mõjul. Vee liikumine, kulutab ja viib kaasa. Vesi lahustab aineid, naatrium, caalium Bioloogilist murenemist teostavad elusorganismid. Sündimus ja suremus Maailmas sünnib 230 last minutis. Viljakas eas naiste arv. Religioon. Pere planeerimine ja meditsiin Suremust mõjutavad tegurid Meditsiin Õnnetused Haiguste ennetus Stress Rahvastik Linnad hakkasid tekkima põllumajanduse tekkides. Tekkisid turud ja kaubandus hakkas linnas arenema. London, Pariis ja NY ületasid esimesena miljoni elaniku piiri 19sai. Rahvastiku tihedus On inimeste arv teatud piirkonnas. 1)Viljakas muld- Jaana Jaava saar 2)Kliima soodne- india 3)Veekogu ääres- gangese jõe äär 4)Suurlinnad- New York Hõre asustus 1)Halb kliima-väga külm või liigasoe Grüünimaa ja Sahaara kõrb 2)Mäestikud- Himaalaja
Keskaja kirjandus · Kirik · Rüütlid · Ristisõjad · Rändlaulikud · Paavst · Linnused Vanem keskaja kirjandus Varakeskaeg 5-10 saj. Kultuurkeeleks oli ladina keel. Säilinud väga vähesed tekstid. Rahvakeelne kirjandus hakkas tekkima sedakaudu, kuidas Rooma riigi terriooriumile tunginud, või selle ääremail elanud rahvad ristiusustatti. Keldi eepika 5 saj. Võeti Iirimaal rahumeelselt vastu ristiusk, aga valdav osa nende pärimusest kristuseelne müütlinine pärimus. Filid Ennustajad, seadusetundjad ja nõuandjad, jutustasid oma sugukondade pärimusi. Bardid Lõid mütoloogilisel ainestikul ülistuslaule Tänapäeva on jõudnud 18.saj sotlane James Macpherson ,,Ossiani laulud"' ,,Vanem Edda"
nädala töötundide arvu samaväärsetes ettevõtetes välismaal, näiteks Soomes, Rootsis, USA-s. Ühesõnaga juhina tuleb arvestada, et agressiivne juhtimisstiil on oma aja suuresti ära elanud. Erandiks on kriisiolukorrad: katastroofid, sõda, rahutused. Niisiis on kõik ülejäänud juhtimisstiilid peale agressiivse ainult teretulnud. Juhtimisstiili valikul tuleb arvestada inimestega. Tuleb valida selline stiil, kus oleks võimalikult palju suhtlemist töötajate ja juhi vahel. Peab tekkima tunne, et juht ei ole ainuisikuline otsustaja. Töötajate võimalus kaasarääkida ja otsustada annab neile kindluse, positiivse õhkkonna ning tahte teha tööd. Ja sellele kõigele järgneb loodetud tulemus. Kokkuvõtteks võib öelda, et juhtimise põhimõte on olnud alati üks: saavutada tulemusi või eesmärke teiste inimeste abil ehk koostöös. Juhtimises pole mingit murrangulist revolutsiooni toimunud, kuid sellegipoolest toimub edasine areng, mille
sajandi algul ristisõdade käigus. Tuntuim romaani stiili kohane ehitis on Valjala kiriku ümarkaareline lääneportaal Saaremaal. 14. saj. Pääseb võidule gootika, praktiliselt kõik Eesti kesksaegsed kirikud, linnused jm ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades. 12. Toimub sõdu. Keskajal Eestimaa pinnal suuremaid sõdu ei toimu. Tuleb küll ette mõni väiksem rüüsteretk või vallutussõda enamasti venelastega. 13. Hakkasid tekkima tugeva keskvõimuga rahvusriigid Eesti pinnale neid ei teki.
Laulupeoeel. 19.saj oli juba küllalt kirjaoskajaid, anti välja palju raamatuid, ent mitte noodiraamatuid. Esimene Eesti helilooja oli Karl Karell, andis välja oma klaveripalade ja orelimängu õpiku. Kirjutas sinna kuidas õppida pilli, terminiloogija puudus.Kooride jaoks tehti 4 häälseid koorilaulikuid.19.saj teisel poolel ilmus Jakobsonil "Torma mängu koor". Hakkasid ilmuma seltskonna laulikud, laulud, mille eestlased võtsid üle sakslastelt. Hakkas tekkima uue rahvalaul, peagi hakati välja andma kogumikke.Kirjaoskamisele aitasid kaasa ilmuvad ajalehe- Perno postimees ja Sakala. 19.saj teist poolt nimetatakse ärkamis ajaks ehk rahvuslikuks liikumiseks. Tegijad oli sel ajal Hurt, Jakobson, jansen, koidula, Kreutsvald, Herman, Kööler. Loodi rahvuslikku kirjandust ja poeesiat, isamaaluulet, rahvuslikku maalikunsti, koguti rahvaluulet ja laule, mida segas uus rahvalaul, mille võtsid kohe omaks just noored. Loodi
eluaastast valimas käia . Valmisõiguse said ka naised , naistele siiski seati vanusepiiranguks 30.eluaasta . Inimesed lootsid , et demokraatlikud valitsused suudavad kiiresti ületada sõjajärgsed majandusraskused ja poliitilise segaduse ning tagavad rahvale heaolu , aga paraku see nii ei läinud . Tekkis demokraatia kriis ja demokraatlik kord ei suutnud püsima jääda . Paljudes riikides sai võimule diktatuur .Diktatuurid hakkasid tekkima pärast esimest maailmasõda , kui demokraatia ei suutnud enam lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme . Kogu maailmas oli majanduskriis ja inimesed pettusid demokraatias ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult . Inimesed vajasid uut, karmikäelist juhti, kes suudaks riigi majanduse jälle tõusule aidata. 1939.aastal valitses diktatuur enamikus Euroopa riikides . Ainult vähesed riigid suutsid säilitada demokraatia oma riigis
Võnkeringis toimuvate võnkumiste periood sõltub kondensaatori mahtuvusest c ja pooli induktiivsusest L. Thomsoni valem: T=2piiruutjuur Lc Periood on aeg mis kulub ühe võnke tegemiseks. Sagedus on võngete arv 1 sekundis Endainduktsioon Voolu sisselül. Vooluringis kasvab voolutugevus teatud aja jooksul oma max. Väärtuseni Voolu kasvamise ajal satub juht iseenda poolt tekitatud muutuvasse magnetvälja Sama juhtub ka vooluringi katkestamise korral. See aga tähendab seda, et peab tekkima ka induktsiooni vool. Endaindukt. Nähtus seiseb selles, et voolutugevuse muutumisel juhis tekitab tema enda muutuv magnetväli selles juhis induktsioonivoolu. Endainduktsiooni elektomotoorjõudu tähistatakse Ee Juhi induktiivsus näitabn kui suure Ei tekib juhis siis, kui voolutugevus muutub 1A võrra 1sekundis. Henri seos!!! Miinusmärk valemis tähendb seda,et induktsioonivool on alati vastupidine sellele voolu muutumisele,mis ta esile kutsub. Vooluringi sulgemisel takistab induktsioonivool
- toimub soltumatult, ei pea motlema, hingamis sagedus muutub automaatselt vastavalt vajadusele. 7Nikotiini ohtlikkus?- nikotiin stimuleerib närviulekannet vähendades stressiseisundit.tekitab soltuvust. Voib tekitada ka sudamerabandust. 9COkahjulikkus?- co takistab hemoglobiinimolek. hapniku edasi kanda. 10Kuidas toimub insuliin veresuhkru sisalduse reguleerimisel?- Insuliin aktiveerib rakumembraanis asuvad transpordivalgud, voimaldades glukoosil rakku siseneda. 11Millal hakkab tekkima glukagoon?- kui glukoosi sisaldus veresuhkrus on liiga väike, hakkab kohunääre sunteesima glukagooni. 12Suhkruhaiguse tunnused?-takistused vereringes, pidev janu tunne, kehakaalu alanemine. 13Maksa ul?- vere glukoosisisalduse reguleerimine, aminohappete reul. sapi tootmine, vitamiinide varu säilitamine, kollesterooli suntees. 14Erituselundid?-higinäärmed, neerud, kusejuha, kusepois, kusiti. 15esmase ja lopliku uriini koostis?- esmane uriin sisaldab alguses koiki aineid.
Tänapäevast klaverit asendas klavessiin. Oli ka oreli võidukäik. Itaalias tekkis ooper ja oratoorium ning kantaat. Orkestrimuusika liikideks olid concerto grosso ja soolokontsert. Muusika oli pingeline ja erutatud, polüfoonia kõrval muutus olulisemaks homofooniline muusika. Teosed olid keerukamad ja esituseks oli vaja õppinud lauljaid ja pillimehi. Tähtis oli tekst. Kuulsamad heliloojad olid A. Vivaldi, J.S. Bach, A.Corelli, G.F Händel ja C. Monteverdi. Euroopas hakkas barokk tekkima juba XVI sajandi lõpul, paistes oma tipptunnil XVII sajandil silma värvirikka dekoori ülima lopsakuse, hoo ja tundeküllasusega. Katoliku kiriku ja ilmalike valitsejate eeskoste all vallutas ta kogu Euroopa ja levis kaugemalegi. Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates 1640-50ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia ja osalt ka Saksamaa üli-dekooririkas
sõnavara oskus (kasum, kasumimäär, inflatsioon) 4. Aidata mõista ja arvutada majandusliku üksuse tulusid ja kulusid ning neid analüüsida. 5. Juurutada ratsionaalse tarbija käitumist 6. Selgitada ettevõtete käitumist turul erinevates konkurentsi tingimustes 7. Selgitada rahvamajanduse arvepidamist 8. Aidata mõista ja analüüsida Eesti ajakirjanduses ilmuvat majanduslikku informatsiooni (jooksevkonto defitsiit) 9. Kursuse käigus peab tekkima arusaam, kuidas tekivad riigi tulud ja kulud (riigieelarve olemus) Majandus on aine, kus ühele küsimusele saab vastata mitmeti, sest majandus on väga tihedalt seotud poliitikaga. Majandusteadus- on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteadus jagunebmitmeks valdkonnaks: 1
1660. aasta paiku hakkasid nii mehed kui naised kandma parukaid. Parukas võis varjata kiilaspead, aga võis ka pikendada oma kasvu. Jalanõud: 17.sajand võttis omaks kõrge kontsa. Kuna meestemood nägi ette saapaid, jäi kõrge konts püsima ja neid hakkasid kandma ka naised. Enese kontsade abil kõrgendamine sobis täiuslikult kokku barokivaimu, lopsaka rõivamoe ja peenutsevate maneeridega. Sajandi algul olid meeste ja naiste jalatsid üsna sarnased, kuid hakkasid tekkima erinevused Naiste jalanõud jäid lihtsaks, meeste omade välimus muutus aga üha ülepakutumaks. Naised eelistasid lihtsamaid atlassist või siidist lahtise kannaga kingi. Kotid: Nii mehed kui naised kandsid alati kaasas paunakesi või kukruid. Meestel sisaldas nööriga kokku tõmmatav paunake enamasti kaardimänguks vajalikke mängumarke, täringuid ja kaarte. Nad peitsid paunad taskutesse, mis olid välja mõeldud koos uute püksimoodidega
Aurud, õhuniiskus 1)küllastumata aurud- sarnanevad gaasidega: kokku surumisel tihedus suureneb, rõhk tõuseb, temp. tõuseb. 2)küllastunud aurud- tihedust antud temp. suureneda ei saa, hakkavad kokku surumisel veelduma. 50-70% on normaalne õhuniiskus. Paljudes kohtades tuleb täpselt jälgida õhuniiskuse suurust. S saab suurendada a)veeauru lisamisega b)temp. alandamisega, vähendada a)veeauru eemaldamisega b) temp. tõstmisega. Kastepunkt- temp, mille juures veeaur küllastub (hakkab tekkima või kaduma udu) Õhuniiskust mõõdetakse hügromeetriga, selle jälgimine on väga tähtis eluruumides, kasvuhoonetes, ladudes, hoidlates. Faasid ja faasisiirded Termodünaamiline faas on ühesuguste omadustega aine, mis on piirpinnaga eraldatud teistsuguste omadustega ainetest. I liiki faasisiirded: sulamine, tahkumine, aurustumine, veeldumine, härmatumine, sublimeerumine. II liik (joonis) Aine sulamisekt vajalik või tahkumisekl eralduv soojushulk
mis on õnn. Olen giidina Eestis ringi rännates kahjuks pidanud nägema, kuidas sellised üritused väljuvad esialgsetest raamidest ja hakkavad elama oma elu. Kurb on Hiiumaal Tahkuna neemel vaadata Estonial hukkunud laste mälestusmärki, mille jalamile on "roninud" labürint, risustades selle kauni koha ja mälestuse. Labürindid on olnud saartel ja randades, aga kusagil on ju ka mõistlik piir. Samasugused labürindid hakkavad juba tekkima Mohni saarel. Hiiumaal Kõpu neemelt ära sõites palistavad teeservi kividest laotud nimede read. Kas neid on sinna tõesti vaja? Kas me peame endast tingimata sel viisil mäletuse maha jätma? Võib-olla viiks parem oma prahi rannast kaasa?
Reinimaalt pärit maalikunstnik Kügelgen. 19 sajandi kultuurielu oluliseks osaks olid seltsid. Oli nii teadus- kui põllumajandus- seltse aga ka üliõpilaste seltse, koore, abistamiskassasid. Baltisaksa arhitektuuris valitses 19 sajandi esimesel poolel klassitsism, mis avaldus eeskätt mõisaarhitektuuris (Raikküla, Saku) aga postijaamade ja kõrtside ehitamisel. 1857 kustutati Tallinn kindluste nimekirjast ja mitmetele bastionidele rajati pargid, väljapoole pargivööndit hakkasid tekkima puumajade agulid. Haridusolud Sajandi alguses teostati Venemaal koolireform, mis sätestas logu impeeriumi territooriumile neljaastmelise ühtluskooli: kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades, ülikool. Läänemerekubermangud koos Soomega moodustasid omaette õpperingkonna, mille keskuseks TÜ. Tallinnas ja Tartus tegutsesid gümnaasiumid(eelkõige hum. ained), kõikidesse linnadesse rajati kreiskoolid(reaalkallak), linnakoolide alam aste olid
Seega, et tulla välja ideega ja see korralikult käima saada, ilma, et tekiks konflikte ja arusaamatusi, on vaja tohutult palju loovust, et kõigest välja tulla nii, et kõik oleks rahul. Mida saab siis ära teha Eestis, et meie erinevad rahvused elaksid koos rahus, ega ei tekitaks omavahel konflikte? Arvatavasti, ei olegi sellele otsest lahendust, loomulikult lähendab rahvusi omavahel ühine koostöö ning arvestamine üksteisega, kuid erimeelsusi hakkab ikkagi tekkima alati, ükskõik kui sallivad me siis teineteise vastu ka ei oleks. Erinevad rahvused, erinevad traditsioonid, keeled ja usud. Kogu maailma ei saa ühesuguseks muuta ja isegi kui saaks ei aitaks see, sest isegi eestlane eestlasega, kelle pealtnäha ei tohiks olla arusaamatusi, kuna elatakse ühel maal , ühe valitsuse all, riidlevad omavahel. Niisiis, edukal riigil on vaja edukat rahvast ja edukat juhti, kes toetuks riigirahva loovuse peale.
*Sõnameister (mõtleb välja uusi sõnu, võõrkeelsete fraaside kasutamine,liitsõnad,sidekriipsutamine) *armastab eestlaste skeptilisust,individuaalsust *töötehnika: kirjutusmasin *mida tõi luulesse? 1.tõi tagasi vabavärsi 2.intellektuaalne luule ehk mõistuspärane luule 3.probleemi käsitlev luule *mida tõi proosasse? 1.ajaloolise ainestiku *ajaloolised isikud *tegevus minevikust olevikku (NT. Romaan ,,Kolme katku vahel") 6.Eesti 1950ndad. *sulaaeg -> inimestel hakkasid tekkima uued lootused *esimesed küüditatud Siberist tagasi *ETV hakkas edastama saateid *ajakirjad (Keel ja Kirjandus) *hoogustus raamatute kirjutamine *Georg Ots, Voldemar Panso 7.Eesti 1960ndad *luuleuuendused täiesti uus põlvkond tegijaid *kassetipõlvkond *Hando Runnel, Ain Kaalep, Jaan Kaplinski, Artur Alliksaar, Paul Erik Rummo, Mats Traat 8.Hando Runneli looming *mõtteluule *rahvuslikud tekstid, kodu/kodumaa luule, mängulised tekstid, armastus
- steriliseeriv kuivatus; - keemiline töötlemine sh; - võõpamine (Pinotex ); - immutus kreosootidega; - sügavimmutus sooladega (vask, kroom, arseen); - konstruktiivsed abinõud ( tuulutus); - hoone ekspluateerimine ettenähtud tingimustes. Vesiehitustes või kohtades, kus puitkonstruktsioonid võivad niiskuda kontaktis maapinna või betooniga, tuleb kasutada suveküllastatud puitu, et vältida nende kiiret mädanemist. Kui niiskus tõuseb üle 20%, siis hakkavad tekkima sinetust või mädanemist põhjustavad seened. Puidu ilmastikupüsivust võib parandada puidu niiskumist vältivate konstruktiivsete abinõudega, kuid alati sellest ei piisa. Ainuke tõhus puidu mädanemisvastane abinõu on keemiline töötlemine.Tööstuslikult küllastades võib saavutada kaitseaine tungimise kuni puu südamikuni. Puidu kaitseained võib üldiselt jagada õli ning vee baasil olevateks. Kumbagi
koguduse territooriumilt saadud maksudest. Ajapikku rikastusid kloostrid ja kirikud tänu andamitele ja annetustele. Kodanikele valmistas see pahameelt, sest kõrgemad kirikutegelased hakkasid saadud rikkust nautima ning võimalik, et jumalaaustus jäi teisejärguliseks. Ilmsiks tuli ka fakt, et paljud kirikutegelased olid oma ameti raha eest ostnud. See asjaolu külvas kindlasti rohkesti tuska inimestes ( eriti töörahvas, kes pidi vaimulike ülalpidamiseks tööd tegema). Hakkasid tekkima esimesed ketserid. Ketserid olid inimesed, kelle tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku õpetusega. See aga ei tähendanud, et ketserid poleks olnud sügavalt usklikud inimesed. Nende vastuolu oli suunatud lõtvade elukommetega ning raha- ja võimunäljas vaimulike poole. Samuti ei aktsepteerinud nad katoliku kiriku hierarhiat. Nende sooviks jäi pöörduda tagasi algkristliku lihtsuse juurde.
Tutvuksin erivajadusega lapse vanematega ja räägiksin lapse tervislikust seisundist. Samuti tutvuksin ka lapse endaga ja räägikisn temaga individuaalselt. Millest ma temaga räägiksin on see mis talle meeldib ja mis teda härib. Oluline oleks, et meile vahel tekiks hea klapp ja ta saaks mulle kõigest rääkida. Oluline on ka vanematega rääkida, et mida nad ootavad minult kui õpetajalt ja minult kui inimeselt. Vanematelt peaksin kindlasti küsima, et mis probleemid on kerged tekkima ja mis ma selle vätimiseks või lahendamiseks peaks tegema. Järgmine osa oleks tund, kuidas ma tundi läbi viiksin. Tund peaks olema piisavalt mahukas, samas ka kergesti arusaadav ja õpilase jõudmist arvestav. Vajadusel aitaksin teda teatud asjadel järgi või teeksin asja lihtsamaks. Samas ei tohiks kaasõpilasi tähelepanuta jätte ja ka nendega arvestada. Nii et oluline on, et ma tagaks kõigile heaolu nii puudega lapsele kui ka tervele klassile
" - ,,Päevituski oli maha pestud, nii et kael ja lotike lõua all ainult vähese varjundi võrra valgemana paistsid." värvikas ütlus - ,,Puhanud inimene on mõistlik inimene." - ,,Mari on tõsine, ta vaatab pisut kõõrdi." - ,,/.../ lauavõi on siis nii kaua lauavõi, kui ta lauavõi kastis seisab; matad aga vitsikusse, siis on käuhti köögivõi--" - see ütlus pani mul koheselt mõtte jooksma, hakkasid erinevad seosed tekkima. Põhimõtteliselt, et miski on miski, kuni ta on miski. Hakkasin mõtlema inimeste leidlikkusele, enda leidlikkusele, kuidas on võimalik miski kasutu muuta millekski kasulikuks. Leida mingi eesmärk, mis ära tasub. See on küll väga kaugeleminev ja antud ütlusega võibolla vähe seostuv mõte, kuid põhimõtteliselt tekkis selline idee, et kõiges negatiivses võib ka leida midagi positiivset, kui vaid tahta
Arutlus Kas linnaõhk teeb vabaks? Linnad hakkasid eriti edukalt arenema XIII sajandil. Linnadest olid saanud suured käsiöö- ja kaubanduskeskused. Seal olid asjad suhteliselt hästi korraldatud ning see oli üks põhjustest, miks paljud inimesed suundusid linnadesse õnne otsima. Maad hüljati ning uut kodu loodeti leida linnast. Linnad hakkasid tekkima X sajandil. Nende kujunemine tekkis suuresti tänu käsitöö ja kaubanduse arenemisele. Samuti oli linn turvaline ja sellel oli soodne asukoht. Linnade tekkekoht oli põhiliselt tõhusas kauplemiskohas jõesuudme, silla või soodsa sadamapaiga juures. Samuti tekkisid linnad ka sinna, kus oli palju kaubateede sõlmpunkte. Linnad kasvasid järk-järgult, sest rahvas koondus keskuste ümber, mis neile piisavalt kaitset suutsid pakkuda
Mees soovib, et teab naise plaanidest kõike,kus käib, mida teeb ning mis peamine, kellega ta kohtub. Tugevama soo esindajal on tihtipeale olemas omamisvajadus. Näiteks omada naist, autot, maja. Kui mehel on miski puudu, tekitab see temas ebakindlust. Seevastu naisele meeldib rohkem olla vaba, liikuda ringi ja tutvuda uute kaaslastega. See võib aga mehes tekitada tunde, et teda ei ole vaja ning suhtes võivad hakata tekkima lahkhelid ja kõrvalekalded. Seepärast loodavad mehed ja naised, et nende soove respekteeritakse ning käitutakse vastavalt. Mehe ja naise suhte lahutajaks on tihti see, et ei julgeta välja öelda oma ootusi ja lootusi, või saadakse teada alles siis, kui on liiga hilja. Mehed ja naised saavad erinevalt aru korra mõistest. Naised peavad korra all silmas, et kõik on puhas ja kõik vastavatesse kohtadesse paigutatud. Nad ootavad, et mehed neid täidaksid
RENESSANSS EHK ANTIIGI TAASSÜND (14-16saj) Enne renessanssi oli gootika. Ilmingutest saab rääkida juba 12-13saj. Sünnib Itaalias. Tuli valgus, vari, ruumilisus. Proportsioon hakkas tekkima. Ideaal inimene oli kõige tähtsam. Autorlus arenes(inimene tahtis märki maha jätta). Blond naine kõige ilusam. 15, 16 aastase poisi keha kõige ilusam. Homosi respekteeriti. Vara renenssansi kunsti kekus on Firenze, hiljem Rooma. Brunelleschi- arhitekt ja skulptor Firenze toomkiriku kuppel-kirik ise pärineb gooti ajastust (sellest läks lahti renessanssi ajastu)
Miks eestlased kaotasid Muistse vabadusvõitluse? Muistne vabadusvõitlus toimus aastatel 1208-1227. Jätkus sakslaste edasitungimine ja ümberasumine itta. Rajati linn Lübeck Põhja-Saksamaal, mis kasvas suureks merekaubandus-keskuseks. Hakkas tekkima Saksamaa kaubandusmonopol ning kaupmeeste järel tulid ka misjonärid, kelle eesmärgiks oli võtta ülemvõimu maailma üle. Samuti tahtsid nad kontrollida ka kaubateid, kuna ei soovinud jagada tulusid kohalike rahvastega. Ka Taani ja Rootsi nägid ristisõjas võimalust võimupiiride laiendamist. Paljudele oli Balti rahvaste ristimine mitte eesmärk, vaid ettekääne oma sihtide saavutamisel. Muistse vabadusvõitluse peamiseks põhjuseks oli aga ristisõdijate tahtmine
tekkele ja seega tekkisid siis sauruste esivanemad. Permi ajastu oli aga kõigele eelnevale väga suur löök, nimelt surid sel ajal välja enamus elusorganisme. Siiski evolutsioon hakkas uuesti arenema ja isegi palju jõudsamalt. Tekkisid uued liigid ja saurused muutusid suuremaks. Uusaegkonnas hakkasid aga hiidroomajad hävima ning kiiresti evolutsioneerima hakkasid imetajad. Neogeeni ajastul hakkasid arenema meile tänapäeval tuntud loomad, nagu rotid, maod jne. Hakkas ka tekkima inimese areng. Inimese arengi kohta on olnud erinevaid teooriaid, kuid tänapäeval kõige levinuim on Darwini teooria. Tema väitel põlvneb inimene vaheastmete kaudu Aafrika inimahvidega ühistest eellastest. Molekulaargeneetilised võrdlused näitasid, et inimene sai lahkneda ahvist alles 5-7 miljonit aastat tagasi. Esimesed inimlased olid lõunaahvid ehk australopiteegid. Neil olid esimesed inimeste tunnused lõualuu lühem, kihvade taandareng ja püstikäimise kujunemine.
produtseeritakse 186,7 mol taandavat suhkrut sekundis. Invertaasi aktiivsus 20. minuti proovis See tähendab, et 1 g invertiini aktiivsus on 282,5 µkatalit 1 g invertiinipreparaadi toimel produtseeritakse 282,5 mol taandavat suhkrut sekundis. Järeldused Määratud invertaasi aktiivsused peaksid olema enam-vähem sarnased, kuid antud juhul erinevad need üksteisest märgatavalt. Järelikult pidi töö läbiviimisel tekkima mingi viga. Kõige tõenäolisemalt tekkis suur erinevus tiitrimisel titrandi kulu ei määratud piisavalt täpselt, tiitrimist ei lõpetatud kohe värvimuutuse tekkel, mistõttu tekkisid ebatäpsused. 4
Tekkisid lasteaiad, kuhu võsukesed pandi juba väga varakult ja vanematel polnud enam laste jaoks aega, sest prioriteediks oli muutunud raha teenimine ja motoks sai lause ,,Aeg on raha!". Üha vähem sünnitati lapsi ja aina enam taotleti positsiooni ja heaolu. Lapsed kasvasid võõraste hoidjate, kasvatajate hoole all. Sellel ajal sai alguse vanemate ja laste vaheline lõhe, kus kumbki osapool ei mõista teineteist. Pisipõnnid kasvasid üheskoos ja neil hakkas tekkima arvamus, et saavad hakkama ka vanemateta ja see arvamus on ajaga vaid süvenenud. Lapsed ei kuula vanemate sõna, arvavad, et on piisavalt targad ja iseteadlikud. Eakaaslased kinnitavad nende arvamust ja ühiselt jõutakse arusaamisele, et kool on igav ning elu on tegelikult palju lihtsam ja toredam, kui täiskasvanud seletavad. Kohustusi neil pole ja need pisikesed ülesanded, mida täiskasvanud vahepeal annavad, on neile vastumeelsed. Kambavaim on see, mis on nende
Eestist saigi Vabariik ja selle pealinnaks Tallinn. Kirjutati alla Venemaa rahulepingule,võeti vastu põhiseadus, valiti riigikogu, ja samuti võeti vastu riigilipuseadus ja riigipühad. Toimus raha ja pangareform. Tallinna majandus arenes, hakkasid sõitma elektrirongid, bussid ja liikumismootortrammid. Tööd alustas ka Raadio Ringhääling. Toimusid esimesed ooperid (esimese eesti ooper "Vikerlased" esietendus Estonias) ja valiti ka iluduskuningannasid. Hakkas tekkima igasuguseid ärisid, kohvikuid, töökodasid, juuksureid, kalatöötlemisettevõtteid, kondiitrivabrikuid ja palju teisi töökodasid. Ehitati ka uhkeid paviljone ja reklaamtorne, uusi maju ja ehitisi ning isegi asfalteeriti teid. Aastatal 1920. iseloomustas elamuehitust maareformist tulenev vilgas talude rajamine,samas aga lähtuvalt riigi kasinatest majandusvõimalustest suunavõtt ökonoomsematele elamukuludele linnas. Aastatel 1922-1926 hakati kavandama väikekortereid
See vajab kasvuks ja arenguks hulgaliselt taimetoitaineid. Toiduks kasutatav õisik lõigatakse varrelt maha enne, kui õiepungad hakkavad õitsema. Kvaliteetsed õisikud on rasked ja kõvad. Kui õisikul on lehed küljes, siis see näitab õisiku värskust. On valgeid, kollaseid ja ka lillasid õisikuid, kuid värv ei mõjuta õisiku kvaliteeti, vaid kas on kasvanud varjus või päikese käes. Õisiku riknemisest saab aru, kui sellele hakkavad mustad laigud tekkima. Kasutamine Lillkapsas seisab külmikus 0 kraadi juures umbes nädal või rohkemgi. Süüakse vaid õisi, juur ja lehed eemaldatakse. Enamasti kasutatakse seda kuumtöödeldult kui ka toorelt. Kuumtöödeldes oleks soovitatav õisikutükid pehmeks keeta või aurutada. Tükid peaksid valmima alla 10 minutiga. Toiteväärtus ja biokeemiline koostis Lillkapsas sisaldab rohkelt C-vitamiini, foolhapet ja kaaliumi
-ujumine -kirjutamine -lugemine -pupilli lainememine -immuunsuse teke haiguse vastu -lihasmassi suurenemine Liigiteke (LV tagajärg) . sarnaste organismide kogu, kellel on teistest erinev geenifond ja kindel levila I Populatsioon satubgeograafilisse isolatsiooni -saarele -jõgi (2 pop vahel) -mägi/mäesik -mets – lagendik II isolatsioonis oleva populatsiooni peavad toimuma geneetilised muutused -mutatsioonid -geenitriiv III peavad tekkima kohastumused, mis sobivad/on kasulikud antud keskkonnas IV tekib ristumisbarjäär ,,vana’’ liigiga –tagab liikide olemasolu -ristumisbarjäär e bioloogiline isolatsioon 1)erinev paljunemisaeg (arukask – tolmnemisaeg) 2)värvuse, kuju erinevused – tunneb liigikaaslase ära 3)kindel seksuaalkäitumine (n pulmatants) 4)sugurakkude sobimatus 5) tekkinud isend ei ole viljastumisvõimeline (nt muul) järglane viljatu
jaanalind, pingviin); maakera lindudest). Linde võib jaotada: rändlindudeks paigalindudeks Linde võib jaotada: PESAHOIDJATEKS: Selles pesas koorunud PESAHÜLGAJATEKS: linnupoeg on jõuetu ja paljas. Äsjakoorunud linnupoeg näeb Koorunud linnupoja silmad on kohe peale koorumist. kinni. Kohe peale kuivamist asuvad Linnupojale hakkavad suled pojad koos vanematega tekkima kolme nelja päeva tutvuma niidu, metsa või pärast. järvega. Vanalinnud asuvad peagi Koorunud pojad söövad vanemate toodud toitu. õpetama poegadele toidu Linnupojad peavad pesas otsimist. olema kuni kolm nädalat. Vanalinnud kaitsevad poegi vihma, tuule ja päikese eest. Maakeral elab umbes 9600 linnuliiki, neist
Bioevolutsioon 1.Millised 19. sajandi teiseks pooleks tehtud avastused ja aset leidnud sündmused olid evolutsiooniteooria sünni eeldusteks? Charles Darwini evolutsiooniteooria. 2. Evolutsiooniteooria põhiseisukohad. 1.) Liikide sigivus on selline, et isendite arv on kiire, kuid populatsioonid säilitavad sama suuruse. 2.) Ressursid on looduses piiratud. 3.) Isendite sigivuse tõttu peab tekkima konkurents ressursside pärast – olelusvõitlus. 4.) Iga liigi isendid erinevad üksteisest ehk populatsioonides esineb muutlikkus. 5.) Suurem osa pärilikest muutustest tekivad keskkonnast sõltumatult ehk keskkonna suhtes juhuslikult. 6.) Osad muutused võimaldavad isenditel keskkonnas paremini hakkama saada ehk muudavad organismi kohasemaks, mistõttu võrreldes populatsiooni kaaslastega võivad nad elada kauem või saada rohkem järglasi. Selline
Põlevkivituhk on põlevkivi põletamisel tekkiv mineraalne jääk. Eesti põlevkivis on orgaanilise aine sisaldus küllaltki väike, keskmiselt 33%. Ahju jääb pärast põletamist 45% kuivast massist alles mineraalne osa. Põlevkivituhka ladestatakse tuhaväljadele, seda peamiselt Ida-Virumaal Balti ja Eesti soojuselektrijaamadelähedal. Hetkel toodetakse Eestis umbes 57 miljonit tonni põlevkivituhka aastas Tuhastamise tehnoloogiad PF ehk tolmpõletamine on levinuim põletustehnoloogia. Temperatuur koldes on 1400 1450 °C. Tolmpõletamisel kütus eelnevalt jahvatatakse, misjärel suunatakse see aeroseguna põletite kaudu koldesse. Tolmküttekolle on põletitega varustatud ekraan soojusvahetuspindadega ümbritsetud kamber, kus põlevkivi kõrgtemperatuurilisel põlemisel antakse soojust põlemisgaasilt üle koldeekraanidele. Seal leiavad aset muundumisprotsessid põlevkivi mineraalosas ja tekib tuhk. Tahkosakesesed, mille hõljumiskiirus on väiksem kui gaasi ...
" - ,,Päevituski oli maha pestud, nii et kael ja lotike lõua all ainult vähese varjundi võrra valgemana paistsid." värvikas ütlus - ,,Puhanud inimene on mõistlik inimene." - ,,Mari on tõsine, ta vaatab pisut kõõrdi." - ,,/.../ lauavõi on siis nii kaua lauavõi, kui ta lauavõi kastis seisab; matad aga vitsikusse, siis on käuhti köögivõi--" - see ütlus pani mul koheselt mõtte jooksma, hakkasid erinevad seosed tekkima. Põhimõtteliselt, et miski on miski, kuni ta on miski. Hakkasin mõtlema inimeste leidlikkusele, enda leidlikkusele, kuidas on võimalik miski kasutu muuta millekski kasulikuks. Leida mingi eesmärk, mis ära tasub. See on küll väga kaugeleminev ja antud ütlusega võibolla vähe seostuv mõte, kuid põhimõtteliselt tekkis selline idee, et kõiges negatiivses võib ka leida midagi positiivset, kui vaid tahta
Tartu Kivilinna Gümnaasium Puisniidud Puisniitudest üldiselt · Puisniiduks nimetatakse reulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. · Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi. · Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. · Puisniitude liigirikkus on tunduvalt kõrgem kui üheski teises metsavööndi taimekoosluses. Ajaloost · Puisniidud hakkasid Eestis tekkima u. 4000 aastat tagasi seoses karjakasvatuse levikuga. · Oma traditsioonilise ilme said Eesti puisniidud seoses vikati kasutuselevõtuga ja heinateo kultuuri kujunemisega arvatavasti 4.-7. sajandi paiku. · Kuni 20. sajandi alguseni olid puisniidud põhilisteks ja enimlevinud heinamaadeks Eestis. · Oma kõrgajal katsid niidetavad ja karjatatavad puisniidud ligikaudu 850 000 ha ehk 18 % Eesti pindalast. · Meie puisniitude pindala on viimase 70 aastaga vähenenud tuhat korda.
-ujumine -kirjutamine -lugemine -pupilli lainememine -immuunsuse teke haiguse vastu -lihasmassi suurenemine Liigiteke (LV tagajärg) . sarnaste organismide kogu, kellel on teistest erinev geenifond ja kindel levila I Populatsioon satubgeograafilisse isolatsiooni -saarele -jõgi (2 pop vahel) -mägi/mäesik -mets lagendik II isolatsioonis oleva populatsiooni peavad toimuma geneetilised muutused -mutatsioonid -geenitriiv III peavad tekkima kohastumused, mis sobivad/on kasulikud antud keskkonnas IV tekib ristumisbarjäär ,,vana'' liigiga tagab liikide olemasolu -ristumisbarjäär e bioloogiline isolatsioon 1)erinev paljunemisaeg (arukask tolmnemisaeg) 2)värvuse, kuju erinevused tunneb liigikaaslase ära 3)kindel seksuaalkäitumine (n pulmatants) 4)sugurakkude sobimatus 5) tekkinud isend ei ole viljastumisvõimeline (nt muul) järglane viljatu
5) Eestasd muinasaja lõpul (tegevusalad, ühiskond, haldusjaotus, suhted naabritega) Eesti asustus tihenes järjekindlalt ja külasid tekkis juurde. Levinud sambakülad olid põhja- Eestis ja saaremall, lõuna Eestis oli ülekaalushajuv asustus. Põlli harimine, karja kasvatus, väliskaubandusega tegelemine (vahetuskaup), kaupa veeti sisse ning välja, rõivastele hakati tähelepanu pöörama. Eesti jagunes maakondadeks ning need omakorda kihelkondadeks. Hakkasid tekkima linnused. Tekkisid linnad. Revala Järvamaa Hiiumaa Saaremaa Alempois Harjumaa Läänemaa Sakala Ugandi Virumaa Mõhu Nurmekund Vaiga Soopolitse Jogentagana Pihkvamaa 6) Muinasusund. Animism (eestlaste usund om põhiolemuselt)- hingestamine, asjadel on vägi. Nõiad e targad viisid läbi rituaale. Mõne allika veel oli eriline ravimisvägi, mõni void käte pealepanemisega võtta ära haiguse, teatavatel sõnadel oli vägi teha kurja(sajatus) või head(raviloitsud). Tarapita-saarlaste jumal
Kas vana hea Rootsi aeg oli hea aeg? Rootsi aeg kestis aastatel 1629-1699, mis on umbkaudne. Rootsi aja alguseks peetakse Liivimaa sõja lõppu, mil Eesti sattus Rootsi riigi valdusesse. See aeg sisaldas endas palju sündmusi, nii häid kui ka halbu. Rootsi ajast on räägitud justkui heast ajast, kuid sellele ei saa minu meelest otseselt vastata. Kui mõisad redukteeriti ehk vabastati riigi kätte läinud mõisade talupojad pärisorjusest, siis vaatamata sellele, et see muutis talupoegade tingimusi teatud määral paremaks, kaasnes sellega ka halba. Kui enne oli talupoegade kohustusteks abiteod, mis olid erinevad hooajalised tööd, rahalised koormised, naturaalandamite loovutamine mõisnikele ja nad olid sunnismaised, siis peale reduktsiooni nende õigusi suurendati. Vaatamata sellele, et alguses said talupojad vakuraamatu abil mõisniku peale kaevata, maksid hiljem mõisnikud riigile selle eest, et nad oleks niiöelda süüst...
suus dispergeeruvad tabletid – sümptomaatika kontrolliks; intestinaalgeel – kombinatsioonravis sümptomaatika kontrolliks kaugelearenenud parkinsonismi esinemisel. 8. Millised on levodopa puudused? Kõrvaltoimed: iiveldus, unetus, uimasus, peavalu, psühhiaatrilised kõrvaltoimed, ortostaatiline hüpotensioon. Ravi on alguses motoorsetele sümptomitele efektiivne aga aastate vältel hakkab tekkima motoorseid kõrvaltoimeid. 9. Milliseid iivelduse vastaseid raviaineid võiks soovitada levodopast ja ka apomorfiinist tingitud iivelduse ja oksendamise esinemisel? Miks? Iiveldus – ravimeid võta snäkiga. Iivelduse ravis domperidoon – perifeerse toimega. Kiirendab mao tühjenemist ja lisaks on dopamiiniretseptori blokaator. Apomorfiin – põhjustab iivelduse teket – pärrsimiseks domperidoon. 10
maantee 16. kilomeetrilt ära keerates 3 km lõuna suunas.See mõis on üks varasemaid ja väärtuslikumaid esinduslikult väljaehitatud mõisaansambleid Harjumaal, mille ehituslugu ulatub enam kui kolmesaja aasta taha. Mõisat on esmakordselt mainitud juba 1314, enne Jüriöö ülestõusu Muugal paiknevana. Praeguses asupaigas on Maardu mõisast andmeid 1397. aastast. Mõisa peahoone kujutab oma vanemas osas barokses stiilis mõisamaja,neid hakkas Eestis laiemalt tekkima 17. sajandi teisel poolel (sarnase plaanilahendusega on ka Aa ja Palmse mõis). Mõisaga seotud isikute kaudu omab see paik tähelepandavat kultuuriloolist kaalu kõige tuntum Maardu mõisa endisaegsetest omanikest on kindral Hermann Jensen von Bohn, kes oli 1739. aasta ilmunud esimese eestikeelse Piibli kirjastamise peamine rahastaja.Samuti avas ta talupoegade harimiseks Maardu mõisa lähikonnas 16 külakooli. H. J. von Bohnile on pühendatud mälestuskivi
oli kaunistatud lohukeste ja väiksemate täkete ribadega. Nöörkeraamika ajajärk umbes 3000. aasta paiku eKr. Üks iseloomulik tunnus oli paati meenutavad, väga hoolikalt valmistatud kivikirved. Nöörkeraamika kultuur levis kohtades, kus leidus rohumaid koduloomadele ja sobivat mullakihti maaviljeluseks. 3. Mis iseloomustas vanemat Pronksiaega Eestis? Ajajärk oli umbes 1800-1100 eKr. Endiselt kasutati laialdaselt kivist esemeid. Vanema pronksiajal hakkasid tekkima esimesed pronks esemed (kirved ja erinevad odade otsad). Jätkus noorema kivi aja asustuse põhimõte. Osati põldu harida, kuid see kõik oli algeline. Enamasti olid asustatud ranniku piirkonnad, kuid sellel ajastusel hakkati liikuma ka sisse maa piirkondade poole. Inimesi maeti tulevaste majade alla, puude otsa jne. 4. Mis iseloomustas nooremat Pronksiaega Eestis? Ajajärk oli umbes 1100-500 eKr. Suurem osa Eesti elanikkonnast elas avaasulates
olemasolul peaks lahus muutuma siniseks. Tulemus – värvuse muutus: Piraat – hägune ja valkjas vesiekstrakt muutus vaid kergelt sinakaks. Estrella – vesiekstrakt muutus tugevalt tumesiniseks. Hiljem settis katseklaasi põhja tugev sinine sade. Lay’s – heledam sinine värvus. Hiljem settis katseklaasi põhja sinakas sade. KATSE 4: Soola sisalduse (kloriidioonide) määramine Lisasime 3 erinevasse vesiekstraktiga katseklaasi hõbenitraadi lahust. Kloriidioonide olemasolul peaks tekkima valge AgCl sade: AgNO₃ + NaCl → NaNO₃ + AgCl↓ Tulemus: Piraat; Estrella – vesiekstrakt võis olla liialt hägune ning muutust lahuses polnud märgata. Lay’s – vesiekstrakt oli väga selge, mistõttu hõbenitraadi lisamisel tekkis koheselt valge niitjas sade, mis hiljem muutus kollakaks ( põhjuseks võis olla algse lahuse kollane värvus). Sisaldas kindlasti kloriidioone ja seega oli krõpsude valmistamisel ka kindlasti kasutatud NaCl soola. KATSE 5: Krõpsude põlemine
Marlborough’s on tõus olnud ligi kümnekordne ja seetõttu asub seal praeguseks umbes 66% veiniaedade kogupinnast, kus valmib mahuliselt ligi 75% Uus-Meremaa veinitoodangust. Uus-Meremaa kui veinimaa areng on olnud veidi tavatu, sest alustati täiesti ebatüüpiliselt kalli kvaliteetveini tootjana. See trend on püsinud pikalt ja alles tänavu jäi eksporditavate veinide keskmine pudelihind Prantsusmaa samasugusele numbrile alla. Ka meie poeriiulitele on Uus-Meremaa säästuveinid hakanud tekkima alles viimasel paaril aastal. Asja taga on veiniistanduste ohjeldamatu laienemisega seotud ületootmine, mis esimest korda andis ennast tunda juba 2008. aastal. Nende muutustega on Uus-Meremaa jõudnud ekspordimahult maailma veiniriikide esikümnesse. Veinikasvatus toimub ametlikult üheteistkümnes riigism milleks on kõige tuntum ja suurim veiniala Marlborough, kus kasvatatakse kõige rohkem Sauvignion Blanc viinamarja sorti. Ajalooliselt vanim juhtiv
määramine jne. Seega peale õigusloome on tal veel ülesandeid. Riigikogu kummitempliks nimetamine võib olla enatlik, kuid samas võib peituda selles ka tõde. Lisaks Riigikogule saab seaduseelnõusid panna Riigikokku hääletusele ka Vabariigi valitsus. See on osaliselt siis Riigikogu töö dubleerimine. Valitsus käitub kui seadusandlik võim, kuigi seaduseeelnõu ei tähenda kohe, et oleks tegemist seadusega. Parlament peab siiski seaduseelnõu siiski heaks kiitma. Kummitempel hakkab tekkima siis, kui valitsusel on nägemus teatud probleemist, olukorrast ning soovib talitada oma nägemuse järele. Sellisel juhul ta saadab seaduseelnõu parlamenti ja seal ka kiidetakse see heaks. Nimelt valitsus on moodustatud parlamendi koalitsiooni saadikutest, kes on enamuses Riigikogus. Heywood näeb parlamendi osakaalu vähenemises erakondade ditsipliini tõusu. Selle tõttu valitsus olevad juht poliitikud
kadrilaulud. d) muud laululiigid (3) kiigelaulud, lastelaulud, mängu-ja tantsulaulud. 3. Mille poolest erinevad kiigelaulud teistes regilauludest? Regilaule lauldi ühetaolise rütmiga, aga kiigelaule kiikumise rütmiga. 4. Millistes piirkondades on regilaulude laulmise traditsioon tänapäevani säilinud ? Lõuna-Eestis ja Kagu-Eestis. 5. Millal hakkas levima uuem rahvalaul? Miks? Uuem rahvalaul hakkas tekkima 18.sajandil. põhjuseid selleks oli mitmeid. Regilaul ei vastanud enam uue ajastu tundelaadile, eestlaste maailmapilt avardus. Algas linnastumine ja suheldi kaugemate maadega, mis tõi kaasa teiste kultuuride pealetungi. Kaotati pärisorjus, levis haridus, toimus rahvuslik ärkamine. 6. Millest jutustasid uuemad rahvalaulud? o meeste teemad o naiste teemad uuemates lauludes valitses eepiline sisu ja meeste temaatika.
reformatsiooni. Millist aastat just keskaja lõpuks lugeda, on tõepoolest kokkuleppe küsimus; sündmused, mis keskaja lõpetaksid, langevad aga enam-vähem ühte aega 15. sajandi teisest poolest kuni 16. sajandi alguseni. Kas keskaeg vältas kõikjal sama kaua? Keskaja mõiste kehtib siiski Lääne-, Kesk- ja Lõuna-Euroopa maade kohta. Lääne- Rooma keisririigi langus ei mõjutanud aga kuigivõrd Põhja-Euroopa maid. Siin hakkasid keskajale omased tunnused tekkima alles meie ajaarvamise alguses ja kujunesid suuremal-vähemal määral välja alles 13. sajandiks, mil Läänemere idakalda rahvad (eestlased, liivlased, latgalid jt) ristiti võõraste vallutajate poolt. Seepärast on Eesti keskaja kestus hoopis teine: 1227 Eesti langes Saksa ja Taani ristirüütlite võimu alla - algus 1558 Liivi sõja algus. Sõda ise tõi hävingu Liivi orduriigile - lõpp Euroopast kaugemal Hiinas, Indias, Ameerikas jm ei ole euroopaliku keskaja mõistel
Mulla kujunemise lugu Mulla kujunemine algas siis kui maismaal hakkas arenema elu, kui hakkas toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Mulla tekkeks on vaja mitme teguri koosmõju. Muld hakkab tekkima seal, kus sobivale aluspinnale saavad elama asuda taimed ja mikroorganismid. Sellised kohad on kivimite pind, mere alt vabanevad alad, vanad karjäärid ja ehitusplatsid. Samal ajal mõjutavad mullateket keskkonnategurid ja inimtegevus. Mulla teke algab lähtekivimi murenemisega. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa, mis määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise,õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse
Talisele tegema nelikümmend tasuta bensukat. Peale seda läks Rass koos sõprade ja Sädega kõrtsu kus oli ka Olar. Õhtu jooksul kui Säde Rassilt tähelepanu ei saanud läks Säde seda mujalt otsima, võõralt mehelt. Rass andis tollele kutile kõrtsu ees peksa ning sellega teenis Olari silmis pluss-punkte. Olar kui linna peal tuntud endine vang ja karmi käega "vend" lubas Rassil tema nime kasutada kui peaks tekkima probleeme, Rassil kohe oli mõttes, et sellisele ära tõusnud narkomaanile mitte iialgi ei helista. Aga Olar helistas hoopis ise Rassile pakkudes talle narkootikume müüa, Rass nõustus sellega ja siis läks kõik allamäge. Kõige pealt hakkas Rass pidevalt narkootikume tarbima. Rass segas ka narkootikumide müümisesse oma venna ja nii nad hakkasidki koos äritsema. Alguses polnudki nii hull, kõik sujus, kliente oli ja raha oli palju. Seejärel võeti juba suurem
evolutsioonile. saadi erinevaid aminohappeid, suhkruid ja lipiide. Tõestas, et nt H2, H2O,NH4 segust võib saada aminohappeid. 13)Võimalikud elu hällid? 1) Soe lomp- selle Charles Darwini hüpoteesi kohaselt võisid elu aluseks olevad molekulid tekkida väiksemates rannavööndi veekogudes. 80 - 110 C 2) Kuum katlake- Günter Wächtershäuseri hüpotess, 150- 250 C 3) Jääkamber- Milleri ja Matthew Levy hüpoteesi kohaselt pidi elu tekkima O kraadi lähedasel temperatuuril 14) Ribosüümid- RNA mis on avastatud eukarüootsetest rakkudest, neil on katalüütilised omadused Rna-maailm on teooria, mil informatsioonikandjateks olid isereprodutseeruvad RNA- molekulid, ribosüümid. Lihtsam seletus- RNA-maailma hüpotees seisneb selles, et väga aktiivsed RNA molekulid võisid olla enne DNA-d pärilikkuse kandjad. 15)Mida pole suudetud selgitada evolutsiooniteoorias?
Nt. Saba pikkus, lõpusepilud IV Molekulaargeneetil t. DNA, valkude võrdlemine V Biogeograafilised tõendid Eri paikade võrguustiku võrdlmine Austraalia Põhja-Ameerika Püsisid kauem koos Lõuna-Ameerika VI Sordi ja tõu aretus Valiku tunnusel tulemused muutuvad Elu areng Maal Tekkis vees 3-2,5 miljardit aastat tagasi I Üherakulised. Ilma tuumata organismid (tänapäeval Bakterid) Heterotroopsed ja anaeroobsed (toitus org. Ainest) (ilma hapnikuta) Fotosünteesvate Bakterite teke Hakkas tekkima hapnik 4. Heterotroopsed bakterid kes kasutasid hapniku ehk aeroobsed (hingavad) 5. Keerulisem ehitus üherakul tuumaga org teke Rakutuum tekkis rakumembraani sissepoole liikumise (sopistuse) tagajärjel 2-kihile tummamembraan. DNA ümber Eeeldused: 1. Dna kaitstud 3. Tekkis mitoos 4. Endotsütoosi võime teke fagotsütoos (eelis toitumises) Taimse ja loomse raku teke Tekkisid endosümbioosi teel Bakterid kohastusid elama eluks päristuumses rakus Päristuumne rakk + aeroobsed B
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
