KOKK Eriala jaguneb: Dieetkokk Click to edit Master text styles Keetja Second level Kokk Third level Fourth level Laevakokk Fifth level Peakokk Restoranikokk Ülemkokk Koka tööülesanded on: Click to edit Master text styles menüüde koostamine, Second level Third level toiduainete ettevalmistamine Fourth level ning toitude valmistamine Fifth level köögitöö korraldamine ja t...
2008 2009 2010 2011 Kokku 9,30% 1,92% 2,14% 4,46% Toit(kaasarvatud 10,40% -4,00% 3,00% 9,70% jook) Riietus 3,80% 0,80% 2,50% 3,50% Eluase 15,80% 1,00% 2,90% 5,90% Tervishoid 7,60% 4,20% 0,80% 0,40% Teenused 8,90% 7,60% 1,50% 2,80% Tarbijaindeksi muutus võrreldes eelmiste aastatega Tarbijaindeksi muutus on abielupaaril olnud 4 aasta jooksul üsnagi suur. Tabelisse ei lisanud ma näiteks alkohoolsed jooke, tubakatooteid, transporti, vaba aega ning palju teisi väljaminekuid,
esimesi füsioloogia õppetoole (1820), eksperimentaalfarmakoloogia labor (1847) ning arendati seede- ning neurofüsioloogia arengus olulisi meetodeid (vt 1. Seminari küsimusi) 7. SEMINAR Sõjandust ja meditsiini / tervishoidu siduvad märksõnad · Sõjandus ja riiklik meditsiin. Tänapäeva maailma poliitilises süsteemis peab sõdasid eelkõige riik. Kui lähtume totaalse sõja kontseptsioonist (v. Moltke, v. Ludendorff jt), siis on tervishoid oluline aspekt sõjaks valmistuva / valmis oleva riigi jaoks. · Sõjandus ja rahvusvahelised lepingud. Riigid Euroopas on püüdnud just sõdade tõttu luua eneste vahel kõikvõimalikke lepingulisi sidemeid, viimased omakorda on aegade jooksul hakanud hõlmama üha enam tervishoidu, sõjaväelaste (vangide) elude säästmist, tsiviilelanikkonna ohutust jms. · Sõjad ja epideemiad. Sõdadega on kaasas käinud haigused. Enamus kaotustest, mis
Töökeskonna ohtuse alused Riski analüüsi viis sammu : 1.otsige ohtusi- ohuks on kõik , mis võivad tekitada ükskõik millist kahju 1) Ohtude otsimisel küsitleda ka töötajaid 2) Üle kontrollida tootja poolne märgistus 2.Selgitada välja kes on ohustatud ja kuidas .. Lisaks tavatöötajatele veel : 1) Uued 2) Rasked 3) Inimesed kes konkurentses töökohas ei viibi terve päev 4) Avalikkus ( ehitusel möödujad) 3.Hinnatakse riski suurust ja seejärel otsustatakse: 1) Kas olemasolevad abinõud kahju tekkimise vältimiseks on piisavad 2) Kas olemasolevaid abinõusi on vaja veel täiendada 4.Dokumenteerida avastued 5.Analüüsida hindamise tulemusi ning teha vajalikud parandused ja korrektiivsed(kui tehnoloogia või tööprotsess muutub ) 1)...
Tööohutus ja töötervishoid Õnnetus koka töökeskkonnas Juhtumi riskid · Libisemise tagajärel satub naise käsi kuumale fritüürile, mis tekitab põletushaavu · Samuti võib ta kukkudes enda pea ära lüüa Riski vältimine või vähendamine · Kui põrandale on sattunud rasva pritsmeid või muid vedelikke, tuleb see kohe puhastada ja kuivatada, et ei tekiks libisemisohtu · Samuti võiks olla võiks fritüüril olla mingi kaas · Võibolla saaks põletushaavu vältida, kui naine kannaks ahjukindaid · Naisel võivad ka valed jalanõud olla. Jalanõud peavad olema kinnise nina ja kinnitatud kallaga ning paksu mittelibiseva tallaga. Järeldused · Vedelikke või rasva pritsemete sattumisel põrandale, tuleb need kohe puhastada, et ei tekiks kukkumisi ega libisemisi! · Peab kandma õigeid jalanõusi köögis! · http://www.youtube.com/watch?v=dBZt8wx2kT · Naine libiseb rasva plekil ning tal on käes suur katel kuuma vede...
Kodanik ja tööturg Töötervishoid, tööohutus ja töösuhted Tööinspektsioon teeb riiklikku järelevalvet töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid sätestavate õigusaktide nõuete täitmise üle töökeskkonnas. Tööinspektsioon on sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis: · teostab riiklikku järelevalvet tõõtervishoidu. tööohutust ja töösuhteid reguleerivate õigusaktide täitmise Ole töökeskkonnas ning rakendab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses; · teeb turujärelevalvet töökeskkonnas kasutatavate isikukaitsevahendite ohutuse ja kaitseomaduste tagamise üle nende valmistamisel ja müümisel; · teeb järelevalvet tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimise ning nende ennetamiseks abinõude rakendamise üle; · uurib surmaga lõppenud ja vajaduse korral raskeid tööõnnetusi ning kutsehaigestumisi. analüüsib nende põhjusi; · teeb tööõnnetuste statistikat...
1)Töötervishoiu tööohutuse seadus : uurimisobjektid jagunevad 4 rühma ja nende tutvustust 1.1) Üldosa (seadusandlus, traumatism , järelevalve seadusandluse täitmise üle ) 1.2) Tööhügieen ( tootmiskeskkonna metereoloogilised tingimused, tööstusvalgustus ,mürkained, ioniseeriv kiirgus, müra, vibratsioon ) 1.3) Tööohutus ( elektriohutus, surveall töötavate seadmete ja tõsteseadmete ohutus ) 1.4) Tuleohutus ( põlemine , tulekustutus ained, hoonete tulekindluse tegemine ) 2) Tööohutuse korraldus ettevõttes: tööandja ; töökeskkonna spetsialist ; voliniku kohustused ja õigused 2.1) Tööandja : peab tagama et asi oleks korras kus tööline töötaks , peab olema viidud madalaks kahjuaine eritumine peab läbi viima töökeskkonna terviseriskide hindamist , teostama süstemaatiliselt töökeskkonna sisekontrolli , teostama töötajate tervise kontrolli . Väiksemas ettevõttes võib ka olla töökeskkonna spetsialist . 2.2) Töökeskkonna spetsialist on ettevõt...
Õppeaine TLM 320 „Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid“. Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus; 4. Töötaja kohustused, õigused ja vastutus; 5. Töökeskkonnavolinik: kes ta on, valimise kord. Kohustused ja õigused; 6. Töökeskkonnanõukogu: millal peab ettevõttes olema, tema koosseis ja tegevused; 7. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärgid, millised tööandja tegevused järgnevad peale riskianalüüsi töötajate suhtes; 8. Töötajate tervisekontrolli suunamise alused. Kes teostab tervisekontrolli ja tervisekontrolli teostamise sagedus. 9. Töökeskkonna ohutegurid, peab oskama lahti seletada. 10. Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid (nende kohta, mis toodi loengus ära); 11.Töötajate tööoh...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ÄRIKORRALDUS xx PRAKTIKAARUANNE Juhendaja: xx Pärnu 2011 1 Sisukord Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sisukord.................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 4 1. ARUANDE ÜLDOSA........................................................................................................ 5 1.1 Ettevõtte üldandmed...................................................................................................... 5 1.2 Ettevõtte majanduslikud näitajad........
Riskihindamise essee Tänapäeval on tööandjal kohustus tagada töötajate ohutus ja tervishoid kõikides tööga seotud küsimustes. Riskihindamine on vajalik, kuna iga paari minuti järel sureb ainuüksi Euroopas keegi tööga seotud põhjustel. Igal aastal saavad sajad tuhanded inimesed tööl viga, mis on tingitud ohtlikust töökeskkonnast. Järjest rohkem võetakse haiguspuhkusi, kuna töö on tekitanud stressi, ülekoormust või muid tervisehädasid. Lisaks sellele, et inimese tervis on tähtis, on riskihindamine oluline ka rahalises mõttes, kuna
kommunaalteenused ja infrastruktuuri korrashoid, keskkonnakaitse ja jäätmemajandus, korrakaitse ja päästeteenistus ja muud riigi funktsioonid. Minu poolne kommentaar: Kogukonna juhtimine on suur ettevõtmine ja see vajab asjalikke inimesi. On kogukondi, kus üldse miski ei arene ega ei liigu edasi ja on kogukondi, kus areneb kõik väga kiiresti ja hästi sellepärast, et seda juhivad õiged inimesed. Tuues siit ka näite on näha, et Jüris on kogukonna pukis õiged inimesed haridus, tervishoid, kultuur, sport ja ka kõik muu on hästi organiseeritud.
5x Laste palk; 2% 2x Pensionärid; 2% Toetused; 1% üür; 19% Kulud (aasta kohta/€) Toit 5,000 Kommunaal 1,500 Transport 2,000 Tervishoid 0 Riided 100 Toit Komm Maksud 1,500 Maksud Meel Meelelahutus 100 Sidekulud 1,500 Kokku 11,700 Pere kasum 26900 Chart Title Toit Kommunaal Transport Tervishoid Riided Maksud Meelelahutus Sidekulud Kokku
TALLINNA TEENINDUSKOOL Ele-Riin Kirik 011MT Ergonoomia Lõputöö Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 2 Ele-Riin Kirik Ergonoomia Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................lk 3 Ergonoomika mõiste ja kasutusvaldkonnad....................................................lk 4 Töötajate heaoluvõimaluse.............................................................................lk 5 Müra ja vibratsioon........................................................................................lk 7 Ohtlikud kemikaalid.......................................................................................lk 9 Valgustus.................................................................
Koostaja: Artur Nadarjan Rühm: LOG IT(e)g Tallinna Tööstushariduskeskus 28.09.2017 TÖÖKESKKONNA OHUTUSE TAGAMISE PÕHIALUSED TÖÖTAJA ENDA JA ETTEVÕTTE POOLT Õnnetus ei hüüa tulles – vanasõna, mida enamus meist hästi teab, aga igapäevaselt ei taha kuidagi meeles pidada. Õnnetused tõepoolest ei teata oma tulekust ette vaid lihtsalt juhtuvad, kus olud selleks vähegi sobivad on. Iga terve mõistusega inimene eelistab õnnetusse mittesattumist, aga paraku ei ole õnnetuste sajaprotsendiline vältimine siiski võimalik. Küll aga on võimalik teadliku suhtumise ja käitumisega oluliselt vähendada õnnetuste arvu ning seda nii tööl kui ka eraelus. Seaduse tasemel on meil kehtestatud ohutusnõuded töökeskkonnale ning just tööandjale on pandud kohustus kujundada töökoht selliselt, et seal oleks võimali...
Võrumaa Kutsehariduskeskus EV-12 Sigrid Pau TÖÖLISE JUHENDAMINE EHITUSPLATSIL Referaat Juhendaja: Andres Aruväli Väimela 2012 SISUKORD: 1. SELGITUS TÖÖVAHENDI KASUTAJA OHUTUSALASE 3 JUHENDAMISE JA VÄLJAÕPPE KOHTA 2. JUHENDAMINE JA VÄLJAÕPE ISIKUKAITSEVAHENDITE, 5 OHUMÄRGUANNETE JA RASKUSTE KÄSITSI TEISALDAMISE KOHTA 3. TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS 6 4. KOKKUVÕTE 8 5. KASUTATUD KIRJANDUS 9 1. SELGITUS TÖÖVAHENDI KASUTAJA OHUTUSALASE JUHENDAMISE JA VÄLJAÕPPE KOHTA Nõuded töövahendi kasutaja ohutusalase juhendamise ja väljaõppe kohta Tööandja peab tagama töövahendi kasutajale vajaliku väl...
Energeetika ja kergetööstus) ja ehitus Hankiv majandus- Põllumajandus, kalandus, jahindus, Eesti tähtsamad põllumajandus- ja tööstusharud metsandus Põllumajanduses: Loomakasvatus (sea, piimaveise, linnu, Teenindav majandus- haridus, kaubandus, veondus, hobuse, lamba) ja taimekasvatus (rukis, kartul, loomasööt) tervishoid, riigihaldus ja muud Tööstusharud: (energeetika), metalli- ja masinatööstus, Töötlev majandus- Tööstus(Toiduainete-, puidu-, puidutööstus, kergetööstus, keemiatööstus. metalli-, keemia-, masina-, mäe-, ehitusmaterjalitööstus. Majandusharude paigutustegurid Energeetika ja kergetööstus) ja ehitus Tooraine, töö ja tarbija olemasolu.
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliiti...
........................................................................................7 3.2 Majanduse nõrgad küljed:............................................................................................8 3.3 Import ja eksport..........................................................................................................8 3.4 Veondus........................................................................................................................8 4. Haridus ja tervishoid..........................................................................................................9 4.1 Haridus.........................................................................................................................9 4.2 Tervishoid..................................................................................................................10 5. Turismi................................................................................................................
Tervishoiutöötajate pakutavad teenused, et tagada tervise edendamine, säilitamine ja taastamine. Lisaks individuaalsele tervisehooldusele kuuluvad tervishoiuteenuste hulka ka tervisekaitse, tervisedendus ja haiguste ennetamine. Terviskasvatus (health education) Inimese tervise arengu sihikindel suunamine ja mõjutamine. Võimestumine (empowerment for health) Üksikisiku, grupi ja/või kogukonna suutlikkus korraldada, kontrollida ja juhtida oma elu puudutavaid tegevusi. Esmatasandi tervishoid (primary health care) Inimestele elukohajärgselt kättesaadav teenuste kogum, mis hõlmab tervisedendust, haiguste ennetamist, perearsti abi, õendusabi, ämmaemandust, füsioteraapiat, hooldusravi jt ambulatoorseid tervishoiuteenuseid, mis on kooskõlas elanike vajaduste ja tervishoiusüsteemi käsutuses olevate ressurssidega. Rahvastiku tervis (population health)
Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................... lk 3 Svaasimaa........................................................................................................ lk 4 Kliima.............................................................................................................. lk 5 Veondus........................................................................................................... lk 5 Turism.............................................................................................................. lk 5 Abi................................................................................................................... lk 5 Relvajõud......................................................................................................... lk 6 Majandus..............................
Tihtipeale ei ole sellises vanuses inimestel piisavat töökogemust, mida tööandjad soovivad. Üks suur nüanss on ka palganumber. Loomulikult noored tahavad kohe head palka, kuid selle peab ikka ennem välja teenima! Paljud alustavad madalamast kohast, kuid mida aeg edasi, võib saada üha kõrgemale positsioonile. Teine suur sotsiaalprobleem on igasugused toetused. Noored inimesed sagedamini tajuvad madalaid lastetoetusi, eakamatele teeb muret puudulik tervishoid, pensionid ning hooldekodude olukord. Eesti iive on väga madal, kui mitte miinuses. Inimesed küsivad miks? Sellepärast, et noored ei hakka lapsi tegema, kui ei suuda neile tagada kõike vajalikku. Riik peaks rohkem toetama noori peresid. Meie rahvastik üha vananeb, aga kuidas siis paarikümne aasta pärast suudame oma vanu inimesi ülal pidada, kui ei ole piisavalt tööd tegevaid inimesi. Juba praegu on pensionid väga madalad ning tervishoid vilets. Inimesele on tervis kõige kallim
ESMAABI KORRALDUS ETTEVÕTTES Referaat Tallinn 2012 Sissejuhatus Igapäevases töös võib tekkida ootamatuid olukordi, kus töökaaslasega või tööruumidesse sattunud inimesega juhtub õnnetus. Sageli leitakse kiirabi kohale jõudes, et kannatanu saatus oli otsustatud juba enne kiirabi saabumist töötajate tegevusetuse tõttu. Järgnevalt olen võtnud vaatluse alla nõuded töökohale, -vahendite, -tingimustele ja nõuetele vastavatele esmaabivahenditele nii tööruumides kui sõidukis. Lisaks toon lisaks välja ka koduse apteegi sisu, et ikka kõik esmavajalik oleks olemas. Lõpetuseks pööran tähelepanu nõuetele ja tegevuskavale siis, kui juba ettevõttes on juhtunud õnnetus kuidas käituda, mida silmas pidada! Töötervishoid ja tööohutus www.riigiteataja.ee/akt/81146 Esmaabi korraldus ettevõttes kehtestamine / Vastu võetud 13.12.1999 nr 82 Ettevõttes...
RAVIVÕIMALUSED psühhoteraapiast; depressioonvastased ravimid; kombineeritud ravi: ravimitega saavutatakse sümptomite leevendumine suhteliselt kiiresti. DEPRESSIOONI ENNETAMINE parim, mida võib iga inimene depressioonihaige jaoks teha, on aidata teda õige diagnoos ja ravi; eakaid tuleb toetada ja julgustada omaks võtma tervislikke ja aktiivseid eluviise; aktiivne eluviis, kehaline ja vaimne tervishoid. MIDA VÕIVAD TEHA LÄHEDASED head suhted lähedastega; tegevuse ja rakenduse otsimine, sellest rõõmu tundmine; põlvkondadevaheline läbikäimine; tähelepanelikus kõige suhtes; aktiivne eluviis, kehaline ja vaimne tervishoid. aidata raviplaan ellu viia; meditsiinitöötajad, eakad ja nende perekonnaliikmed peavad olema teadlikud geriaatrilisest depressioonist.
,0 Biotehnoloogia Põllumajandus Toiduainete Tervishoid Veterinaaria töötlemine Ravimid Taime aretus Loomade ravimid Hallitus- Looma aretus seened Antibiootikumid Ristamine Nt.
või baari sööma, sest kodus söögi tegemine nõuab aega ja eelnevat poes käimist. Samas ei saa toidult ka ülemäära kokku hoida, toit peab olema siiski tervislik ja maitsev, sest toit on üheks hea tervise aluseks. Tervislik on ka näiteks jalutamine, seega võiksime me tihemini poes käia jala, mitte autoga. Selline muutus oleks omakorda ka kokkuhoidev, kuluks vähem kütusele. Vaatamata hinnatõusule arvan ma, et päris kõige pealt ei pea ka hakkama tugevalt kokku hoidma. Kuigi tervishoid on kallinenud üheksa aasta jooksul 100%, siis arvan, et tervis on tähtis ning iseennast peab siiski hoidma ja ravima, kui selleks tõesti vajadus on.
1 PÕHIMÕISTED Mikro-makro ökonoomika- uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. Majanduse põhiprobleem- on vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus- kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised- on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu (raamatuid, kasukaid) kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine- on hüviste valmistamine. Tarbimine- on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmistegurite kategooriad- Maa, Töö, Kapital, Ettevõttlikus Majandusagendid- kodumajapidamised, firmad, avalik sektor, välismaailm Mikroökonoomika - uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makroökonoomika -uurib majandust kui tervikut. Maj...
jäävad just need eelmainitud noored ülikooli uste taha. Puudus on Eestis ka oskustöölistest, kes õpivad endale eriala kutsehariduskoolidest. Tuleks populariseerida selliseid koole, sest kui noorel on olemas amet on tal võimalus olla ühiskonna aktiivne liige ja samas on tal võimalus vabalt ka kõrgkoolis ennast täiendada. Momendil pole kutsekoolid kohad, kuhu noored tahaksid õppima minna, sest nende koolide õppeedukus ei ole just kiita. Kuigi tervishoid on Eestis tasuta, on inimesel ka võimalik kasutada tasuliste kliinikute teenuseid. Inimesed peavad ootama väga pikkades järjekordades enne seda kui nad saavad tasuta ravi. Näiteks operatsioonide järjekorrad võivad olla isegi poole aasta pikkused. Arstide palgad on väikesed ning tihti lahkuvad nad Eestist, minnes tööle välismaale. Loomulikult on Eestis problemaatiline ka sotsiaalhoolekanne. Hooldekodud ning vanadekodud on tasulised.
ning lisaks tuleb kursis olla ja teadvustada enda jaoks ka uusi seadusi. Teiseks väga positiivseks demokraatia plussiks tooksin välja heaoluriigi kujunemise. Minu arvates demokraatlikud riigid enamasti soosivad heaoluühiskonna teket ning riik panustab sellesse lisaks riigi põhifunktsioonidele olulisel määral. Demokraatlikut Eestit silmas pidades on siinne tervishoid, haridus ning sotsiaalhoolekanne jõudnud tasemeni, kus kõik kodanikud peaksid olema uhked seni saavutatu üle. Tervishoid pakub toetusi puuetega inimestele, kõigil kodanikel võimalus kuni 19. eluaastani kasutada tasuta hambaravi, koolides tehtavad vaktsiinid ning haigekassa olemasolul laialdane tasemel arstiabi. Lisaks saab Eesti näitel mainida siinset haridussüsteemi, kus hariduspoliitika põhimõtted on hästi ära seletatud ning eesmärgid on seatud nende saavutamiseks. Õpilastel võimalus tasuta keskhariduseks ning lisaks pakub riik ka tasuta kõrgharidust, mis avab paljudele tõsistele
esemed paistavad ähmastena. Parandatakse nõgusate ehk -/miinusklaasiga prillidega 2) Kaugnägelikkus - korral näeb silm kaugele hästi, kuid lähedal asuvad objektid on ebaselged ja hägusad. Parandatakse kumarate ehk +/plussklaasiga prillidega 3) Värvipimedus - on haigus, kus inimene ei suuda eristada teatud värve. 4) Kanapime- inimene ei näe pimedas 6. Silmade tervishoid. Hoia sobivat lugemis- ja kirjutamiskaugust (30-35 cm). Töökoht peab olema hästi valgustatud. Kirjutamise ajal peab valgus langema vasakult, et parem kästi seda ei varjaks (vasakukäelistel vastupidi). Ebasoovitav on lugeda sõitvas sõidukis, sest pideva rappumise tõttu muutub loetava teksti asend. Arvutiga töötades jälgi, et ekraan ei oleks liiga ere ja et see asuks silmadest umbes 60cm kaugusel.
Sündimused ja suremust mõjutavad tegurid. 130 milj inimest aastas ( 250 in min..s) Sündimust mõjutavad: 1) naiste arv 2)religioon 3)traditsioonid 4) pereplaneerimine 5)väärtushinnangud 6)võrdõiguslikkus 7) majanduslikud võimalused Südndimuse võrdlemiseks kasutatakse: 1) laste arvu naise kohta ( eestis 1,3) 2) sündmuse üldkordaja Sündimust mõjutab ühiskonna arengutase. Kirjelda rahvastiku arengu 1) traditsioonilist etappi 2) kaasaegset etappi pereplaneerimine- traditsioonid-laste arv peres- ettevalmistusperiood laste kasvatamisel. Suremust mõjutavad: 1) elatustase 2)tervishoid 3)eluviis 4) sõjad Tüüpilised surma põhjused arenenud riikides: 1) südamevereringkonna haigused 2)vähk 3)õnnetused 4)vägivald Tüüpilised surma põhjused arengumaades: 1)
Lühifilm muuseumi ajaloost http://www.tervishoiumuuseum.ee/et/muuseumist/ajalugu/luehi film Näitused Muuseumis on püsiekspositsioonid ja ajutised näitused. Virtuaaltuur- http://www.tervishoiumuuseum.ee/et/com-virtuemart-menu-c onfiguration/naitused/virtuaaltuur Muuseumis on 16 osakonda Inimese kehaehitus ja tegevus Kooli tervisehoid Töötervisehoid Toit ja Tervis Töötervisehoid Hammaste tervishoid Õnnetusjuhud ja neist hoidumine Nakkushaigused ja nende tekitajad pisikud Esimene abi õnnetusjuhtumitel Parasiidid Õnnetusjuhud ja neist hoidumine Tiisikus Esimene abi õnnetusjuhtumitel Aitäh tähelepanu eest!
Minu ühe kuu tulud ja kulud Pereliikmete arv 1 Sissetulek kuus 3980 Eluasemekulu 900 Trantsport 750 Meelelahutus 200 Rõivad 300 Tervishoid 100 Side 250 Alkohol, tubakas 500 Toit 780 Söömine väljaspool kodu 200 Kokku: 3980 Järeldus Minu kuu sissetulek (3980 kr) on sama mis väljaminek (3980 kr). Kui väga suur soov on kokkuhoida, siis ei saaks ma seda ikka teha. Vahest tuleb kuus isegi miinus aga üle ei jää midagi!
Riiklikud toetused ja abirahad Sideteenused -19-8-45=-72 Lastega seotud kulud -23-19-65=- +38 107 Kohalikud toetused ja abirahad 0 Kool. Lasteaed -5-25-=-30 Annetused 0 Ravimid 0 Tulu ettevõtlusest 0 Tervishoid -25-30=-55 Tulu rendist 0 Kultuur -21-15=-36 Tulu intressidest 0 Isiklikud kulud -20-30=-50 ... Vaba aeg -60 Kingitused rahana 0 Muud kulud -30 Kokku: -1292 Kokku: +1292
Milliseid ühishüviseid tean ? TV, raadio, linnapark , haridus, spordihoone jne . Miks pakutakse ? .. Sotsiaalse olukorra parandamiseks . 6. EELARVE Eelarve koosneb tuludest ja kuludest . Eesti riigieelarve koostab valitsus , võtab vastu parlament ja kuulkutab välja president . Riigieelarve peab olema tasakaalus, et ei tekiks probleeme riigielu korraldamisel . Riigieelarve olulisemad kulud: 1.) sotsiaalhooldus. 2.) tervishoid 3.) haridus . 1. Rahandusministeerium kogubkõigilt ministeeriumidelt rahasoovid 2. Valitsus teeb ministeeriumide rahasoovides muudatusi ja kärpeid . 3. Ministeeriumide ettepanekute kooskõlastamine . 4. Riigieelarve projekt saadetakse Riigikokku. 5. Riigieelarve seaduseelnõu kolm lugemist Riigikogus . 6. Ettepanekute ja paranduste tegemine riigieelarve seaduseelnõus . 7. Riigieelarve seaduseelnõu hääletamine Riigikogus. 8. President kuulutab riigieelarve seaduse välja.
Vaesus Mis on vaesus? Seisund, kus inimene ei saa lubada elementaarseid inimvajadusi (nt. puhas vesi, toit, tervishoid, peavari). Suhteline vaesus seisund, kus inimene saab lubada vähem ressursse või teenida vähem palka võrreldes ülemaailmse keskmisega. Vaesust saab ka teisiti võtta. Näiteks lastevaesus on ka üks vaesuse liike. Miks on tekkinud? · Kõrged maksud halb riigikorraldus. · Loodusõnnetused (kindlustuse pole). · Riigi elatustase madal. · Töökaotus. · Läbimõtlemata otsused: 1. Liigsuured laenud 2. Liiga palju lapsi 3
Tabel 12. Leibkonnad koduse vara järgi, 2005 ja 2007 (% kõigist leibkondadest) Vara liik 2005 2007 Auto 44 48 Värviteler 95 96 Videomagnetofon 39 44 Personaalarvuti 42 51 Kodune Interneti-ühendus 34 47 Mobiiltelefon 80 87 Pesumasin 81 85 Nõudepesumasin 4 6 Mikrolaineahi 42 55 DVD-süsteem 14 29 ondadest) Tabel 5. Leibkonnaliikme netosissetulek kuus leibkonnapea (vastutava liikme) soo järgi, 2005 ja 2007 (krooni) Tulu Netosissetul Sissetulek individuaalsest ..lapsetoe Muu ek kokku palgatööst töise...
Majanduse Põhiprobleemid. 1) milliseid kaupu toota ja teenuseid osutada ? 2) Kuidas seda teha? 3) Kellele seda teha ? TAVAMAJANDUS Vanim ja algelisem majandussysteem. (elatusmaj. ) KÄSUMAJANDUS majandus otsused langetab riigi keskvõim.Keskvõim ja eraomand väga piiratud. Omane plaanimajanduse kord.(5aastat) NB ! Planeerimine lähtub tootmisvõimalustest ja eelnevatest tootmismahtudest. Tarbija huvid on teisejärgulised. TURUMAJANDUS: MAjanudus systeem., kus n6udmise ja pakkumise tasakaalu määrab vabaturg. Sellest lähtuvalt kujunevadtoodete ja teenuste 1. Maht 2. Hind 3. Sortiment Ressursside ja tehnoloogia kõige otstarbekam kasutamine. Monopol- ainuõigus toota kaupa , pakkuda teenust ja määrata hinda. Kartellikokkulepe- see on erinevad ühevladkonna firmad lepivad kokku tootmismahud ja hinnad.Täeilik kontroll turuüle ja max. kasum. Liberaalne maj. poliitika - majanudspoliitika kus riik sekkub minimaalselt. (Angro Ameerika maad ) S...
Artikli tüüp: arvustus Väljaande tüüp: ajakiri Vali teemabaas: ISE kunst, muusika, teater, film 3. Kas „Maalehes“ on ilmunud artikleid infarktist? Kui jah, millal ja mis pealkirja all? Millist teemabaasi kasutasite? Jah, „Kuidas toimida infarkti korral?“ ilmus 2013. aastal. Kasutasin ISE meditsiin ja tervishoid teemabaasi. Pealkiri/Väljaanne: Maaleht Sõna: infarkt Artikli tüüp: artikkel Vali teemabaas: ISE meditsiin ja tervishoid 4. Kas olete ISE andmebaasi varem kasutanud? Tehke prooviotsinguid enda erialast ja huvidest lähtuvalt ning hinnake kasutatud andmebaasi (kasutamismugavus, otsinguvõimalused jne). Pange ka kirja, mida ja kuidas otsisite. Ei ole varem kasutanud ISE andmebaasi. Otsisin dokumendihalduse teemal kirjutatud artikleid ajavahemikus 2010-2015. Leidsin neli kirjet, millest üks on selle kohta, et infohariduse osakond kolis Viljandist Tartusse. Mugav kasutamiseks, aga arvasin, et kirjeid tuleb rohkem.
kasvuhoonegaasid Tiit Jürgenstein Mis põhjustab kasvuhooneefekti? Kasvuhooneefekti põhjustavadki niinimetatud "kasvuhoonegaasid" : Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 Metaan CH4 Lämmastikoksiidid Freoonid Kliima soojenemise tagajärjed Majanduslikud (põllumajandus ja toidupuudus) Tervishoid (haiguste ja haigustekitajate levialade suurenemine, suurlinnade õhu halvenemine, migratsiooni tõttu epideemiate levimine) Turvalisus (merepinna tõus) Loodus ( metsad, põllud, rohumaad, mäestikupiirkonnad, märgalad ja erinevad ökosüsteemid) Tänapäev Praegu paiskavad kõik riigid kokku atmosfääri 6,8 gigatonni CO2 aastas. Kui aastas jõuab atmosfääri 29 gigatonni süsinikdioksiidid, surevad välja metsad.
Süvateadmisi vähemalt ühel alal ning oskustega mõista ja omavahel siduda erinevaid distsipliine ning nendega tegelevaid inimesi. Mõtestamine, disain-mõtlemine, programmeeriv mõtlemine, loovus ja kohanemine, transdistsiplinaarsus, uue meedia kirjaoskus, virtuaalne koostöö, sotsiaalne intelligentsus, kultuurikompetents, enesejuhtimine ja kognitiivse koormuse ohjamine. Missugused töökohad kaotavad tähtsust, millised tõusevad? Tõusevad Programmeerimine, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, majutus ja toitlustus ja elektroonika- ja elektriseadmete tootmine. Langevad Taime- ja loomakasvatus ja jahindus, rõivatootmine, jaekaubandus, haridus, avalik haldus ja riigikaitse.
ekd.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=46&Itemid=27 Brita, Martin, Mark Andreas, Johanna, Andre Erakond Eestimaa Rohelised http://www.erakond.ee/et/roheline- poliitika/valimislubadused2011 Kati, Mikk-Taavi, Kristjan, Liisa, Karl Esitluse osad: · tiitelleht (erakond ja esitluse koostajad) · ülevaade erakonnast praegu (sümboolika, liikmete arv, esimees) · ülevaade erakonna ajaloost · erakonna programm ( eraldi slaidid: majandus, haridus, tervishoid, sotsiaalpoliitika, turvalisus, keskkond, valitsemine) Esitluse hindamisel lähtun samast juhendist, mida kasutati keemia esitluste hindamisel.
Mis on bioloogilised ohutegurid? · Bakterid · Seened · Viirused · Rakukultuurid · Inimese endoparasiidid · Muud bioloogiliselt aktiivsed ained · Tagajärg: allergiad, nakkushaigused, mürgistused Veel bioloogilisi ohutegureid · Haige loom või inimene · Bakterikandja · Parasiitide vaheperemees · Hammustavad putukad · Kehaeritised(sülg, uriin) · Veri · Lümf · Koekultuurid Seotud töövaldkonnad · Meditsiin · Tervishoid · Kalandus, metsandus, põllumajandus, jahindus · Laborid · Teenindus · Toiduainetööstus · Arheoloogia, geoloogia Nakatumine · Kontaktülekanne(otsene-, kaudne- ja vahetu kontakt) · Õhu kaudu · Saastunud materjali kaudu · Vektorülekanne Bioloogiliste ohutegurite rühmad · 1.ohurühm ei põhjusta inimese haigestumist · 2.ohurühm võib põhjustada haigestumist, mistõttu ohustavad töötaja tervist, kuid ei ohusta elanikkonda,
1. Iseloomusta põhjalikult nüüdisühiskonda. Seda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. 2. iseloomusta põhjalikult tööstus- ehk industriaalühiskonda. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine, töö oli korraldatud konveieritel. Töötegemine pidi olema võimalikult ratsionaalne, omanik pidas ranget arvestust ning jälgis, et tööline kasutaks aega otstarbekalt. Ratsionaalsus sai märksõnaks, mis iseloomustas tööstusühiskonda üldisemaltki. Tootmine kujunes ratsionaalsemaks tänu konveieritöö ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtule, asisemaks muutusid võimusuhted ning argielu. Bürokraatia tugevnes, tööaeg hakkas domineerima puhkeaja üle. Tööstusühisk. muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust. 3. iseloomusta põhjalikult postindustriaalü...
1. Millega tegeleb majandusgeograafia? Majanduslike geosüsteemide, kujunemise, toimimise ja arengu iseärasuste käsitlemisega. 2. Millega tegeleb regionaalpoliitika? Üksikute piirkondade majandusliku arengu mahajäämuse vähendamisega. 3. Kuidas jagunevad majandusharud majandussektoriteks 1)hankiv majandus- põllumajandus, kalandus,jahindus,metsandus 2) teenindav majandus- haridus,tervishoid,kaubandus,veondus,riigihaldus,muud teenindusharud 3)Töötlev majandus- 1. Tööstus- toiduaine-, puidu-, metalli-, keemia-, masina-, mäe-, ehitusmarterjalitööstus, energeetike (elektoenergeetika,kütusetööstus), kergetööstus(tekstiilitööstus, naha ja jalatsitööstus) 2. Ehitus 4. Eesti tööjõu jaotumine majandussektorite vahel. Teenindav majandus 60,7 %, Töötlev majandus 35,4% ja Hankiv majandus 3,9%. 5. Mis on SKT? Sisemajanduse kogutoodang, millega mõõdetakse selle riigi territooriumil aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste koguväärtust. 6....
Referaat „Lesotho rahvastik ja majandus“ Koostaja: Merly Lang Klass: 10E Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Geograafiline asend, kliima, haldusjaotus 2.1. Haldusjaotus 2.2. Kliima 3. Demograafia 3.1. Rahvastik 3.2. Rahvusgrupid ja keeled 3.3. Usk 3.4. Haridus ja kirjaoskus 4. Majandus 4.1. Tööstus 5. Tervishoid 5.1. HIV/AIDS Lesothos 6. Huvitavaid fakte 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus 1. Sissejuhatus Loosiga sain referaadi teemariigiks Lesotho. Kuna ma ei olnud sellisest riigist varem kuulnud, oli töö minu jaoks ühteaegu hirmutav ja huvitav. Eestikeelset materjali leidus äärmiselt vähe ja seetõttu pidin ette võtma inglisekeelsed tekstid ning need enne kasutamist tõlkima. Kogu informatsioon pärineb internetist.
Seetõttu jäi töövõimetu elanikkond (lapsed, vanurid, emad) hätta. · 19. sajandil kodanlike revolutsioonide tõttu kehtestati demokraatlikud valitsemisreziimid levisid demokraatlikud põhimõtted ja kodanikuõigused. Heaoluriigi olemus ja ülesanded: · riik sekkub majandusse ja tulude jaotamisse, et parandada inimeste toimetulekuvõimalusi. Toimub ressursside ülekandmine valdkonnast valdkonda. · Riik pakub teenuseid, millest turg pole huvitatud (haridus, tervishoid, sotsiaalhoolekanne, munitsipaaleluase). Heaoluriigis umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. · Riik tasakaalustab majanduslikku tõhusust ja sotsiaalset õiglust. Sõltuvalt, kas parem- või vasakpoolne valitsus. · Riik pakub ühishüvesid ja sellega kaudselt tõstab turumajanduse efektiivsust Heaoluriigi kujunemine: · Heaoluriik hakkas välja kujunema 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest, mil riigid hakkasid tegelema sotsiaal-
võib tegeleda tootmisega (Estonian Air, E Energia) sotsiaalsetel eesmärkidel rajab riik koole, lasteaedu, raviasutusi jne võib mõjutada majandust maksude (aktsiis), subsiidiumitega (juurdemakse põllumeestele) võib teha rahaülekandeid, väljamakseid vastavalt sots. vajadustele (toetused, haigusrahad, pensionid, stipendiumid) Ühishüve on teenus/rajatis, mis on kasulik kogu ühiskonnale. nt kultuur, haridus, tervishoid, julgeolek, ühistransport, tänavavalgustus Riik tegeleb majanduse planeerimisega. nt tööjõukoolitamine, õiglase maksusüs. loomine, kontroll maj.tegevuse üle
Järvamaa Kutsehariduskeskus 2012 Lambakasvatus Nimi Sissejuhatus Lambakasvatus on kodustatud lamba kasvatamine ja tõuaretus ning loomakasvatuse alamkatego-oria. Lambakasvatus põhineb liha- või villalammaste kasvatamisel. Samuti kasvatatakse lambaid piima saamiseks või teistele talunikele müümiseks. Loomade pidamine Varjupaik ja keskkond Lambaid peetakse karjadena koplites või laudas. Külmades tingimustes võivad lambad vajada varjupaika, kui nad on värskelt pügatud või poeginud. Eelkõige värskelt pügatud lambatalled võivad olla väga vastuvõtlikud märjale ja tuulisele ilmale ja võivad kergesti haigestuda. Tervishoid Lambad, eelkõige kinnise pidamise puhul, vaktsineeritakse siis, kui nad on vastsündinud talled. Talled saavad oma esimesed antikehad ematernespiima kaudu elu esimestel tundidel ja siis lisavaktsiini kaudu iga kuue nädala järel kolme kuu jooksul ja seejärel lisaannus iga kuue kuu tagant. Vesi, toit ja õh...
Embrüosiirdamine inimestel Embrüo- varajases arenemisjärgus olev loode, alates munaraku viljastumisest. Kehavälise viljastamise metoodika puudulikkus. Eetiline vastuseis: ◦ Ebaloomulik ◦ Suur osa embrüodest hävitatakse Esimene laps sündis Inglismaal 1978.a., Eestis 1993.a. Kehavälise viljastamise protseduur koosneb kolmest etapist ja kestab 30–50 päeva. I Ettevalmistav ravietapp: ◦ Selle etapi eesmärk on stimuleerida paljude II Munasarjade munarakkude punktsioon ja üheaegset munarakkude arengut. viljastamine. II Munasarjade punktsioon ja munarakkude viljastamine: 1.etapp – munarakk võetakse otse 4.etapp – munsasarjast 2.etapp – valitakse välja kontrollitakse viljastunud munarakku munarakud 3.etapp – 5.etapp – munarakk koo...
2 slaid OECD ehk Organization for Economic Co-operation and Development, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon. on arenenud tööstusriike koondav rahvusvaheline majandusorganisatsioon, kus tegeletakse peamiselt majanduspoliitikaga. Fookuses majandus, pannakse rõhku ka teiste majanduse ja arenguga tihedalt seotud valdkondadele nagu näiteks tervishoid ja haridus jne. 3 slaid Organisatsioon on riikidevaheline ning loodi 1961. Aastal. Organisatsiooni peakontor asub Prantsusmaal Pariisis ning 2006. Aastast on Jose Angela Gurria juht. 4 slaid Praeguse seisuga on OECDl 35 liimesriiki. Liikmete kriteeriumid on avatud turumajandus, demokraatlik pluralism ja inimõiguse austamine. Eesti kutsuti OECD liikmeks juunis 2010 ja sai liikmeks 9. detsembril 2010 5 slaid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
