Kaksikud on kaks ühes emakas ühel ajal arenenud järglast. Ühemuneja kahemunakaksikud. Ühemunakaksikute korral viljastab üks sperm ühe munaraku ning idulane jaguneb arengu algperioodil kaheks. Need kaksikud on alati üht sugu, pärilikult ühesugused ja välimuselt lausa äravahetamiseni sarnased. Kahemunakaksikute korral valmib korraga kaks munarakku, need viljastatakse eraldi, kumbi ühe spermiga. Organismid võivad paljuneda mittesuguliselt või suguliselt. Mittesuguline paljunemine jaguneb vegetatiivseks ja eoseliseks. Vegatatiivne paljunemine on kõige vanem paljunemisviis, mille korral pärilik muutlikkus kas puudub üldse või on minimaalne. Ainsaks muutlikkuse allikaks on paljunemisüksustes toimuvad mutatsioonid. Eoselisel paljunemisel pärilik muutlikkus suureneb, sest
naisest.Mehepoolsed põhjused on tavaliselt spermide vähesuses või isassugurakkude arengu- ja liikumishäired.Naise viljatuse põhjuseks on häired munarakkude valmimisel, samuti seesmiste suguelundite haigused (põletikud, kasvajad). 5. Loomikul viljastumisel liigub sperm pärastnaise suguteedesse sattumist läbi emaka munajuhasse. Kuntstlikul viljastamisel spermid süstla abil naise suguteedesse.Kehavälisel viljastamisel viljastatakse munarakud väljaspool organismi kuntstlikes tingimustes.Umbes paari ööpäeva möödudes viiakse viljastatud ja arenev munarakk tagasi naise organismi. Inimese algne areng idulase ja llote kujunemine Küsimused: 1. Kuidas idulane toitub? 2. Võrrelge idulast ja loodet. 3. Võrrelge enneaegselt ja õigeaegselt sündinud lapsi. 4. Kirjeldage, millised muutused toimuvad lootega viimastel arengukuudel. 5. Millega algab ja millega lõpeb sünnitus? Vastused:
Ka millimallikate paljunemine on üsna omapärane. Raske on ette kujutada, et nii primitiivsel loomal võib eksisteerida midagi, mis meenutab hoolitsust järglaste eest, ent midagi sellesarnast millimallikal tõepoolest esineb. Emaslooma sugunäärmetest, mis ümbritsevad ristikujuliselt looma mao väljasopistusi, arenevad munad, mis suuava kaudu väljaheidetuna jäävad pidama suusagarates paiknevatesse pisikestesse taskutesse, kus nad viljastatakse ja muutuvad väikesteks ripsmetega kaetud umbvastseteks. Mõne aja möödudes lahkuvad ujumisvõimelised vastsed emasloomast, kinnituvad põhja ja muutuvad väikesteks kombitsatega polüüpideks. Samas polüübistaadiumis, sügavale merepõhja kinnitunult elab millimallikas üle ka ebasoodsa talve. Kuid kevadel toimuvad polüübiga juba olulised muutused. Tema keha soondub ristipidi ketasteks, mis järk-järgult lõikuvad polüübist lahti ja eralduvad.
Kontrolltöö - Ussid Ussid Ussid on tavaliselt pika, pehme, sageli lülilise kehaga loomad. Jagunevad: Lameussid (maksa-kakssuulane), Ümarussid (liimuksolge), Rõngussid (vihmauss). Lameussid on väga lameda kehaga parasiitussid - jagunevad imi- ja paelussideks. Imiussid - nad on väga lameda kehaga lülistumata kehaga (kuni 3 cm) - maksa-kakssuulane - elab parasiidina rohusööjate (kitsed, lambad, veised) maksas. Keha katab kutiikula (paks rakutu kest), neil on kaks iminappa, millega kinnituvad maksas. Neil puudub vereringe- ja hingamiselundkond. Seedeelundkond - suu paikneb eesmise iminapa põhjas. sellele järgneb lühike neel, söögitoru ja umbselt lõppev sool. Tahked jääkained eemaldatakse suu kaudu. Erituselunditeks on neerud, mille moodustavad erituskanalid, mis on ühest otsast suletud, teine avaneb keha pinnale. Närvisüsteem koosneb neelutängist ja nendest lähtuvatest närviväätidest. Närvitänk on närvirakkude kogum. Sigimiselundid pai...
1.Mis on pärilikkus? Pärilikkus on organismide omadus omandada oma eelaste tunnuseid ja anda edasi oma järglastele. Pärilikkuse kandjateks on kromosoomid 1. Kuidas kujunevad organismide tunnused? Pärilikkuse kandjateks on kromosoomid mis koosnevad DNA-st. Teatud kromosoomi lõigud on geenid, mis määravad teatud kindlaid tunnuseid 2. Kuidas tagatakse raku jagunemisel see, et mõlemad tütarrakud saavad samasuguse pärilikkuse informatsiooni? Kuna kromosoomid on rakkudes paaridena ja paarilised sisaldavad samu geene, siis enne raku jagunemist DNA kahekordistub ja mõtlemisse rakku jääb vajalik arv kromosoome ja DNA on samasugune 3. Kuidas tagatakse organismide paljunemisel see, et järglane saab mõlema vanema tunnused, aga säilib liigile omane kromosoomide arv? Sugurakudes on mõlemas ainult 1 kromosoom, mis sugurakkude ühinedes moodustavad vajaliku kromosoomide paari, saades mõlemat vanemalt ühe kromosoomi paari 4. Võrrelge dominantse...
Bioloogia - Elu Kõige üldisemas käsitluses on bioloogia teadus, mis uurib elu. Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Biomolekulideks (sahhariidid, valgud, vitamiinid, lipiidid) nimetatakse aineid, mis väljaspool organismi ei moodustu ning nendest algab elu keerukam organiseeritus. Biomolekulide olemasolu on elu üheks tunnuseks. Elule iseloomulik mitmetasemeline organiseeritus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. Kõik organismid on rakulise ehitusega. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. Organismid jagunevad üherakulisteks ja hulkrakseteks. Iga organism vajab väliskeskkonnast mitmesuguseid aineid, mida tal tuleb ise sünteesida ja nii on iga organism ainevahetuse kaudu seotud ümbritseva keskkonnaga. Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat, energiavahetus on üheks elu tunn...
jääb ka mitmeid sarnasusi. Selline erinevus annab eeliseid ka keskkonnas ellujäämiseks. 8.Millest on tingitud mittepärilik muutlikkus, too näiteid. Keskkonnateguritest ja pärilikkusest tingitud organismi tunnuste muutlikus; nt nahavärvimuutus, kehakaal, lihasjõud. 9.Võrrelge ühemunaraku ja erimunaraku kaksikuid. Ühemunaraku kaksikute puhul on ainult jaguneb üks munarakk kaheks ja järglastel on sama sugu ning väliselt suur sarnasus. Erimunaraku kaksikute puhul viljastatakse kaks erinevat munarakku ja järglased võivad olla erinevast soost ning väliselt tihti erinevad. 10.Miks on kaksikud hea uurimisobjekt meditsiinigeneetikas? Uuritakse, e teha kindlaks, milline osa tunnuste kujunemisel on keskkonnal ja milline osa pärilikkusel. Kahemunakaksikute tunnuste erinevused on põhjustatud nii pärilikust muutlikkusest kui ka keskkonnatingimuste mõjust. Ühemunakaksikute erinevused on tingitud ainult keskkonnast, sest nende geenid on ühesugused. 11
Nädal pärast viljastumist rakukobar seostub emakaga. Toitaineid saab organism veresoonterikkast limaskestast. Mehe viljatuse põhjused: 1) spermide väheses 2) sugurakkude arengu- ja liikumishäired. Naised viljatuse põhjused: 1) häired munarakkude valmimises 2) haigused. Põhjuseks võib ka olla paari bioloogiline sobimatus. Viljatust saab ravida hormoonraviga, samuti saab kasutada kunstlikku ja kehavälist viljastamist. Kunstliku puhul viiakse spermid süstlaga naisesse. Kehavälisel viljastatakse munarakud väljaspool organismi ja hiljem viiakse naise organismi. Rakukobarast areneb emakas idulane. Idulase periood kestab u 2 kuud. See areneb ja kasvab väga kiiresti , saades vajalikud toitained limaskesta kaudu. Kindlates kohtades moodustuvad rakkude kogumikud, mis on organite algmed. 1. kuu lõpuks kujuneb välja närvisüsteem, mis juhib teiste organite arengut. Samal ajal hakkab tukusuma südamealge. 1. kuu lõpuks on moodustunud veresoonte, luude, lihaste ja jäsemete algmed
bakteritel võime lagundada antibiootikume jms. Mutatsioonide kahjulikkus – keha nõrgendav, kahjustav toime nt vähi teke, haiguse teke jms 11. Ühemunakaksikute korral on üks sperm viljastanud ühe munaraku ning idulane jaguneb arengu algperioodil kaheks. Ühemunakaksikud on alati samasoolised, ühesuguse päriliku materjaliga ning välimusega. Erimunakaksikute korral valmib korraga kaks munarakku, need viljastatakse eraldi, kumbki erineva spermiga. 12. Organismide paljunemine ja muutlikkus. Looduses 2 paljunemise viisi: Mittesuguline paljunemine Suguline paljunemine Paljunemisel osaleb 1 Paljunemisel osaleb 2 vanemorganismi vanemorganism Ei toimu viljastumist ega Toimub emas- ja isassugurakkude valmimine sugurakkude teket ja nende viljastumine
siinkohal liiga pikaks. Mainida võib näiteks temperatuuri, õhu- ja veerõhu, maapinna võnkumise, õhuniiskuse ja elektrostaatilise välja tajumise organeid. Enamik neist on väga tundlikud ning ületavad inimese ja teiste imetajate tajumisvõimet paljukordselt. Sigimiselundkond. Emastel putukatel on tagakehas paarilised munasarjad, mis koosnevad hulgast munatorukestest. Munatorukestes toimub munarakkude moodustumine. Valminud munarakud satuvad munajuha kaudu munetisse. Teel viljastatakse ta seemnehoidlas säilitatavate seemnerakkudega ning kaetakse koorega. Isastel putukatel on paarilised, samuti väikestest torukestest koosnevad raiad, milles moodustuvad seemnerakud. Raiajuha kaudu satuvad nad seemnepõide, kust nad paaritumise ajal liiguvad suguti kaudu emaslooma suguteedesse.
LÜMFOTSÜÜDID vere leukotsüütide(valgeliblede) hulka kuuluv rakutüüp, organismi immuunsussüsteemi tähtsaim element, SURROGAATEMA loom/inimene, kes on sünnitanud teiselt loomalt/inimeselt pärit embrüost järglasi, SUPEROVULATSIOON hormonaalmõjutustega kunstlikult esile kutsutud polüovulatsioon imetajatel, kes normaalselt ovuleerivad 1-2 munarakku korraga , VILJASTAMINE IN VITRO munarakk eraldatakse munajuhast või otse munasarjast ja viljastatakse kehaväliselt, EMBRÜOSIIRDAMINE seisneb arengu algusjärgus oleva ebrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Hübridoomitehnoloogia põhimõte Kahe erineva organismi rakkude ühendamine Monokloonsete antikehade tootmine ja kasutamine. TOOTMINE: *Antikehi tootvad B-lümfotsüüdid ühendatakse kasvajarakkudega tekivad hübridoomid. *Rakke kasvatatakse söötmel. *Selektiivsöötmel jäävad ellu ja paljunevad ainult hübridoomid
organism valmis loote arenguks. Menstruatsioonid lõppevad naistel menopausi ajal. 10. Iseeneselik ja esilekutsutud abort. Kunstlik viljastamine. Iseeneselik abort – Põhjuseks vead loote geenides, kasvajad , äratõukereaktsioonid. Toimub enamasti esimese kuu jooksul. Esilekutsutud abort- Rasedus katkestatakse ravimite või kirurgilise protseduuri abiga. Kunstlik viljastamine- Munarakk viljastatakse kehaväliselt ning viiakse embrüo tagasi emakasse, kus areneb laps. 11. Inimese varane embrüogenees. Lootelehed, mis neist kujuneb? Varane embrüogenees. Viljastumisega algab uus inimorganismi areng, kestab 38 nädalat, kuid loetakse 40 nädalat. Viljastunud munarakk e. Sügoot, hakkab kiiresti mitoosiliselt jagunema moodustades kobarloote. Kobarloote rakud hakkavad ümber paigutuma ja tekib põisloode, seejärel jaguneb embrüo kihtidesse. Kariklooteks ning tekib loode.
Samuti saavad tuunikalad haavu kiirest ujumisest vastu võrku. Probleemiks on saanud noorte kalade väljapüük, seoses millega on drastiliselt langenud tuunikalade looduslik taas toodang. Alles 2002.a. õnnestus uurijatel sundida emane tuunikala, kes oli aretatud ja kasvatatud vangistuses, vangistuses ka kudema. Seega saadi võimalus kasvatada noorkalu sumpade tarvis ja polnud enam põhjust püüda loodusest noorkalu. Lõhe kasvatus: Lõhede kasvatamine toimub kahes järgus. Lõhemari viljastatakse magedas vees, kus toimub ka kala noorjärkude areng ja kasv. See protsess toimub haudejaamas. Peale 12-18 kuud on noored lõhed (smoldid) valmis laskuma merre. Meres toimub nende kasvatamine sumpades veel 12-24 kuud, mil saak koristatakse.i Vesiviljelus ehk akvakultuur on üks kiiresti arenev majanduse sektor, mis Eesti oludes hõlmab nii kala- kui ka vähikasvatuse. Võrreldes loomakasvatusega on see väga uus ja mitmekesine valdkond
muutuda võib geenide järjestus või asukoht. Näiteks: kassikisa sündroom. · Genoommutatsioonid seisnevad kromosoomide arvu muutustes. Sagedaseim on Downi sündroom. Sel juhul on inimese keharakkudes 46 kromosoomi asemel 47, mis tähendab, et 21 kromosoom on kolmekordistunud. 7) Võrrelge ühemunakaksikute ja erimunakaksikute genotüüpe. Kuidas rakendatakse kaksikute meetodit inimesegeneetikas? Ühemunakaksikud on ühesuguste genotüüpidega. Sel juhul viljastatakse üks munarakk, millest areneb kaks loodet. Ühemunakaksikute erinevused on tingitud mittepärilikust muutlikkusest. Erimunakaksikud on geneetiliselt erinevad. Sel juhul viljastatakse kaks munarakku. 8) Geneetika ülesanded (vt. eestpoolt): Dominantsed ja retsessiivsed tunnused. Intermediaarsus. Polüalleelsus. Suguliitelised puuded. Dominantne alleel on alleel, mille poolt määratud tunnus organismis alati avaldub
Inimeste paljunemine; Inimene kui tervik Õp. lk. 104- 127 1.Tunda jooniselt ära mehe ja naise suguelundkonda kuuluvad elundid; leida loetelust igale elundile sobiv ülesanne. Mees: seemnepõieke väljutab seemnevedeliku organismist seemnejuha seda mööda liiguvad spermid munandid selles valmivad spermid ning sünteesitakse suguhormoone eesnääre eritab nõret, mis on sperma üks koostisosa peenis uriini ja seenevedeliku kehast väljajuhtimine Naine: emakas areneb loode munasarjad paljunevad ja valmivad munarakud, toodavad naissuguhormoone munajuhad toimub viljastumine tupp seemnerakkuude vastuvõtmine ja loote väljutamine 2.Paranda seemnerakku või munarakku iseloomustavas tekstis vead. Seemnerakk- spermid moodustuvad munandites; spermid hakkavad tekkima ja valmima alles murdeeas suguküpsuse saabudes; korraga valmib tuhandeid sperme, küpsed spermid talletuvad munandimanustes; ühe spermi arengutsükkel kestab u....
närviväätidest. (Närvitänk - närvirakkude kogum). Hingamiselunditeks on kopsud, mis paiknevad koja eesserva läheduses, või lõpused, mis esinevad vees elavatel tigudel (ematigu, meres elavatel tigudel, magevees). Neil on avatud vereringe, kus veri liigub osaliselt veresoontes, osaliselt elunditevahelistes õõnsustes. Teod on liitsugulised, ühes sugunäärmes valmivad seemne- ja munarakud. Paaritumisel vahetatakse seemnerakke, mida säilitatakse seemnehoidlas. Munarakud viljastatakse võõraste seemnerakkudega. Maismaal esinevad kojaga teod (viinamäetigu - looduskaitse all). Magevees elavad teod - mudatigu, sarvtigu, labatigu. Nälkjad on kojata teod, seljal on säilinud mantli jäänused (seateod). Tigude tähtsus looduses: Teod moodustavad olulise lüli looduse aineringes - töötlevad ümber suure osa taimsest massist, on toiduks paljudele loomaliikidele, on vaheperemeesteks parasiitusside vastsetele. Karbid
Partenogenees ehk mõnedel putukatel arenevad viljastamata munad. Kui partenogenees on spontaanne (iseeneslik), siis tavaliselt arenevad viljastamata munadest mõlemast soost isendid. Kõrgematel kiletiivalistel esineb valikuline partenogenees, mille korral viljastatud munadest arenevad emased ja viljastamata munadest isased. Levinuim on aga lahksuguline sigimine. Sellisel puhul on viljastamine enamasti sisemine ja kõigil maismaaputukatel toimub see emase organismis. Paaritumisel viljastatakse emase munarakud seemnerakkudega. Areng Putukatel on moondega areng. Enamus putukaid munevad mune. Vaid vähesed putukad sünnitavad eluspoegi (näiteks kiinlased jt kahetiivaliste seltsi esindajad). Osade putukaliikide emastel on selleks suguelundid muundunud, neil esineb imetajate emaka sarnane elund, teistel aga pole mingeid spetsiaalseid kohastumisi ja nende munad arenevad vastseteks emase suguteedes. Putukate munad on kuni 2 mm suured. Munade arv liigiti on erinev, ulatudes 20..
Toetad Eesti majanduslikku arengut Võimaldad koguda andmeid Eesti rahva tervise kohta Katseklaasi lapsed Eestis on ligi 20 000 viljatut paari. Viljatuse enamlevinud põhjused: Naistel: · munarakkude küpsemise ja vabanemise häired · munajuha või emaka limaskesta kahjustused Meestel: · seemnerakkude arvu ja kvaliteedi muutused. · Kehavälisel (IVF)- protseduuril viljastatakse munarakud seemnerakkudega katseklaasi, ehk in vitro tingimustes ja viljastatud munarakud arenevad inkubaatoris 1-5 päeva. Esimene selline laps sündis Suurbritannias 1978.a. Eestis sündis 1995.a. · Siirdamisest üle jäänud embrüod külmutatakse ning siiratakse emakasse IVF- protseduuri ebaõnnestumisel. · Kehavälise viljastamise protseduur koosneb kolmest etapist ja kestab 30-50 päeva. Tegelikult viibib embrüo katseklaasis ainult 2-5 päeva.
Igas kuus valmib üks munarakk, peale nende lõppemist algab menopaus. Munaraku eluiga on 36 tundi. Ovulatsiooniks nimetatakse aega mille jooksul munarakk läbib munajuha(4-5 päeva). Menstruaaltsükli pikkuseks loetakse 28 päeva. Tsükliks nimetatakse aega ühe menstruatsiooni esimesest päevast kuni järgmise menstruatsiooni esimese päevani. Kui munarakk ei ole viljastatud, siis ta ei kinnitu emaka seinal, sellele järgneb menstruatsioon. Munarakk viljastatakse munajuhas esimesena kohale jõudnud spermi poolt. Munaraku ja seemneraku tuumad ühinevad, tekib viljastatud munarakk ehk sügoot. Sügoot hakkab liikuma mõõda munajuha emakasse. Jõudes emakasse kinnitub emaka seinale, hakkab arenema loode(embrüo ehk kobarloode). Embrügeneesi areng Embrüoblastist arenevad lootelehed: 1) ektoderm 2) entoderm 3) mesoderm Trofoblast
Spermatogoon- spermide eelasrakk Munarakk- naissugurakk, inimkeha ühed suurimad rakud, areneb munasarjas Ovogenees- munarakkude areng Ovogoon- munarakkude eelasrakk Ovulatsioon- küpsenud munaraku vabanemine Vegetatiivne paljunemine- mittesuguline paljunemine, järglane on vanemaga identne Spoorid- mittesugulisel sigimisel osalevad struktuurid, mis suudavad üle elada ka ebasoodsad tingimused Viljastumine- sugurakkude ühinemine sugulisel teel Kehasisene viljastumine- munarakk viljastatakse emasorgani sees Kehaväline viljastumine- munarakk viljastakase väljaspool organismi Hermafrodiit- olemas nii emas- kui ka isassugurakud
Pärilikkus on organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi. Rakutuumas paiknevates kromosoomides on aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. See on desoksüribonukleiinhape e. DNA.DNA on kõikides organismides alates bakterites lõp. Imetajatega. Iga DNA molekul koosneb kahest pikast ahelast, mis on spiraalselt teineteise ümber keerdunud. Organismi paljunelmise kandub infot sisaldav DNA kromosoomides edasi järglastele. Üks valkudega seotud DNA molekul moodustab kromosoomi. Organismi kõigis keharakkudes on ühepalju kromosoome. Kromosoome saab jaotada sarnasuse alusel paarideks. Paaris üks kromosoom on pärit isalt, teine emalt. Inimese keharakkudes on 46,sugurakkudes 23 kromosoomi. Igal liigil on oma kromosoomide arv ja iseloomulik kuju. DNA molekukild liigenduvad geenideks, geen on DNA lõik, mis osaleb organismi ühe v mitme tunnuse kujundamises. Geenid päranduvad DNA koos...
ja sooltoru. Ekskremendid eritatakse tavaliselt maapinnale. Sellega toovad vihmaussid pidevalt mulda alumistest kihtidest üles maapinnale ja parandavad nii mulla kvaliteeti. Erituselunditeks on metanefriidid. Hermafrodiidid, sigimiselundid ainult mõnedes lülides keha eesosas. Kopulatsioonil kattuvad ühise limakihiga ning vahetavad seemnerakke, mis säilitatakse seemnehoidlates. Munad munetakse vöö piirkonnas moodustunud limast kookonisse, kus need ka viljastatakse. Areng otsene. Vihmauss moodustab sigimisperioodil mitu kookonit. Klass: Kaanid. Erinevad senivaadeldud liikidest selle poolest, et nende keha ees- ja tagaosas moodustub iminapp. Iminappadega kinnitub kaan substraadile, kuid võib ka vabalt ujuda. Kokku on kaanil 33 kehalüli. Lihastik on hästi arenenud, kehaõõs on jaotunud urgete ja siinuste süsteemiks ning talitleb kui üks hüdrostaatiline süsteem, mis tagab kaani keha väga suure paindlikkuse. Toitumise iseloomult võib kaane
LÜMFOTSÜÜDID vere leukotsüütide(valgeliblede) hulka kuuluv rakutüüp, organismi immuunsussüsteemi tähtsaim element, SURROGAATEMA loom/inimene, kes on sünnitanud teiselt loomalt/inimeselt pärit embrüost järglasi, SUPEROVULATSIOON hormonaalmõjutustega kunstlikult esile kutsutud polüovulatsioon imetajatel, kes normaalselt ovuleerivad 1-2 munarakku korraga , VILJASTAMINE IN VITRO munarakk eraldatakse munajuhast või otse munasarjast ja viljastatakse kehaväliselt, EMBRÜOSIIRDAMINE seisneb arengu algusjärgus oleva ebrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Hübridoomitehnoloogia põhimõte Kahe erineva organismi rakkude ühendamine Monokloonsete antikehade tootmine ja kasutamine. TOOTMINE: *Antikehi tootvad B-lümfotsüüdid ühendatakse kasvajarakkudega tekivad hübridoomid. *Rakke kasvatatakse söötmel. *Selektiivsöötmel jäävad ellu ja paljunevad ainult hübridoomid
pikemaks ajaks. Mis jääb kollakeha taandarenemise Armkude- valkjas keha corpus albicans korral tema kohale? Kus asub munajuha? väike vaagna õõnes emakast lateraalsemal emakalaisideme vabas ülemises servas. Kui pikk on munajuha? 10-12cm Mida ühendab munajuha? Kõhukelmeõõnt emakaõõnega. Mida teeb munajuha? Viljastatakse munarakk. (Munajuha kaudu kantakse munarakk munasarjast emakasse) Mis toimub munajuha laienenud osas ehk Toimub munaraku viljastumine ja viliase arenemise ampullaarosas? varajased staadiumid. Emakas eristatakse... ● Emaka põhi- ülemine laiem osa ● Emakakeha- keskmine osa
naisel on mingi rakk olemas, mis seostub järglase saamisega. - Munarakk on organismi kõige suurem rakk. Aastal 1875 demonstreeris embrüoloog ja tsütoloog Oskar Hertwig, et viljastumise käigus tungib spermatosoid munarakku. 1. Tänapäeval on arusaam, et emarakk teeb tegelikult ka selle valiku, millise spermatosoidi ta sisse laseb, aga see süsteem ei ole veel selge, mille alusel ja kuidas see valik tehakse. 2. Munarakk viljastatakse seemneraku poolt - tekib üherakuline sügoot, mis hakkab kohe arenema. 3. Tavaliselt viljastab munaraku üks seemnerakk. Olukorda, kus munarakku siseneb korraga rohkem kui üks seemnerakk, esineb suhteliselt harva. Need ühinemised tavaliselt ei jää ellu. 4. Viljastumine toimub munaraku ja seemneraku vahel tavaliselt munajuha lõpposas, mille järgselt viljastatud munarakk liigub 3-5 päevaga emakaõõnde ning 1-2 päevaga
27. Kuidas avaldub vananemine elu organiseerituse eri tasemel? See toimub rakulisel (rakkude jagunemine aeglustub), molekulaarsel (DNA'sse tekivad vead), organismilisel (organismi välimus muutub), liigilisel (organism ei sigi enam) ja ökosüsteemsel (liikide esindajad surevad või langevad teistele toiduks). 28. Miks on tihti raske kindlaks määrata mitmeaastaste taimede ontogeneesi pikkust? Sest idu moodustub, kui viljastatakse munarakk aga idu areng lõppeb seemne moodustumisega, kuid seeme ei hakka alati arenema kohe 29. Võrrelge omavahel kattseemnetaimede ja imetajate ontogeneesi etappe. Taimedel kujuvad välja vegetatiivsed organid (juur, vars, lehed), juveniilses staadiumis areneb välja juurestik, toimub pikkus-ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed. Sellele järgneb kasvuperiood, kus õisi ei moodustu ja koos generatiivse perioodi saabub ka aeg, mil arenevad välja lehed. Imetajate juveniilses
Nii pikeneb taime õitsemis aeg ning suureneb tolmelise tõenäosus. Taim, millel on õied õisikus, annab rohkem seemneid kui see, millel kasvab varre otsas vaid üks õis. Vaatame näiteks võilille, mille korvik meneutab välimuselt suurt õitsikut õit. Tegelikult koosneb see paljudest väikestest õitest, mis avanevad järk-järgult äärest keskosa suunas. Järlikult õitseb võilill kauem kui ainult üksiku õiega taim. Tema õied ei tolmle korraga ning seemnealgmed viljastatakse erineval ajal. Kobarõisikuis ja tähkades avanevad õied järk-järgult alt ülespoole. Sgaeli on õisiku õied nii väikesed, et üksikult jääksid nad tolmeldajatel märkamata. Tervikuna on aga õisik putukatele hästi näha. Selleks, et teha õisikut tolmeldajatele veelgi ligitõmbavaks, võivad olla servmised õied keskmisest suuremad. Nii on see näiteks mitmesugustel korvikutel- karikakrail, teekummelil, rukkillel jt. Kõigis nende taimede korvikuis on servmised õied
Hübridoom B-lümfotsüüdi ja kasvajaraku hübriid, mis toodab monokloonseid antikehi. Antikehad B-lümfotsüütide poolt toodetud valgud, millel on omadus ,,ära tunda" ja seonduda antigeenidega. Superovulatsioon hormonaalmõjutustega kunstlikult esile kutsutud polüovulatsioon imetajatel, kes normaalsetel tingimustel ovuleerivad 1-2 munarakku korraga. Surrogaatema loom, kes on sünnitanud teiselt loomalt pärit embrüotest järglaseid. In vitro viljastamine munarakud viljastatakse väljaspool organismi. Embrüonaalkloonimine varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identse genotüübiga järglaste saamiseks. Tuumkloonimine selgroogsetel teostatav kloonimine somaatilise raku tuuma siirdamisega munarakku, millest eelnevalt on tuum eemaldatud. Terapeutiline kloonimine inimese kloonembrüote tekitamine tüvirakkude hankimise eesmärgil geeniteraapia teostamiseks.
Doping Kõhnus Kõhnus Ravimid, kemikaalid, alkohol, Alkoholism, suitsetamine suitsetamine Psüühika häired Stress 10. Milles seisneb embrüosiirdamise meetod? Kellel ja miks seda tehakse? Millal sündis esimene nn katseklaasilaps? Munarakk viljastatakse kehaväliselt (tavaliselt 2-3 tk) ja embrüo viiakse tagasi emakasse (loode max nädal vana). Munarakkude üheaegne valmimine kutsutakse esile kunstlike hormoonidega. Tehakse naistel ja neil paaridel, kes ise ei ole võimelised lapsi saama; kui teised ravimeetodid pole 1-2 aasta jooksul tulemusi andnud Esimene nn katseklaasilaps sündis 1978 (L. Brown) 11. Milleks on vaja viljastumist( 3 põhjust)?. Kus see toimub inimesel? Nimeta vähemalt 3
nääpsud) ja seda ümbritseva sidekoe päeval pärast ovulatsiooni - munasarjasäsi – medulla ovarii – paikneb tsentraalselt (kohev sidekude, Kollakeha – corpus luteum sooned, närvid). Sidekude tervikuna nimetatakse stroomaks - tekib lõhkenud põisfolliikuli asemele ja selle materjalist MUNARAKU ARENG - oogenees - kui munarakk viljastatakse, areneb kollakeha edasi ja jääb raseduse esimesel - munasarjakoores toimub sugurakkude paljunemine, kasvamine ja küpsemine poolel püsima - ovogoonid paljunevad ainult looteeas - kui munarakku ei viljastata, siis kollakeha taandareneb ja asendub armkoega - ovogoonidest arenevad primaarsed ootsüüdid, mis on I küpsusjagunemise - corpus albicans
ja palja silmaga vaevunähtav. Kui munarakk munasarjast vabaneb, satub see munajuhasse. Munarakk liigub mööda munajuha emaka poole läbides tillukesi, juuspeeni (tsiiliate) narmaid. Kui seemnerakk munaraku viljastab, toimub see munajuha sees munasarja lähedal. Kui munarakku pärast vabanemist kaheteistkümne tunni jooksul ei viljastata, siis see sureb, folliikul kuivab ära, emaka limaskest irdub ja algab menstruatsioon. See kõik toimub progesterooni taseme languse tõttu. Kui munarakk viljastatakse, tõuseb progesterooni tase ja emaka limaskest pakseneb veelgi. Pärast menstruatsiooni on lima vähe, see on paks ja kleepuv ning seemnerakkude jaoks läbitungimatu. Ovulatsiooni lähenedes muutub lima vedelamaks ja selle pealiskiht õhemaks, kust terve seemnerakk võib hooga läbi tungida. Pärast ovulatsiooni muutub lima taas paksuks. Kui mees ja naine naise viljaka perioodi ajal armatsevad siis kui ovulatisoon on just olnud või kohe algamas , on see eostumiseks kõige sobivam aeg.
ökosüsteemis. Eestis võib harilikku ebapärlikarpi segamini ajada vaid suuremate jõekarpide isenditega. 1.2Sigimine Harilik ebapärlikarp on keerulise sigimise ja arenguga selgrootu organism. Sugukõpseks saavad nad 10-15-aastasena ning on tavaliselt lahksugulised, kuid ebasoodsates tingimustes võib muutuda ka hermafrodiitseteks. Eestis elava hariliku ebapärlikarbi emased isendid munevad juulis munad enda liistaklõpustele, kus need viljastatakse veega kandunud isaskarpidest väljunud seemnerakkude poolt ning arenevad edasi pihtvastseteks e. glohhiidideks. Umbes kuu aja pärast vabanevad vastsed lõpustelt ning peavad leidma võimalikult kiiresti endale vaheperemehe, kelleks on Eestis asuva hariliku ebapärlikarbi jaoks tavaliselt jõeforell. Parasiteerivad glohhiidid püsivad vaheperemehe lõpustel kuni järgmise aasta kevadeni ning vabanevad temast mais või juunis. Pärast moonet langevad nad veekogu
Tugevate sabalöökidega kaevab küljele kaldunud emaslõhe jõe põhja pesalohu, mille sügavus ulatub 30 sentimeetrini ja pikkus paari meetrini. Pesalohku lastakse mari. Seda tehakse mitu korda (portsjonilised kudejad) ning kudemine võib kesta kuni paar nädalat. Emas- ja isaskala ujuvad kõrvuti pesalohu kohal: emane poetab sinna 56 mm läbimõõduga marjaterad, samal ajal laseb isane veevoolul kanda marjale niisa. Neil sekundeil mari viljastatakse ja saab alguse uus elu. Kohe katab emaskala viljastatud marjaterad liiva ja kruusaga. Marja areng ja noor lõhe. Pärast viljastumist marjatera paisub, algab loote areng. Viie- kuue kuu jooksul arenevad lootel välja eluks vajalikud elundid ja veresoonkond. Aprilli lõpul marjakest puruneb ja koorub eelvastne. Eelvastse staadiumis, umbes poolteise kuu jooksul toituvad lõhed rebukotist, mis võtab enda alla 6070% kogukaalust.
mittelahknemise tõttu meioosis. Enamik defekte tekib oogeneesi esimese meioosi faasi käigus. Kõige sagedasem probleem on lisa 21 kromosoom – Downi sündroom, aga ka 18 ja 13 (vastavalt Edwardsi ja Patau sündroom). Lisaks on võimalik ka sugukromosoomide trisoomia (47, XXX), (47, XXY) ja (47, XYY). Samuti võib inimestel esineda ka monosoomia – (45, X), Turneri sündroom. Tekib kui munarakus puuduvad X kromosoomid ning see viljastatakse normaalse spermatosoidi poolt ning tekib embrüo millel on 45 kromosoomi ning 1 sugukromosoom. Väga suur osa kõikidest rasedustest katkeb kui esineb kromosoomi mutatsioon, kui embrüotest on umbes 20-50% mutatsiooniga, siis sünnib ainult 0,3% mutatsiooniga. Aneuploidiad on kõige sagedasemad – mõni kromosoom üle või puudu. Aneuploidiad tekivad anafaasi hilinemise tõttu. Kõige sagedasemad Down ja Turneri. 13 ja 18 trisoomiate puhul on lastel
Peal kuuendat nädalat, lülitatakse sisse Y kromosoomis asuv geen, mis aktiveerib meessuguhormoone tootvad geenid. Kui see aga sisse ei lülitu, areneb lootest naine. Raseduse katkestamine on abort. See saab toimuda iseenesest, kuid ka kunstlikult esile kutsuda. Iseenesest - vead loote geenides, harva esinevad ema hormonaalsed häired, põletikud, nakkushaigused, kasvaja/ (esimese kolme raseduskuu jooksul). Esilekutsutud - ravimite abil, kirurgilise protseduuriga Kunstiliku viljastamise puhul viljastatakse munarakk kehaväliselt ning seejärel viiakse embrüo tagasi emakasse, kus areneb laps. Vajalikud munarakud kutsutakse naisel kunstlike hormoonidega esile, mis eemaldatakse nõela abil. 1. Segatakse sperma ja munarakud söömega katseklaasis ja pannakse kasvama. 16-18h möödudes pannakse viljastunud munarakud uuele söötmele kasvama kuni 5ks päevaks. Valitakse välja 1-2 korralikult arenenud ambüot ja siirdatakse emakasse. 2
4. Kulg 5. Eritingimused a) eelrakud on sünnist saadik organismis olemas, neid juurde ei tule. Tervistkahjustav eluviis võib rikkuda kõikide munarakkude pärilikkuse. b) ovogenees ei kesta elu lõpuni - mida vanem naine, seda rohkem mutatsioone on munarakkudega aset leidnud c) ühest eelrakust tuleb 1 munarakk - välditakse mitmikute rasedusi d) toitained koonduvad ühte rakku e) viljastatakse meioosis olev munarakk, alles siis läheb meioos lõpuni 6. Häired a) põletikulised protsessid munasarjades - naba paljastav riietus b) mikrobioloogilised põletikud (klamüüdia) c) meessuguhormoonide või nende analoogide kasutamine (tavasportlastel lihasjõu tõstmiseks). 7. Tulem: 1 munarakk ja 3 polotsüüti, kes hukkuvad (neid vaja, et võimaldada DNA molekulide õiget arvu) Meioos See on rakkude jagunemise viis, mille käigus
mida ta hangib sissevooluava kaudu. Sissevooluavadest saab ta ka hapniku, mida omastab lõpuste abil (joonis 1). Sigimine ja areng Ebapärlikarp on keerulise sigimise ja arenguga selgroogne, kes alustab sigimist alles 10-15 aastaselt. Harilikult on ebapärlikarp lahksuguline, kuid ebasoodsates tingimustes võib muutuda ka hermafrodiitseks (arvatavasti aitas see võime üle elada jääaja). Juulis muneb emakarp oma munad lõpustele, seal viljastatakse nad veega kandunud seemnerakkude poolt ja nad arenevad edasi pihtvastseteks ehk glohhiidideks. Umbes kuu aja pärast vabanevad vastsed lõpustelt ning peavad kiiresti leidma endale vaheperemehe, mõne noore vikerlase (sobivad jõeforell, meriforell ja lõhi, kuid mitte vikerforell), kelle lõpustele kinnituda ja püsida seal kuni järgmise aasta kevadeni. Harvem võivad seda osa täita ka teised kalaliigid, kusjuures peremeesloomale vastsed mingeid ebameeldivusi ei põhjusta. 4
0 naine [] mees /_/ - sugu teadmata · põlvkonnad tähistatakse rooma numbritega · uuritavad isikud tähistatakse araabia numbritega · sugupuu annab teada : - meid huvitava tunnuse pärandumistüübi - infot haiguse või tunnuse avaldumise kohta - tõeneäosus terve või haige järglase sünniks(meditsiinigeneetiline konsultatsioon) b) mitmikute meetod (kaksikud) 1. ühemuna e. ühemunarakukaksikud viljastatakse üks munarakk ühe spermiga, aga varases arengustaadiumis jaguneb embrüo kaheks. Mõlemad järglased on ühest soost. Genotüübilt identsed, fenotüübilt väga sarnased. 2. Ühemunakaksikute erijuht e. siiami kaksikud · mida rohkem ühiseid elundeid ja mida elutähtsamad elundid on ühised, seda väiksem on ellu jäämise tõeneäosus. 3. erimunakaksikud moodustuvad juhul, kui ovuleerub 2 munarakku, ja need viljastatakse eri
kujul. Lk 18 8 3. LASTE SÜNNIEELNE ARENG JA SÜND Sünd on ärev olukord nii ilmale tulevale lapsele kui ka sünnitavale emale. Sünnitusel toimuv võib olla sügav mõju väikelapse arengule ja ema ning lapse suhtele. Punane inglisekeelne raamat lk 183. 3.1. Viljastumine ja sünnieelne areng Viljastumisest sünnini on üheksa kuud ning see on inimarengu esimest etappi tähistav aeg, mis jaguneb kolmeks. Eostusperioodil laps viljastatakse, kui isa seemnerakk ühineb ema munarakuga. Munarakk, mis viljastatakse, nimetatakse sügoodiks. Seejärel sügoot jaguneb ja rakud hakkavad kiirelt diferentseeruma. Läheb kusagil nädal enne kui see hakkab emakaseinale kinnituma. Protsess on läbi teiseks nädalaks, mil rakutombukest hakatakse nimetama embrüoks. Embrüonaalperiood kestab kolmandast nädalast kuni kaheksandana nädalani peale viljastumist. Selleks ajaks on lapse põhiline inimkeha ülesehitus koos pea, käte, jalgade, käe-
GAMETOGENEES SPERMATOGENEES • Spermatogeneesi kulg Paljunemine algab (jätkub )suguküpsuse saabudes (mitoosi teel) I. Küpsemine, toimub meioosi teel, kujunevad spermatotsüüdid II. Transformatsioon ehk kujunemisfaas, kujuneb akrosoom, moodustub vibur ja kaob suurem osa tsütoplasmast Tulemuseks nelis spremi Viljastumisvõime kujuneb spermil mõni ...
Bioloogia kospekt Inimese suguelundkond MEES Mehe suguelundid jagunevad kaheks- sisemisteks ja välimisteks. Sisemised: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre. Välimised: munandikott, suguti. Meessuguhormoonid moodustuvad munandites (mehe sugunääre). Isassugurakud e spermid valmivad juba suguküpsel noormehel. Munandimanustes talletuvad valminud spermid. Mööda seemnejuhasid liiguvad seemnepurske ajal munandimanustest välja paiskunud spermid kusitisse. Seemnepõiekeste ja eesnäärme poolt toodetud nõred lisanduvad spermidele enne kusitisse jõudmist, tekib sperma (meessugunäärmete nõre koos spermidega). Kusiti juhib sperma välja. Seemnetorukestes, mis asuvad munandites, arenevad spermid. Sperma väljumine oraganismist: 1)valminud spermid (seemnetorukestes arenenud) liiguvad munandimanustesse 2)seemnepurske ajal liiguvad spermid edasi se...
1) Pooldumine poolduvad ja moodustuvad hulkraksed struktuurid. Nt. ainuõõssetele, erinevad ussid nt. lameussid, ripsussid, rõngussid. 2) Pungumine mõlemad organismid on hulkraksed. Nt. hüdrad 3) Fragmentatsioon vanem organismi keha jaguneb iseeneslikult mitmeks osaks ja igast osast areneb uus organism. Nt. okasnahksete hõimkond: meritähed ja merisiilikud. 4) Polüembrüonid ühe munaraku mitmikud. Üks munarakk viljastatakse ühe spermiga ja varastel arenguetappidel jaguneb embrüo kaheks või enamaks osaks. Inimesel 2-3 paari 1000 sünnituse kohta. Vöölastel näiteks 1 munaraku 4kud. On omased nii selgrootutele kui selgroogsetele. 5) Pedogenees nähtus, kus vastse sees areneb vegetatiivselt uus põlvkond vastseid. Esineb parasiitussidel, kellel on mitme peremehega keeruline arengutsükkel. Omane imiussidele, Eestis maksa-kakssuulane. Vegetatiivne paljunemine seeneriigis
Partenogeneesi bioloogiline tähtsus : * võimaldab liigil eksisteerida ühesoolisena. * esineb äärmuslikes keskkonnatingimustes elutsevatel liikidel * jäävad ära kulutused partneri otsinguteks ja viljastumiseks. 2. Pedogenees - vastse neitsisigimine. Ühes vastse kehas moodustub suurem põlvkond vastseid. Pedogenees on oluline peremeesorganismi vahetusega arenevatele organismidele. N : Maksa kakssuulane. 3. Günogenees - Munarakk viljastatakse, kuid organismi areng toimub vaid munaraku geneetilise info põhjal. Sperm annab vaid "stardipaugu". Eesti näide on hõbekoger. 4. Androgenees - Toimub viljastumine, ja uus organis areneb vaid spermis leiduva päriliku info baasil. Munarakk täidab vaid arengukeskkonna rolli. N : mõned maisisordid ja siidiliblikad(ainult isased). NB! looduses androgeneesi ei esine. Suguline paljunemine imetajatel (inimese näitel) : 1) Spermatogenees - isassugurakkude areng.
Lisaks on kognitiivne, kõlbeline, emotsionaalne, sotsiaalne, isiksuslik, vaimulik ning ka keskkond kui arengu tegur. Edaspidi katsun puudutada füüsilist ja põgusalt kognitiivset arengut. Viljastumisest sünnini Rasedus kestab 40 nädalat, millest 2 nädalat loetakse viljastumise perioodiks. See 40 nädalat tähistab inimarengu esimest etappi, mis omakorda on jaotunud kolme staadiumisse: Eostusperiood- isa seemneraku ühinemisel ema munarakuga viljastatakse laps, mida nimetatakse sügoodiks. Sügoot hakkab jagunema ning rakud hakkavad kiiresti diferentseeruma. Umbes nädala pärast kinnitub ta emakaseinale ning protsess lõpeba kahe nädala pärast, kus rakukogumikku nimetatakse embrüoks. Embrüonaalperiood- Perioodi lõpuks on embrüol juba põhiline inimkeha ehitus koos pea, käte, jalgade, käe- ja jalalabadega. Ta kinnitub nabaväädiga platsenta külge, milles saavad kokku ema ja lapse verevarustus
Paljude uuringutega on tõestatud, et enam, kui munade pesas asumise aeg, mängib tähtsaimat osa munakoore kvaliteet (koore paksus). Desinfitseerimismeetodid 1. desinfitseerimismaterjali piserdamine (sprei) 2. gaasitamine 3. munade pesemine 4. munade pühkimine, poleerimine Haudemunade säilitamine Kui haudemune säilitatakse kauem kui 1 nädal, siis koorub vähem tibusid, elujõulisus on väiksem ja see on seotud nende edaspidise kasvu ja arenguga. Muna viljastatakse lehtris vahetult pärast ovulatsiooni.Sügoodi jagunemine algab 5h pärast emakas ja kestab 11h. * kanakarja vanus mõjutab embrüo arengut munemishetkel (vanemal karjal on rakke rohkem). * kanade kehamass, liinid, mida on valitud kehamassi suurenemise suunas munevad mune, kus on blastulafaasis rohkem rakke. * munemistsükli algul ja selle lõpus munetud munadel on blastotsüstis rohkem rakke võrreldes munemistsükli keskel munetud munadega. Pesa tüüp mõjutab
Superovulatsiooni korral toimub kuntslik seemendamine emaslooma kehas Munarakkude eraldamisel munasarjast toimub katseklaasi viljastamine in vitro 6-8 päeva jooksul areneb embrüo emaslooma emakas blastotsüstiks(põislooteks) Blastotsüstid pestakse emakast välja Valitakse parimad embrüod ja siiratakse hormonaalse töötluseda innatsüklisse viidud SURROGAAT ASENDUSEMA emakasse(retsipientlooma) INIMESTEL: Munarakud võetakse otse munasarjast Munarakud viljastatakse katseklaasis seemnerakkudega in vitro Süstitakse seemnerakk otse munarakku Arenev embrüo kasvatatakse söötmel blastotsüstiks 7 päevane embrüo siiratakse naise emakasse Tavaliselt siiratakse 2-3 embrüot MÕISTE: In Vitro- väliskeskkonnas GM-taimede kasvamise levik 2008.a. seisuga: · Soja 53% · Mais 30% · Puuvill12% · Riis · Raps5% · Suurimad kasvatajad: USA, Argentiina, Brasiilia, Kanada, Hiina, India. · Kasutatakse viljastatud munarakku
sugurakkudega, haiguste ülekandumine on väike. Kehasisene viljastumine Seemnerakkude arv suur, kuid munarakke küpseb vähe; viljastumine toimub ema kehas; viljastumise tõenäosus oluliselt suurem; haiguste ülekande tõenäosus suur, kuna loomad peavad kehavedelikega kokku puutuma. Hermafrodiit*-ühes ja samas organismis on olemas nii emas- kui ka isasugurakke tootvad organid. 2.6 Inimese viljastumine Munarakk viljastatakse munajuhas Seemnepurske ajal purskub mehe sugutist naise tuppe 200-300 milj seemnerakku. Sellest jõuab munajuhadeni ja vaid üks viljastub ovulatsioonil munasarjast vabanenud munaraku. Et viljastumine õnnestuks, peab seemnerakk jõudma munarakuni ning tungima läbi munarakku katvate kihtide. Seemneraku pea siseneb munarakku, vibur jääb väljapoole. See järel tekib munaraku ümber kaitsev kiht, mis takistab teiste seemnerakkude sisenemist. Seemnerakk ja munaraku tuum ühinevad.
Selleks on olemas erinevaid viise, kuigi olgu meetod milline tahes, on rasestumise võimalus vaid 15-20%. Kunstliku viljastamise meetodid: - Ovulatsiooni esilekutsumine. Ovulatsiooni soodustamiseks stimuleeritakse munasarju viljakusravimitega, sel juhul toimub viljastumine tavapäraselt, seksuaalvahekorra ajal. - Katseklaasis viljastamine. Seda tehnikat kasutatakse kõige laialdasemalt. Selle meetodi korral võetakse munasarjast munarakke, mis laboritingimustes viljastatakse partneri spermatosoididega. Viljastunud munarakk viiakse emakasse, kus see arenema hakkab. - Sugurakkude viimine munajuhasse. Laparoskoobi abil tehtav protseduur, milles munasarjadest kogutud munarakkudest valitakse välja kvaliteetseimad ning viiakse munajuhasse koos väikese koguse spermaga. - Emakasisene viljastamine. Meetod, mille puhul oletatava ovulatsiooni ajal viiakse naise emakasse meespartneri puhastatud sperma. Vajaduse korral on võimalik selle meetodi puhul kasutada ka doonorspermat
Juba sugurakkudevahelisest erinevusest tulenevalt võidab isane suhteliselt rohkem sellest, kui ta viljastab võimalikult palju emaseid. Emane aga võidab suhteliselt rohkem väheste valitud partneritega soetatud järglaste kasvatamisest elujõulisteks. Seepärast tasub isasel rohkematel juhtudel uute partnerite leidmise nimel oma järglased hüljata, emasel tasub aga rohkem ära hooldamine. Isaduse garantii Kui liik on sisemise viljastamisega (munarakud viljastatakse emasorganismis), ei saa isane praktiliselt kunagi olla 100% kindel, et just tema on järglaste isa. Seepärast tasub isasel oma investeeringutes emase järglastesse olla ettevaatlik. Sellega seletatakse osaliselt seda, miks erinevalt imetajaist (kel enamasti isahoolt üldse ei esine) ja paljudest lindudest (kellel valdab kas biparentaalne või ainult emahool) esineb seevastu kaladel, kel viljastamine toimub väljaspool emasorganismi, tihti ainult isahool
suguküpsuse saabumisel. Suguküpsus lõpeb menopausi/klimakteerumisega (vanus 50/55) · Tsükli kestvus: ajavahemik ühest ovulatsioonist teiseni (28 päeva) Eritingimused: 1) Eelrakud sünnist saadik olemas. Neid juurde ei tule 2) Ovogenees ei kesta elulõpuni mida vanem naisterahvas, seda rohkem mutatsioone munarakkudega toimunud 3) Ühest eelrakust 1 munarakk: a. Välditakse mitmikrasedusi b. Toitained koonduvad ühte rakku 4) Viljastatakse meioosis olev munarakk Häired: põletikulised protsessid munasarjades; mikrobioloogilised põletikud; meessuguhormoonide kasutamine Tulem: 1 munarakk ja 3 polotsüüti, kes hukkuvad Meioos rakkude jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv väheneb poole võrra; pärilikkusstruktuurid kombineeritakse ringi. Enne meioosi on rakkudes DNA kahekordistunud · I profaas: 1) Kahekromatiidilised kromosoomid pakitakse transportvormi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
