vastupidi. Samasoolised! Identnse genotüübiga aga veidi erinev fenotüüp. Erijuhtumiks on siiami kaksikud ehk mittetäielikult lahknenud kaksikud. Neil 2 reeglit: mida elutähtsamad organid on ühised või mida rohkem on ühiseid organeid seda raskem on siiami kaksikuid lahutada ja seda suurem on nende hukkumisrisk. Kuulsamad 1811.- 1872. Chang ja Eng Hiinas. b) erimunaraku kaksikud- vabaneb 2 munarakku, mis viljastatakse eri spermidega ja areneb 2 sõltumatut embrüot. Ühest soost või eri soost. Geno- ja fenotüübiliselt erinevad nagu õed-vennad. Erijuhtumiks kaksikud, kellel on erinevad isad Kaksikute sünnisagedus a) ühemunaraku kaksikute sünd on konstantne, see ei muutu - u 0,3% - see on omalaadne vegetatiivne paljunemine. b) erimunakaksikute sünnisagedus sõltub paljudest teguritest ja muutub suurtes piirides. Sõltub:
mõõtmetelt väiksem, võib sisaldada X või Y kromosoomi. Sarnasused: mõlemad on sugurakud, sisaldavad tuuma vm. 5.13. Spermatogenees B, ovogenees A, toimub munandites B, toimub munasarjades A, tekkinud rakud ei ole geneetiliselt identsed A, B. Sugurakkude moodustumisel väheneb kromosoomide arv kaks korda. 5.14. Joonisel on kujutatud viljastumist. See toimub munajuhas. Eelised: 1) toimub organismis ( munajuhas), 2) korraga viljastatakse tavaliselt üks munarakk. 5.15. kehasisene viljastamine kehaväline viljastamine ADEH BCFG 5.16. 1 sugurakkude valmimine, 3 blastula e põisloote kujunemine,6 postembrüonaalne areng, 4 gastrula e karikloote kujunemine, 2 viljastumine, 5 sünnitus. 5.17. 1) varustab embrüot hapniku ja toitainetega, 2) juhib välja ainevahetuse jääkproduktid, 3) eritab naissuguhormoone östrogeeni ja progesterooni. 5.18
mõõtmetelt väiksem, võib sisaldada X või Y kromosoomi. Sarnasused: mõlemad on sugurakud, sisaldavad tuuma vm. 5.13. Spermatogenees B, ovogenees A, toimub munandites B, toimub munasarjades A, tekkinud rakud ei ole geneetiliselt identsed A, B. Sugurakkude moodustumisel väheneb kromosoomide arv kaks korda. 5.14. Joonisel on kujutatud viljastumist. See toimub munajuhas. Eelised: 1) toimub organismis ( munajuhas), 2) korraga viljastatakse tavaliselt üks munarakk. 5.15. kehasisene viljastamine kehaväline viljastamine ADEHBCFG 5.16. 1 sugurakkude valmimine, 3 blastula e põisloote kujunemine,6 postembrüonaalne areng, 4 gastrula e karikloote kujunemine, 2 viljastumine, 5 sünnitus. 5.17. 1) varustab embrüot hapniku ja toitainetega, 2) juhib välja ainevahetuse jääkproduktid, 3) eritab naissuguhormoone östrogeeni ja progesterooni. 5.18. Kujutatud on kala, linnu ja inimese arengut.
eripärad (nt poisslaste eelistamine Hiinas ja Indias), soov säilitada perekonnas sooline tasakaal või muud eelistused. Oluline on ka see, kuidas valik ellu viiakse: kas tapetakse vastsündinu, tehakse abort või valitakse kunstliku viljastamise puhul välja embrüod või sorteeritakse sugurakke. 2. Asendusemadusega seotud mõisted, näidustused ja nõuded Asendusemadus viljastatakse mehe ning naise seemneja munarakk nende kehaväliselt ning loode kasvatatakse üles kellegi teise kehas, kes geneetiliselt enda lapse sünnitab, kuid annab lapse hiljem ära. Surrogatus tähendab ladina keeles «teise asemele pandud» ehk aseaine. See tähendab midagi, millel on millegagi mõningaid ühiseid omadusi, kuid puudub viimase kvaliteet. Asendusemadus on osas Euroopa riikides meditsiinilistel näidustustel lubatud Inglismaal,
Partenogeneesi bioloogiline tähtsus: * võimaldab liigil eksisteerida ühesoolisena. * esineb äärmuslikes keskkonnatingimustes elutsevatel liikidel. * jäävad ära kulutused partneri otsinguteks ja viljastumiseks. 2. Pedogenees - vastse neitsisigimine. Ühes vastse kehas moodustub suurem põlvkond vastseid. Pedogenees on oluline peremeesorganismi vahetusega arenevatele organismidele. N: Maksa kakssuulane. 3. Günogenees - Munarakk viljastatakse, kuid organismi areng toimub vaid munaraku geneetilise info põhjal. Sperm annab vaid "stardipaugu". Eesti näide on hõbekoger. 4. Androgenees - Toimub viljastumine ja uus organism areneb vaid spermis leiduva päriliku info baasil. Munarakk täidab vaid arengukeskkonna rolli. N : mõned maisisordid ja siidiliblikad (ainult isased). NB! looduses androgeneesi ei esine. * sugurakkude ühinemisega vilastumisel. 30. Gametofüüt - haploidne faas taimedel, kes moodustavad spoorid
pseudoviljastumine. Partenogeneesi bioloogiline tähtsus: * võimaldab liigil eksisteerida ühesoolisena. * esineb äärmuslikes keskkonnatingimustes elutsevatel liikidel. * jäävad ära kulutused partneri otsinguteks ja viljastumiseks. 2. Pedogenees - vastse neitsisigimine. Ühes vastse kehas moodustub suurem põlvkond vastseid. Pedogenees on oluline peremeesorganismi vahetusega arenevatele organismidele. N: Maksa kakssuulane. 3. Günogenees - Munarakk viljastatakse, kuid organismi areng toimub vaid munaraku geneetilise info põhjal. Sperm annab vaid "stardipaugu". Eesti näide on hõbekoger. 4. Androgenees - Toimub viljastumine ja uus organism areneb vaid spermis leiduva päriliku info baasil. Munarakk täidab vaid arengukeskkonna rolli. N : mõned maisisordid ja siidiliblikad (ainult isased). NB! looduses androgeneesi ei esine. * sugurakkude ühinemisega vilastumisel. 30. Gametofüüt - haploidne faas taimedel, kes moodustavad spoorid
osaks, igast osast tekib uus organism (koolis aetakse segaminei fragmentatsioon ja regeneratsioon), fragmenteeruvad pollüübid (vabalt elavad organismid), okasnahksed meritähed. Pedogenees- vastse neitsisigimine (üht järku vastse sees moodustub vegetatiivselt põlvkond uusi vastseid), maksa kakssuulane- areng toimub peremeeste vahetusega, seega suurendab arvukust. Samuti mõningad pahksääsed. Polüembronid (ühe munaraku mitmikud)- üks munarakk viljastatakse ühe spermiga ja embrüo jaguneb varastel etappidel mitmeks osaks (moorula hilisgastrula) (inimesel on polüspermia läinud kuni kaheksanda nädalani), ühemunaraku kaksikute erijuhuks on siiami-kaksikud ehk osaliselt mittelahknenud kaksikud. Vegetatiivse paljunemise bioloogiline eripära. 1. Evolutsiooniliselt ürgseim paljunemisviis (hiljem taastekkinud). 2. Vajatakse ühte vanemorganismi. 3. Paljunemisprotsess ise on suhteliselt kiire. 4. Arvukas järglaskond esineb
autosoomides:fenüülketonuuria, lühisõrmsus, ihtüoos. 2. Kromosoommutatsioonid 1. Kromosoomide pikkuses ja struktuuris toimuvad muutused:kromosoomilõik võib kaduda ehk deletsioon või mitmekordistuda ehk duplikatsioon. Näited: kassikisa sündroom 3. Genoommutatsioonid kromosoomide arvu muutus. Genoommutatsioonide põhjused: · Viljastumisel osaleb sugurakk, milles on muutunud arv kromosoome. · Munarakk viljastatakse korraga 2 või enama spermiga. · Indutseeritud kunstlikult esile kutsustud selektsioon. Uute mikroobitüvede saamine, sordiaretus jm. Sugurakkudes tekkinud mutatsioonid generatiivsed mutatsioonid.Päranduvad järglastele sugulisel paljunemisel. Keharakkudes tekkinud mutatsioonid somaatilised mutatsioonid. Kanduvad järglastele vegetatiivsel paljunemisel. II KOMBINARIIVNE MUUTLIKKUS vanemate geenialleelid kombineeruvad ümber järglaste
ja viivad veresooned on munarakkudega tegu, seda lähestikku ning toimub suurem on tõenäosus, et on soojusülekanne) toimunud mutatsioonid) Verega kokku ei puutu, Ühest eelrakust saadakse ainete ülekanne käib üle vaid üks munarakk, mis biobarjääri. viljastatakse meioosi käigus. Hormoonid Testosteroon Östrogeen Progesteroon Luteiniseeriv hormoon (e kollakeha hormoon) Protsessi kulg Spermatogoon dna DNA kahekordisumine
Partenogeneesi bioloogiline tähtsus : * võimaldab liigil eksisteerida ühesoolisena. * esineb äärmuslikes keskkonnatingimustes elutsevatel liikidel * jäävad ära kulutused partneri otsinguteks ja viljastumiseks. 2. Pedogenees - vastse neitsisigimine. Ühes vastse kehas moodustub suurem põlvkond vastseid. Pedogenees on oluline peremeesorganismi vahetusega arenevatele organismidele. N : Maksa kakssuulane. 3. Günogenees - Munarakk viljastatakse, kuid organismi areng toimub vaid munaraku geneetilise info põhjal. Sperm annab vaid "stardipaugu". Eesti näide on hõbekoger. 4. Androgenees - Toimub viljastumine, ja uus organis areneb vaid spermis leiduva päriliku info baasil. Munarakk täidab vaid arengukeskkonna rolli. N : mõned maisisordid ja siidiliblikad(ainult isased). NB! looduses androgeneesi ei esine. Suguline paljunemine imetajatel (inimese näitel) : 1) Spermatogenees - isassugurakkude areng.
) Trofoblasti rakud sünteesivad integriine, mis seonduvad emaka ECM komponentidega, aidates embrüol kinnituda endomeetriumile Trofoblasti rakud sekreteerivad proteaase (kollagenaas, stromelüsiin jt.) aidates lõhustada emaka kudede ECM-i, et TB rakud saaksid emakaseina pugeda 49. Diapaus Puhkeperiood¸mil blastotsüst enamasti väljub zona pellucidast, kuid ei implanteeru. Fakultatiivne diapaus - põhjustatud emaslooma laktatsioonist. Kui emasloom viljastatakse aktiivsel laktatsiooni perioodil, siis eelnevate 24 järglaste imemine stimuleerib embrüote suundumist diapausi (esineb närilistel, putuktoidulistel ja kukkurloomadel) Obligatoorne diapaus - põhjustatud keskkonna tingimustest. Embrüod suunatakse diapausi, et nad sünniksid perioodil, mis on sünnijärgseks kasvamiseks sobilik (iseloomulik armadillidele, loivalistele, paljudele kärplastele ja karulastele ning metskitsele) 50. Identsed kaksikud
VETERINAARGENEETIKA Geneetika kui teadus ja selle koht bioloogias Geneetika on teadus organismide parilikkusest. Moiste geneetika tuleneb kreeka keelest ja tahendab sunnisse, polvnemisse voi tekkesse puutuvat. Geneetika on kujunenud nuudisaja bioloogia uheks keskseks haruks, sest ta uurib koikidel organismidel esinevat nahtust parilikkust ja selle muutumist ning geneetilise informatsiooni edastamise ja realiseerumise seadusparasusi organismi elutsukli jooksul. Geneetika arengust soltuvad elusorganismide soovikohase muutmise, valkude biosunteesi kontrolli ja ka pollumajandusloomade selektsiooni edasised edusammud. Geneetika on seotud paljude bioloogia ja teiste loodusteaduse harudega. Tihedalt on geneetika seotud tsutoloogiaga ehk rakuopetusega. Samuti mikrobioloogiaga ja viroloogiaga, sest tanu kiirele paljunemisele osutuvad sageli just mikroorganismid sobivateks geneetika uurimisobjektideks. Geneetik...
PALJUNEMINE, areng, geneetika Järgnevat tabelit tihti küsitud eksamil 1) Mittesuguline a) Vegetatiivne * Ühest rakust lähtuv * Hulkraksusest lähtuv b) Eoseline 2) Suguline Vegetatiivne paljunemine............................................................................................................2 Vegetatiivne paljunemine raku tasandil- rakutsükkel, mitoos.................................................... 3 Rakutsükkel.................................................................................................................................3 MITOOS..................................................................................................................................... 4 Mitoosi bioloogiline tähtsus:.......................................................................................................5 EOSELINE PALJUNEMINE:...................................................................................
Selle peamised tunnused sõnastavad nad järgmiselt : o Lapseigavõetakse kui sotsiaalkonstruktsiooni. o Lapseiga on sotsiaalse analüüsi muutuja. o Lapsi peab sellisena võtma nagu nad on. o Lapseiga on nähtus, millega seoses on teravalt õhus sotsiaalteadue topelttõlgendamine. Teine osa: Lapse sotsiaalne maailm 3.Sünnieelne areng ja sünd Viljastumisest sünninin · EOSTUSPERIOOD - laps viljastatakse kui isa seemnerakk ühioneb emamunarakuga. Viljastatud munarekku nimettakse sügoodiks. · EMBRÜONAALPERIOOD see periood kestab u 3-st kuni 8-nda nädalani pärast viljastamist. Kuigi perioodi lõpuks on embrüo 3 cm pikkune on tal olemas kõik inimesele omased kehaosad. · LOOTEPERIOOD arenevad suhteliselt väikesed detailid, sõrmeküüned, silmalaudm kulmud. Samuti hakkab tugevnema luustik. 3
ühe seemnepurskega eritub mitusada naise elu jooksul valmib kokku miljonit spermi umbes 400 munarakku spermid vajavad arenemiseks mitteviljastunud munarakk eemaldub kehatemperatuurist madalamat organismist mentruatsiooni käigus temperatuuri spermid ei tohi kokku puutuda kui munarakk viljastatakse, siis organismi verega, sest vere hakkab sellest emakas arenema loode kaitserakud hävitavad nad Viljastumine - munaraku vabanemist munasarjast nim ovulatsiooniks - munasarjast vabanenud munarakk liigub läbi kõhuõõne munajuhasse - munaraku eluiga on 24 tundi. Kui ta selle aja jooksul kohtub munajuhas spermiga, toimub viljastumine
Kahepaiksetel on kaks vereringkonda : kopsuvereringe ja kehavereringe. Kolmekambrilist südant läbib segaveri. Kahepaiksed ei suuda hoida oma kehas ümbritsevast keskkonnast kõrgemat kehatemperatuuri ja seega on nad kõigusoojased. Seede-, eritus- ja sigimiselundite juhad avanevad konnadel soole tagaosa laiendisse ehk kloaaki. Konnad söövad putukaid, nälkjaid (nad on loomtoidulised). Suuneelsöögitorumagusooltorukloaak Konnad on lahksugulised. Sugurakud koetakse vette, viljastatakse vees. Nende järglased kullesed arenevad samuti vees. Konnad on röövloomad, kes näevad ainult liikuvat saaki. Nende vastsed toituvad peamiselt vetikatest. Sabata konnaliste kõrval esinevad sabakonnalised, kelle keha lõpeb pika mõlaja sabaga. 48. ROOMAJATE ÜLDISELOOMUSTUS Roomajad on kõigusoojased soojalembelised selgroogsed loomad, kes elavad valdavalt maismaal. Mõned neist elutsevad ka vees. Roomajate hulka kuuluvad sisalikud, maod, krokodillid ja kilpkonnad.
Munarakk- Munaraku avastamise au kuulub Eestist võrsunud baltisaksa loodusteadlasele Karl Ernst von Baerile- 1862. Munarakk on organismi kõige suurem rakk. 1875. aastal demonstreeris embrüoloog ja tsütoloog Oskar Hertwig, et viljastumise käigus tungib spermatosoid munarakku. Munaraku viljastab 1 spermatosoid aga munarakk teeb valiku. Kuidas? Ta lükkab ebasobivad ära. Mis kriteeriumite abil ta eemale lükkab, seda keegi öelda ei oska. Munarakk viljastatakse seemneraku poolt, mille tulemusena tekib üherakuline sügoot, mis kohe hakkab arenema. Üsas on areng väga intensiivne. Tavaliselt viljastab munaraku 1 seemnerakk. Kui munarakku siseneb rohkem kui 1 seemnerakk, juhtub väga harva. Viljastumine toimub munaraku ja seemneraku vahel tavaliselt munaJUHA lõpposas (sarvedes), mille järgselt viljastunud munarakk liigub 3-5 päevaga emakaõõnde ning 1-2 päevaga implanteerumis- e. pesastumiskoha (kus ta hakkab kinnituma).
enam võimelised jagunema 2. Kulutamise teooria- keha mehhaanilised funktsioonid lõpetavad efektiivselt töötamise. Kumb õige? Võib-olla mõlemad. Tähtis arusaam, et füüsiline vananemine pole haigus, vaid loomulik bioloogiline protsess. Paljud füüsilised funktsioonid ei alane vananedes. N. Suguelu jääb nauditavaks üsnagi vanas eas (kuigi sagedus langeb). Kumbki teooriatest ei seleta fakti, miks naised elavad kauem kui mehed. See algab juba vahetult peale viljastumist. Kuigi mehi viljastatakse rohkem, on meeste sünnieelne, vastsündinuea- ja lapseea suremus naiste omast kõrgem ja 30.-ndaks eluaastaks on meeste ja naiste arv võrdne. 65.-ndaks eluaastaks on elus 84% naisi ja 70% mehi. Tunnetuslikud muutused. Kõige rohkem uuritud mälu funktsioneerimist. Mälu ei pea halvenema. Muutustest mälu liigiti: Sensoorne mälu - veidi väiksem Lühimälu- muutusi eriti ei ole Püsimälu- suudavad meenutada loetelust vähem objekte ja vähem detaile kujundist.
Munaraku avastamise au kuulub Eestist võrsunud baltisaksa loodusteadlasele Karl Ernst von Baerile- 1862. Munarakk on organismi kõige suurem rakk.1875. aastal demonstreeris embrüoloog ja tsütoloog Oskar Hertwig, et viljastumise käigus tungib spermatosoid munarakku. Munaraku viljastab 1 spermatosoid aga munarakk teeb valiku. Kuidas? Ta lükkab ebasobivad ära. Mis kriteeriumite abil ta eemale lükkab, seda keegi öelda ei oska. Munarakk viljastatakse seemneraku poolt, mille tulemusena tekib üherakuline sügoot, mis kohe hakkab arenema ja toimub rakkude jagunemine.Tavaliselt viljastab munaraku 1 seemnerakk. Kui munarakku siseneb rohkem kui 1 seemnerakk, juhtub väga harva. Viljastumine toimub munaraku ja seemneraku vahel tavaliselt munaJUHA lõpposas (sarvedes), mille järgselt viljastunud munarakk liigub 3-5 päevaga emakaõõnde ning 1-2 päevaga implanteerumis- e. pesastumiskoha (kus ta hakkab kinnituma)
Tertsiaarses e. Graafi e. põisfoliiklis paikneb küpsev munarakk, mille läbimõõt on umbes 150 mikromeetrit. Kui folliikel on oma kasvus saavutanud läbimõõdu 1,5-2cm, siis rebenevad selle folliikli kohalt munasarja katted, folliikel lõhkeb ning temas paiknenud munarakk koos folliiklivedelikuga paiskub kõhukelmeõõnde - toimub ovulatsioon. Pärast ovulatsiooni jääb munasarja pinnale defekt, mis täitub verevalumiga. Lõhkenud folliikli kohale tekib kollaskeha. Kui munarakk viljastatakse, siis kollaskeha areneb edasi, suureneb kuni 3cm-ni ning jääb toetama rasedust tema poolt toodetava kollaskehahormooniga (progesterooniga). Kui aga viljastumist ei toimu, siis kollaskeha lakkab enne järgmist menstruatsiooni funktsioneerimast ning taandareneb ja armistub: kujuneb valkjaskeha. Munasarja verevarustus toimub ovariaalarteri kaudu, mis saab alguse kõhuaordist allpool neeruartereid, verevarustuses osaleb ka emakakarteri munasarjaharu.
Sünnijärgne (postnataalne) Mida vanemad on lapsevanemad ja peale looduskatastroofe sünnib rohkem tüdrukuid ja peale sõda rohkem poisse. Seaduspärasused arengus: Tsefalokaudaalne trend: peast-alla areng Proksimodistaalne trend: seest - välja poole areng Üldiselt spetsiifilisemaks Diferentseerumine - eristumine Integreerumine - ühtne funktsioneeriv tervik 1875.aastal demostreeris embrüoloog ja tsütoloog Oskar Hertwig, et viljastumise käigus tungib spermatosoid munarakku Munarakk viljastatakse seemneraku poolt - üherakuline sügoot, mis kohe arenema hakkab aga suurus ei muutu On 46 kromosoomi Gestatsiooniaeg - raseduse pikkus Üsasisese arengu staadiumid: germinaalstaadium embrüonaalne staadium looteline staadium Prenataalne areng ja kahjustavad tegurid: enamus väärarengud ja loote ära kukkumised tekivad enne 12.rasedusnädalat, mille tingib raseda stress Ravimid, haigused (punetised - sensoorsed probleemid), kiiritus, traumad, keskkonna
· Eelrakud lähevad meioosi esimesse faasi ja pärast seda plokeerub. · Taaskäivitub üksikute munarakkude ovogeneesiga???(11-13 aastaselt). · Lõpp- ei kesta elulõpuni ovogenees, lõppeb menopausiga(51..52 eestis). Tsüklikestvus: · Ajavahemik ühest ovolutsioonist teise ovolutsioonini( 28 päeva ja või muutuda +-7 päeva, ja võib muutuda naise eluea jooksul ka). Kulg: · Joonis!!! Ei teinud! · 92 DNA molekuli on. Inimesel munarakk viljastatakse enne kui meioos läheb lõpuni. Eritingimus: · Menopaus- munarakud ei valmi elulõpuni, see on kaitsekohastumine mutatsioonide eest. Võtab maha rasedusega ja sünnitusega kaasnevaid koormusi. · Eluea jooksul munarakke naiseorganismi juurde ei moodustu. Toimub vaid olemas olevate munarakkude kasutus. 350 kuni 400 munarakku kasutatakse ära. · Tervist kahjustavad harjumused võivad rikkuda kõikide munarakkude pärilikkuse.
EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA I OSA LOENGUKONSPEKT ÕPPEAINES VL.0779 ARETUSÕPETUS ÕPPEVAHEND EMÜ ÜLIÕPILASTELE Koostajad: A. Lüpsik E. Orgmets H. Viinalass TARTU 2009 GENEETIKA KUI TEADUS JA SELLE KOHT BIOLOOGIAS Geneetika on teadus organismide pärilikkusest. Mõiste geneetika tuleneb kreeka keelest ja tähendab sünnisse, põlvnemisse või tekkesse puutuvat. Tänapäeval on geneetika kujunenud bioloogia üheks keskseks haruks, sest ta uurib kõikidel organismidel esinevat nähtust pärilikkust ja selle muutumist ning geneetilise informatsiooni edastamise ja realiseerumise seaduspärasusi organismi elutsükli jooksul. Geneetika arengust sõltuvad elusorganismide soovikohase muutmise, valkude biosünteesi kontrolli ja ka...
· Munarakkude viljastamiseks on seejuures võimalik kasutada kahte erinevat meetodit · Enamlevinud meetodi kohaselt seemendatakse indlevat doonorlehma tipp-pulli spermaga, embrüod loputatakse seitsme päeva pärast emakast välja ning siiratakse sünkroniseeritud innaga geneetiliselt väheväärtuslike mullikate või noorte lehmade emakasse. · Teise meetodi puhul aspireeritakse doonorlehma munasarjast korraga mitu munarakku, mis viljastatakse laboratoorsetes tingimustes. · Katseklaasis viljastatud munarakkudel lastakse mõnda aega areneda ning siiratakse siis mullikate või madalatoodanguliste noorte lehmade emakatesse. · Värske embrüo vastuvõtuks vajalike tingimuste loomiseks tuleb retsipientlooma innatsükkel siirdamise ajaga sünkroniseerida, mida on kõige lihtsam teha prostaglandiini kahekordse süstimisega. · Retsipiendi inda pole vaja sünkroniseerida sügavkülmutatud embrüote kasutamisel,
dada nii, et lootele ei tekitata vigastusi. Loote edasiarendamiseks peavad koheselt valmis olema erinevad meetodid. Me kahtlustame, et kasutatakse mingit tüüpi inkubaatorit, mis jäljendab emakasisest kasvamist. Või kasutatakse hübriidist naissoost tulnukat, kelle roll on olla sürrogaatema. Meie tänapäevase meditsiinilise tehnoloogia jaoks on loote siirdamise tehnikad väga keerulised ja problemaatilised. Võib oletada, et naissoost röövituid viljastatakse kunstlikult mitmete võimalike kombinatsi- oonidega: A. Tulnuka sperma + naise munarakud B. Mehe sperma + naise munarakud (sellisel juhul valivad tulnukad erilist tüüpi mehe) C. Hübriidist mehe sperma (kombinatsioon A. ja B. punktist) + naise munarakud Märkus: Naissoost inimese munarakke vajatakse nähtavasti kõikidel juhtudel. Hübridiseerimine/Ristamine Nad väidavad, et RH 0 tüüpi (reesusfaktor null) veri on kinnitus, et on toimunud ristamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
