ühendama. Novgorod põletati kolm korda enne maha, kui see Vnemaaga liitus. Hiliskeskaja üheks olulisemaks oli Leedu vürstiriik. Leedu suurendas oma piire aastal 1385, kui moodustati personaal unioon Poolaga. Paavstivõimu langus Paavsti mõjuvõim hiliskeskajal langes, sellele aitas kaasa ka tõsiasi, et paavstid viibisid 1305 1377 Prantsusmaal Avignonis. 1377 aaseb paavst Rooma. Tekib kirikulõhe ehk skisma 1278 1317. Valitud oli 2 paavsti. 28. Euroopa varauusaja algul Varauusaja algul oli Lääne-Euroopas 3 tsentraliseeritud riiki Inglismaa, kus valitses Thudorute dünastia, kus teguteses järjeidevalt parlament. Kuningas ei olnud kohustatud arvestama parlamendiga, pigem vastupidi. Prantsusmaa Valoiside dünastia, 14. ja 15. sajandil kutsuti kokku veel generaalstaate kokku, siis aga unustati ära nende kutsumine. Hispaania, varauusajal kerkib esile Hispaania, kes liidab kõik väikesed riigid Pürenee poosaarel. 15. sajandil liitus personaal uniooni
· Usk progressi eri laadi nägemused · Tsüklilisuse idee (populaarne Rooma ajal) arusaam, et ajalugu kordub teatavate vaheaegade vahel, sellest lähtudes võib juhtuda, et mingid printsiibid on taasrakendatavad (nt renessanss) · Inimene on põhiolemuselt jäänud samaks, hoolimata teadulik-tehnilisest progressist. Mõtlemisviisid on fundamentaalses mõttes samad. Järeldus on võimalik, et antiik- või varauusaja mõtlejate väited inimeste kohta on ülekantavad ka tänapäeva või pakuvad mingi alternatiivse vaate inimese kui ühiskondliku olendi mõistmisel. Aristotelese ,,hea elu" idee on viimastel aastatel moraalifilosoofia keskpunktiks kuidas inimene ise peaks toimima, et õnnelikuks saada. Teatavad käitumismudelid viivad meid õnneni. Vabaduse idee mõisteti nii, et ollakse vaba, kui riik ei sega privaatelu
sageli piiramatu. Linnaelu oli Egiptuses nõrgalt arenenud, Mesopotaamias aga vastupidi, Mesopotaamia tsivilisatsioon kujunes linnatsivilisatsioonina. Mesopotaamia eripäraks oli savitahvlite kasutuselevõtu tõttu kiilkirja teke. 2. Suured maadeavastused 15. sajandi lõpul ja 16. sajandi algul Maadeavastuste põhjused ja eeldused. Tähtsamad avastusretked: B. Diaz, V. da Gama, C. Kolumbus, A. Vespuci, F. de Magalhaes. Maadeavastuste mõju Euroopale. Põhjused ja eeldused: Varauusaja maadeavastusi võib vaadelda kui suurt ekituste jada. Eurooplastel oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse, kust toodi Euroopasse vürtse, siidi ja kalliskive. Tuntud kaubateed Eiptuse ja Punase mere kaudu olid läinud araablaste ja türklaste kontrolli alla. Et mitte kaotada idakaubandusest saadavat tulu, oli vaja leida uusi ühendusteid. Lähtuti Ptolemaiose arvutustest, et maakera ümbermõõt on 28000 km.
de corpore). Leibeigenschafti termin levinud edela-Saksamaal hästi. 16 saj jooksul hakkab see termin levima põhja ja kirde poole, üha enam võetakse terminit kasut. Kõikides saksa riigikestes tähistatakse sellega kõiki mittevabade vorme. Liivimaal termin esmakordselt 1590 aastatel. Meglenburi ja Pommeris samuti 1590. Laiemlat käibel 17 saj alguses. Leibeigenschafti termin levis ka skandinaaviasse ( livegenskap). Rõhutas siiani just keha omandit. Vaadates varauusaja kirjandust, siis ka seal oli leibeigenschafti termin sklaveriga sünonüüm. Küsimus, mille poolest orjus pärisorjusest erines segane. Kui on ürit defineerida on enamasti ürit def siise pookida ka näited või tegurid, mille poolest pärisorjus erines orjusest. Probleem selles, et tegelikult ühtegi ainuomast tunnust pärisorjusel ei ole võimalik leida. Võib küsida kas orjus ja pärisorjus on nii erinevad iseasjad, kui neid on rangelt üritatud käsitleda. Ei ole
Pärimisprintsiip. Parallelism: Perekond = riik. Valitseja kui pereisa (patria potestas = isavõim). Kaasaegsetele kõlas loomulikult Võimusuhted on loomupärased, inimesed sünnivad nendesse. Loomulikku vabadust ega võrdsust pole 6. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal · Aristoteles: eri vormide segunemine ei ole ideaal, ent on praktiline lahendus, kui on eri grupid ühiskonnas. Väldib võimust eemale jäävate gruppide pahameelt. · Varauusaja vabariiklikud mõtlejad (Machiavelli ja Guicciardini 16. saj. Itaalias, James Harrington 17. saj. Inglismaal): mixed government on ideaal, sest loob tasakaalu. Segavalitsuse eeskujuks oli Rooma Poybiose kirjeldus Rooma vabariigi poliitilisest süsteemist, milles oli 3 segatud elementi (valvasid üksteist): · Demokraatlik (tribüünid) · Aristokraatlik (Senat) · Monarhistlik (konsulid) Segavalitsuse eeskujuks ja stabiilsuse näiteks toodi: 1
aastaks (1926????). Tegu selgelt oli Pr rev mõjuga + Ameerika Ühendriikide iseseisvumise järellainetuse. Iseseisvumisliidriteks olid seal Miranda ja Bolivar, B juhtimisel tekkisid Boliivia, Kolumbia, Venezuela, Peruu, sama iseseisvumisperioodi võib liigitada ka Panama ja Ecuadori iseseisvumise. 1810.a kuulutasid end iseseisvaks ka Tsiili ja Argentiina, kes lõplikult said iseseisvaks 1818. Seal oli liidriks José de San Martin. Hispaaniale, kes oli olnud varauusaja suurim koloniaalvõim, jäid 19.saj keskpaigaks (?) Kuuba, Filipiinid ja Puerto Rico; suure sissetulekuga oli neist ainult Kuuba maailma suurim suhkrutootja. Filipiinid olid põlised Hispaania territooriumid, nimetus tuleb Felipe II'st. Portugal kaotas oma Brasiilia, kui see 1822 iseseisvus. Seega 19.saj I veerandiks oli varauusaja kolonialismi etapp läbi saanud, algas uus etapp, sageli nim: uusaja koloniaalne ekspansioon, uutes maades ja uuel tasemel.
balances). · 3 eri tüüpi võimu: o Seadusandlik (kõrgeim) o Täidesaatev o Föderaalvõim (välisasjad) · Alternatiiv II: segavalitsus · Aristoteles: eri vormide segunemine ei ole ideaal, ent on praktiline lahendus, kui on eri grupid ühiskonnas. Väldib võimust eemale jäävate gruppide pahameelt · Varauusaja vabariiklikud mõtlejad (Machiavelli ja Guicciardini 16. saj. Itaalias, James Harrington 17. saj. Inglismaal): mixed government on ideaal, sest loob tasakaalu · Rooma eeskuju · Toetusid Polybiose (200-118 eKr) kirjeldusele Rooma vabariigi pol. süsteemist, 3 segatud elementi, valvavad üksteist: o demokraatlik (tribüünid), o aristokraatlik (Senat) o monarhistlik (konsulid)
saj kokku ühiseks moodsaks rahvuseks (kõrvuti jäid eksisteerima baltisaksa ja eesti reaalsused ja identiteedid) KOKKUVÕTE EESTI UUSAJA PERIOODIDEST: I Eesti varauusaeg (u 1500-1800) Liivi sõjast pärisorjuse kaotamiseni/asehalduskorra kehtestamiseni II Eesti uusaeg: 19.saj III Eesti uusim aeg 20.saj - ... 1. Saja-aastane sõja periood (1558-1662) 2. Rootsi aeg (1561-1710/1721) 3. Vene aeg (1710/1721-1917/1918) EESTI UUSAEG II Vana-Liivimaa lõpp ja varauusaja kontekst: reformatsioon (alates 1520ndatest), Liivi sõda (1558-1583) ja saja-aastane mitmete sõdade periood Ajastu kirjandus 16.saj: - Balthasar Russow. Liivimaa kroonika. Eesti k 1967 ja 1993. Esimene trükk 1578, täiendatud trükk 1584. Paul Johansen väide 1960ndatel: autori eesti päritolu? vaieldav. - Johann Renner. Liivimaa ajalugu 1556-1561. Eesti k 1995 ja 2006. Avaldati esimest korda alles 1870ndatel. Valik eestikeelsest teaduskirjandusest: - Kruus, Hans. Vene-Liivi sõda
19.saj kolonialism pos nähtus. Kuidas definieerida sõna kolonialism: Philip Curtin: kolonialism ,,kellegi valitsemine teisest kultuurist pärit rahva poolt." Reeglina pakuvad koloniaalsed valdused emamaale tulu odav tööjõud, tooraine vms. Kuid kui kolonialism on võõras võim ja valitsemine, siis mis on imperialism? Enam- vähem seesama. Arvatakse, et koloniaalvaldused reeglina üle mere, imperisalism samal mandril. Euroopa kolonialismi ajalugu algab 16. saj ja euroopa varauusaja esimene etapp 16. saj 1820. uusaja alguseks oli esimene etapp hakanud vaikselt läbi saama, SB kaotas Ameerika koloniaalvldused ameerika iseseisvussõjad, kaotas ka Prm oma valdused nn Uus-Prantsusmaa 1763 kui ka San Domino 1804 loodi Haiti riik, võimul endised neegerorjad. Võitis: Alzeeria. Hispaania kaotas 1810-1826: Francisco Miranda ja Simon Bolivar Venezuela, Columbia, Panama, Ecuador, Peruu ja Boliivia, 1810 (1818) Tsiili ja Argentiina (Jose de San Martin)
Loomuliku vabaduse ja võrdsuse idee (nii Hobbes kui Locke – seega Filmeri Aristoteles: eri vormide segunemine ei ole ideaal, ent on praktiline lahendus, suhtes sarnane kriitika) kui on eri grupid ühiskonnas. Väldib võimust eemale jäävate gruppide pahameelt Riigieelses seisundis (loomuseisundis) ebamugavused, inimesed loovutavad Varauusaja vabariiklikud mõtlejad (Machiavelli ja Guicciardini 16. s Itaalias, võimu James Harrington 17. s Inglismaal): mixed government on ideaal, sest loob Hobbes: peaaegu absoluutne loovutamine (absolutist) tasakaalu Locke: usaldatakse valitsejatele kindlate eesmärkide täitmiseks ja piiratud Rooma eeskuju
Keskaja konspekt Kestis u 1000 aastat. Keskaja mõiste lõid 14. sajandil humanistid. Ladina keel lihtsustub laiematesse (mitte laiadesse!) hulkadesse levimise tõttu. Keskaja ladina keel oli keskmise osa ladina keel. Keskaeg kandnud negatiivset märki, allakäiguaeg (ladina keele moondumine). Kõikidele tuli 17. sajandi periodiseering kui saksa keele õppejõud Horn ja Keller levitasid/kujundasid mõiste kasutust. Inkvisitsioon, nõiaprotsessid 17.-18.sajandil, nimetatud keskaegseteks, iganenuteks. Romantikud idealiseerisid keskaega; kangelasajastu, rüütlid, gooti kunst. Historitsism objektivsuse püüe. Tinglik periodiseering. Algus: · 313 Milano ususallivuse edikt · 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. · 476 langes Lääne Rooma keisririigi keiser · 495-496 Clodovech sai kristlaseks · 711 araablased maabusid Hispaanias Lõpp: · 1453 türklased vallutava...
saj, kuni 18.saj). Uusaja algus. Humanistide jaoks algas see nende kaasajal, 15-16 sajand. Cellariuse jaoks polnud valikuvarianti, ta oli tõsine luterlane – uusaeg algas usupuhastusega, uue ajajärgu alguseks oli reformatsioon. Ajalooteadus kaasaegses mõttes saab alguse 19.saj, mis tugineb allikatele tuginemisel ja uurimisel, 19.saj teisel poolel juurdus kolmeperioodi käsitlus. Cellarius oli pigem ajalookirjutaja. Varauusaeg, n-ö õige uusaeg, uusim aeg. Euroopas tervikuna arvatakse, et varauusaja ja uusaja piiriks võib lugeda Prantsuse revolutsiooni, 1789. Ajalooperioodides ei ole sobilik kasutada aastaarve, kasutatakse pikemaid üleminekuperioode. Kapitalistliku majanduskorralduse levik, tööstusrevolutsioon, liiklusrevolutsioon (aurulaevad, raudteed), urbaniseerimine, tehnoloogia areng, demokraatia edenemine, parlamentaarne demokraatia, kodanikuühiskond/avalik arvamus – uusaega iseloomustav. Eesti uusaja mõiste. Kui õigustatud on aasta 1710, et seda pidada uue ajajärgu
üle mõõga- ja kohtuvõimu, karistas neid vastavalt kui vaja. Selle teooria järgi on võimusuhted loomupärased, inimesed sünnivad nendesse. Loomuliku vabadust ega võrdsust pole. 43. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal Juba Aristoteles rääkis eri vormide seguneminest. Ta ütles, et eri vormide segunemine ei ole ideaal, ent on praktiline lahendus, kui on eri grupid ühiskonnas. See aitab vältida võimust eemale jäävate gruppide pahameelt. Varauusaja vabariiklikud mõtlejad (Machiavelli ja Guicciardini 16. saj Itaalias, James Harrington 17. saj Inglismaal): Varauusajal muutus see teooria väga mõjukaks. Vabariiklikud mõtlejad ütlesid, et segavalitsus on ideaal, sest see loob tasakaalu. Nad toetusid Polybiose kirjeldusele Rooma vabariigi poliitilisest süsteemist, kus demokraatlik (tribüünid), aristokraatlik (Senat) ja monarhistlik (konsulid) element olid segatud ning valvasid üksteise järele.
juunil 1944 maabusid lääneriikide sõjajõud Põhja-Prantsusmaal Normandias. Sõjas avati uus rinne läänerinne. Saksamaa kapituleerumine 8. mail 1945 kirjutati Berliini lähedal Karlshorstis alla Saksamaa täieliku kapituleerumise aktile. Teine maailmasõda Euroopas oli seega ametlikult lõppenud. Balti riikide rahvaste võimalused ja valikud Teises maailmasõjas. 37 INIMENE. ÜHISKOND. KULTUUR Varauusaeg Euroopa varauusaja algul Lääne- ja Kesk-Euroopa riikide arengu iseloomulikud jooned: Rahvusriikide tekkimisega tugevnes Lääne-Euroopas kuningavõim: · Hispaania, Prantsusmaa, Inglismaa · Seisuste esinduskogud minetasid tähtsuse. · Kuningad nimetasid paavsti asemel ametisse kõrgvaimulikke. 1. Inglismaal: · Tugevale kuningavõimule pani aluse Henry Tudor pärast Rooside sõda. · Saja aastases sõjas kaotati mandri Euroopa valdused. 2
Sõprus 1. Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest Sõprus ja armastus pole selgelt eristatud philia. Sõprus iseloomustab vabal kiindumusel põhinevaid inimsuhteid perekondlikud, võimulolijate suhted kodanikesse, kodanike omavahelised suhted. Sõprus hoiab riike koos. Eeldab vastastikku heasoovlikkust ja ühistegevust. Sõprus jaguneb 2 viisil 3-ks: Vastavalt põhjusele, miks head soovitakse: Kasu äri Nauding sõbrad Täiuslik sõprus loomutäiuselt sarnaste inimeste vahel Vastavalt osapoolte seisundile: Ülimuslikkus vanemad laste suhtes Paremus mehed naiste suhtes Võrdsus vennad Täielikku sõprust naudivad üksikud, sest nad suudavad arendada omavahel loomutäiust täiuslikkuseni. Linnriik põhineb sõprusel, kiindumusel põhinevatel inimestevahelistel suhetel. Timokraatia (varanduslikel klassidel rajanev poliitiline süsteem) põhineb võrdsusel vennalikel suhetel. 2. Cicero isik...
Eesti Keskaeg 1. Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos: Mõiste kasutuselevõtt- Mõistet "keskaeg" kohtame kirjasõnas juba alates 14. sajandist, kuid ajaloolise perioodi nimetusena kinnistus see 17. sajandil. Nimetus "Eesti" ulatub ajas kaugemale, Tacituse (u. 55-120) "Germanias" mainitud aestide hõimu, kuid allikas ei viidanud eestlaste praegusele asualale. "Eesti" nime järjepidev traditsioon sai alguse muinaspõhjala Eistland'ist ja eistr'idest ning jõudis sealt 11.-12. sajandil ladina kirjasõnasse. 13. saj hakati "Eestimaaks" kutsuma Taani kuninga valduseid Põhja-Eestis. Sünkroonsus Lääne-Euroopa keskajaga- Eesti keskaeg (1200-1550) pole sünkroonis Euroopa keskajaga (500-1492). 20. sajandi viimastest kümnenditest on eelistatud rääkida euroopa eksapnsioonist ja läänemere piirkonna euroopastumisest. Katoliiklik Euroopa kujunes välja 11.-13. sajandil jõulise ekspansiooni, kolonisatsiooni ja kult...
Jan Hus katoliku kiriku kuulsaim kriitik: Tsehhi vaimulik ja Praha ülikooli professor. Vastustas paavsti ilmaliku võimu ja maavaldusi. Usutõe allikaks vaid Piibel. Emakeelne jumalateenistus. Husi õpetus koondas tsehhe sakslaste ülemvõimu vastu. Kirik kuulutas ta ketseriks ja lasi hukata tuleriidal 1415a. Hussiitide sõjad tsehhidevõitlus Saksa keisri ja katoliku ülemvõimu vastu lõppes lüüasaamisega 1434.a. Euroopa varauusaja algul Varauusaeg (16.-18. saj.) Säilisid keskaegsed struktuurid ja seisuslik kord. Toimus rida uusajale omaseid muutusi: Koloniaalvallutused Reformatsioon Absolutism Valgustus Euroopa erinev arengutase: Algul vastandus barbaarne Põhi tsiviliseeritud Lõunale. Tänu Põhja kiirele arengule, hakati perioodi lõpul eristama Ida- ja Lääne-Euroopat. Varauusaeg oli kõige Euroopa-kesksem periood: Eurooplaste eeliseks oli kultuuriline mitmekesisus ja avatus.
Jan Hus katoliku kiriku kuulsaim kriitik: Tsehhi vaimulik ja Praha ülikooli professor. Vastustas paavsti ilmaliku võimu ja maavaldusi. Usutõe allikaks vaid Piibel. Emakeelne jumalateenistus. Husi õpetus koondas tsehhe sakslaste ülemvõimu vastu. Kirik kuulutas ta ketseriks ja lasi hukata tuleriidal 1415a. Hussiitide sõjad tsehhidevõitlus Saksa keisri ja katoliku ülemvõimu vastu lõppes lüüasaamisega 1434.a. Euroopa varauusaja algul Varauusaeg (16.-18. saj.) Säilisid keskaegsed struktuurid ja seisuslik kord. Toimus rida uusajale omaseid muutusi: Koloniaalvallutused Reformatsioon Absolutism Valgustus Euroopa erinev arengutase: Algul vastandus barbaarne Põhi tsiviliseeritud Lõunale. Tänu Põhja kiirele arengule, hakati perioodi lõpul eristama Ida- ja Lääne-Euroopat. Varauusaeg oli kõige Euroopa-kesksem periood: Eurooplaste eeliseks oli kultuuriline mitmekesisus ja avatus.
Jan Hus – katoliku kiriku kuulsaim kriitik: Tšehhi vaimulik ja Praha ülikooli professor. Vastustas paavsti ilmaliku võimu ja maavaldusi. Usutõe allikaks vaid Piibel. Emakeelne jumalateenistus. Husi õpetus koondas tšehhe sakslaste ülemvõimu vastu. Kirik kuulutas ta ketseriks ja lasi hukata tuleriidal 1415a. Hussiitide sõjad – tšehhidevõitlus Saksa keisri ja katoliku ülemvõimu vastu lõppes lüüasaamisega 1434.a. Euroopa varauusaja algul Varauusaeg (16.-18. saj.) Säilisid keskaegsed struktuurid ja seisuslik kord. Toimus rida uusajale omaseid muutusi: Koloniaalvallutused Reformatsioon Absolutism Valgustus Euroopa erinev arengutase: Algul vastandus barbaarne Põhi tsiviliseeritud Lõunale. Tänu Põhja kiirele arengule, hakati perioodi lõpul eristama Ida- ja Lääne-Euroopat. Varauusaeg oli kõige Euroopa-kesksem periood: Eurooplaste eeliseks oli kultuuriline mitmekesisus ja avatus.
minnests. Vene kalendri eripära see , et venelaste aasta algas 1. sept. Kohanimede kasut imelik. Oluline veel see, et taanlased ja rootslased lähtusid kohanimede kirjutamisel saksapärastest allikatest. Ingverimaast rääkides võiks olla eelistatud rootsipärased nimed. Esse oleks soovituslik, eksamil lisapunktid selle eest. Kt ilmselt Liivi sõja lõpu kohta. Eksam tuleb suuline. Raamatud ÕIS-ist vaadata. Eksamiks võiks õppida Eestist ajaloo kronoloogia järgi+ konspeks. M.Lauri Eesti Varauusaja atlas Asustus ja rahvastik Eesti rahvastik on teema, mida on põhjalikult uuritud. I prof tasemel uurinud Eesti demograafiat Heldur Pall. 1558-1710 on täis muutusi ja sündmusi. Valdavalt negatiivselt rahvastikku mõjutavalt. Vene- Liivimaa sõda ( 1553-1558). Per susse jääb ka palju taude, 1571,1580, 1566, 1550. 1583 tuleb I pikem rahuperiood, kuid ka sinna jääb taud ( 1591). 1590-1595 on sõda Rootsi ja Venemaa vahel. 1600-1629 Poola ja Venemaa sõda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
