sest seal oli palju valgustusaja ideid. Kuulsaimaks teoseks sai ,,Robinson Crouise." Tänu valgustusele suurenes sallivus, seadused muudeti selgemaks ja täpsemaks, talurahva olukorda hakati parandama, inimesi hakati harima. Valgustajad valmistasid ette seisudevahede kaotamist ning valitsusviiside demokraatlikumaks muutmist. Valgustusajastu mõjutas arusaama kuningate ja vürstide võimu päritolust enam ei usutud, et Jumal on neile võimu andnud. Paljud valitsejad hakkasid väitma et nad on võimul rahva ning nende heaolu pärast. 18.sajandi teisel poolel koondus võim piiramatult ühele isikule seda nimetatakse valgustatud absolutismiks. Valgustatud ajastu põhimõtteid jälgisid paljud valitsejad näiteks Katariina2. ja Gustav3. Preismaa valitseja Friedrich Wilhelm 1. Vihkas valgustust ta oli selle vastu isegi oma pojal ei lubanud ta huvitunda Prantsusmaa kirjanduse vastu. Tema oli valitseja kes hoidis
mõistusega. Inimese hing, olles kunagi loodud jumalate poolt, viibib enne esimest kehastumist ideede maailmas ning näeb seal ideesid.Kehastudes hing unustab kõik nähtu, kuid on võimeline meelde tuletama. Tegelikult on uue teadasaamine (tunnetamine) seega ununenu meeldetuletamine. 5) Iseloomusta Platoni õpetust riigist Platon on kuulus ka oma õpetusega ideaalsest riigist. Ideaalses riigis, peab olema kolm seisust: valitsejad, sõjamehed ja käsitöölised. Valitsejad on Platoni järgi kõlbelises mõttes kõige väärtuslikumad, sõjamehed natukene vähem väärtuslikud ja käsitöölised selles mõttes madalasordilised. Samas on need kolm seisust kõik vajalikud riigi kui terviku jaoks ning Platoni eesmärgiks on teha õnnelikuks mitte üks teatud seisus, vaid kogu riik tervikuna. Ta oli veendunud, et sellist riiki peavad valitsema filosoofid.
uskuma kristlaste jumalat, edasi usuti väikesi jumalusi ja haldjaid, esile tõusid kristlikud pühakud, salaja austati hiisi, puid, allikaid, lisaks sellele toodi ohvreid kirikutesse ja kabelitesse, reformatsioon e usupuhastus, mis algas saksamaal wittenbergis 1517a, martin lutheri eest vedamisel, mille eesmärgiks oli lihtsustada katoliku kirikut, eestisse jõudis 1523a, põhjus: indulgentside müügi pärast, ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla, vaimulikud ja humanistid võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu, poliitiline külg: imalikud valitsejad, aadlikud ja rikkad linlased himustasid kiriku varandusi ning maid ja tahtsid kirikut oma võimule allutada, usuline külg: taotles kultuurialaseid muudatusi, mille eesotsas olid uuendusmeelsed vaimulikud, kes võitlesid katoliku kiriku feodaalse organisatsiooni vastu, tulemus: liivimaal, põletati kiriku asju
vastutas. Edukad väejuhid võisid nüüd soovi korral senati otsuseid eirata ja ise Rooma vastu välja astuda. Senatil puudus abinõu nende ohjeldamiseks. Tavaliselt võitis väepealik kuulsust vallutustega ja hakkas siis võimu enda kätte koondama. Kodusõja käigus koondus võim madala haridusega sõdurkeisritele, kes proovisid oma lühikese valitsemisaja jooksul saada võimalikult palju kasu. Ma arvan, et see oli Rooma riigile kahjulik, sest valitsejad mõtlesid rohkem enda kui riigi heaolule. Kodusõdu kasutasid ära välisvaenlased. Kõige tugevamateks olid germaanihõimud. Suurte rahvaste rändluste põhjusteks olid ka ilmastiku probleemid või loomade toidu puudus. Rändrahvad olid tihti sõjakad, mis sundis ka paikseid rahvaid rändama. Rändrahvaste probleemi üritati lahendada nii, et neile anti kodakondsus ja sunniti sõjaväkke. Selle tagajärjel sõjavägi barbariseerus, ehk vahel sattus
· Linnades juurdus kreekapärane elu-ja valitsusviis · Maapiirkondi valitsesid hellenistlikud monarhid enam-vähem samamoodi, nagu nende idamaised eelkäijad seda teinud olid · Säilitati talupoja allutatud seisund, mis oli iseloomulik Idamaadele · Sõjavägi ei koosnenud enam vabadest kodanikest, vaid palgasõduritest. Enamasti palgati kreeklasi ja makedoonlasi, sest Aasia elanikke hellenistlikud valitsejad ei usaldanud · Palgasõjaväe kasutamisega tõusis armee professionaalsus · Varasemates kreeklaste vägedes oli tähtsaim jalavägi, nüüd tõusis jalameestest faalanksi kõrval ka ratsaväe tähtsus · Idamaade eeskujul hakati kasutama sõjaelevante · Linnade vallutamiseks ehitati kiviheitemasinaid ja piiramistorne · Täiustusid ka sõjalaevad need olid nüüd suuremad ja kiiremad 3. Hellenistlikud linnad
Kreeka Vana- Kreeka kunst on andnud järelmaailmale kõige rohkem mõjutusi kui ükski teine ajastu. Selle üheks põhjuseks on antiikkreeka poliitiline areng. Sel ajal tekkisid seal esimesed riigi alged. Muinaskreeka valitsejad ei olnud enam pooljumala seisusesse tõstetud türannid, vaid lihtsalt kõrgemasse seisusesse tõstetud kodanikud, kes pidid arvestama rahva soove, olema populaarsed. Majanduse alustalaks oli orjandus. Orje kasutati kõikideks töödeks ja seetõttu jäi vabadele linnakodanikele palju aega tegeleda meelepäraste tegevustega, nii muutuski huvitavaks filosoofia, kirjandus, kunst, teater. Kreeka religioon oli inimesekeskne. Austati esivanemaid. Jumalad ei olnud nende meelest
MOSLEMIRIIGID.Kalifaadi maid ühendas araablaste võim ja islam. X saj lagunes kalifaat 5 iseseisvaks islamiriigiks:Hisp,Eg koos P-Aaf,Süüria,Iraak,Iraan. Võim läks riigis kaliifidelt sultanite ehk väepealikest valitsejate kätte. Iraani ja Kesk-Aasia valitsejad palkasid oma sõjateenistusse türklasi,kellede seas tõusis esile seldzuki hõim.Nad võtsid omaks islami usu ja tungisid XI saj Kesk-Aasiasse ja Iraani.Ka Iraak ja Süüria langesid seldzukkide võimu alla. Seldzuki sultanid valitsesid Iraanist Vahemereni ulatuvat hiigelriiki. 1071. vallutasid türklased Väike-Aasiaseldzukkide riigi tuumikala. Seldzukkide suurriigi lagunemisele järgnes pol killustatuse ja võõrvallutajate sissetungide periood. Algasid ristisõjad1099.vallutasid
4. Osades maades olid suured rahvuslikud vastuolud Jaanuar 1848- Revolutsioonid said alguse Lõuna-Itaaliast Veebruar 1848-Revolutsioon Prantsusmaal kukutati kuningas ja mõneks aastaks sai Prantsusmaast vabariik Detsember 1848- Prantsusmaa presidendiks valiti Louis Bonaparte, kes oli Napoleoni sugulane 1851-President tegi riigipöörde ja kuulutas ennast keiser Napoleon III-ks. (kolmandaks) Enamikus maades revolutsioonide käigus vanad valitsejad jäid püsima, algul nad ehmatasid ja tegid järeleandmisi ja uuendusi, hiljem nad kogusid jõudu ja surusid (kergeid reegleid maha..)
1.Kontrapost-kujule toeks olev post. 2.Medizid-firenze kaupmehed ja valitsejad. 18.Rakurss-vaade nurgaalt. 3.Madonna-neitsi maarja lapsega. 19.Rustika-murtud kividest ehitis(talupoeglik) 4.Puto-väikesed inglikesed. 20.Palazzod-itaalia rikaste paleed renessansi ajal. 5.Sarkofaag-kivikirst. (kasettlagi,ümarad kaared) 6.Tsentraalperspektiiv-esemete paralleelsed jooned koonduvad ühte kohta kokku. 7.Temperavärv-munavalgel põhinev värv. 8.Fresko-värskele krohvile joonistatud pilt. UUENDUSED: 9
Gandhi, mõne aasta pärast mõrvati järgmine peaministe, Indira poeg Raijv Gandhi. · Äärmuste maa kõrvuti on äärmuslik rikkus ja vaesus ning teaduse ja tehnika tippsaavutused ning aegunud arusaamad (kastisüsteem) ja harimatus. Välispoliitika · Pidev relvakonflikt India ja Pakistani piiril asuva Kasmiri piirkonna pärast alates 1947 kuni tänapäevani (Kasmiris on indiameelsed valitsejad, aga elanikkond koosneb moslemitest). · Piirivaidlused ka Hiina Rahvavabariigiga. · Riigi põhisuunaks sai mitteühinemine sõjaliste liitudega ja rahuliku kooselu põhimõtete kaitsmine.
(Iisraeli rahvas Palestiinas) vastused. 17.Foiniikia riik 1. põlluharimine tegeleti ehitusega riidetööstus vahenduskaubandus laevasõit 2. Egiptus FOINIIKIA Mesopotaamia Kreeta Hispaania , 3. Leptis Sitsiilia lääneosa Lucentum Kartaago Sardiinia Hippo Reggius Baleaarid Kition 4. valitsev riik valitsejad Iseseisvad linnriigid kuningas ja kaupmeeste nõukogu Assüüria riik kuninga ainuvõim ja asevalitsejad Babüloonia suurriik kuningas ja preester Pärsia ülemvõim kuningas ja satraabid Makedoonia kuningas 5. araabia tähestik FOINIIKIA TÄHESTIK kreeka tähestik Slaavi tähestik ladina tähestik 18.Iisraeli rahvas Palestiinas 2
neid teadmisi mis nad omavad. Sellega filosoofid on midagi keskmist tavaliste inimeste ja jumalate vahel. Filosoofides ühinevad tarkuse armastus ja armastusega tarkus. Nende jaoks on tarkus mitte teadmises, vaid mõistuses. Mina saan aru sellest nii, et filosoofid saavad aru et keegi meie maailmas ei saa olla täiuslik ja teada üldse kõiki, nad ainult suudavad end kogu aeg arendada, saavutada midagi uut, mitte kunagi ideaalset. Platoni arvates, filosoofid on parimad polise valitsejad kuna nad ongi see keskmine haritud ja harimatu vahel. Nad on vaga sobivad, sest nendel kes on harimatud ei ole tahet ideaalse riigi tekkimiseks, teistel, kes on haritud puudub eesmärk. Valitsemisvorm peab olema selliseks, et rahvas oleks haritud, oleks ühtekuuluvustunne ja seadused oleksid õiglased. Filosoofid suudavad selleni jõuda. Platoni filosoofia tähtsaim osa on ideeõpetus. See väitis, et lisaks meeltega tajutavatele asjadele on olemas veel ideed
Pildid ise võivad imet teha ja usklikke aidata Ikoon jumalaema 19.Sajand pronks Ravenna kirikute mosaiigid Kuulsad Sõnum usuline ja poliitiline Kultuseobjektiks keiser Keiser riiki ja kirikut Ravenna varakristlike kirikute mosaiigid Figuurid Saledad ja ebaloomulikult pikaks venitatud Riided ei luba aimata kehavorme Näod väikesed suured silmad karmilt ja võimukalt Asetatud ritta Hõljuvad tühjuses Kuldne taust Ruum kujundamata Kristus ja pühakud võimukad valitsejad Enkaustikatehnika 8. saj temperavärvid Tahvelmaal Ikonostaas Tarbekunst Rikkalik ja kallid materjalid (mööbel jms.) Hõbe, kuld, kalliskivid Brokaatkangad Ümarplastika puudus va. Reljeefid elevandiluust Miniatuurid Suur mõju on Bütsantsil vanavene kunstile Täname tähelepanu eest ! J
kujundlikult öeldes näha ainult mõistusega. Inimese hing, olles kunagi loodud jumalate poolt, viibib enne esimest kehastumist ideede maailmas ning näeb seal ideesid. Mõned hinged näevad vähem, mõned rohkem. Kehastudes hing unustab kõik nähtu, kuid on võimeline meelde tuletama. Tegelikult on uue teadasaamine (tunnetamine) seega ununenu meeldetuletamine.Platon on kuulus ka oma õpetusega ideaalsest riigist. Ideaalses riigis, jutustab Platon, peab olema kolm seisust: valitsejad, sõjamehed ja käsitöölised. Valitsejad on Platoni järgi kõlbelises mõttes kõige väärtuslikumad, sõjamehed natukene vähem väärtuslikud ja käsitöölised selles mõttes madalasordilised. Samas on need kolm seisust kõik vajalikud riigi kui terviku jaoks ning Platoni eesmärgiks on teha õnnelikuks mitte üks teatud seisus, vaid kogu riik tervikuna. Ta oli veendunud, et sellist riiki peavad valitsema filosoofid:"Kuni riikides ei hakka valitsema
hammaste ravimine, mida ta harjutas iga õukondlase peal, kel jätkus rumalust tunnistada, et tal hammas valutab. Talle meeldisid kääbused ja ebardliku kehaga inimesed. Tsaar oli võimeline suureks helduseks ja suureks julmuseks. Peeter I erines kõikidest varasematest Venemaa valitsejatest. Juba lapsepõlves oli ta paigalpüsimatu, uudishimulik ja kärsitu. Ta keeldus tegemast seda, mis teda ei huvitanud. Suureks kasvades need iseloomujooned ainult süvenesid. Senised Venemaa valitsejad olid olnud väärikad ja kinnised,neid austati ja kardeti ning nad käitusid nii, nagu olid käitunud valitsejad mitmeid põlvkondi tagasi. Valitsejad ei suhelnud rahvaga, nad olid peaaegu jumalate sarnased. Peeter I murdis kõik seni valitsenud traditsioonid. Tema kõne oli kiire ja kärsitu. Ta ei valinud oma sõpru mitte positsiooni järgi, vaid sõprade valikul arvestas ta nende iseloomu, oskusi ja töökust. Armutult kihutas ta õukonnast välja need, kes ei tahtnud kaasa minna uuendustega
Kulla Kroon 10HP 1. Milised on põhilised teemad, mille üle Locke tekstis arutleb? Locke arutleb poliitilisest võimust,loomu-ehk vabaduseseisundi ja sõjaseisundi erinevusest ja nendest üldiselt.Ühiskonna ja poliitilise võimu mõjust kahele viimasele seisundile ning vabadusest. 2. Millise võimu (alg)allikaga Locke ei nõustu? Locke ei nõustu R.Filmeri õpetustega, et valitsejavõim on tulenenud Jumalast ja kõik maailma valitsejad on saanud oma võimu pärandina Aadamalt.Samuti ei nõustu Locke sellega,et võimuvalitsejal on absoluutne võim oma alamate elude,vabaduse ja varanduse üle ning see, nende tahe, on muutumatu ja jumalik.Ei ole ju enam maailmas perekonda, keda saaks pidada vanimaks või võimu pärijaks,seega on Locke arust vale arvata,et kogu võimu allikas on Aadamalt tulnud. 3. Mida peab Locke poliitiliseks võimuks? Kas te nõustute temaga? Põhjendage oma seisukohta
Hakati pidama lambakarja, et varustada tekstiilitööstust villaga. Rootsi 18.sajandil Troonile sai 1718.aastal Ulrika Eleonora, sest tema vend Karl XII sai Norra sõjakäigul surma. Ulrika loobus troonist oma mehe, Hesseni printsi Fredrichi kasuks (Fredrik I). Rootsi tegelik valitseja, Arvid Horn, sunniti 1738.aastal erru minema. Riiki hakkas valitsema 1751.aastal Adolf Fredrik. 1771.aastal sai kuningaks Rootsis sündinud Gustav III Rootsi 18.sajandi valitsejad Karl XII Ulrika Eleonora Fredrik I Arvid Horn Adolf Fredrik Gustav III Taani 18.sajandil 1720.aastal maksis Rootsi Pietism oli õpetus, mis ülistas pühadust ja vagadust, taotles inimeste Taanile tolli, kui kaupade vedu enesetäiustamist ja ligimesearmastust. toimus läbi Taani väinade. Suleti mitmeks aastaks teatrid, keelati maskeraadid, karistati neid, kes
koondunud täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim. Rousseau toetas demokraatiat, arendas ühiskondliku lepingu teooriat, kahtles parlamentaarse demokraatia täiuslikkuses, ideaalne riik pidi olema väike, kus otsuseid langetas rahvakoosolek, kirjutas palju inimese kasvatamisest. (kui sa pole valge täiskasvanud rikas mees, siis sa pole inimene) Voltaire ideaalne valitsemisviis on monarhia, inimesed on jagatud kahte klassi, uskus valgustatud monarhiasse, lootes, et valgustusest mõjutatud valitsejad suudavad ühiskonda paremaks reformeerida, inimesed ei ole võrdsed. Montesquieu ei pidanud vajalikuks kogu ühiskonnale ühesuguste seaduste kehtestamist, looduslikud olud ja kliima määrasid seadused soojas kliimas on inimesed pelglikumad, külmemas julgemad, väikese pindalaga riik sobib vabariigiks, suurem nõuab monarhiat. Despootiat(hirmuvalitsus) pidas halvimaks valitsemisviisiks. Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on üksteisest lahus. Valgustatud absolutism:
rõhutamine: ülikuid kujutati aga täiuslikena Teemad, motiivid: Sõjalised võidud, valitseja Kujutati, mida sooviti, et juhtuks, võimu suurus, üksikud sõjatemaatika taimemotiivid, jahistseenid. Tüüpiline motiiv troonil istuv valitseja, kellele alamad andamiga kummarduvad. Kujutatav Valitsejad, loomad, linnud, Valitsejad, ülikud, loomad, linnud, lihtrahvas lihtrahvas tegelaskond: Kujutamisviis: Taga olevad isikud kujutati Taga olevad isikud kujutati eesolevate peade kohal, eesolevate peade kohal, egiptuse egiptuse poos, inimfiguurid poos. Valitsejaid kujutati kohmakad sfinksidena.
Ader – põlluharimise tööriist. Pronks – vase ja tina sulam. Viljelusmajandus – inimesed kasvatasid endale ise toitu. Ühiskondlik tööjaotus – tehtavad tööd jaotati ühiskonnas laiali, st osa tegeles põlluharimisega, osa käsitööga jne. Varanduslikud klassid – inimesed jaotusid klassidesse selle järgi, kui jõukad nad olid ning kui palju nad omasid. Riiklus – rikkamate seast olid esiletõusnud elukutselised valitsejad, kes kontrollisid ja korraldasid ühiskonna tegevusi seaduste toel. Kõrgkultuur – kaasab enda alla plaanipärase põllumajanduse, teaduse, linnade olemasolu, ühiskonna organiseerituse, tööjaotuse, kirja olemasolu, arenenud religioosse süsteemi, ühise mõtlemise ja tunnetuse ning ajaarvamissüsteemi. Tsivilisatsioon – sisemiselt hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond.
Viljelusmajanduse algus ja tsivilisatsiooni sünd 1. Millises maailma piirkonnas sai alguse põlluharimine? Miks just seal? Põlluharimine sai alguse kusagil Lähis-Idas, kuna kliima oli seal soe ning natuke niiskem. Süüria, Väike-Aasia, Iraani vööndis sadas palju ja viljakasvatamiseks soodsad tingimused 2. Millised muutused toimusid ühiskonnas seoses põlluharimise ja metallide kasutusele võtmisega? Võimaldas toita seinsest enim inimesi Elanikkonna arvukus kasvas Tingis paikse asustuse Maa valdamine oluline Tehnoloogia arengu tõttu sai valmistama hakata tõhusamaid tööriistu Metalli kasutusele võtt muutis põlluharimise tõhusamaks Kasvas ühiskondlik rikkus ja elanikkonna arvukus Leiutati pronksist teraga ader 3. Millised ühised tunnused olid varastel tsivilisatsioonidel? Tekkis klassiühiskond, kõrgkultuur, riik...
võitu tõeliseks, on ta eelistanud pigem kaotada oma kui võita võõra väega. Samuti kritiseerib ta segatüüpi sõjaväe pidamist. See on küll parem täielikust palgaarmeest, kuid ikkagi halvem oma vägedest, sest jällegi ajaloolise näite puhul tõestab ta, et palgatud sõdurite kõrval omad sõdurid muutuvad vägagi nõrgaks. Machiavelli toob näiteks ja eeskujuks sõjaväe korraldamisel Aleksander Suure isa Philippose, Kyrose, Romuluse ja veel teised silmapaistvad valitsejad kellele tema oleks nõus andma oma täieliku usalduse. Machiavelli rõhutab valitseja vajadusele täiuslikult valitseda sõjakunsti, mis aitaks teda vägede juhtimisel ja teiste valitsemisel. Tõeline sõjakunsti valdamise oskus on see, mis mitte ainult ei hoia valitsejat võimul, vaid aitab ka lihtsurelikul saada valitsejaks. Valitseja peab pöörama suurt tähelepanu relvil olekule, sest relvituna olek muudab valitseja põlatuks. Samas
esindamine ja kaitsmine suhtluses tööandjaga või ka laiemate poliitiliste ja seadusandlike eesmärkide saavutamiseks. Nende tavapäraste nõudmiste hulka kuuluvad õigus puhkusele, väärikas palk, seadusega kehtestatud tööaeg ja tööohutus. Ametiühing on lisaks partidele poliitika kujundamisel oluliseks tegijaks. 20. sajandi algupoolel nähti ametiühingus peamiselt mässumeelset ja proletaarset jõudu, kellega valitsejad ei tahtnud eriti tegemist teha. Kui töölised ei olnud rahul oma palgaga, töötingimustega või töökoormusega, siis pöörduti ametiühingu poole ja koos korraldati streike ja tööseisakuid. Tänapäeval Euroopas on ametiühingust saanud valitsuse partner, kellega arutatakse olulisemaid tööturuga seonduvaid küsimusi. Ametiühinguga arutatakse ka töö- ja sotsiaalpoliitika valdkonda puutuvaid seaduseelnõusid. Äärmuslikus olukorras kasutatakse ka streike ja tööseisakuid.
rduaeg kestis 1561 aastani.Pärast Rootsi aeg, mis kestis Põhjasõja lõpuni 1710/1721 , Lõuna-Eestis Poola aeg(1561-1629) , Saaremaal Taani aeg (1561-1645) , Vene aeg (1710-1918). Varauusaeg Eestis algas 1520. 1816ja 1819 kaotati Eestis ja Liivimaal pärisorjus. Päris uusaeg 19.sajandil.Vara uusajal muutus ühiskond aeglaselt, enamik inimesi elas oma külas. Maadeavastustega laienes inimeste maailmapilt.Elu mõjutas trükikunsti leiutamine. Rigid tugevnesid. Valitsejad arendasid majandust.Prantsuse revolutsioon kuulutas vabadust ja võrdsust. 2.EUROOPA UUSAJA HAKUL Kardeti 3 suurt nuhtlust: sõda,katku ja näljahäda.17.sajandi esmesel poolel Euroopas suur kriis. Saksamaal sõda (1618-1648) Külm + niiske kliima = viljaikaldus. Euroopa näljahäda (1696-1697).Katk Inglismaal 1665 , Eestis 1710-1711 , Prantsusmaal 1720 , Venemaal 1770. Isa + ema + lapsed = tuumikperekond. Abielluti: tüdrukud 12.aastaselt, poisid 14.aastaselt .
ehk noomideks, mida juhtisid kuninglikest suursugustest perekondadest valitud nomarhid. Vanale riigile sai saatuslikuks äge põud, mis algas umbes 2150 aeKr ja mille tagajärjel jäi Niiluse igaaastane üleujutus ära. Vaaraode autoriteet varises kokku ja riik jagati 2 rivaalitseva dünastia vahel Ülem- ja alam-Egiptuseks ning algas esimene vaheperiood. Pärast vana riigi lagunemist ühendati Egiptus ühtseks riigiks Teebast pärit valitsejad. Keskmise riigi ajajärk (1950 1650 a.e.Kr.) Keskmise riigi ajaks loetakse 11.13. dünastia valitsemisaega. Vaaraode ainuvõim oli nüüd väiksem, tähtsad võimukandjad olid ka preesterkuningad, kes juhtisid riigi erinevaid piirkondi. Keskmise riigi ajal kuulutati riigi tähtsaimaks jumalaks Teeba linna jumal Amon. Teda hakati samastama päikesejumal Ra-ga ja nimetati Amon-Ra'ks. Keskmise riigi ajal vallutati juurde uusi alasid ja riik laienes kuni Niiluse teise kärestikuni
maksma kõik meesssost elanikud, v.a aadlikud ja vaimulikud · Hakati korraldama rahvaloendusi e. hingerevisjone, et saada maksukohuslastest täpset ülevaadet · 1712. Toodi pealinn Moskvast Peterburi, mille ülesehitamine oli Peeter I üks osa Venemaa euroopastamise kavast · Peeter I reformid kohtasid visa vastupanu, kuid kõik vastuhakud suruti julmalt maha · Peale Peeter I surma vahetusid valitsejad kiiresti. Pikemalt suutis troonil püsida vaid Peeter I tütar, talle järgnenud Peeter III oli võimul vaid pool aastat, kuna põikpäine keiser sattus vastuollu nii kaardiväe kui õigeusu kirikuga. Järjekordse paleepöörde korraldanud kaardiväelased kukutasid Peeter III ja tõstsid troonile tema abikaasa Katariina II · Katariina II valitsusaeg (1762-1796) on läinud ajalukku valgustatud absolutismi ajastuna
1)emakeelne jutlus 2)lihtne jumalateenistus emakeelse jutlusega 3)sakramentidest ristimine ja armulaud.(sümboolsed) 4)lihtne kiriku välisilme 5)jäeti pühakute ja säilmete kummardamine 6)kiriku pea ei olnud paavst, vaid riigivalitseja 7)tsölibaat kaotatakse 8)pastor on jutlustaja, kirikuõpetaja-ülesandeks seletada piiblit 9)kloostrid kaotatakse 10)usu aluseks piibel, mitte annetamine, ega muud sellised Kiriku varad läksid valitsejatele ja valitsejad rikastusid nende arvelt Peale reformatsiooni puhkesid Saksamaal ususõjad. L-Saksamaal ei toetatud protestantlikku, vaid katoliiklikku. 1555 kehtestatakse Augsburgi usurahu-põhimõte: kelle võim, selle usk. Valitsejad said valida, mis usku nad tahavad. P-Saksamaa protestantlik, L-Saksamaa katoliiklik. Kalvinism Sveitsis, Sotimaal ja Prantsusmaal hakkas kehtima kalvinism(ka Madalmaad, Poola, Leedu, Inglismaa). Prantsusmaal oli nimetus hugenotid. Rõhutati kasinust, töökust, lihtsat eluviisi
tuntumad seega ei olnud ka linnriigid ja rajas (1792-1750 eKr) Ninive; hävitati; valitsejad tuntud valitsejaid suurriigi; nii vallutas kogu pikka aega Kuningas rahvas kui Mesopotaamia ja võimu all ka Nebukadnetsar II valitsejad rajas oma Süüria ja (604-561 eKr); valdavalt suurriigi Palestiina; 539 a eKr langes semiidid Kuningad Babüloonia põhja väga sõjakad osa Pärsia võimu
Rootsi võimu kogu liivimaa üle. (Poola loobus Lõuna-Eestist) d. Brömsebro rahu (1645)-Taani oli sunnitud Saaremaa Rootsile loovutama. e. Oliwa rahu (1660)-Rootsi sõlmis Poolaga. Poola kuningas loobus “igaveseks ajaks” oma pretensioonidest Rootsile ja Liivimaale. f. Kärde rahu (1661)- Tärtu lähedal Kärdes. Venemaa loobus Ida-Eestist ja Ida-Läti aladest. 2. Millal osalesid? Ja millised sündmusega algas Põhjasõda? Mis oli sõja põhjus? Millised riigid ja valitsejad sõjas V:1700-1721. Läänemere äärsed riihid tahtsid tagasi vallutada alad, mille Rootsi oli neilt “röövinud”. August II, Saksi/Poola; Venemaa, Peeter I; Rootsi, Karl XII;Taani, Frederik IV. 3. Millal sõlmiti ja mis olid Põhjasõja lõpetanud Uusikaupunki rahulepingu tingimused? V: Venemaa sai Rootsilt Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Karjalast. Venemaa andis tagasi sõjas hõivatud Soome ala. 4. Kuidas õnnestus saksa päritolu aadlikel ja
Mulle meeldis maalidepuhul see, et mitte ükski maal polnud kuidagi moodi igav, alati toimus kuskil mingi liikumine või tegevus. Maalidel oli näha ka väga palju detaile, mis olid tagaplaanil, kuid siiski väga täpselt üles maalitud. Lisaks maalidele, sai barokki kunsti stiili jagada kaheks: Naturalistlik-naturaalne Idealistlik- idealiseeriti ja rõhutati inimest Teades kõiki neid detaile, vaatasin huviga barokikunsti, leides erinevusi ja sarnasusi. Panin tähele, et valitsejad või katoliku usu maad, kasutasid peamiselt idealistliku barokki, kus kunstiteostel rõhutati valitsejat või usku toovat inimest/eset. Kummaline, kui tänapäeval, kus kunst on peamiselt dekoratiivese, saame võrrelda seda ajaga, kus seda kasutati ära, et mõnele inimesele kasu ja edu tuua või on mõjutada rahvast, mingit usku järgima. Sten Ander Sepp 12c KASUTATUD KIRJANUDS: http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/barokk.htm http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/barokk.htm
Slaavlased ja Vana-Vene riik Slaavlased (indoeuroopa hõimud) algkodu Mustast merest loodes. Dnepri ja Volga lähedal. · Alepõllundus, karjakasvatus, kindlustatud asulad, agressiivsed hõimud, ühiskond kihistunud, kogukonda juhtis ülik koos sõjalise kaaskonnaga. · Druziina ( e sõpruskond) sõjaline kaaskond. · Iseloomustav on sõjakus ja ekspansiivus (uusi maid haarata). · Slaavlased panid liikuma hunnid. 1) idaslaavlased (esivanemad andid)venelaste esivanemad(valgevene, ukraina) 2) lääneslaavlased (esivanemad veneedid)-Saksamaa idaossa. 3) lõunaslaavlased (esivanemad sklaviinid)Balkani ps, Bütsants(osad). Tänapäeva Rumeenia, Bulgaaria, Sloveenia, Horvaatia. Vana-Vene riik ehk Kiievi-Vene Tekketeooria e Normanni teooria( slaavlased kutsusid neid varjaagideks): Slaavlased kutsusid Rjuriki, Trevori ja Sineuse endale valitsejaks(normanni soost val...
Asuti elama vanadesse linnadesse, samas rajati ka uusi linnu. Paljud sellised linnad asusidki Vahemere idaosas. Kuulsamateks linnadeks oli Aleksandria, Antiookia ja Pergamon. Nende linnade lähisümbrused muutusid kreekalikuks kreeklaste sisserände pärast. Nii saigi alguse kreeka keele ja kultuuri levik väljaspool Kreekat. Kirjanduse külje pealt hakkas esile tõusma luule. Ajapikku kultuur mitmekesistus, seda soosisid valitsejad. Aleksandriasse rajati muusade tempel Museion. Sellel oli väga tähtis mõju kogu riigile. Sinna kutsuti nii kirjanikke kui ka õpetlasi üle kogu Kreeka riigi. Museioni juurde rajati k araamatukogu. Hellenismiperioodil tegi ja võttis vastu tähtsamaid otsuseid monarh. Perioodi lõpus ei koosnenud enam sõjavägi ainult kreeklastest, vaid hoopis palgasõduritest.
REFORMATSIOON 31. peatükk 1. Mis oli reformatsiooni sügavamad põhjused? Mis sai usupuhastusliikumise ajendiks? Sügavamad põhjused: Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt Katoliku kiriku kõlbeline allakäik Vaimulike privileegitud seisund vaimulike mittekristlikud eluviisid Ajend: indulgentside müük 2. Missugused olid Lutheri peamised etteheited tolleaegsele katoliiklusele? Milline oli paavstikiriku reaktsioon? indulgentside müük leidis, et usulise tõe ainsaks allikaks saab olla Piibel jäiga kirikuhierarhia vastu tunnistas seitsmest sakramendist vaid kahte (ristimist ja armulauda)
Reformatsioon. · on usupuhastusliikumine, mis sai alguse 16 saj. · Usulise uuendusliikumise tulemusena eraldusid katoliiklikust protestantlikud harud · Nt luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik Põhjused: - ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla - vaimne suund vaimulikud ja humanistid võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu Augsburgi usurahu: - 1526.a vürstidel on õigus määrata oma alluvate usku - 1555.a Augsburgi usurahu kinnitas Saksamaa usulise lõhenemine. "Kelle valitsus,selle usk" see kehtis ainult katoliiklaste ja luterlaste puhul, ei laienenud kalvinistidele
Selleks, et oleks kirjaoskajatest kodanikkond, tehti kohustuslikuks 7aastane põhiharidus kõigile poistele ja tüdrukutele Koolides kehtestati riiklikud õppekavad Lubas koolide asutamise juutidele ja teistele usulistele Kasutatud materjal ENE 4. Köide http://et.wikipedia.org/wiki/Joseph_II_ %28SaksaRooma_keiser%29 http://en.wikipedia.org/wiki/Joseph_II,_Holy_Ro man_Emperor http://www.nndb.com/people/636/000101333/ ,,Võimsad valitsejad. Suurejoonelise kuningavõimu ajalugu." W.Hyvel (lk. 214215)
nt Malclavellus, Maclavellus, Macchiavelli. · Autori teoste keelustamisega katoliku kiriku poolt tekkis olukord, kus tema nime ei võinud mainida ja kasutusele võeti pseudonüümid, nt "Firenze sekretär", Inglismaal Old Nick Tsitaadid · ,,Mõistust on kolme liiki: esimene taipab kõike ise, teine suudab mõista seda, mida esimene on taibanud, aga kolmas ei taipa ise midagi ega suuda mõista ka teiste taibatut." · Suuri tegusid korda saatnud valitsejad on osanud inimeste päid kavaldamisega segi ajada. Lõppkokkuvõttes on nad üle olnud neist, kes on teinud panuse aususele." See on Niccolò Machiavelli Niccolò Machiavelli monument Uffizi galeriis Firenzes l'Albergaccio Machiavelli kodu Firenze lähistel, kus valmisid ta peamised teosed Santa Croce Firence · Santa Croce Firence The End...
Vardhamana pani aluse dzainismile VanaIndia kiri brahm Haridus Haridust andsid Braahmanid Braahmani koolid Suuline õppetöö Range distsipliin Usulised kloostrikoolid Nalanda kolledz Õpilasi ka väljaspoolt Indiat Haridus Minimaalne kirjaoskus Vanima ajajärgu kirjakeelt sanskritti ja UusIndia kirjakeeli oskasid lugeda vaid vähesed Islami mõjutused Vallutuslik huvi tärkab 8.saj Delhi valitsejad püüdsid islamiseerida Kerkis uus pealinn Firuzabad Lammutati hindu ehitisi Valdav osa indialasi jäid siiski usule truuks Budism vähenes, dzainism kasvas Kirjandus Eeposed "Mahabharata" ja "Ramayana" Tunti puraanasid (18 suurt puraanat) Kirjandust mõjutas bhakti (õitseng 11.12. saj.) Piiramatu armastus ja andumus jumalate vastu Bhakti ideed kandusid kõikjale üle maa Kabir ja Nanak levitasid bhakti tõekspidamisi Kunst
Mis on absolutism? Absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. 17.-18. sajandil loobusid valitsejad seisuste esinduskogusid kokku kutsumast, andes nüüd seadusi välja ainuisikuliselt. Arusaam, et kuningad vastutavad üksnes Jumala ees, võimaldas neile küll piiramatu võimu, kuid kohustas see ka järgime kristlikke norme ja tavasid. Ametnikkond Kuningavõimu tugevnemine kärpis suurfeodaalide võimu. Absolutismiajastu ametnikkond kujunes väikeaadlike ja linnakodanike hulgast. Selline ametnike valik võimaldas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Sõjavägi Keskaja lõpul ja varauusaja algul oli Euroopas valdavaks palgasõjavägi, mis kutsuti kokku sõja korral. 17. sajandil loodi alalised sõjaväed, mis koosnesid esialgu palgasõduritest. Hiljem hakati üle minema sõjaväekohustusele. Seisused absolutismiajastul Seisuslik kord jäi püsima. Vaimulikud, kes moodustasid esimese seisuse, ning aadlikud, keda ...
tähistab objekti, eset ("päike", "maja", "inimene", "käsi", "puu", "kirves" jne) ning selle objektiga seotud mõisteid ("paistab", "päeval"). Piltkirja abil sai võimalikuks mõtete edasiandmine. Üks pilt võib tähistada sõna, selle sõna sünonüümi, lauset, mitut lauset. Märkidega võib väljendada ka mõningaid abstraktseid mõisteid. Suuri edusamme piltkirja kasutamisel saavutasid egiptlased. Sealsed valitsejad - vaaraod - tahtsid olla maailma kõige rikkamad, targemad, kuulsamad, võimsamad jne. Järelikult pidi nende kirigi olema midagi erilist. Tänagi võime imetleda egiptuse piltkirja märke, mis on väga hoolikalt välja joonistatud. Sumerite kiri (Sumerid olid vanaaja rahvas. Elasid 4. aastatuhande lõpus, 3. aastatuhandel eKr Mesopotaamia lõunaosas). Ex libris Raamatuviit, raamatu sisekaanele kleebitav pisigraafiline omandusmärk. Raamatu
• Mesopotaamia teplite kõige originaalsem osa. • Tipus asus väike tempel, ehk jumala elukoht. • Seda katsid helesinied glasuurtellised, mis • rõhutasid seost taevaste jõududega. Tsikuraadi tippu viisid trepid. • SEMIIDID Elasid sumerite läheduses ning pärisid nende • kultuuri, • Semiitide keel tõrjus välja sumerite keele, kuid nad võtsid neilt üle ehituskunsti, kirja ja jumalad. Pärast sumereid tekkisid suurriigid, mille • valitsejad allutasid teatud ajaks kogu Mesopotaamia. KASUTATUD ALLIKAD • https://www.slideshare.net/uhisgum/mesopotaa mia-2436996 • https://www.taskutark.ee/m/mesopotaamia/
mistõttu toimus kreeka kultuuri ja idamaade traditsioonide põimumine. Seda ajajärku nimetatakse hellenismiperioodiks, mis kestis 4. saj. – 1. saj. eKr. ● Kuidas valitseti hellenismiperioodil linnasid? Vastus: Linnriigid allusid suurriikide valitsejatele. ● Kuidas valitseti hellenismiperioodil kreeklaste/makedoonlaste suurriike? Vastus: Valitseti traditsioonilisel viisil, linnanõukogu, ametnikud, rahvakoosolekud. (linnade siseasjade korraldamine), Monarhid- lossid, valitsejad. ● Mis muutus hellenismiajastul sõjaväekorralduses? ● Vastus: Sõjavägi ei koosnenud kodanikest vaid palgasõduritest. Ratsaväe tähtsus tõusis. Sõjaelevandid. ● Selgita mõistet “Museion”. Kus see asus? Vastus: Museion - Muusade tempel, Aleksandrias.
sellistesse rhmadesse. Riigivim vib ksnes, kas aktsepteerida seda loomuprast jaotust, olles seega loomuprane. Vi seda mitte aktsepteerida ja mingil muul viisil lesehitatult olla loomuvastane. Niisiis, Platoni poliitilise petuse alusphimtteks on tees, et inimeste loomu- ehk snniprane vimete erinevus phjendab nende iguslik-poliitilist ebavrdsust. Hing Seisus Voorus mistuslik valitsejad tarkus sakas sjalis-administratiivne vaprus iglus ihalev tootjad mdukus iglusest kui riigi voorusest saab Platoni silmis olla juttu vaid siis, kui tarkuse, vapruse ja mdukuse vooruste kaudu defineeritud seisused on ksteisega harmoonilistes suhetes, see thendab antud juhul aga loomuprastes valitsemis- ja allumissuhetes. Ebaiglane on siis vastavalt
Chlodovech lasi end koos kaaskonnaga ristida; VI-VII sajandil frangi riigi ühtsus kadus ja kuningate võim nõrgenes;vennatapusõjad kuningasoo liimete vahel; majordoomused; Paavstid ja langobardid Itaalias VI-VII sajandil Itaaliat vallutas nüüd uus põhja poolt sisse tunginud germaani hõim- langobardid; Nende sissetung kiirendas tsivilisatsiooni langust Itaalias ja tõi kaasa vaenulikud suhted põlise Rooma elanikkonnaga; Paavstidest said Rooma linna ning ümbruskonna tegelikud valitsejad, nii hakkas kujunema tulevase paavstiriigi tuumikala; Karr Martell ja Frangi riigi tugevnemine Frangi kuningate võim oli nüüdsest vaid nimeline; majordoomuse võimutäiust suurendas veelgi Karl Martell; Portiers lahing; Järeltulevad põlved andsid Karlile liignime Martell ehk Haamer, sest ta oli suutnud muhameedlased purustada; Frangi riigi valitsejate ja paavstide liit. Kirikuriigi sünd
Tunnetusteooria: · hing on surematu · hinges on sünnipärased teadmised · tunnetamine seisneb sünnipäraste teadmiste meeldetuletamises · teadmine saab olla vaid ideede kohta, meelelise maailma kohta on vaid arvamus Voorused (ideaalse riigi 4 voorust): Tarkus valitsejate voorus Mehises sõjameeste voorus Harmoonia riigi kui terviku voorus Õiglus riigi kui terviku voorus Kõlbusseadused olid nn ideaalse riigi kord. 3 seisust: valitsejad, sõjamehed ja rahvas Milles seisneb elu mõte? Elu mõte seisneb oma koha teadmises vastavas klassis, kus valitseb tsensuur ja klassi eriline seisund. Platoni järgi jaguneb inimese hing kolmeks: vaimuks, meeleks ja meelelisuseks. Neile hingeosadele vastavad voorused: tarkus, südidus ja mõõdukus. Üldisimaks vooruseks pidas Platon õiglust. Inimene aga sai õiglane olla ainult siis, kui tema hingeosad toimivad harmooniliselt. Õndsuse saavutamiseks pidi hing eralduma keha
Rooma paavst. Ida-Roomas oli õigeusu- ehk kreekakatoliku kirik, mida juhtis patriarh. Paavstivõimu tõus Paavstide autoriteedi tõusu tingisid muutused paavstide ametisse määramise korras. Paavste hakkasid nüüd ametisse määrama Rooma linna ja ümbruskonna aadlisuguvõsad. Nad hakkasid taotlema kirikuvõimu sõltumatust ilmalikust võimust.Nad seisid vastu vaimulike ametite müümisele ja sellele, et vaimulikke nimetavad ametisse ilmalikud valitsejad. Need nõuded sõnastas kõige selgemalt paavst Gregorius VII. Paavst Innocentius III ajal viidi Gregoriuse sõnastatud põhimõtted ellu. 7 Sakramenti Pattudest pääsemiseks oli kirik teostanud 7 sakramenti, mida igaüks pidi elu jooksul ära täitma. Sinna kuulusid ristimine, leeritamine, laulatamine, armulaud, piht, viimne võidmine ja preestriks pühitsemine. Ilma tarvilike sakramentideta polnud surmajärgset õndsust loota. Gregorius VII Innocentius III Tänan Kuulamast!
Jaapani muusika Vivian Ruumet 06.05.2012 Jaapani muusika Jaapan on iidne maa. See on tihedalt seotud Hiina ja Koreaga, seega saanud ka kultuurilisi mõjutusi neilt maadelt. Kunagi püüti kultuuride segunemist vältida, sest Jaapani, Hiina ja Korea valitsejad pidasid oma maad ja rahvast teistest paremaks ning tegusid ainuõigeks. Traditsiooniline muusika Traditsioonilist Jaapani muusikat on kaht tüüpi: kunstmuusika ja folkmuusika. Jaapani muusikaajaloos mängib palju olulisemat rolli vokaalmuusika kui instrumentaalmuuska. Gagaku Gagaku on Jaapani iidne õukonnamuusika. Gagakut
Vana-Vene riik Ehk kiievi venemaa Rajamine Idaslaavlaste riik Alguses riigi keskus Loode- ja Põhja-Venemaa kaubateel Laadoga järve juures Aldeigoburgis Rajasid tõenäoliselt Skandinaaviast pärit, ilmseltrusside hõimu kuulunud varjaagidest (viikingitest) ülikud ja nende kaaskond Esimesteks alamateks soomeugrilased Proto-Novgorod Riigi oletatav keskus 862882 Asus soomeugrilaste asualal Rjuriku ajal ei elanud riigis ilmselt arvestataval arvul slaavlasi, pigem oli tegu soomeugri riigiga 882 Uus valitseja Oleg vallutas lõunas kaubateel varjaagide juurest kreeklasteni asuva rikka kaubalinna Kiievi Sellest sai riigi keskus Valitsejad ümber slaavi aladele Viikingid säilitasid aastakümneid ülemkihis ülekaalu Asuti ümber ka riigi põhjaaladele, esialgu rohkem linnadesse, kus sinnani olid ilmselt ülekaalus soomeugrilased ...
tegevusel piiranguid. (õigustus türanniale) Luis XIV, Friedrich Wilhelm I(Preisimaa), Maria- Theresia(Austria) Valgustatud absolutism Valgustuse mõjul tekkis 18. saj kriitiline õhkkond olemasoleva ühiskonna korralduse suhtes. Paljudes riikides viidati vajadusele riiklike institutsioonid ümber korraldada Eesmärgid: 1) Religioosne sallivus 2) Ühtlustatud seadused 3) Liberaalne majandus 4) Humaanne karistussüsteem 5) Tsensuuri kaotamine Valgustatud valitsejad otsisid oma tegevusele õigustust alamete heaolu parandamiseks. Põhiidee: "Monarh on riigi esimene teener!" Friedrich Suur(Preisimaa) Katarina II (Venemaa) Joseph II( Austria) Ajasid erinevat poliitikat, kuid kuulutasid end valgustusmõtte pooldajateks. Nende riikides oli aadel piisavalt tugev jõud, et takistada valgustatud valitsejate tegevusvabadust. Valitsejad elasid rahvusvahelises süsteemis, mis oli nõrkadele riikidele ohtlik.
Jagunesid viikingite salgad, hakkasid regulaarselt ründama Lääne-Euroopat. Siin nim. Skandinaavlasi normannideks. 13.Millised Euroopa piirkonnad kannatasid enim viikingite kallaletungide tõttu ? mis oli viikingite sõjaline edu aluseks ? Eriti kannatasid retke all Briti saared, Reini jüu suudmeala ja Põhja- Prantsusmaa. Sõjakäigud ulatusid ka Hispaaniasse ja Vahemere maadesse. Peamiselt rünnati kloostreid ja kindlustamata linnu. Euroopa valitsejad pikka aega võimetud nendevastu. Tungisid oma madala süvisega kiiretel laevadel, jõgesid lahkuda. 14.Nimeta Skandinaavia riikide peamisi arengujooni keskajaa lõpust 19.sajandini? Soome jäigi sajanditeks Rootsi võimu alla. 1809 läks soome Venemaale, 1917 tekkis iseseisev riik. Taani kaotas oma domineeriva rolli. Majanduse arengut pidurdas pärisorjuslik süsteem. Norra elanikkond koosnes põhilisel kaluritest ja talupoegadest. Taani käest Rootsi alla minnes säilitas Norra suhteliselt
1 Kaardil Vahemeri, Egeuse meri, Makedoonia, Peloponnesose ps., Arika, Kreeta saar, Rhododse saar, Ateena, Sparta, Pergamon, Olümpia 2. Millal oli arhailine periood? Millised muutused toimusid valitsemises ja ühiskonnaelus? Miks nimetatakse seda Homerose ajajärguks? ● 800-500 eKr(tsivilisatsiooni uus tõus) ● levinuim valitsemisvorm on aristokraatia (paremate võim) ● võeti uuesti kasutusele kiri ● See võimaldas panna kirja Homerose eeposed Ilias ja Odüsseia.Seda nimetatakse Homerose ajajärguks, sest siis ta tegutses ● Ühiskond oli patriarhaalne ehk mehekeskne. Naised elasid mehe eeskoste all. ● sellel perioodil toimusid esimesed olümpiamängud mille järgi hakati Kreekas aega arvama ● naised veetsid enamuse ajast kodus,mehed tegelesid valitsemisega ● sellel perioodil olid levinud ka perekondade sõpruskonnad kes ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
