajad ( kodukass, kehasisene viljastumine) , okasnahksed( meripurad kehaväline viljastumine) 3. Millised erinevad viljastamisviisid toimivad loomariigis? Kirjelda ja too näiteid. 1) Kehasisene viljastamine- munarakk viljastatakse emaslooma kehas. Sellisel viisil on viljastumise tõenäosus suur ning sellest tulenevalt sugurakkude arv väike. Sellisel viisil paljunevad nt. elevandid. 2) Kehaväline viljastamine- munarakk viljastatakse väljaspool keha. Sellisel viisil on sugurakkude arv suur, sest viljastumise tõenäosus on väike. Kehavälise viljastumisega organismid nt kalad (nt. ahvenad) ja kahepaiksed (nt. kärnkonnad) paljunevad vees. 1. Mittesuguline paljunemine – mida see tähendab
limaskesta tükkide väljutamine naise organismist, menstruatsiooni tsükkel perioodilised muutused naise organismis, ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni, menopaus sugurakkude küpsemise lõppemine naistel, viljastumine munaraku ja seemneraku ühinemine ning sellele järgmneb nende rakku tuumade ühinemine, toimub - munajuhas, eelduseks mehe ja naise suguühe, spermid satuvad naise suguteedesse, tulemus - munaraku ja seemneraku tuumade õhinemine, kus munarakk viljastatakse, viljastatakse munarakk, millest areneb loode, tingimus spermid teatud aja naise organismis, sperme peab olema teatud hulk, munarakk viljastub, areneb loode / ei viljastu, hukub, väljutatakse naise organismist, loote areng 36h pärast viljastumist hakkab munarakk lõigestuma, 1) kobarloode, 2) põisloode, lootekestad kaitse kuivamise ja põrutamise eest, säilitab temp, 1) kusekott (nabanäär), 2) vesikest (kaitseb
vähene geneetiline varieeruvus, väiksem võimekus parasiitidele ja haigustekitajatele edukalt vastu seista Kõik toimub väga kiiresti ning on võimalik saada arvukas põlvkond Kehasisene ja kehaväline paljunemine (eelised ja puudused) KEHASISENE PALJUNEMINE - munarakk viljastatakse emasorganismi sees Eelised Puudused Keskkond emaslooma keha Sugurakkude arv on väike Viljastumise tõenäosus suur Haiguste ülekandumise tõenäosus suur KEHAVÄLINE PALJUNEMINE - munarakk viljastatakse väljaspool organismi Eelised Puudused Sugurakkude arv on suur Keskkond vesi
igast võetud algkoe osast võis kasvada täiesti uus taim. Sai võimalikuks tänu kasvufaktoritele, kus veekogu äärel võib olla kõrged pillirood. Tänu totipotentsusele e kõikvõimelisusele, kus rakust võib areneda välja terve organism. Võimalik saada viirusvabu taimi. Embrüonaalsiirdamine.Põllumajandusloomadel kutsutakse esile superevolutsioon, mille käigus küpseb tavapärasest rohkem munarakke. Need pestakse emakast välja. Nende seast valitakse välja kõige tervemad ning viljastatakse need kunstlikult katseklaasis ehk in- vitro. Munarakud jäetakse katseklaasis söötmele, kus nad arenevad moorulateks, moorulad viiakse surrogaatemasse, kus kasvatab oma kehas teise looma järeltulija. Moorula ehk kobarloode. Transgeensed loomad ja mikroorganismid on inimestele tähtsad, sest nende abil saame me katsetada nt mõne ravimi mõju, kuidas see mõjuks inimesele. Saame sünteesida erinevaid antikehi haiguste või viiruste vastu. Saame sünteesida valke, mida mõne inimese
VILJASTUMINE käivitab 6-7 nädalases embrüos meheks arenemise. Abort raseduse iseeneslik või esilekutsutud katkemine enne Õpik lk 58-63 23. rasedusnädalat (kui loote kaal on alla 500g). Kristel Mäekase ettekanne uue Kunstlik viljastamine munarakk viljastatakse kehaväliselt õppekava täiendustega ning embrüo viiakse tagasi emakasse. VILJASTUMINE Viljastumine munaraku ja seemneraku ühinemine. toimub munajuha laienenud osas (vt õpik pt 6.1., lk 58). A munasari B emakas
1.Millised paljunemisviisid esinevad looduses? Võrdle suguta ja sugulist paljunemist. Suguline Mittesuguline : vegetatiivne, eostega e. spooridega 2 .Mõisted Kehaväline viljastumine munarakk viljastatakse väljaspool keha Kehasisene viljastumine munarakk viljastatakse keha sees Otsene areng organism sünnib või koorub täiskasvanud isendi sarnasena (imetajad, linnud, roomajad) Moondeline areng organism ei ole sündides vanemate sarnane ning saavutab suguküpsuse läbides erinevaid etappe (lülijalgsed, kaepaiksed, kalad) Täismoone putukatel esinev moondeline areng, kus läbitakse Muna vastne nukk valmik staadiumid (liblikad, mardikad)
Päriliku eelsoodumusega haigus - pärilikkuse ja keskkonnategurite koostoimest põhjustatud haigus. Selle eelduseks on vastava genotüübi olemasolu, mis põhjustab tundlikkuse teatud keskkonnategurite suhtes Muutlikkus- tunnuste erinevus. 1) isendite erinevus populatsioonis( ühe pere liikmed) 2)poplulats. Lahknevus(ahven erineva põhjaga veekogus) 3) liigiline mitmekesisus. VÕRDLUSED. ÜHEMUNUAKAKSIK ERIMUNAKAKSIK Üks munarakk viljastatakse ühe spermi poolt. Viljastatakse kaks munarakku kahe erineva Sügoodist kujuneb 2 loodet/pooldub. spermi poolt. Geneetiliselt täiesti erinevad. Geneetiliselt identsed, väga sarnased. Alati Võivad olla erinevast soost. ühest soost, saab uurida keskkonna mõju. GENERATIIVSED MUTATSIOONID SOMAATILISED MUTATSIOONID Tekivad sugurakkudes, erinevate Tekivad keharakkudes lootelise kui ka mutageenide toimel
· 1. neel · 2. kombitsad · 3. suusagar · 4. kehaõõs · 5. sugunääre · 6. kanalid · 7. suu Liikumine ja toitumine Nad tõmbavad oma keha kokku ja lõdvestavad seda vaheldumisi nagu avatakse vihmavarju. Meduusid liiguvad tõugetega. Toituvad planktonist ja väikestest kaladest. Meduus ei jälita saaki Paljunemine ja areng · Paljuneb suvel · Emase meduusi sugunäärmetes arenevad munad, mis liiguvad suusagaratesse, kus nad viljastatakse ja millest arenevad vastsed · Vastne areneb polüübiks. · Järgmisel kevadel lõigustub polüübi keha ketasteks, millest arenevad uued täiskasvanud meriristid. Meduusi leviala · Esineb madalates rannikuvetes kogu maailmas. Midagi huvitavat · Rahvapärased nimetused: meremullikas, merevasikas, tüüding, merekell, merenatt, nõlk, nälk · Jaapanlased ja hiinlased söövad meduusisalateid · Meduus kohastub kergesti erinevate veetemperatuuridega.
siin valmivad ka naissugurakud e. munarakud. Munasarjad hakkavad talletama sugukõpsuse saabudes 11-14 a. vanuses. Suguhormoonide toimel arenevad murdeeas teised sugutunnused (rinnad, puusad, kehakuju jne.). kõikide munarakkude alged tekivad juba looteeas. Valmima hakkavad munarakud suguküpsuse saabudes, üks haaval. Küpsed munarakud eralduvad munasarjadest perioodiliselt (u. iga 28 päeva järel). Munarakkude valmimine kestab 45-50 a. vanuseni. Kui munarakk viljastatakse, hakkab sellest emakas arenema loode. Ovulatsioon munaraku vabanemine munasarjast. Munaraku eluiga on 24h. Viljastumine on spermi ja munaraku tuumade ühinemine, munajuhas. Munarakku saab viljastada ainult 1 sperm. Viljastatud munarakk hakkab jagunema, tekib rakukobar, mis liigub emakasse ja kinnitub selle limaskestale st. pesastub.
vallangus emasloomal superovulatsioon. TEHNOLOOGA (õpik lk 25) 1. Superovulatsioon, mille käigus küpseb ja eraldub korraga kuni 10 munarakku. 2. Kunstilk seemendus 3. 6-8 päeva pärast pestakse viljastunud munarakud välja. 4. Embrüod pannakse söötmele, valitakse välja kõige paremad. 5. Valitud embrüod siiratakse mitme emaslooma kehasse (surrogaatlus e retsipientlus) VILJASTAMINE in vitrio ehk katseklaasis- kunstliku seemendamise asemel viljastatakse munarakud laboris katseklaasis. Töötati välja 1970.aastate teisel poolel. EMBRÜOSIIRDAMINE INIMESEL Kasutatakse peamiselt viljatuse puhul. Osadel juhtudel kasutatakse doonorspermat või munarakke. Viljastamine toimub in vitrio. Esimene laps sündis 1978 Inglismaal, Eestis 1995. Munarakud võtakse otse munasarjast. Tavaliselt 75 000 spermi munaraku kohta. Spetsiaalne sööde 37 kraadi juures. Spermid võib süstida menaraku tsütoplasmasse.
munarakk – naissugurakud seemnerakk – isassugurakk munasari – naissugunääre seemnesari – munand – mehe sugunääre ovulatsioon – munaraku vabanemine munasarjast sperma – meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega sug. paljunemine – viljastumine – munaraku ja seemneraku ühinemine ning sellele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine kehasis. viljastumune – munarakk viljastatakse organismis kehaväl. viljastumine – munarakud viljastatakse väljaspool organismi kuntslikes tingimustes munajuha – üks naise suguelunditest loode – inimalge, kes sarnaneb väliselt inimesega ( alates 3 kuust) platsenta – lootekest, mille kaudu on ema ja arenev organism omavahel seotud nabanöör – ühendab loodet, selles on suured veresooned. sünnitamine – mittesug. paljunemine – toimub vegetatiivselt või eoseliselt
Pildil on väga suur tuunikala,oli müdunud Tokias Lõhekasvatus Lõhede paljundamine kuntslikes tingimustes sai alguse juba 18.sajandi kasvatati lõhesid kultuuris Euroopas ja Põhja-Ameerikas. 20.sajandi teisest poolest kasvatatakse lõhesid massiliselt USA-s, Kanadas, Jaapanis, Norras ja Tsiilis. 2007.a. toodeti lõhet ja meriforelli 10,7 miljardi USD eest. Lõhede kasvatamine toimub : 1.Lõhemari viljastatakse magedas vees, kus toimub ka kala noorjärkudde areng ja kasv. See protsess toimub haudejaamas. 2.Peale 12-18 kuud on noored lõhed valmis laskuma merre. 3. Meres toimub nende kasvatamine sumpades veel 12-24 kuud, 4. Siis saak koristatakse. http://www.youtube.com/watch?v=K1NBcnNzAkU Selles videos selgitakse kuidas toimub kalakasvatus Aitah tähelepanu eest!
9. MUTAGEENID. Bioloogilised viirused, bakterite ja hallitusseente mürgid. Keemilised tugevatoimelised alused ja happed, olmekeemia tooted, paljud ravimid. Füüsikalised kiirgused, radioaktiivne kiirgus, UV 10. Ühemunakaksikud. Üks sperm viljastab ühe munaraku ja idulane jaguneb arengu algperioodil kaheks. Alati üht sugu. Pärilikult ühesugused. Välimuselt äravahetamiseni sarnased. Erimunakaksikud. Kaks munarakku viljastatakse eraldi, kumbki ühe spermiga. Võivad olla ühest või erinevast soost. Pärilikkuselt on alati erinevad. Välimuselt sarnanevad nad teineteisega nagu tavalised ühe perekonna lapsed.
sperm ühe munaraku ning idulane jaguneb kaheks. Kummastki idulase lahkennud osast areneb uus organism. Need kaksikud on alati ühte sugu, pärilikult ühesugused ja välimuselt lausa ära vahetamiseni sarnased. Kahemunakaksikute korral valmib korraga kaks munarakku, need viljastatakse eraldi, kumbki ühe spermiga. Kahemunarakukaksikud võivad olla kas samast või erinevast soost, kui pärilikuselt on nad alati erinevad. Välimuselt sarnanevad nad teineteisega nagu tavalised ühe perekonna lapsed, nende eripäraks on vaid samasugune looteline areng ja sünd.
Spermatogenees kestab teismelisest kuni elu lõpuni. Ovogenees kestab lootest ___ puberteet kuni menopaus. Spermatogeneesil valmivad uued rakud u. 72 päevaga, ovogeneesil u. 28 päevaga. e) otsene ja moondega areng Otsesel arengul on järglane kohe vanema sarnane (nt laps) Moondega arengul toimuvad kehaehituse muutused, enne kui saab vanema sarnaseks d) kehaväline ja kehasisene viljastumine Kehavälisel viljastumisel viljastatakse munarakk väljaspool organismi. Sugurakkude arv on suur, kuid võivad ebasoodsates oludes hukkuda juba enne viljastumist. Viljastumise tõenäosus on väike. Suguhaiguste ülekandumise tõenäosus on väike. Kehasisesel viljastumisel viljastatakse munarakk emaorganismi sees. Sugurakkude arv on väike, sest sugurakud on väliskeskkonna eest paremini kaitstud. Viljastumise tõenäosus on suur. Suguhaiguste ülekandumise tõenäosus on suur. f) bioloogiline ja kliiniline surm
ebaselge naisepoolse viljatuse raviks. Nüüdseks on kasutusala laienenud ka mehepoolsele või teadmata põhjusega viljatutele paaridele. · http://www.fert-c.ee/elite/info/kunstviljastamine.html#icsi IVF e. In vitro viljastamine · Algne "katseklaasilapse" tehnika on ilmselt kõige laialdasemalt praktiseeritus viljastamise protseduur maailmas. · IVF käigus eemaldatakse mitmed munarakud munasarjadest. Laboris viljastatakse meespartneri spermatosoididega ning siirdatakse valitud embrüod emakasse raseduse tekkeks. · http://www.fert-c.ee/elite/info/kunstviljastamine.html#icsi Embrüode siirdamine emakasse · Embrüo siirdamise käigus viiakse puhastatud munarakud viljastatud meespartneri sermatosoididega tagasi naise emakasse. · Protseduuril anesteesiat (tuimestust) ei kasutata. · http://www.fert-c.ee/elite/info/kunstviljastamine.html#icsi
kokku 46 kromosoomi. 8) Poiss sünnib, kui Y kromosoomi kanduv sperm viljastab munaraku. Tüdruk sünnib, kui X kromosoom kandev sperm viljastab munarakke. 9) Poisse ja tüdrukuid sünnib enam-vähem võrdselt, kuna X-ja Y kromsoome kanduvaid sperme on ligikaudu võrselt. 10) Ühemunakaksikute korral viljastub üks sperm ühe munaraku ning idulane jaguneb kaheks. Nemad on alati ühesugused, või sarnased. Kahemunakaksikute korral valmib korraga kaks munarakku, viljastatakse eraldi. 11) Muutlikkus on põhjustatud pärilikust ja mittepärilikest teguritest. 12) GMO toitude eelised: Suurem saak leevendab toiduprobleeme, väiksem võimalus haigestumiseks, keskonna saastamise vähendamine. GMO toitude puudused Kahjulik inimese organismile, kahjulikud ained muutuvad looduslike toimeainete suhtes immuunseteks.
Tsentromeerid kahekordistuvad. Kromatiidid lahknevad ekvatoriaaltasandil rakupoolustele. Telofaas- kääviniidid kaovad, sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed. Tsütoplasma jaguneb kaheks-moodustuvad 2 tütarrakku. MEIOOS- Raku jagunemise viis, kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda- moodustub haploidne rakk. Sugurakud ja eosed moodustuvad nii. (Kui munarakk viljastatakse moodustub n+n-2n diploidne rakk) Interfaas- enne meioosi. DNA, tsentrioolid 2x, rakuorganellide arv suureneb. I Profaas- tuumamembraanid lagundatakse, tuumakesed kaovad. Kromosoomid keerduvad, tsentsioolide paarid eralduvad, nende vahele moodustuvad kääviniidid. Kromosoomide ristsiire - Homoloogilised kromosoomid liiguvad paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kaasneb geenivahetus. I Metafaas- homol. krom. liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile. Kääviniidid kinnituvad
algkoerakkudepaljunemiseuurimisele(..totipotentsed)Monokloonne toodab ühte tüüpi antikehasid. Embrüosiirdamine+saadakse ühest vanemapaarist palju heade omadustega järglasi & tänu külmutamisele kergem transportida-ei pruugi alati õnnestuda & on vaja kasut. hormoone, mis võib mõjutada organismide tervist. Tuumkloonimisel võetakse keharakust rakutuum &sellestuusorganism, aga embrüonaalkloonimisel (lõhestuse meetodil) 1)munarakk viljastatakse in vitro meetodil 2)varajane embrüo jaotatakse osadeks 3)osad taastuvad & need siiratakse eri vastuvõtjateemakasse.Tuumkloonimisevastuseis:õnnestub väga harva, pole eetiline kloonida teisi organisme, rakud pole noored.Tüvirakkude iseärasus: ´võib muutuda sellele koele omaseks rakuks...Kasutatakse organite saamiseks Juuretise kasutamine .. nt. leib,sai(pärmseened), jogurt,juust(piimhappebakter), õlu(pärmseened) Monoklonaalseid antikehi kasut
rullib puulehed turvaliseks vastsehälliks (Keerukärsakad on juba üle 100 aasta hämmastanud looduseuurijaid oma otstarbeka tegevusega) 4-millimeetrine putukas keerab lehe kokku 30 järjestikuse operatsioonina. haukamissuised Lõike kuju väljaarvutamiseks peaks inimene kasutama kõrgema matemaatika seadusi. SLAID keerukärsakas on lahksuguline (viljastamine sisemine, toimub emase organismis, viljastatakse emase munarakud seemnerakkudega) ja täismoone- muna-vastne-nukk-valmik Munemise juures on tähtis osa kärsakul: selle abil puuritakse taimekudedesse auk, samuti lükatakse munetud muna kärsakuga augu põhja. Vastsed pannakse reherullidesse, varjatud eluviisiga ja jalutud. SLAID Nii valmikud kui ka jalutud vastsed on taimtoidulised. On kaks põlvkonda aastas Täiskasvanuid võib leida maist septembrini. Täiskasvanud mardikad tekivad suvel. Vastsed nukkuvad hilissuvel. Talvituvad mardikana
rullib puulehed turvaliseks vastsehälliks (Keerukärsakad on juba üle 100 aasta hämmastanud looduseuurijaid oma otstarbeka tegevusega) 4-millimeetrine putukas keerab lehe kokku 30 järjestikuse operatsioonina. haukamissuised Lõike kuju väljaarvutamiseks peaks inimene kasutama kõrgema matemaatika seadusi. SLAID keerukärsakas on lahksuguline (viljastamine sisemine, toimub emase organismis, viljastatakse emase munarakud seemnerakkudega) ja täismoone- muna-vastne-nukk-valmik Munemise juures on tähtis osa kärsakul: selle abil puuritakse taimekudedesse auk, samuti lükatakse munetud muna kärsakuga augu põhja. Vastsed pannakse reherullidesse, varjatud eluviisiga ja jalutud. SLAID Nii valmikud kui ka jalutud vastsed on taimtoidulised. On kaks põlvkonda aastas Täiskasvanuid võib leida maist septembrini. Täiskasvanud mardikad tekivad suvel. Vastsed nukkuvad hilissuvel. Talvituvad mardikana
arenenud järglast. Võib esineda ühemuna- ja kahemunakaksikuid. Ühemunakaksikud Üks sperm viljastab ühe munaraku ja idulane jaguneb arengu alguperioodil kaheks. Kummaski idulase lahknenud osast areneb uus organism. Need kaksikud on alati üht sugu, pärilikult ühesugused ja välimuselt äravahetamiseni sarnased. Nende erinevused on tingitud ainult keskkonnast, sest nende geenid on ühesugused . Kahemunakaksikud Valmib korraga kaks munarakku, need viljastatakse eraldi, kumbki ühe spermiga. Kahemunakaksikud võivad olla kas samast või erinevast soost, kuid pärilikkuselt on nad alati erinevad. Välimuselt sarnanevad teineteisega nagu tavalised ühe perekonna lapsed. Nende tunnuste erinevused on põhjustatud nii pärilikust muutlikkusest kui ka keskkonnatingimuste mõjust. Siiami kaksikud Mida hilisemas arengujärgus idulane hakkab jagunema, seda suurem on tõenäosus, et see ei lähe lõpuni. Nii
o Folliikuleid stimuuleeriva hormooni toimel kutsutakse esile superovolutsioon (küpseb 5-10 munarakku) o Eraldatakse munarakud munasarjast või munajuhast (kasutatakse harvem) · Inimesel o Munarakud võetakse otse munasarjast Viljastamine · Loomadel o Superevolutsiooni korral kunstlik seemendamine emaslooma kehas o Munarakkude eraldamisel munasarjast toimub katseklaasi viljastamine in vitro · Inimesel o Munarakud viljastatakse katseklaasis seemnerakkudega in vitro o Süstitakse seemnerakk otse munarakku Embrüo areng · Loomadel o 6-8 päeva jooksul areneb embrüo emaslooma emakas blastotsüstiks (põislooteks) o Blastotsüstid pestakse emakast välja · Inimene o Arenev embrüo kasvatatakse söötmel blastotsüstiks Embrüosiirdamine · Loomadel o Valitakse parimad embrüod ja siiratakse hormonaalse töötlusega innatsüklisse
6.valitud embrüod, mis on saadud doonorloomalt: a) siirdatakse kohe vastuvõtja looma emakasse b) säilitatakse pika aja kestel sügavkülmutatuna vedelas lämmastikus (-196'C) NB! Kui vastuvõtjale siiratakse mitu embrüot, siis kõik embrüod ei arene lõpuni Surrogaat e. asendusema-loom(või ka inimene), kes on sünnitanud teiselt loomalt (inimeselt) pärit embrüotest järglasi. Viljastamismeetod in vitro-munarakk eraldatakse munajuhast või otse munasarjast ja viljastatakse kehaväliselt. Embrüosiirdamise kasulikkus põllumajandusloomade puhul: 1.geneetiliselt väärtuslikult emasloomalt (või ka isas-/emaslooma paarilt) võimalikult paljude järglaste saamine. Kui lehmalt on tavalise sigimise teel võimalik ellu jooksul saada 12-15 järglast, siis embrüosiirdamise puhul võib järglaste arv ulatuda üle saja. 2.embrüote sügavkülmutamine võimaldab neid säilitada pikemalt (aastaid) ja transportida kaugete vahemaade taha
sisemistest teguritest. keemikaalidega mõjutamine *tegurid põhjustavad häireid replikatsioonil *kõige tavalisemad on bakterid aga ka laborihiired ja rotid *nende sagedus on suhteliselt väike *tekkesafedus on tunduvalt suurem (100 ja 1000 kordi suurem) 5. erimunakaksikud/ühemunakaksikud- Ühemunakaksikud Erimunakaksikud *viljastatakse üks munarakk ühe spermi poolt *ühel ja samal ajal viljastatakse kaks munarakku kahe *lootelise arengu alguses jaguneb loode kaheks,kes spermi poolt on geneetiliselt identsed, välimuselt täiesti *2 loodet, geneetiliselt erinevad isikud,võivad olla sarnased, ühest soost erinevast soost 6. pärilikud/mittepärilikud/päriliku eelsoodumusega haigused- Pärilikud haigused Mittepärilikud Päriliku eelsoodumusega
Ühemunaraku kaksikute korral viljastab üks spermatosoid ühe munaraku ning idulane jaguneb arengu algperioodil kaheks. Kummastki lahknenud idulase osast areneb uus organism. Need kaksikud on alati üht sugu, pärilikult ühesugused, ja välimuselt laus äravahetamiseni sarnased. Nende erinevused on tingitud ainult keskkonna mõjust, sest nende geenid on ühesugused. Kui idulane jaguneb liiga hilja, sünnivad siiami kaksikud. Erimunaraku kaksikute korral valmib korraga kaks munarakku, need viljastatakse eraldi, kumbki ühe spermatosoidiga. Nad võivad olla kas samast või erinevast soost, kuid pärilikkuselt on nad alati erinevad. Nende erinevused on põhjustatud nii pärilikust muutlikkusest kui ka keskkonnatingimuste mõjust. Vegetatiivse paljunemise korral on päriliku muutlikkuse aste minimaalne (sugurakkude valmimist ega viljastumist ei toimu), ainsaks muutlikkuse allikaks on paljunemisüksustes toimuvad mutatsioonid. Välimuselt sarnanevad nad teineteisele nagu tavalised ühe
Tartu Tervishoiu Kõrgkool õe õppekava Evelin Vetevood-Järvelt EMBRÜOLOOGIA SEMINARITÖÖ OTS17-6 Tartu 2018 Seminaritöö on koostatud filmi põhjal, kus on kirjas minu esialgsed teadmised ja mida uut teada sain emrüoloogiast. Eelnevaid teadmisi natuke ikka oli, kuna omal 4 last. Natuke teadsin iga nädala kohta, kui palju laps kõhus kasvab, mis areneb. Näiteks lapse saamiseks viljastatakse seemneraku poolt. Naisel on XX kromosoom, aga mehel XY. Sellest sõltub ka lapse sugu. Kui mehe poolt tuleb XX kromosoom, siis saadakse poiss ja kui XY kromosoom, siis saadakse tüdruk. Aborti saab teha kuni 12 nädalani. Teadsin ka, et kui lapsel avastatakse mingisugune kõrvalekalle vaimse või füüsilise puude tõenäosuseks, siis on võimalik aborti teha kuni 20. nädalani. Teadsin ka , et lapse süda lööb pea kaks korda kiiremini (157 lööki minutis), kui sündinud lapsel. Tervise
välis- kui ka organismisisesed tegurid). eksperimendi käigus). Kiiritamine, kemikaalidega Organismisisesed tegurid on näiteks vabad mõjutamine. Sellisel moel on võimalik saada uusi radikaalid või ainevahetuse vaheühendid (nt bakteritüvesid. Suur tekkesagedus. H2O2). On suhteliselt harvad. ERIMUNAKAKSIKUD ÜHEMUNAKAKSIKUD Viljastatakse kaks munarakku kahe erineva spermi Üks munarakk viljastatakse ühe spermi poolt. poolt. Geneetiliselt erinevad ja võivad olla ka Sügoodist kujuneb kaks loodet. erinevast soost. Geneetiliselt identsed ja välimuselt sarnased, alati ühest soost. Saab uurida keskkonna mõju. PÄRILIKUD MITTEPÄRILIKUD GENEETILISE haigused haigused EELSOODUMUSEGA
· Asendusemadus - viljastatakse mehe ning naise seemne-ja munarakk nende kehaväliselt ning loode kasvatatakse üles kellegi teise kehas, kes geneetiliselt enda lapse sünnitab, kuid annab lapse hiljem ära. · Eestis on praegu asendusemadus keelatud, kuid plaanitakse teha seaduslikuks. "Kui see oleks Eestis lubatud, ei välistaks ma ka ise sellise meetodi kasutamist," ütleb Ojuland ajakirjale Naised. ASENDUSEMA/EMADUSE MIINUSED: - Asendusemaks olemine on suur vaimne vastutus. - Asendusemaks olija ja nn teenuse kasutaja peavad olema oma otsuses 100% kindlad, kuid seda on raske kontrollida. - Asendusemaks võivad tulla need, kes soovivad lihtsal teel raha teenida. - Raske on garanteerida, et lapsesoov tuleb õilsatel eesmärkidel. - ASENUDUSEMA/EMADUSE PLUSSID: - On inimesi, kes ei saagi kunagi lapsi. - Inimesed ei julge pärast laps...
Saame sünituse ajal võetud nabaväädi veeni verest · Täiskasvanu kõikides org. tuntumad on luuüdis, netst tekivad verepunalibled. Säilitavad jagunemisvõimet, võivad diferentseeruda muude org. rakudes. Ravitakse haiguseid Kloonimine : · Reproduktiivne saadakse terviklik organism · Tereaupiline eesmärg luua tüverakke, neid saadakse in vitro meetodil ja neid kas. Ravimiseks · Embrüosiirdamine võetakse ühelt org. munarakk , viljastatakse in vitro, seejärel jagatakse osadeks ning siirdatakse teistesse org. · Tuum keharakku tuuma viimisel munarakku on saadud uus org. udararakk + munarakk liidetakse elektriimpulsiga , rakk jaguneb embrüoks ning tekkib 3 organism. Nt Lammas Dolly 1997 a. 2003, Sotimaal, haigestus ja suri Surrogaatema emasimetaja, kes sünnitab talle siirdatud võõrast päritolu embrüost arendatud järglase
Mutatsioonid tekivad iseenesest või põhjustavad neid erinevad mutageenid.Mutatsioone põhjustavaid tegureid nim mutageenideks.Tuntumad bioloogilised mutageenid on viirused,bakterite ja hallitusseente mürgid e toksiinid, taimsed alkaloidid jne. 5.Kombinatiivne muutlikkus kujuneb geenide ja kromosoomide ümberkombineerumisel sugurakkudes ja viljastumisel. 6.Mittepärilik muutlikkus on tingitud keskkonnateguritest ja pärilikkusest. 7.Kahemunakaksikute korral valmib korraga kaks munarakku, need viljastatakse eraldi, kumbki ühe spermiga. Ühemunakaksikute korral viljastab üks sperm ühe munaraku. 8.Kaksukud on hea uurimisobjekt meditsiinigeneetikas kuna saab uurida kuidas muutlikkuse erinevad vormid inimese kujunemist mõjutavad. 9.Vegetatiivne-võivad paljuneda nii üherakulised kui ka hulkraksed organismid.Eoseline-aluseks et ühel organismil tekib palju eoseid.Suguline-vaja kaht eri soost vanemorganismi. 10. 11.Eoseline paljunemine-võib osaleda ainult üks vanemorganism
(organismi välimus muutub), liigilisel (organism ei sigi enam) ja ökosüsteemsel (liikide esindajad surevad või langevad teistele toiduks). Miks on tihti raske kindlaks määrata mitmeaastaste Sest idu moodustub, kui viljastatakse taimede ontogeneesi pikkust? munarakk aga idu areng lõppeb seemne moodustumisega, kuid seeme ei hakka alati arenema kohe. Võrrelge omavahel kattseemnetaimede ja imetajate Taimedel kujuvad välja vegetatiivsed ontogeneesi etappe. organid (juur, vars, lehed), juveniilses
Algab viljastumise hetkel ja lõpeb surmaga. Mittesugulise puhul vanemorganismist eraldumine, lõpeb ikka surmaga. Partenogees-uus organism areneb viljastumata munarakust. Esineb alamatel loomadel(mesilased, lehetäid) kui ka mõnedel taimedel(võilill, kortsleht) Kehaväline viljastumine-suurem hulk toimub vees. Sugurakkude kohtumine toimub vees juhuslikult. Sugurakud hävivad küllalt kiiresti. Vette heidetakse väga palju sugurakke. Kehasisesel viljastumisel viljastatakse vähem järglasi, kuna ka sugurakke on vähem, soodsate välistingimuste tõttu. Menstraaltsükkel-ligikaudu 28 päeva. Munarakk väljub munajuhasse umbes 14. päeval pärast menstruatsiooni. Munarakk viljastumisvõimeline umbes 36 tundi. Munaraku liikumine läbi munajuha emakasse kestab 4-5 päeva. Emakasse jõudes kas viljastunud või hukkunud. 6.- 7.-ndal päeval pärast viljastumist kinnitub emaka limaskestale. Inimese munarakk on võimeline viljastuma 12.-16
Pärast platsenta sündimist kontrollitakse platsenta ja lootekestade terviklikkust, et veenduda ega platsenta või lootekestade osasid ei jäänud emakasse. Platsenta tükikese jäämine emaka seinale võib soodustada verejooksu.Ühemunakaksikud Üks sperm viljastab ühe munaraku ning idulane jaguneb arengu algperioodil kaheks. Kummastki idulase lahknenud osast areneb uus organism. Nad on alati üht sugu ja äravahetamiseni sarnased. Erimunakaksikud Korraga valmib kaks munarakku, need viljastatakse eraldi, kumbki ühe spermiga. Kahemunakaksikud võivad olla kas samast või erinevast soost, kuid pärilikkuselt erinevad. 14. Trihhomonoos, klamüüdia, tripper, hiv/aids, süüfilis, B- hepatiit, genitaalherpes.Kuidas kaitsta:Olla truu, Partneri hoolikas valik, HIV-test, Öelda EI juhusuhetele, Kasutada kindlasti kondoomi, Vaktsineerida hepatiit B vastu. 15. Pillid on tõhusaim ja efektiivseim meetod soovimatu raseduse vältimiseks. 16. Otsese arengu
munad kookon ja toiduga satub viljastavad emaskarbi muned mere soolde ja algab inimese soolde, seemnerakud, juurde, munad põhja javalvab siis rohule, munemine, vastne väljub, munad viljastatkase, mune, pärast satub vette, munarakud kandub verega asetataks munast järglaste munast viljastatakse, kopsu, elab emulda, koorub vastne, koorumist nad koorub vihmauss poeb kopsus, liigub kooruvad uued kiinituvad surevad. vastne, kookonist täiskasvanunun teod karbi võrkjate tungib vees välja, munad a kopsuõõnde , lõpuste külge, elava teo arene, seejärel neelu, kevadel
4. Indutseeritud e esilekutsutud mutatsioonid Spontaansed e iseeneslikud mutatsioonid Kaitseloomi mõjutatakse erineva keemiaga, tekkesagedus sadu või Tingitud organismi sisestest teguritest, esinemissagedus tuhandeid kordi suurem kui iseeneslikel mutatsioonidel. väike. Põhjust häireid replikatsioonis, meioosis, mitoosis. 5. Erimunakaksikud Ühemunakaksikud Munarakud viljastatakse erinevate Munaraku viljastab üks sperm, sügoot laguneb spermide poolt, võivad olla ka lootelise arengu alguses, tekib kaks loodet, erinevast soost, omavahelised ühesuguse genotüübiga, ühest soost, omavahelised erinevused nii gen kui modifikats. erinevused on mittepärilikud.
uurimine hiirmudelil. 4. Kuidas ja milleks tehakse transgeenseid mikroorganisme, loomi ja taimi? Transgeensed mikroorganismid: kasutatakse meditsiiniliselt oluliste inimese valkude tootmiseks. Loomad: MILLEKS? *Panna loomad tootma piimas või veres sisalduvaid toidulisandeid.*Panna loomad tootma inimese ravivalke(insuliini tootev lehm).*Uurida pärilikke haigusi.*Biomeditsiinilise uuringud.*Lemmikloomadeks.*Tõuaretus. KUIDAS? Kõigepealt tuleb loomadelt saada munarakud, mis viljastatakse katse- klaasis. Mikroinjektsiooni puhul süstitakse võõras DNA mikroskoobi all ülipeene kapillaarnõelaga otse viljastatud munarakku. Kui katse õnnestus, reimplanteeritakse transgeeni sisaldavad embrüod eelnevalt hormoonidega mõjutatud looma emakasse. Järgneb loomulik tiinus ning sünnib transgeenne loom, kelle genoomi on integreerunud transgeen. Taimed: MILLEKS? *Kahjurikindlus(kartul, lehetäide vastu).*Külma- ja põuakindlus (maasikas,tomat). *Umbrohukindlus(teravili
panevad § Veres sisalduva hemoglobiini tõttu on vihmaussid roosad § Hingamiselundid tal puuduvad, ta hingab naha kaudu, milles paikneb tihe veresoonte võrgustik Paljunemine: § Vihmaussid on liitsugulised loomad § Sellele vaatamatta nad ise ei paljune § Nad liibuvad kõhtmise osaga teineteise vastu § Pärast seemnerakkude vahetust hakkavad nad vööpiirkonnast lima eritama § Limast moodustub kookon ja algab munemine § Munarakud viljastatakse § Vihmauss poeb kookonist välja ning seal hakkavad arenema munad § Ning siis koorub uus vihmauss Kas teadsid? § Ühel hektaril elavad vihmaussid suudavad aastas tõsta maapinnale kuni 30 tonni mulda! § Selle tulemusena paraneb mulla viljakus § Mööda vihmausside käike, mis ulatuvad kuni 2 meetrini, liigub paremini nii õhk kui vesi, neid mööda kasvavad taimede juured § Vihmausse nimetatakse ka mulla kobestajateks! Teisi rõngusse: §
terviklikkust, et veenduda ega platsenta või lootekestade osasid ei jäänud emakasse. Platsenta tükikese jäämine emaka seinale võib soodustada verejooksu. 13. Ühemunakaksikud Üks sperm viljastab ühe munaraku ning idulane jaguneb arengu algperioodil kaheks. Kummastki idulase lahknenud osast areneb uus organism. Nad on alati üht sugu ja äravahetamiseni sarnased. Erimunakaksikud Korraga valmib kaks munarakku, need viljastatakse eraldi, kumbki ühe spermiga. Kahemunakaksikud võivad olla kas samast või erinevast soost, kuid pärilikkuselt erinevad. 14. Sugulisel teel levivad haigused: TRIHHOMONOOS, KLAMÜÜDIA, GONORRÖA EHK TRIPPER, HIV/AIDS, SÜÜFILIS, HEPATIIT B, GENITAALHERPES, SUGUELUNDITE NÄSAD, SEENNAKKUSED. KUIDAS SUGUHAIGUSE EEST END KAITSTA ?!? · Olla truu, Partneri hoolikas valik, HIV-test, Öelda EI juhusuhetele, Kasutada kindlasti kondoomi, Vaktsineerida hepatiit B vastu . 15
terviklikkust, et veenduda ega platsenta või lootekestade osasid ei jäänud emakasse. Platsenta tükikese jäämine emaka seinale võib soodustada verejooksu. 13. Ühemunakaksikud Üks sperm viljastab ühe munaraku ning idulane jaguneb arengu algperioodil kaheks. Kummastki idulase lahknenud osast areneb uus organism. Nad on alati üht sugu ja äravahetamiseni sarnased. Erimunakaksikud Korraga valmib kaks munarakku, need viljastatakse eraldi, kumbki ühe spermiga. Kahemunakaksikud võivad olla kas samast või erinevast soost, kuid pärilikkuselt erinevad. 14. Sugulisel teel levivad haigused: TRIHHOMONOOS, KLAMÜÜDIA, GONORRÖA EHK TRIPPER, HIV/AIDS, SÜÜFILIS, HEPATIIT B, GENITAALHERPES, SUGUELUNDITE NÄSAD, SEENNAKKUSED. KUIDAS SUGUHAIGUSE EEST END KAITSTA ?!? · Olla truu, Partneri hoolikas valik, HIV-test, Öelda EI juhusuhetele, Kasutada kindlasti kondoomi, Vaktsineerida hepatiit B vastu . 15
V: Et X- ja Y-kromosoome kandvaid sperme on ligikaudu võrdselt, siis sünnibki poisse-tüdrukuid enam-vähem ühepalju. 10. Võrdle ühemuna- ja kahemunakaksikuid! V: Ühemunakaksikute korral viljastab üks sperm ühe munaraku ning idulane jaguneb arengu algperioodil kaheks. Need kaksikud on alati üht sugu, pärilikult ühesugused ja välimuselt lausa äravahetamiseni sarnased. Kahemunakaksikute korral valmib korraga kaks munarakku, need viljastatakse eraldi, kumbki ühe spermiga. Nad võivad olla kas samast või erinevast soost, pärilikkuselt alati erinevad. Välimuselt sarnanevad nagu tavalised ühepere lapsed. 11. Millistest teguritest on põhjustatud muutlikkus? V: Muutlikus on põhjustatud pärilikest ja mittepärilikest teguritest. Pärilik muutlikus on muutused geenide või kromosoomide ehituses või nende ümberkombineerumine. Mittepärilik - 12. Millised on geneetiliselt muundatud toidu eelised ja puudused?
Katseklaasibeebi tähendab seda, et lapse viljastamiseks on munarakk ja seemnerakk viidud kokku väljaspool naise organismi. Emakasse siirdatakse juba viljastatud munarakk. 12. Selgita, kuidas viiakse läbi embrüonaalkloonimine ja tuumkloonimine imetajatel. · Embrüonaalkloonimine: varase embrüo lõigustusrakud ehk blastomeerid on kõik võimelised arenema normaalseks tervikorganismiks - nad on totipotentsed. Selle käigus võetakse loomalt munarakk, see viljastatakse in vitro, embrüo jagatakse moorulastaadiumis osadeks ning saadud osad siirdatakse erinevatele retsipientloomade emakasse. Saadud indiviidid on algse embrüo kloonid ja omavahel geneetiliselt identsed. · Tuumkloonimine: somaatilise ehk diferentseerunud keharaku tuuma siirdamine munarakku. Vaja on kahte doonorlooma. Ühelt võetakse somaatilised rakud, teiselt munarakud. Munaraku tuum eemaldatakse ja järelejäänu liidetakse somaatilise rakuga elektriimpulsi abil
12. vihmauss, kaanid, , kartuli kiduussm laiuss, nookpaeluss, maksa-kakssuulane 13. kiduussid elavad taimedes-taime juured hävivad, saaki pole, . nad lagundavad taimejäänuseid. 14.rõngussid-nii vees kui ka maismaal elavad, vabalt elavad, närvikett, täppsilmad, suletud vereringe, hingavad- 15.liitsugulised-ei pea partnerit tesiset soos t otsima, vahetavad seemnerakke liibumisega, , limast moodustub kookon. Munetakse kookonisse, viljastatakse. Koorub kookonist välja vihmaussid 16. segavad mulda, väöjaheited rikastavad, tassivad teistele toitu maa alla, õhk pääseb paremini, vesi liigub paremini, kaane kasutatakse vere parandamiseks 18.vihmaussid hingavad läbi naha-niiskus-muld niikse-hea hingata 19. iminapp, suu, täppsilmad taga. 20.apteegikaan-selgroogsete veri. 21. hobukaan, aptegikaan, lamekaan, kalakaan, ahaskaan 22. toituvad vetikatest, pikad harjased, on rööveleluviisidega , elavad ka vees. 23.vees kui ka maismaal
Inimese viljastumine-kehasiseselt, munaraku ja seemneraku ühinemine toimub munajuhas, seemnepurske ajal prskub naise tuppe 200-300milj seemnerakku, mõnisada jõuab munajuhadeni, ainult üks viljastab munaraku. Munarakuga kohtudes sperm toodab lagundavaid ensüüme, et tungida läbi munarakku katva kihi. Siis sulab spermi peaosa kokku munaraku plasmamembraaniga ja spermi tuum liigub munaraku sisemusse. Kaksikute teke- kui emal tekib kaks munarakku ning need viljastatakse eraldi(erimuna kaksikud); või viljastub üks munarakk, mi saga jaguneb kaheks embrüoks(ühemuna kaksikud) Abort- Aborti võib eestis teha kuni 10 rasedusnädala lõpuni ja tingimusteks võib olla kui neiu on alla 15 aastane, rasedus on ohuks naise elule v tervisele, lootel on tuvastatud väärareng, ei ole võimalik sünnitada majanduslikel v sotsiaalsetel põhjustel Lootekestad- vastutavad loote toitainetega varustamise eest ja
-Väheneb kõikide arv- sisuliselt teoreetiline, erandkorras võib tagasimuutuses esineda polüploide. -Hõlmab ühte kromosoomi- kõikidel päristuumsetel organismidel, ka inimestel. Kujunemine: -Häire meioosis, mis viib üksiku kromosoomi arvu muutuseni meioosis. -Viljastumises osaleb erandkorras diploidne/triploidne munarakk. -Üks munarakk viljastatakse kahe spermiga -Taimede viljastumine eri kromosoomiarvuga vanemate vahel -Viljastumises osaleb sugurakk, kus üks kromosoom on puudu -DNA kahekordistumine, kromosoomide lahknemine poolustel, aga ei toimu raku jagunemist. 18. 1. reparatsioon DNA vigade leidmine ja kõrvaldamine 2. diploidsus geenialleelid on keharakkudes kahes korduses 3. regulaatorgeenide mõju ei luba mutanteerunud alleele avalduma. 4
Nastikut kohtame peamiselt saartel ja rannikualadel. Haruldane pole Eestis ka vaskuss. Roomajate arvukus on otseses sõltuvuses inimtegevusest. Varjatud eluviisiga roomajad leiavad üha vähem inimtegevusest puutumata maastikke. Ühelaadsed kultuurmaastikud vähendavad roomajate liigilist mitmekesisust. Inimese sagenenud liikumine looduses ohustab inimpelglikku vaskussi ja rästikut. Eestis on kõik 5 roomajaliiki looduskaitse all. 2. kui munarakk viljastatakse nt oktoobris, siis areng peatub näiteks kui loom talveunes on, ja siis kui loom ärkab, siis mingi aja pärast areneb munarakk edasi. Esineb metskitsel, karul 3. boreaalne kliima soe ja kuiv, keskmine temp kõrgem kui praegu. Domineerivad männikud, laialehelised metsad hakkavad levima: kased, lepad, jalakad, pärnad, tammed, saared, sarapuud. algas lõunapoolsete liikide sissetung: tarvas, punahirv, metssiga, metskits
Viljastumisjärgne sügoot ei võimalda uutel seemnerakkudel tungimist, see hakkab mitoosi teel iirelt jagunema, selle tulemusena moodustub loode ehk embrüo. Embrüogenees on organismi looteline areng, mis lõpeb sündimisajaga. Katteseemnetaimede emrüogenaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. Kujunevad välja taime vegetatiivsete organite algmed: idujuur, -vars, -leht/-lehed. Inimese embrüogenees Munarakk viljastatakse seemneraku poolt, toimub lõigustamine ning areneb blastotsüst, mis kinnitub emaka limastekstle umbes 6-7 päeva pärast viljastumist. Kõldkesta ja emaka limaskesta liitumisel tekib platsenta. hakkavad arenema närvisüsteem, elundkonnad, süda alustab tööd. Neljandal elukuul areneb luustik- võimalik ka sugu määrata. Edasi hakkavad arenema püsiv kehatemperatuur, immuunsussüsteem jne.
Superovulatsiooni indutseerimine: eesmärgiks on stimuleerida naise munasarju rohkemat arvu folliikuleid tootma. Embrüode siirdamine emakasse: Embrüo siirdamise käigus viiakse punktsioonil saadud ja follikulaarvedelikust laboris puhastatud munarakkude viljastamisel meespartneri spermatosoididega arenema hakanud eluvõimelised embrüod tagasi naise emakasse. In vitro viljastamine: IVF käigus eemaldatakse mitmed munarakud munasarjadest, viljastatakse need laboris meespartneri spermatosoididega ja siirdatakse väike valim embrüotest emakasse implanteerumiseks ja raseduse tekkeks Embrüote külmutamine ja säilitamine: Kui patsiendil jääb peale embrüosiirdamist üle hea kvaliteediga embrüoid, siis need me külmutame ja säilitame. Kasutatakse spetsiaalset temperatuuri alanemist reguleerivat elektroonilist aparaati, mille abil spetsiaalse külmutuslahusega kõrtesse viidud embrüod külmutatakse.
Vastu: Võidakse luua mõrvarlike diktaatorite koopiaid, samuti võidakse massiliselt paljundada kuulekaid sõjardeid, tööorje või muid inimroboteid. Kloonindiviide võidakse luua värdjalike ,,lihakehadena", transplantaatide varuna. Inimese sigimise teatud aspektid peavad jääma teadusest ja tehnoloogiast puutumata. 6. Kirjelda kuidas saadakse transgeenseid mikroorganisme imetajaid ja taimi. (Vt. lk 38,39; 41,42) Imetajaid: Viljastatakse munarakk in vitro, viljastatud munarakku siirdatakse mikropipeti abil vajalik geen, embrüo siirdamine hormoonidega mõjutatud looma emakasse, tiinus ja sünnivad transgeensed isendid ja areneb edasi tootmiskari. (Saadakse ntx piima, mis sisaldab vajalikku inimesevalku, või toidulisandeid) Taimi: 7. Nimeta kolm poolt ja kolm vastu argumenti GMO'de loomisele! (Vt. lk 46) GMO POOLT: Parem toit biotehnoloogia abiga(parandatud toidu kvaliteet, pikendatud
kilomeetrite kauguselt kohale. Helisignaale kasutavad vastassugupoole leidmiseks ritsikad, tirtsud ja tirdid, valgussignaale aga jaanimardikad. Et hõlbustada üksteise leidmist, kogunevad mõned putukad mingi ümbrusest selgelt eristuva objekti juurde. Meenutage suveõhtul mõne aiaposti või lombi kohal parvedena "tantsivaid" sääski! Paljudel putukatel esinevad enne paaritumist pulmarituaalid. Peale paaritumist säilitab emane isase sugurakud erilises seemnehoidlas. Munad viljastatakse seemnehoidlast möödumisel. Emamesilane elab mitu aastat, kuid paaritub ainult ühe korra elus. Tema seemnehoidlas säilivad seemnerakud viljastamisvõimelistena aastaid. Ürgsematel putukatel paaritumist ei esine, vaid isane jätab seemnerakkude pakikese maha kuhugi, kust emane selle üles korjab. Putukamunad on väga erinevate mõõtmetega. Kõige pisematel kiletiivalistel on nende läbimõõt vaid 0,02 mm, ritsikatel aga kuni 10 mm
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
