täielikult suhtlusportaalile. 2004. aastal asutasid registreerisid nad firma ning lisandusid veel 2 osanikku. Eduardo osalus langes vägagi tahaplaanile ning kahe sõbra suhted muutusid väga pingelisteks. Lõpuks probleemid siiski lahenesid ja Eduardo oli jälle firma arvestatav osanik. Mark Zuckerbergil oli ka vaenlasi. Kaks neist olid kaksikvennad Cameron Winklevoss ja Tyler Winklevoss (Armie Hammer, Josh Pence) Harvardi ülikoolist, kest väitsid, et Mark varastas nende suhtlusportaali idee. Enne Facebooki loomist tegi Mark vendadega koostööd, aidates neil ideed teoks teha. Kuid Mark täiustas seda ideed omalt poolt ja neist lahku. Aastaid hiljem kaebasid vennad ta suhtlusportaali idee varguse eest kohtusse ja võitsid kohtuprotsessi. Mark pidi neile maksma miljoneid dollareid, kuid tema jaoks oli see summa nagu liiklustrahvi maksmine, sest Mark Zuckerbergist oli saanud maailma noorim miljardär
Näitusel ,,Kirjaoskus-kirjaoskamatus" haaras esimesena minu tähelepanu lätlanna Daria Melnikova teos ,,Täiuslik viga". Valge maal, mille vaskul, keskjoonest veidi madalamal oli väike must täpp. Juba enne pealkirja lugemist köitis mind pildi lihtsus, lihtsuses peitub võlu nagu öeldake, nähes aga teose pealkirja sai sellest minu lemmikteos. Eesti Kunstimuuseumi preemia saanud Jiri Thyni töö, pealkirjaga ,,Ajalugu, erinevad arvamused ja neli vaatepunkti", varastas mu silmad pikemaks ajaks. Minule meenutas koht pildi kõige enam Lõuna-Poolas asuvat Auschwitzi koonduslaagri gaasikambri seinu. Teos tuletas mulle meelde 1941-1947 toimunud jubedusi, kus võeti üle miljoni inimelu. Kuigi tegelikult oli autor jäädvustanud neljast vaatepunktist Slovakkia rahvusgalerii interjööri, lahkusin sünge teose juurest kõhedustundega. Pikemalt peatusin ka väikeses valges toas, mille seinad olid kaetud pealtnäha sarnaste, kuid
Esimene võtab natuke putru ja piima, teised ei ahmi mõisa aidast, küll aga natuke teiste juurest ja kolmandal ei ole krattigi, küll aga petab mõisahärra käest kassi ostmiseks raha välja.Paralleeliks ehk osad meie lugupeetud ärimehed, kes lasevad firmad pankrotist läbi, et siis uuega taas tuhast tõusta. Palju ei võta, aga kellegi arvelt see ju tuleb. Rein Kilk on oma pankrottidega tihti tulipunktis olnud. 3. Peremeeste tagant näppajad: Muna-Ott ja toapoiss Ints. Ott varastas põrgus isegi Vanapagana kui tööandja tagant, samuti tassis ära kõik kirikuõpetaja Mooseli majapidamisest, Ints pidas paruni asju enda omadeks. Küll ta endale uued tellib. Näiteks võin tuua osad meie ehitusmehed, kes naelu ja värvi vaikselt objektilt koju tassivad. 4. Rumalad vargad: sulane Jaan ja Õuna Endel. Jaan sõi seepi, ehk varastas seda, millest ta aru ei saanud ja Endel läks varastades kõigiga kaklema.
Philised tegelased: d`Artagnan - peategelane Athos - healoomuline, arukas, rahumeelne, d`Artagnani parim sber Porthos - hiiglaslik musketr, natuke rumal, d`Artagnani sber Aramis - Athose ja Porthose vahepealne de Treville - musketride kapten Louis XIII - Prantsusmaa kuningas Tema Eminents - kardinal(kaardivelaste kapten) mees Mueng`ist - raamatu vltel suhteliselt tundmatu isik; de Rochefort; kardinali teener hrra Bonacieux - mees kelle vaenlane oli samuti mees Mueng`ist; d`Artagnani korteriomanik Contance Bonacieux - proua Bonacieuxi; d`Artagnani armastatu; suri tnu mileedi mrgile Ketty - mileedi toatdruk; armastas d`Artagnani Charlotte Backson - mileedi, kes flirtis kikide meestega, kellel oli mingisugune vim teiste suhtes; isekas; tark; ilus; pahatahtlik; tahtis d`Artagnani tappa; tappis mitu inimest Planchet - d`Artagnani teener Grimaud - Athose teener Mousqueton - Porthose teener Bazin - Aramise teener 1osa.1.D`Artagnani isa andis...
asemel ja õudset möirgamist Kentaurid vanakreeka mütoloogias hobuinimesed Kentauril oli inimese pea, rindkere ja käed hobuse keha küljes Cheiron oli tark, õiglane ja inimsõbralik kentaur. Cheiron oli suurte kangelaste näiteks Achilleuse, Theseus, Aktaioni ja Iasoni kasvataja. Graiad Elasid Okeanose Graiad ehk hallid naised kaljupangal olid Phorkyse ja Keto Perseus varastas nende tütred silma ega andnud enne Deino, tagasi, kui oli neilt saanud Enyo ja Pemphredo abi Neil oli kolme peale üks võitlemiseks Medusa vastu. silm ja üks hammas ning nad olid sündimisest peale vanad, kuigi punapõsised Pegasos kimäär Kimäär on vanakreeka Kimääriks nimetatakse ka mütoloogias olend, inimest, kellel on mitme
auhindu dionüüsiatel · Thespise kunst näitlemine · Thespise rüü teatrikostüüm · Thespise uuendus - dialoogid Kuulsamad tragöödiate autorid · AISHYLOS (525-456 eKr) 7 tragöödiat Kreeka- Pärsia sõdade ajal usk maailma harmoonilisusesse, mida traagilised konfliktid kohati rikuvad. Ülev ja pidulik stiil. · Omalaadne tragöödia "Pärslased" Salamise lahingust · "Oresteia"- Mükeene valitseja veresüüst · "Aheldatud Prometheus"- titaanist, kes varastas jumalatelt inimeste tule, oli aheldatud kalju külge Zeusi käsul · SOPHOKLES (u. 496 -406 eKr) meieni jõudnud 7 tragöödiat, kokku kirjutas 90 näidendit · "Kuningas Oidipus" ainestik seotud Teeba linnaga seotud müütidega · "Antigone" Oidipuse tütrest · EURIPIDES (u.485 406 eKr) säilinud 18 tragöödiat, kirjutanud u. 92 näidendit · "Kükloop" · "Medeia" · "Hippolytos" · "Elektra" · "Hekabe" · "Troojalannad" Komöödia · ..
läbi süüdlaseks. Sel puhul oleks loogiline ja inimlik tunda suuri süümepiinu, mille kogemine võib olla mitmeid kordi raskemini läbi elatav, mis on võimeline mõjutama kogu elu palju halvemini kui trahv või vabadusekaotus ning tänu sellele on kurjategijad nõus oma süüd tunnistama. Ka on karistuse kandmine lihtsam ning pärast seda kergem eluga edasi minna. Näiteks minu kunagine lapsepõlvesõber varastas kord poest pulgakommi. Pärast vargust oli ta väga hirmul ning ei tahtnud seda enam. Ta ei tundnud teo üle üldse uhkust ning hoopis vastupidi ta tahtis oma tea heastada. Hiljem rääkis ta seda oma emale, kes ei teinud sellest suurt numbrit kuna sai müüjaga hästi läbi ning ütles talle, et ei ole vaja muretseda. Siiski mu sõber läks poodi ja pani raha letile ja tunnistas oma süüd. Kuigi sedapuhku karistust ei järginud on see hea näide kuidas süümepiinad mõjutavad käitumist.
· Erinnüsed on igivanad jumalused ajast, mil õikuskord kippus piirduma perekonnaga ning veritasu oli ainus õigusemõistmise vorm. · Tegevus: Kui keegi jäi mõrva või vägivalla eest karistuseta võis kindel olla, et Erinneüsed rebivad ta surnuks. Harpüiad Tantalos · Lüüdia kuningas · Surelik, kes suhtles ja sõi jumalatega Olümpose mäel · Üritas oma poega jumalatele sööta · Rääkis jumalate saladusi välja · Varastas jumalate tagant · Karistuseks igavese nälja ja janu needus. Pelops · Tantalose poeg · Taaselustatakse (jumalad panid ta kokku) · Elevandiluust õlaga · Kaitsejumalaks Poseidon · Maetud Olümpias · Naiseks sai kuningatütre Hippodameia Kasutatud kirjandus: · http://et.wikipedia.org/wiki/Artemis · http://et.wikipedia.org/wiki/Apollon · http://et.wikipedia.org/wiki/Theseus · ,,Kreeka jumalad ja kangelased" L
võimalus? Kuna Laertesel ja prints Hamletil oli vaja duell pidada ning Hamlet polnud täiesti kindel, kas vaim tõtt rääkis Claudiuse kohta. 8. Kuidas sai Hamlet teada, et Claudiuse käsul oleks ta Inglismaal otsemaid hukatud? Kui Hamlet saadeti Inglismaale, siis kirjutas kuningas kindla käsu Inglismaal Hamlet hukata niipea, kui viimane sinna jõuab. Teel laevaga Inglismaale riietus end meremehe rõivaisse ja varastas paki kirjadega ja läks nendega oma ruumi tagasi. Ta leidis kuninga kirja ja luges selle läbi. Lk 113. 9. Miks pidid Hamlet ja Laertes omavahel tosin vehklustuuri pidama? Nad pidasid vehklustuure nii palju, sest nad olid oma tasemelt samad ja mõlemad said aru, et neid oli viinud tülli hullus. Nad ei soovinud teineteist tappa, seega vigastasid vaid üksteist. Lk 120. 10. Miks haaras Hamlet Horatiolt mürgipeekri ja paiskas selle põrandale?
Maurer läks naisega Theo kõrtsi; Maurer ignoreerib naist aga vihastab, kui too Theoga flirdib (lk136) Eero sai sõbraga kokku ja läks teise sõbra juurde (lk142) Eero läks uue joogi järgi; sai selle taksojuhilt (lk145) Purjus Eero jõudis Laura juurde; vaatavad koos filmi (lk149) Peetri arvates poleks tohtinud Laura külalist ära lasta (lk152) Theo sai vana vedurijuhiga semuks (lk157) Vedurijuht varastas jope aga kaotas selle (lk159) Peeter teeb tüngakõnesi; kõne võttis vastu käheda häälega mees, kes Peetri ära hirmutab (lk161) Eero pohmakas (lk165) Eero üritab meenutada eelmist õhtut & naist (lk166) Eero leiab jope, aga mitte naise (lk170) August leidis ka selle jope ja pani selle selga (lk175) Maurer näeb liiklusõnnetust (lk179) Eero nägi ka seda ning märkab, et kannatajal see jope seljas, mis metsas oli (lk181) Laura on ka sündmuskohal (lk182)
Keset sünget ja pimedat metsa elas tütarlaps nimega Elisabeth. Tal oli suur suur loss , tal oli kõik mida ta vajas , aga ta oli üksildane. Ta lootis et keegi tuleb tema juurde , aga ei. Ta soovis endale kratti , ta arvas et kratt ei peaks talle tooma raha ja varandust , vaid lihtsalt seltsiks olema . Elisabeth läks linna ning linnas ükskõik kelle käest ta ka ei küsinud et kus kohast saaks kratti endale . Kõik vaatasid teda imelikult ja üllatnult ja pomisesid vastusteks , et ta on imelik tüdruk , kus sellised noored küll tulevad , kasvatamatu laps, ja palju muud. Tütarlaps ei saanud aru miks ta inimestelt sellist pahameelt vastutasuks sai. Järsku nägi tütarlaps ühte lõbusat poissi , ning ta arvas et tema oskab kindlasti teda aidata. Ta kõndis ruttakalt poisi juurde , ning rääkis talle oma loo ära. Poiss oli mõistev ja tahtis ise tüdrukule krati valmistada , tegi selle krati siis puust valmis ja andis tüdrukule kaasa , sõnades tüdrukule ...
Tundus , et tulemas on mingi tähtis sündmus või ärikohtumine , kuid ei midagi ta istus nädalaaega lihtsalt kodus. Siis oli tõesti mõte minna politseisse , kuid ma ei saa ju kedagi süüdistada . Kuid ma mõtlesin ja mõtlesin ning lõpuks mõtlesin välja . Lähen uurin ometi kapi ette , ja sealt leidsin ma ... JALAJÄLJED . Jah , neid mul vaja oligi, need on ju naabrimehe omad . Kuna ma olen juba tema jalajälgi juba uurinud siis tundsin need jalajäljed . Ja nüüd saingi teada kes varastas , mu ema kalli sõrmuse . Rääkisin kogu loo vanematele ära . Nad olid imestunud , et ma sain siukese asjaga hakkama . Nad olid minu üle ülimalt uhked . Järgmine päev läksime politseisse ning rääkisime kogu loo ära . Sain isegi preemia , et ma nii tubli olin ja lahendasin varastamise. Naabrimees sai endale suured trahvid mida ta peab maksma kaua . Ma arvan ja loodan , et ta enam midagi sellist kunagi ei tee . Aprill 2010
Kaks arvepidajat Situatsioonülesanne Probleem on ettevõtte omanikul (juhil). Ta peab tegelema 2 töötajaga. Mõju ulatub kogu firmale. See mõjutab firma üldist tegevust. Probleemi tunnused: * Rosemary vargus * Mary otsustas vargusest juhtkonnale mitte rääkida, seega varjas seda. 1) Miks Rosemary varastas? Probleemi põhjused: * ahnus * kontrolli puudumine alluvate tegevuse üle Probleemi tagajärjed: * firma finantstulemused halvenevad * eelarve segi, tuleb hakata korrastama paberimajandust 2) Miks Mary varjas vargust? Probleemi põhjused: * ta mõtles, et teise elu pole tema asi * töökohustuste osas töötajad ei sõltunud teineteisest * tema ei saanud vargusest kasu, oli ükskõikne
avanes selleks võimalus? Kuna Laertesel ja prints Hamletil oli vaja duell pidada ning Hamlet polnud täiesti kindel, kas vaim tõtt rääkis Claudiuse kohta. 8. Kuidas sai Hamlet teada, et Claudiuse käsul oleks ta Inglismaal otsemaid hukatud? Kui Hamlet saadeti Inglismaale, siis kirjutas kuningas kindla käsu Inglismaal Hamlet hukata niipea, kui viimane sinna jõuab. Teel laevaga Inglismaale riietus end meremehe rõivaisse ja varastas paki kirjadega ja läks nendega oma ruumi tagasi. Ta leidis kuninga kirja ja luges selle läbi. Lk 113. 9. Miks pidid Hamlet ja Laertes omavahel tosin vehklustuuri pidama? Nad pidasid vehklustuure nii palju, sest nad olid oma tasemelt samad ja mõlemad said aru, et neid oli viinud tülli hullus. Nad ei soovinud teineteist tappa, seega vigastasid vaid üksteist. Lk 120. 10.Miks haaras Hamlet Horatiolt mürgipeekri ja paiskas selle põrandale?
Vana-Kreeka kultuur keskendus inimesele Üheks tähtsaimaks kreeklaste maailmavaate aspektiks oli see, et nad asetasid inimkonna universumi keskpunkti. See tol ajal uudne ja ainulaadne inimesele keskenduv mõtteviis muutus püsivaks ja on säilinud tänapäevani. Seda iseloomutab kõige paremini fakt, et kreeklased lõid oma jumalad iseeneste näo järgi. Varasemas ajaloos polnud ükski teine kultuur selleni jõudnud. Vanas Egiptuses ja Mesopotaamias olid mitmed jumalused kui sulamid erinevatest olenditest: naise keha ja kassi peaga või härja pea ja lõvi kehaga. Nad olid olendid, kes erinesid drastiliselt kõigest elusolevat, kellel polnud midagi ühist reaalsusega. Kreeka jumalad olid inimese sarnased nii välimuselt kui ka iseloomult. Nad ei olnud kõikvõimsad ja kõiketeadvad, vaid oma vigade ja nõrkustega nagu kõik inimolendidki. Näiteks Zeusi, peajumalat, kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel ja kasutamas kõi...
· Räägu Liina: Reinu tütar, kes armastas Hansu. Kahjuks ei lubanud tüdruku isa tal Hansuga abielluda, sest mees oli mõisas kubjas. Liina sõi tihti võluputru, mis muutis ta hetkega libahundiks. Sedasi sai tüdruk end välja elada ja metsades ringi uidata. · Õuna Endel: Kõige ropema suuga tegelane raamatus. Ta läks Räägu Liinale kosja, kuid tüdruk polnud nõus. Pärast Hansu surma sai Endlist uus mõisakubjas. · Mõisateenija Luise: Varastas vana parunessi tagant kleite ja kandis neid. Oli üpris nipsakas tüdruk ja pidas Jaani lolliks. · Mõisa toapoiss Int: Uskus siiralt, et on Lembitu järeltulija ja kõik, mis on sakste käes, peaks kuuluma talle. · Mõiskubjas Hans: Ta oli meeletult armunud Luisesse ja tegi endale krati, et neiu enda koju kanda. Kahjuks ei suuda kratid inimesi vedada. Ta sureb, siis kui tema kratt sulab ja vanapagan ta nina kahekorra keerab.
Nii kui Linda Kalevit märkas, hüüdis ta : "See mul meesi meele pärast, sellel kihlad kinnitame!". Peeti pulmad ja mõne aja pärast sündis neil kolm poega. Poegade nimed olid Olevipoeg, Sulevipoeg ja kolmas poeg, kes oli tõeline vägilane sai nimeks sai Kalevipoeg. Pärast seda käis Lindal palju kosilasi, kuid ta ei võtnud ühtegi vastu. II poegade jahilkäik. Linda röövimine.Ühel päeval läksid kolm poega jahile ja said palju loomi, aga samal ajal kodus varastas soome Tuuslar salamahti Linda ära. Siis tuli taevataat Uku ja lasi välgu vastu soome tuuslari, aga Linda muutus kiviks. Kui pojad koju läksid siis nad teadsid, et midagi on lahti. Nad hüüdsid oma ema kuid mõne aja pärast said aru, et Lindat pole kodus. Nad läksid Lindat otsima kuid ei leidnud. III Kalevipoeg ja saarepiiga. Suur tamm Kalevipoeg ujus Soome poole, et ema päästa. Enne keskööd märkas ta saart. Ta läks sinna puhkama
südamepõhjani Narkissosesse armunud. Aphrodite karistas Narkissost – pani ta iseenda peegeldusse armuma. Nii surigi Narkissos, iseenda peegeldust vaadates. Lille, mis tal surres suus oli, kutsutakse nüüd Nartsissiks. Apollon ja Hermes Apollon oli valguse- ja muusikajumal. Ta päästis Hermes oli kaval jumal, inimesed kellele meeldis vempe visata. Kord Pythoni käest varastas ta hulga ning pidi selle eest lehmi Apollonilt, kuid töötama Admetose lõpuks nad siiski teenistuses, kuna leppisid ära, Hermes Python oli Gaia kinkis Apollonile oma poeg. pilli, ja Apollon kinkis Hermesele need lehmad. Apollon Hermes http://images2
Autor kuuleb esimest korda Petsorinist, kelle lugu äratab autoris uudishimu 2. Petsorin Bela Azamat Karagjoz Kazbits Karagjoz on Kazbitsi imeline hobune, kelle eest on Kazbits kõike nõus tegema. Azamat aga kiindus enneolematult hobusesse, muudkui mõtles teisele. Proovis poiss hobust osta, aga mees ei müünud. Petsorin tegi poisiga tehingu, et kui see toob talle oma õe Bela, teeb Petsorin sedasi, et poiss saab hobuse endale. Ja nii tehtigi Azamat varastas oma õe ja Petsorin sättis asjad sedasi, et poiss saaks hobuse varastada. Bela tõrgub algul, kuid hakkab hiljem Petsorinit armastama. Viimane tüdineb mõne aja möödudes tüdrukust ning varsti tuleb Kazbits, kes tüdrukut röövides haavab teda ning tüdruk sureb. 3. Autor Maksin Maksimõts Maksim Maksimõts kohtab Petsorinit ja on väga ärevil. Petsorin suhtub mehesse aga külmalt ja lahkub peagi. Maksim Maksimõts tunneb end petetuna ja annab autorile Petsorini päeviku. 4
Mileedi Mu pärisnimi on Charlotte Backson, mind teatakse ka krahvinna de La Fere'ina, leedi Winter'i ja Scheffieldi parunessina. Ma olin kunagi nunn Temlemari benediktide kloostris. Seal pidas jumalateenistusi noor ja heasüdamlik preester, ma võrgutasin ta. Ma veensin teda, et ta koos minuga põgeneks ja me saaks rahus koos elada. Meil polnud aga raha ja selleks varastas ta kirikus pühad nõud ja müüd need maha. Enne lahkumist, meid aga võeti kinni. Vangistuses võrgutasin ma aga valvuri poja ja põgenesin. Lille'i timukas aga leidis mu ja põletas mu õlale häbimärgi liiliaõie. Me aga põgenesime koos Berryesse ma esinesin seal preestri õena. Meie krikla isand krahv de la Fere (hiljem esinem Athose nime all) armus minusse ja palus mind endale naiseks. Me põgenesime koos ja minust sai krahvinna de la Fere.
Lektüürileht Pealkiri: Taevased ratsanikud Autor: Friedebert Tuglas Lk arv: 17 Kujundus: Mai Einer 1. Ennustamine Millest raamat võiks Millest tegelikult rääkis rääkida See novell, võiks rääkida Tegelikult rääkis poisist, kes taevast ja surnud ratsanikest, oli vaene. Ta varastas oma kes seal ratsutavad koos oma peremehelt kuld-mündid ja langenud hobustega. Ja läks sellega minema tappes kindlasti olid nad väga head ja oma peremehe. Ta ostis uued tugevad ratsanikud, keda uhked riided ja süüa endale ja austatakse ja mälestatakse. tegi muid põnevaid asju, millest ta polnud tead-lik aga tema saatus viis lõpuks tagasi
uusromantilise stiili. Tõelise meisterlikkuse saavatus Tuglas oma novellikogudega "Saatus" (1917) ja "Raskuse vaim" (1920); tema esimesed raamatutõlked soome keeles ilmusid juba 1911 ("Vilkkuva tuli") ja 1919 ("Kohtalo"). 7. Loovülesanne (küsimused loetud raamatu kohta) 1. Mida pidi peategelane ületama? 2. Kus veetis Rander oma öö? 3. Millised nägid välja mehed, kes teda otsisid? 4. Mida Rander varastas? 5. Milline Rander nägi välja, kui ta lahkus oma ööbimis kohast? 6. Mille peale Rander üles võpatas aga siiski jäi uuesti magama? Töö teostas: Pille Ülem 2015
Tarbetu ja üleliigne sõna(d) Seda oskasid ka vähesed ette ennustada Relvastumine on Venemaa üks olulisemaid prioriteet Et suudaksime kõik kiviaiad üles taastada Humana müüb ärakasutatud riideid Ema läks juba noore neiuna kooli tööle Väär sõnajärg: -Sellest räägime täna 130-aastaseks saava Tallinna reaalkooli direktor Gunnar Aarmaga (kes saab 130 aastaseks, kas reaalkool või direktor) Väär keelend moonutab mõtet: Avarii teinud seltskond varastas magades juhilt.....magavalt (on õige) Kalev õppis nädalaga keskmängijat kasutama Prokurör esitas uue süüdistuse kartelliasjad Vaatame tänastele ajalehtedele otsa....Vaatame tänaseid ajalehti HOIDU poolt-TARINDIST Mitte . kass mitte magab, vaid on surnud- EI JAH- kass on surnud, mitte ei maga. Omama-VERB Jaak omab palju poolehoidjaid-EI JAH- Jaagul on palju poolehoidjaid Läbi Vabadus tuleb läbi demokratiseerimise-EI JAH- vabadus tuleb demokratiseerimise
Johannes leiab endale ka tüdruku, nimega Riina, kuid too kolis enne uue kooliaasta algust eestist ära. Uut kooliaastat võttis Johannes vastu nagu uus inimene, nii välimuselt kui ka sisemiselt. Ta ei kartnud enam, mida inimesed temast arvavad ja oli selline, kes ta olla tahtis. Koolis hakkas ta üha enam suhtlema populaarse neiuga, kelle nimi on Bianca ja Johannese sotsiaalne staatus tõusis väga kiiresti, sellele aitas ka kaasa tema kirjutatud laulusõnad, mille NeonBrides`i mänedzer varastas. Tegu toodi avalikkuse ette ja Johannesel oli automaatselt n-ö kuulsus küljes. Raamat lõppeb, erinevalt tema algusest, väga positiivselt. Johannese ema sai terveks, isa kolis koju tagasi ning ka koolis läheb hästi, Johannesel paluti isegi pidada lõpuaktusel kõne. Tähtsaim muutus Johannese elus oli aga see, et ta õppis hindama tõelisi sõpru ning seda ei muutnud tema juures isegi populaarsus.
Inimkond ei ole kindlasti algusest peale olnud selline, kusagil pidi toimuma see nn."plõks", mis lõi teatud meestel tuled põlema. Missugune oleks maailm praegu, kui ei olekski tekkinud valederägastikku? Kas oleks enam vaja kohtunikku, kes mõistab inimese süüdi või süütuks? Ehk ei olekski, sest keegi ei oskaks valetada. Näiteks: Kui keegi varastaks kellegi teise auto ja ta ka kättesaadaks ning tema käest küsitaks, kas tema varastas selle auto, siis huvitav, mis vastus sealt tuleks. Minule jääb tõeks alati see, mis vastab teatud olukorras ja erinevate inimeste puhul samale sarnasele faktile, mida ei saa käänata ega väänata.
Tommy isal on uus pere ning uus naine. Tommy ema on kahjuks töövõimetu , oma üleväsimuse tõttu ning kuna ema ei käi tööl ähvardab neid kolimine. Kribu ehk Tommy parim sõber, elab koos oma vanematega.Nad elavad Tommyga samas majas. Tommy ja Kribu on parimad sõbrad ja toetavad teineteist kõiges.Nad käivad samas kooliski. Ühel päeval korraldati koolis tuletõrje õppust ning selle käigus evakueeriti lapsed klassidest. Suure sagimise käigus ei pannud keegi tähele ,ent Kribu varastas klassi raha, mis oli kogutud ekskursioonide jaoks.Alates sellest ,said nende seiklused alguse. Kribu ei rääkinud sellest rahavargusest alguses Tommyle midagi. Kuid lõpuks ta enam ei suutnud vaikida , tal tekkis süütunne ja peale Tommyga läbi arutamist, otsustasid nad selle raha klassi tagasi viia. Tol ööl kui nad ronisid klassi aknast sisse ,et raha ära viia , kuulsid nad imelikku müra kõrvalklassis.Poisid olid hirmu täis aga raha sai omale kohale tagasi paigutatud.
astus välja. Popi kartis Huhuud, sest ta tegi kõike, mida tahtis. Alguses ta soras Huhuu Isanda riietes ja pani neid endale selga. See hakkas meenutama Popile oma Isandat. Hiljemalt hakkas Huhuu Popit kiusama ja Popi hakkas teda veel rohkem kartma ja peitis ennast Kirstu all, kuhu ta jäi pikemaks ajaks. Popi mälu ja haistmismeel hakkas halvenema, ta hakkas järjest rohkem mõtlema, et Huhuu on tema uus Isand. Kord Huhuu hakkas väljas käima ja varastas turult toidukorvi, milles oli sees juurviljad ja tükki liha. Huhuu hakkas liha kartma ja läks korvi juurest ära. Popi kasutas juhust ja sõi selle liha ära. Liha meenutas talle head Isandat, kes tallegi pidevalt liha tõi. Popi hakkas veelgi rohkem mõtlema, et Huhuu on ta isand. Teisel korral, kui Huhuu läks turule asju varastama, tuli ta koju tänavakoerte käreda haukumise saatel ja ta oli vigastatud. Ta tõmbus nurka ennast ravima. Popi hakkas sellel hetkel Huhuule lähenema.
Intriig lõpes sellega, et Olari tegi enesetapu, Hanna sai tänu Rassile rahulikult elada ja olla laps. Hanna sugulased hakkasid tema eest hoolitsema. Jutusta ühest meeldejäävast seigast. Miks see rohkem meelde jäi? Rassi pätti karjääri algus algas teisemelise ea alguses. Kus ta 12-aastasena oma venna Mõssa ja sõbraga maal ühel naabri memmel rahakotti vargil käisid. Rass rääkis memmega juttu, senikaua kuni sõber hiilis memme tuppa, varastas rahakotti, kus oli 300 krooni. Lapsed raiskasid raha ära ja viskasid memme rahakotti võssa, dokumenti üritati lõkkes ära põletada. Paraku isikutõend ei põlenud lõpuni, kohalik leidis selle ning tundis memme ära. Kohalik läks memme tervist kontrollima. Koos nad avastasid , et rahakott on kadunud. Veidike hiljem leiti ka süüdlased üles. Laste vanemad maksid memme kahjumi kinni. Kuid lapsed said väga leebe õppetunni- Mõssa sai kuulise koduaresti, Rass aga valetas, et tema
purjus, hakkasid nad erinevate teemade pärast vaidlema, mis lõppes tavaliselt kaklusega. Tegelaste siseheitlused olid tingitud sellest, kui nad plaanisid kellegile midagi halba teha, sest see tekitas neis süümepiinu ja nad püüdsid endale sisendada, et nad teevad sellega hoopis head. Kõige ebasümpaatsem tegelane Kõige ebasümpaatsem tegelane oli Suur Joe, sest ta austas oma sõprade vara vähem kui nemad. Näiteks, varastas ta Danny majast teki, et see veini vastu vahetada või Piraadi kogutud raha, mille eest ta samuti veini ostis. Viimase teo eest sai oma sõpradelt ka kõvasti peksa. Sõnavara ja sõnastus Teose sõnavara ja sõnastus on head ei ole liiga palju kirjeldamist, tekst on lihtne, arusaadav ja küllaltki kaasaegne TÄNAN KUULAMAST!
Kuid nende hea elu oli üürike, kui jumalad saatsid Enkidule haiguse ja teda tabas inimeste saatus ning ta suri. Selle tagajärjel hakkas Gilgames surma kartma ja ta otsustas minna otsima surematust. Gilgames käis läbi pka ja raske teekonna ennem kui ta jõudis inimese juurde, kes talle ütles, et mere põhjas kasvab lill, mis annab surematuse. Gilgames läks ja tõi selle lille ära ja asus kohe koduteele, kuid ta jättis korraks taime valveta ning ta jäi sellest ilma, kui madu selle varastas. Peale seda liikus ta kaitstud Urukisse tagasi. Suuri müüre nähes mõistis ta, et need on ainsad, mis temast peale surma alles jäävad.
Murdvargus koolis Lena Lilleste 1.Kuidas kogusid lapsed klassiekskursiooniks raha? 2.Kui kaua kestab Rootsi koolis lõunavahetund ja mida poisid pärast söömist veel sel ajal teevad ? 3.Miks Kribu ekskursiooni raha ära varastas? 4.Mis on lasila? 5.Miks ei taha Tommy laupäeviti isa juurde minna? 6.Mis suhted on Tommyl ja Emeliel? 7.Kes ja miks tuli Sveni majja, kui Tommy seal luuras? 8.Kuhu peitsid poisid end Sveni kodus, kui peremees koju tuli? 9.Mida Kribu Sveni korterist leidis? 10.Kirjelda Sveni välimust. 11.Miks Sveni kamp poisse kätte ei saanud, kui nad Sinisest metsast põgenesid? 12.Mille üle Mathilda koolis uhkust tundis? 13.Kuhu oli kadunud mateõpetaja? 14
väike limane olend. Kuna ta polnud näljane, ainult uudishimulik, siis tahtis ta Bilboga mängida, nimelt mõistatusmängu. Nad leppisid kokku, et kui kaotab Bilbo, siis sööb Guglunk ta ära, kui aga kaotab Guglunk, siis näitab ta kääbikule väljapääsu. Niisiis esitasid nad üksteisele terve hulk mõistausi ja lõppuks võitis Bilbo. Kuid kuna Guglunk läks kaotamise peale tigedaks, ja peagi arvas ta, et Bilbo varastas ta sünnipäevakingi ehk sõrmuse ära, siis hakkas ta teda taga ajama. Nagu on juba eespool mainitud, siis pole kääbikud eriti head jooksjad, ning Bilbo kopardus ja kukkus, ning talle lendas sõrmus kogematta sõrme. Siis nägi ta aga Guglunki, kes jooksis tast mööda ja ei pannud teda tähelegi. Siis sai kääbik aru, et see oli võlusõrmus ja selle abil sai ennast nähtamatuks teha. Niisiis väikeste kavalustega jõudiski ta varsti mäekollide koobastest välja.
''Külmale maale'' on Eduard Vilde üks tuntumaid teoseid, mis räägib elu hammasrataste vahele jäänud mehest nimega Jaan Väljaots. Jaan on algusest peale olnud aus ja hea südamega mees, kelle ülesandeks on jäänud toit ära kogu oma pere. Kahjuks aga hakkab tema elu veel rohkem alla käima kui ta armub Annisse mistõttu leiangi, et kõik see suuremat sorti allakäik sai alguse sellest, et Jaan armus Annisse. Mina leian, et Väljaotsa Jaan oli kindlasti kurjategija. Jaan varastas enamasti selle nimel, et tema perel oleks parem elu, kuid ta ei olnud varastanud terve oma elu, tal oli küll halb maine kuid varastanud ta polnud. Jaan sattus halvale teele peale seda kui kohtus kahe kurjategijast mehega ning andis purjus peaga lubaduse, et varastatud kaupa võib tema juures hoida. Järgmisel päeval ta muidugi kahetes seda väga, kuid ei teinud midagi, et seda kaupa tagasi anda ja see kokkulepe lõpetada. Kõik see kriminaalne elu ja allakäik on Jaani enda süü
Tegelased: Rehepapp Sander- peategelane. Kubjas Hans- peategelane, suri vanapagana käe läbi. Räägu Rein ja tema tütar Liina- peategelased, Rein vihkas kogu hingest mõisa elanikke ja töölisi. Koera Kaarel- hakkab jooma, et hoida haigusi eemale. Sulane Jaan- peategelane, küla rumalaim mees. Õuna-Endel- Räägu Liina kosjaline. Muna Ott- talupoeg, kes töötas isegi vanapagana alluvuses. Imbi ja Ärni- küla vargad. Toapoiss Ints- mõisa tööline, kes varastas mõisniku tagant nii palju kui võimalik öeldes, et kõik mis Eesti pinnal see eestlaste oma. Sakste toatüdruk Luise- kõige peenem preili külas peale mõisapreili. Nõid Minna- küla nõid, kes aitas küla elanikke erinevate probleemidega. Kilter Lembit- elas naise ja lastega: 2 poega, väike tütar; samuti elas nende juures endine soldat Timofei Vanapagan- põrgu valitseja, kes müüs kratidele hingi ja keda palju ninapidi veeti. Katk- surmav haigus, kes tahtis kogu küla hävitada.
Ja ma ärkasin täna hommikul kell 11. Tund aega tagasi. Ma pole isegi hommikusööki söönud. Küsige mu emalt!" ,,Väga hea", ütleb Murf, ,,see on tänaseks kõik. Te võite minna." Olgu siis, naerab Dagobert ja tõuseb püsti. ,, Veel midagi Murf, ma ei joo veini ja juust mulle ei maitse. Kas sa ei teadnud seda?" ,,Ei, see ei huvita mind üldse. Head aega!" Dabgobert on läinud ja Murf on küllaltki masenduses. Ei mingit Nofretete, ei mingit hommikusööki. Ta usub ikka, et Dagobert varastas Nofretete. Aga tal pole tema vastu mingeid tõendeid. Ta peab mõtlema Dagoberti intervjuule. Aga kõik tundub nii õige, kas pole? Hei, üks hetk! Muidugi! See ei ole tõsi. Dagobert on teinud vea. Also ist er es doch gewesen! Juhtum on lahendatud, Detektiiv Murf peab nüüd ainult politseisse helistama. Aga see võib oodata. Kõigepealt üks suur piimakohv, värske croissant ja hommikune leht.
Urmas ei osanud hästi vene keelt, matemaatikat, eesti keelt, inglise keelt 14.Isa tõi soolaleivapeole sokolaadi, võileibu, pirukaid, limonaadi 15.Kadri oskas hästi lugusid jutustada, laulda, tantsida, võimelda 16.Isa tuli Kadrile esmakordselt külla, kui tüdruk sai kahe, jäi auto alla, jäi haigeks, oli sünnipäev 17.Kadril oli emast mälestuseks sõrmus, kaelakee, pilt, salmik 18.Kadrit süüdistati Milka salli varguses. Tegelikult oli sall koolilaua sahtlis, riidehoius, Imbi varastas, kodus 19.Kadri kinkis Annele liniku, sokolaadi, pildi, luuletuse 20.Kui Kadri tahtis vanaemaga ära leppida, siis ta laulis vanaemale, masseeris vanaema, tegi vanaemale süüa, triikis pesu
rahaliselt. Ta oli nõus oma venna nimel isegi oma mehe käskudest üle astuma. Pulheeria Aleksandrovna- ta oli Raskolnikovi ja Dunja ema, ta juuksed hakkasid juba halliks minema ja hõrenema, väikesed kiiretaolised kortsud ilmusid silmade ümber, põsed vajusid lohku ja kuivasid murest ja vaevast. “Kui alatu see on!” kõlas äkki vali hääl lävelt. “ Missugune alatus!”………. Tegu oli valesüüdistusega. Luzin süüdistas, et Sonja varastas talt 100 rubla, aga tegelikult ta seda ei teinud. Lebezjatnikov tunnistas, et tema nägin kui Luzin selle Sonjale tasku puistas, aga ta mõtles et see on kaastundeks. Kui Luzin Sonjat süüdistama hakkas, ütles ta välja et ta nägi kui ta seda tegi. Dunja on uhke ja meelekindel naine- Milles seisneb Sonja tõde? Sonja äratab Raskolnikovis inimese, s.t, et Sonja ja Raskolnikov oli armunud.(millal, kuidas?)
Gustav sai hotellipoisi riided. Ta sai teada, et varas elab toas nr.61, hommikul on teda vaja äratada kell kaheksa. Härra Grundeis saab auvahtkonna laste näol. Mees väljus hotellist ja oli ümber piiratud. Ta jooksis kiiresti edasi, aga ta ei pääsenud oma vaenlaste käest. Tal hakkas hirm ja ta ei teadnud enam, kuhu minna. Siis tormas ta panka. Gustav ja professor järgnesid talle. Mees tahtis raha lahti vahetada. Professor hõikas valjusti: "See raha on varastatud! Ta varastas selle raha minu sõbralt ja tahab nüüd seda vahetada, et jälgi kustutada!" Uksest tormas sisse Emil. Emil tõestab, et raha on tema " Ma pistsin rongis raha nööpnõelaga kuuevoodri külge. Rahatähtedel peavad olema nõela augud!" Poistel oli õigus. Järsku tormas varas minema, lükates poisse eemale. Poisid ei lasknud teda lahti. Kohale jõudis ka kordnik. Emil külastab politseijaoskonda. Ta peab kõigest rääkima, siis veel ka ajalehele, mehele, kes ostis talle pileti trammis
Don Juan Don juani esimene ohver teoses on vaieldamatult, Donja Elvira, kelle ta varastas kloostrist ja võrgutas ta endale naiseks. Kuid sellest ehtkest kui naine oli nõus talle naisesk tulema, lõppes Don Juani armastus tema vastu ning põgeneb Donja Elvira juurest laevaga, kuid seeläbi satub tormi ohvirks mis paiskab Don Juani koos meeskonnaga üle parda, õnneks olid küla elanikud kaldal ning nägid seda ja pääststid Don Juani uppumissurmast. Ent Don Juan tänamise asemel tasub päästjatele seeläbi et võrgutab kaks külatüdrukut ning lubab nad endale naiseks võtta,
Isa keelas tal ratsutamise ara. Matteus laks, aga ikkagi ratsutama ja vottis pussi kaasa. Metsas kohtasid nad hunti ja hobune laks rahutuks. Hunt aga hammustas Matteusele reide. Matteuse isa lubas anda terve varanduse, kui nad verejooksu peatavad. Doktor andis Matteusele volumutsi. Kuningas korraldas peo. Huntide vastu saadeti sojamehed. PAN KLEKSI KUMMALISED VARANDUSED Pan Kleks tahtis anda Matteusele oige kuju. Ta varastas koikitelt noobid ara ja selle parast oli tal palju pahandusi. Pan Kleks on koik voimas . Kleks ei saa kunagi pahaseks.Kleksil on suurendamis pump.Pan kleksi taskutese mahub koik voimaliku. Pan Kleks soob ainult liblikaid,klaasikilde,lilli ja muid roogasi. PAN KLEKSI KOOK Pan Kleksil ei ole uhtegi teenijat.Pan Kleks toimetas koogis ise.Pan Kleks elas kunagi hiinas
Pariisi poole, kus ta kavatses hakata oma unistust teostama. Kaasas oli tal isalt saadud, baari setukas, 15 eküüd ja mis kõige tähtsam, isa soovituskiri härra de Treville'le, musketäride kaptenile, kes oli samuti gaskoonlane ja kunagine d'Artagnani isa naaber. Jõudes oma teel Meung'i kohtas ta seal meest, kes julges teda ja to hobust solvata. Kui too tundmatu sai teada, et gaskoonlaneon de Treville'i kaitsealune, siis oli ta asjast väga huvitatud, ning varastas oimetult d'Artagnanilt tema väärtusliku kirja. Enne kui võõras jõudis kõrtsist lahkuda, märkas d'Artagnan teda vestlemas imekauni mileediga. Pariisi saabudes müüs d'Artagnan oma setuka maha ja läks kohe järgmisel päeval härra de Treville'i jutule. Ootetoas kuulis ta kardinali laimavaid jutte, mis ei sobinud tema isale antud lubadsega austada nii kuningat kui kardinali. De Treville'i, kes uskus juttu, et ta
"Kellele l��akse hingekella" on s�janovell on avaldatud Ernest Hemingway poolt aastal 1940. See jutt r��gib noorest Ameeriklasest, Robert Jordanist Hispaania kodus�ja ajal. Ta kuulus vabariikliku parklaste �ksususesse. Ta oli seal l�hkaja. Tema �lesanne oli lasta �hku sild Segovia linna r�ndamise ajal. Seda novelli on peetud �heks Hemingway parimaks koos teostega nagu "Vanamees ja Meri", "Ja P�ike T�useb" ning "H�vasti Relvad". Raamat on kirjutatud Ameerikas. Sisu: See raamat kirjeldab julmust, mis oli kodus�ja ajal Hispaanias. Peategelaseks on Robert Jordan. See raamat kirjeldab tema enda m�tteid ja kogemusi Hispaania kodus�jast olles North American Newspaper Alliance'i ajakirjanik. Ta oli ameeriklane, kes elas s�jaeelsel perioodil Hispaanias. Ta v�itles vabariigi jaoks. Ta v�itles Fransisco Franco s�durite vastu, kes pooldasid fa�ismi. Kuna ta oli v�ga andekas l�hkaja anti talle �lesanne lasta �hku sild, et vaenlasi eemale hoid...
(puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud) ja isik on teo toimepanemises süüdi (§2 lg2). Deliktistruktuur- lähtutakse finalistlikust küsitlusest, mis omakorda tähendab seda, et kui kõigil kolmel astmel esineb süü, siis on tegemist õigusvastase teoga (koosseisupärasus, õigusvastasus, süü) Ideaalkogum- 1 tegu + mitu koosseisu (sõidab purjuspeaga ja ületab kiirust) Reaalkogum- mitu tegu + mitu koosseisu (murdis korterisse sisse, varastas teleka, müüs selle hiljem maha) Objektiivne koosseis- seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg (§12 lg2) Objektiivne omistamine- tegu, mis on omistatav objektile Regressikeeld- isik alustab põhjuslikku ahelat, mingi hetk võtab selle üle kannatanu ning eelnevate põhjuste juurde enam tagasi ei mindagi (narkomaanid jagavad aineid ja süstlaid, üks sureb, kuid vastutab ise, sest võttis vastutuse
Don Juan Don juani esimene ohver teoses on vaieldamatult, Donja Elvira, kelle ta varastas kloostrist ja võrgutas ta endale naiseks. Kuid sellest ehtkest kui naine oli nõus talle naisesk tulema, lõppes Don Juani armastus tema vastu ning põgeneb Donja Elvira juurest laevaga, kuid seeläbi satub tormi ohvirks mis paiskab Don Juani koos meeskonnaga üle parda, õnneks olid küla elanikud kaldal ning nägid seda ja pääststid Don Juani uppumissurmast. Ent Don Juan tänamise asemel tasub päästjatele seeläbi et võrgutab kaks külatüdrukut ning lubab nad endale naiseks võtta,
soovijatele. · Nõid Miina- Tema juurde mindi siis, kui Rehepapilt abi ei saadud. Segas kõiksugu imerohtusid kokku. · Muna Ott- Samuti kaval mees nagu Sandergi. Oli uhke selle üle, et töötas põrgus sulasena. · Vanapaar Imbi ja Ärni- Kõige ahnemad tegelased kogu teoses, varastasid kõike, mis kätte juhtus. · Õuna Endel- ebaviisakas mees, kellele oleks Räägu Rein oma tütre naiseks andnud. · ·Luise - mõisa teenija, saksi toatüdruk, varastas kleite vanalt parunessilt. · Joosep- Rehepapi kratt, kes oli väga vana. Probleemid · Üheks oluliseks teemaks ja probleemiks oli armukolmnurk Räägu Liina, kubjas Hansu ja mõisapreili vahel (Liina armastas Hansu, Hans mõisapreilit, kes sellest ei teadnud). · Teiseks oli inimeste pidev võitlus oma elu esmavajaduste ja kestmajäämise eest (varastati toitu ja riideid ning võideldi pidevalt kollide ning haigustega, kes inimesi tappa ähvardasid).
see eest oli Hephaistos väga õiglane ning hea südamlik. Hepahaistos visatud ka kord taaevast alla ki Zeus ta peale vihastas Hera eest seismise pärast Hades (Pluto) Hades oli allilma jumal, teda peeti ka maapõue peidetud väärismetallide isandaks. Hades oli halastamatu, järeleandmadtu kuid õiglane jumal. Usuti, et tema kiiver andis talle nähtamatuse. Kõige kuulsam lugu hadesest on, kui too omale maa pealt kuninganna varastas. Nimelt võttis Hades oma sõjavankriga kaasa põllumajanduse jumalanna tütre Persephone. 4. Mis muutus kreeklaste elus hellenismiajastul ? Tee kokkuvõte. Peale Aleksander Suure surma jagunes riik kolmeks: Seleuutide riik, Makedoonia, Egiptus. Peale sõda tuli suur väljaränne Euroopast Lähis Idasse, tänu millele sai vahemere idaosa omale kreekapärase ilme. Valitsema asusid monarhid, monarhil oli täielik võim, enam ei olnud võimalik liisu teel valitsejaks saada
kristiina ema. 6.kristiina ja triin panid kuntstinäituse pilte üles ja Riks sodis piltide tagaküljele teatud kehaosi siis andis triin riksile õppetunni ,koduteel kohtas kristiina argot ja läks tema poole õppima 7.kristiina ja triin tegid etentust lumivalkeke ja seitse pöialpoissi,kristiinal käis külas isa kes jättis neile500 krooni triinut solvati rindade pärast sest ta oli mänginud etenduses peaosa,argot kägistati kuna riks arvas et argo varastas ta 100 kroonise aga pärast leiti see riksi lauaalt,kristiina klassijuhataja sünnipäev kus saadi kooki. 8.kristiina ema hakkas nädalavahetuseti ära olema ja argo ema laamendas õues kud argo tuli kristiina ukse taha ja palus kristiinalt et ta politseisse helistaks,kui ema laupäeva öösel kell2 koju tuli siis lasi kristiina emale vannitoas vell näole ja ta ema tuigerdas voodisse,jannu ja kristiina läksid
juhitud, et see juhtuda võiks. Seega paber on siiamaani paber ja väärtus on ainult esemetel. Kellel raha, sellel võimalused ning võim, aga ka probleemid. Väljend- rikkad nutavad- ei ole väga täpselt öeldud, kuid siiski peab enamusel juhtudest paika. Jõukamatel inimestel on ju kombeks oma rikkusega eputada, aga kurjategijatest vargad sealt just saavadki oma kasu. Tihtipeale teeb kahju rohkem see idee, et keegi varastas sinult, mitte kaotatud asja väärtus. Kahjuks on inimesed ahned ja teevad või müüvad õige raha eest kõike. Seega on piisava rahaga võimalik kontrollida teisi inimesi ja niimoodi võimu hoida. Aga selle võrra on ikka parem, et võimu hoida pigem rahaga, mitte jõuga. Aga kui mõelda natukene rohkem tavainimese tasemelt, siis raha annab võimalused tervislikuks eluks, ei ole vaja end tööga tappa, saab endale reise lubada, ning lähedastega aega veeta. Kahjuks ei
Müütilised olendid Kentaur-hobuinimene Kentauril oli inimese pea, rindkere ja käed hobuse keha küljes. Graiad-ehk hallid naised (kreeka keeles vanaeided) olid Phorkyse ja Keto tütred. Nende nimed olid Deino, Enyo ja Pemphredo. Neil oli kolme peale üks silm ja üks hammas ning nad olid sündimisest peale vanad, kuigi punapõsised. Silma kandsid nad keset otsaesist nagu kükloobid. Nad elasid Okeanose kaljupangal. Perseus varastas nende silma ega andnud enne tagasi, kui oli neilt saanud abi võitlemiseks Medusa vastu. Kimäär-on vanakreeka mütoloogias olend, kes Hesiodose järgi on "eestpoolt lõvi, tagantpoolt madu, keskelt kits". Kimäär pole tingimata pandud kokku lõvi peast, mao sabast ja kitse kerest. Kimääri kirjeldatakse nt ka kahepealisena, kusjuures eespool on lõvi pea, keskel aga kitsepea, mis sülgab tuld. Kimääri tappis Pegasose abiga müütiline kreeka kangelane Bellerophon.
Ja alla ajab ta ooperilaulja, kellest ei ole terve raamatu vältel juttugi. Ainult alguses ja lõpus. Ja tegelased saavadki alles romaani lõpus kokku: luuletaja Eero näeb kollases jopis allajäänud meest, telefonist Laura üritab Kaske enne auto alla jäämist hoiatada, arhitekt Maurer näeb liiklusõnnetust kaugelt ja pöörab kõrvale, sveitser Theo, kes tundis ära mehe jope mis oli varastatud vedurijuhilt kes selle omakorda bandiititelt varastas, ütles, et ei tunne meest aga ..."ta oleks täpselt samuti vastanud siis, kui ta oleks vanameest tundnud". Inimesed, nagu korteridki, on lihtsalt laotud üksteise peale. Neid ühendab linnastumine ja üksindus, ühine aeg ja ühine elupaik. Nad on üpris kirju seltskond. Kõige õnnetum neist tundubki olevat juuksur August Kask, kes teeb hoolega statistikat aknast paistvate majade ja inimeste kohta (suhtlus teiste inimestega toimub pikksilma vahendusel), ta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
