Venemaa Kirikulõhe-lõheneb õigeusukirik reformi pooldajateks ja vastasteks e vanausulisteks. Paljud vanausulised olid sunnitud põgenema. Osa jõudis ka peipsi äärsetele aladele. Peeter I reformid-sai põhjasõjas lüüa, alustas reforme, värvati uus sõjavägi, ohvitserkond vahetati välja vene aadlikega, asendati bojaaride duuma, kirik allutati riigile Katariina ll-koostas valgustusideedel rajaneva seadustiku projekti mis jäi vastu võtmata,katariina ajal kasvasid inimesed kes olid harjunud sõnavabaduse,poliitilise stabiilsuse ja välispoliitiliste võitudega ning asusid kujundama venemaa uut palet. 18. saj. Lõpul sai Euroopa suurimaks linnaks London. Levis kartulikasvatus, tekkis uus kodanlik perekonnamudelesimene reg. postiüh rajati 1490.a.
● Caesarile pakuti kuningatrooni, kuid ta keeldus Keiser Octavianus Augustus ● Gaius Octavius Thurinus ● 23. september 63 eKr-19. august 14 pKr ● esimene Rooma keiser ● auväärsest, kuid silmapaistmatust perekonnast ● võttis nimeks Gaius Julius Caesar Octavianus ● lisanimi Augustus Kuidas jäi ajalukku? ● 40 aastat isevalitseja ● 34-aastaselt ainuvalitsejaks ● impeerium ● II triumviraat ● 27 eKr Pax Romana ● esimene alaline sõjavägi Roomas Kuidas jäi ajalukku? ● “Leidis Rooma eest tellistest ehitistega, kuid jättis selle maha marmorist ehitistega” ● tema valitsemisaega peetakse Rooma vägevuse ja õitsengu kulminatsiooniks Täname kuulamast! #eliit
1905. a. revolutsioon ja Eesti Kriisi põhjused Vastuolud keisri määratud ametnike ja rahva vahel Konfliktid mõisnike ja talupoegade vahel Keskvalitsuse huvi puudumine rahva elujärje parandamiseks Kaotus Vene Jaapani sõjas, mis puudutas ka eestlasi mobiliseeriti 12 000 meest sõtta 1905.A revolutsioon Verine Pühapäev Peterburis Teade revolutsiooni puhkemisest jõuab Tallinna töölisteni ja hakkavad toimuma streigid, miitingud, konfliktid politseiga Levib kiiresti Tallinnast kaugemale ja haarab kaasa mõisamoonakad, sulaseid ja ka taluomanikke Maal toimub mõisate rüüstamine ja vara hävitamine Nõudmised valitsusele Esialgu proovitakse siiski ka palvekirjade kaudu nõudmisi esitada - kooli ja omavalitsuse reformi, eesti keele kasutusala laienemist Streikivad töölised rüüstasid relvakauplusi, viinapoode, poliitvangide vabastamine jne. 16. oktoobril Tln Uuel turul avab sõjavägi rahva pihta tule Keisri 17. oktoobri manifest Lu...
1923 kirjutati alla Eesti-Läti kaitseliidu lepingule 1930 aastal tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis. 1933 aastal kiideti rahvahääletusel heaks parandada põhiseadust. 12. Märts 1934 tuli sõjaväe abiga võmule Päts ja algas Vaikiv Ajastu. 11. November 1918 kirjutatas Saksamaa Alla Compiegne'i vaherahu. 28. Novemberil 1918 ründasid enemlased Narvat ja algas vabadussõda. 7. Jaanuaril 1919 läks Eesti sõjavägi vastupealetungile, et vallutada tagasi Eesti 18. 919 Jaanuaril maabusid Soome vabatahtlikud 14. 1919 Jaanuaril vallutati Tartu 1. Veebruariks oli Eesti puhas 1919. Mais viid sõjategevus eestist välja. 23. Juuni 1919 vallutati Võnnu 2. Veebruar 1920 sõlmiti vaherahu Eesti ja Venemaa vahel 1920. Aastal hakkasid Eesti-Saksamaa suhted paranema.
sajandil loobusid valitsejad seisuste esinduskogusid kokku kutsumast, andes nüüd seadusi välja ainuisikuliselt. Arusaam, et kuningad vastutavad üksnes Jumala ees, võimaldas neile küll piiramatu võimu, kuid kohustas see ka järgime kristlikke norme ja tavasid. Ametnikkond Kuningavõimu tugevnemine kärpis suurfeodaalide võimu. Absolutismiajastu ametnikkond kujunes väikeaadlike ja linnakodanike hulgast. Selline ametnike valik võimaldas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Sõjavägi Keskaja lõpul ja varauusaja algul oli Euroopas valdavaks palgasõjavägi, mis kutsuti kokku sõja korral. 17. sajandil loodi alalised sõjaväed, mis koosnesid esialgu palgasõduritest. Hiljem hakati üle minema sõjaväekohustusele. Seisused absolutismiajastul Seisuslik kord jäi püsima. Vaimulikud, kes moodustasid esimese seisuse, ning aadlikud, keda loeti teiseks seisuseks, olid ühiskonnas eelisseisundis. Kolmandasse seisusesse kuulusid talupojad ja linlased, kelle kanda oli kogu
Vana - Rooma skulptuurid ja maalikunst. Rooma ajalugu: · I aastatuhandel eKr tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik. · Rooma hiilgeaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. · Roomlased ise olid ennekõike poliitikud ja sõjamehed, briljantsed organiseerijad · Karmid seadused ning tugev sõjavägi · Ligi 1000 aasta jooksul tagas Rooma impeerium Vahemeremaadele suhtelise rahu ja stabiilsuse. Väidetakse, et kui roomlased vallutasid Kreeka sõjaliselt, siis kreeklased alistasid Rooma kultuuriliselt. Sellepärast ongi Rooma ning Kreeka kunst väga sarnane. Ning roomlaste ühekss teeneks ajaloos peetakse Kreeka kunstipärandi säilitamist. Portreeskulptuurid. Skulptuure toodi tihti Kreekast ning ka kopeeriti neid. Skulptuurid olid realistlikud ning tõetruud
ajal EV Kaotus MRP 23.08.1939 Baasideleping 28.09.1939 Punaarmee okupeerib Eesti 17.06.1940 Contoso 2 S u i t e s ENSV Juuli 1940 kuulutatakse välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik 6.08.1940 Eesti liitub NSV liiduga Contoso 3 S u i t e s Nõukogude Sõjavägi, politsei, kohtuasutused likvideeritakse okupatsioonireziim Kehtestatakse Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused ENSV ülemnõukogu ENSV Rahvakomissaride Nõukogu Vangistatakse poliitilised liidrid, politsei- ja sõjaväejuhid, tähtsamad majandustegelased
ajal EV Kaotus MRP 23.08.1939 Baasideleping 28.09.1939 Punaarmee okupeerib Eesti 17.06.1940 Contoso 2 S u i t e s ENSV Juuli 1940 kuulutatakse välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik 6.08.1940 Eesti liitub NSV liiduga Contoso 3 S u i t e s Nõukogude Sõjavägi, politsei, kohtuasutused likvideeritakse okupatsioonireziim Kehtestatakse Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused ENSV ülemnõukogu ENSV Rahvakomissaride Nõukogu Vangistatakse poliitilised liidrid, politsei- ja sõjaväejuhid, tähtsamad majandustegelased
nimetatakse hellenismiperioodiks, mis kestis 4. saj. – 1. saj. eKr. ● Kuidas valitseti hellenismiperioodil linnasid? Vastus: Linnriigid allusid suurriikide valitsejatele. ● Kuidas valitseti hellenismiperioodil kreeklaste/makedoonlaste suurriike? Vastus: Valitseti traditsioonilisel viisil, linnanõukogu, ametnikud, rahvakoosolekud. (linnade siseasjade korraldamine), Monarhid- lossid, valitsejad. ● Mis muutus hellenismiajastul sõjaväekorralduses? ● Vastus: Sõjavägi ei koosnenud kodanikest vaid palgasõduritest. Ratsaväe tähtsus tõusis. Sõjaelevandid. ● Selgita mõistet “Museion”. Kus see asus? Vastus: Museion - Muusade tempel, Aleksandrias.
templite juures ja täitsid nende tellimusi. · Enamiku egiptlastest moodustasid talupojad, kelle tööd rangelt jälgiti. Talupoegade kohustuste alla kuulusid põlluharimine, niisutussüsteemide rajamine ja riiklikult korraldatud ehitusel osavõtt. · Kõige madalama kihi moodustasid orjad, kes olid töö tegemata jätnud talupojad/ käsitöölised või sõjavangid. Esialgu puudus alaline sõjavägi ja sõjavägi kutsuti kokku ainult ähvardavate ohtude korral. Uue riigi ajal tekkis sõjaväele suurem vajadus, sest siis hakkadi tegema ka vallutusretki. Moodustati alaline sõjavägi, mis moodustati sundvärbamisega. Füüsikaliselt võimekat mehed, enamjaolt talupojad, võeti eluaegsesse sõjaväe teenistusse. Vana ea korral anti sõdalastele tükk maalappi, millega nad pidid ennast ära elatama. 3. Riiklus/Valitsemine Egiptust valitses piiramatu võimuga vaarao, keda peeti jumalaks
Põlluharijatest olid eraldunud käsitöölised , kes töötasid enamasti vaarao ja ülikute losside ning templite juures ning allusid samuti riigivõimu kontrollile. Töötegijatele tasuti toiduainete ja tarbeesemetega , sest raha Egiptuses ei tuntud. Sõjavägi Vana riigi ajal koosnes talupoegadest, kes vajaduse korral kogunesid ning ohu möödudes või pärast sõjaretke läksid laiali. Uue riigi ajal moodustati aga hästi väljaõpetatud alaline sõjavägi. Sõjaväe peamisteks relvadeks olid kilbid ja odad. Eliitvägi kujutas endast aga kahe sõdalasega mehitatud hobukaarikud. Orjus Egiptuses oli tekkinud eelkõige selle tõttu, et kohustuste täitmajätmise eest ning võõrmaist päritolu sõjavangid. Orjadel oli ühiskonnas võrdlemisi väike tähtsus ja nad moodustasid vaid tühise osa maa elanikkonnast. Egiptus oli riik, mille tipus seisis jumal-kuningas võimuga absoluutse.
Alustuseks tahaksin öelda, et iga üks meist saab midagi teha, mitte väga palju , kuid kasvõi natukene.Igaüks saab armastada ja austada isamaad ning ka igaüks saab ka jätkata Eesti kultuuri. Oleme ainus Eesti riik maailmas. Ainus, kus räägitakse ja mõeldakse eesti keeles. Eestlane ei tohi häbeneda eestlaseks olemist. Vale on häbeneda eestipärasust, nimesid ja eesti kultuuri. Niisama vale on häbeneda oma riiki. Väikese Eesti tugevuseks ei saa olla võimas sõjavägi, vaid me peame hindama teisi püsivaid väärtusi. Sõjaväed ja riigid võivad kaduda maailma ajalooareenilt, ent rahvuse olemus võib olla püsiv. Ja samas kui pole rahvust, siis pole ka riiki. Seetõttu peame eelkõige mõtlema selle üle - kuidas säilitada rahvus? Kui hindame neid väärtusi, mis ühendavad eestlasi keel, traditsioonid, kultuur -, siis säilib ka eesti rahvus ning selle tulemusel ka riik. Juba Jakob Hurt ärkamisajal mainis oma kõnes:
· vee-, jõe-, mere- jne politseid Politsei teenistuse oleva ametniku nimetus eri maades: · politseinik · miilits · kordnik · sandarm Efektiivseks juhtimiseks ehitatakse jõustruktuurid üles hierarhiliselt, mis kõrvalnähtusena loob võimaluse sellise struktuuri ärakasutamiseks väljaspool ühiskonnaliikmete huve (nende vastu). Siiski on huvi kasutada politseid sellisel eesmärgil väike, sest suurearvulisem ning paremini relvastatud sõjavägi sobib selleks paremini (vt sõjaväelised riigipöörded).
Riigikaitse Esimesed riigid Esimeste riikide tunnused: kindel maa-ala, valitseja, kindel korraldus, kultuur. Riigi ülesanne oli elu korraldamine teatud maa-alal. Kehtestati seadused, selleks et jälgida seaduste täitmist tuli panna tööle riigiametnikud, kes kontrollivad seaduste täitmist. Riik pidi tagama korra, turvalisuse ja kaitsma ka välisvaenlaste eest. Riik peab tagama ka turvalisuse. Riigi turvalisuse tagab ametnikkond (politsei, sõjavägi jne). Sellel ajal tegeles haridusega kirik, eelkõige perekond. Heaoluriik Heaoluriik on lisaks klassikalistele funktsioonidele (seadusloome, õiguskord, riigikaitse) võtnud enda kanda ka sotsiaalseid ning majandusreguleerivaid funktsioone. Majandusliku effektiivsuse kõrvale seatakse heaoluriigis alati sotsiaalne õiglus. Sotsiaalne õigus: vanaduspension (selle kindlustab riik), haigusrahad, töötu abiraha kindlustusväljamaksed.
Vasta küsimustele : 1. Millised olid Eesti riigi võimalikud valikud 1939-1940 ? Eestlastel ei olnud võimalik enam midagi otsustada K.Päts oli sõlminud Baaside lepingu, millega otsustati ka Eesti riigi saatus. Molotovi- Ribbendrop paktiga aastal 1939 oli Eesti riik sunnitud nõustuma Venemaa nõudmistega ja laskma Punaarmeel riiki tulla. Eesti sõjavägi likvideeriti. Ametist tagandati kõik kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, maavanemad ja linnapea. 2. Millised olid eestlaste valikud II maailmasõjas? Eestlastel väljavaade oli üsna nigel. Vähesed tahtsid sõdida Punaarmees välja arvatud need kes teenisid hävituspataljonis või laskurkorpuses.. Kuna, aga nüüd oli Eesti NSV-liidu osa pidid eestlased Punaarmees sõdima kui neil ei õnnestunud põgeneda Soome ja ka teistesse Lääneriikide sõjavägedesse. Hoogu hakkas koguma metsavendlus. NB! Eesti riik oli okupeeritud, oma valitsust, poliitikat ega armeed enam ei olnud. Riik...
Nimed Marmortahvlil Jüri Ahas on lihtne koolipoiss, kes elab Tartus. Ta käib kommertskoolis. Tema klassis käivad nii sakslased kui venelased. Ahas oli selline poiss, kes sai kõikide inimestega hästi läbi. Ahase vend oli punaarmees, kuid kuna hetkel oli hetkel oli saksa okupatsioon, siis ta ei olnud oma venda ammu näinud. Ühel hetkel vajas Eesti sõjavägi sõdureid ja koolipoisid mobiliseeriti sõjaväkke. Ahas ei tahtnud alguses minna, kuid varsti sai ta aru, et kuulub sinna. Mõne aja pärast saadeti koolipoisid rindele. Nende juht oli Käsper. Nad olid ka kümnekesi 200-300 venelase vastu, kuid ei taganenud. Nad said sõjasaagiks kuulipilduja. Peale seda lahingut tuli käsk... Käsk oli, et tuleb asuda vasturünnakule. Seda koolipoiste rühm ka tegi. Ühel maakuulamisel venelaste alal sai Käsper otsetabamuse pähe ja suri kohapeal
Ümbritsetud tsitadelli e. akropolisega Riigi valitsemine Kaks päritava võimuga kuningat 30-liikmeline geruusia ehk vanemate nõukogu 5 efoori Rahvakoosolek Kasvatustavad Lastele kehtis range kasvatuskord Nõrgad visati kuristikku 7-me aastaselt asusid poisid elama kodust eemal 20-ne aastaselt loeti nad täieõiguslikeks sõjameesteks 30-neselt said täieõiguslikeks kodanikeks Sõjavägi Elu oli seotud sünnist- surmani sõjaväega Hopliidid ehk jalaväelased paistsid silma distsipliini, hoiaku ja relvastusega Seisid faalanksis Küllaltki väike Kunst Kreeklased armastasid idealiseeritud kaunidust Täpseid proportsioone Kujutati jumalaid ja kangelasi Arenenud olid keraamika ning veinitööstus Kasutatud kirjandus 1. http://kalah.zzz.ee/index.php/Kreeka_arhailine_periood 2. http://www.miksike
1917.AASTA Revolutsioonid ja Eesti Vene revolutsioonid · 1917.a. toimus 2 revolutsiooni · Veebruarirevolutsioon vallandusid toitlusrahutustest, sõjavägi läheb üle rahva poole, keiser loobub troonist ja võim läheb Ajutisele Valitsusele. · Oktoobrirevolutsioon Ajutist Valitsust oli pidevalt ümber korraldatud ja ei suudetud luua demokraatlikku vabariiki. See andis bolsevikele e. enamlastele võimu haaramiseks võimaluse Veebruarirevolutsioon ja Eesti · Eesti seab eesmärgiks autonoomia saavutamise · Tartus koostati autonoomiaseaduse projekt ja see anti kinnitamiseks Ajutisele Valitsusele. · 26. 03
Karl Suure impeerium Erik Rätsepso Karl Suure impeerium Karl Suur Vallutas juurde uusi alasid ja kaitses riigipiire Vallutas langobardide riigi ja sai Itaalia kuningaks Alistas ja ristis saksid Aastal 800 kroonitakse Karl Suur paavsti poolt Rooma keisriks- keisrivõim Lääne- Euroopas sellega taastatud. Tekib Karl Suure impeerium. Impeeriumi valitsemine Tähtsamad ametid aadlikele, kellega Karolingid olid abielu kaudu suguluses. Riik jagati krahvkondadeks (umbes 250), mida juhtisid krahvid. Neid nimetas ametisse kuningas. Riigi äärealadele loodi margid, mida juhtisid markkrahvid. Suuremate idapoolsete hõimualade juhid olid hertsogid. Impeeriumi valitsemine Keskajal valitseti inimesi, mitte riiki ja seega oli kõige olulisem truudus kuningale. Aadlikud andsid kuningale truudusvande. Frangi riigil polnud pealinna, kuningas liikus mööda maad, et kõigile oma võimu näidata. Arvatud, et Karl l...
Pontifix preester Augur m ennustaja Sibüll n ennustaja Latifundium - suurmaavaldus Gladiaator mõõgavõitlja, esines avalikel mängudel Amfiteater ovaalse põhiplaaniga ehitis avalikeks vaatemängudeks Term avalik saun, meelelahutuskoht Akvedukt maapealne veejuhe Kuulsaimad ehitised forum romanum, ceasari foorum, venuse ja roma tempel, colosseum, circus maximus Puunia sõjad Etruskid Rooma tekke müüt Rooma laienemine, ida ja lääne provintsid Rooma sõjavägi lk 154 Orjandus Meelelahutus roomas Colosseum ja gladiaatorid Rooma nõrgenemise põhjused
Sisu kokkuvõte Film pälvis 1996 aastal tervelt 5 Oscarit ja on siiamaani jäänud inimeste südameisse "Kartmatu" räägib Shoti legendaarsest vabadusvõitlejast William Wallace`ist (Mel Gibson), kes hakkab mässsajate juhiks peale seda kui inglased ta naise tapsid. Päev-päevalt suurenev mässu ulatus lööb tõsiselt kõikuma inglatse positsioonid Shotimaal ning peagi ei jää Inglismaa kuningal Edward I (Patrick McGoohan) muud üle kui suureulatuslik sõjavägi Shotimaale saata ja mäss veriselt maha suruda Filmis kõlanud laulud/muusikahelid James Horner - Braveheart Theme Song (http://www.youtube.com/watch? v=9AN04imFDK8) Lavastaja/peaosatäitja andmed Mel Colm-Cille Gerard Gibson on sündinud 3. jaanuaril, 1956 aastal, New Yorgi osariigis Peekskillis Gibson saavutas maailmakuulsuse 1979 filmiga "Mad Max", kus ta mängis nimiosalist Teine väga tuntud filmiseeria, kus Gibson mängis, on "Surmarelv", kus ta
Külma sõja kriisid Berliini blokaad (1948-1949) · 1948 asus NSV Liit takistama lääneliitlaste juurdepääsu Lääne-Berliini · Nõukogude sõjavägi sulges kõik teed, mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga · Lääneriigid korraldasid õhusilla, mis varustas sissepiiratud linna ööpäev läbi tarbekaupadega · Berliini blokaad ei andnud Moskvale meelepärast tulemust ja mõne aja pärast see lõpetas · NSV Liidu ja lääneriikide suhted olid rikutud. · Berliini blokaadi nimetatakse külma sõja alguseks Berliini kriis (1960'ndate algus 1961)
Ajalugu Saksamaa II maailmasõjas Taani ja Norra alistamine 1940 Võeti kontrolli alla Taani väinad 9.aprill 1940 Taani alistus võitluseta. Saksa lahingulaevad Kopenhaageni sadamas+lennukid kontrollisid õhuruumi. Norra. Oslot ründasid Saksa dessantüksused. Sõjavägi võitles Briti vastu ja Prantsusega kaks kuud. Madalmaade vallutamine 1940, mai. Operatsioon "Sirbilöök" 10.mai 1940 algas pealetung Hollandile, Belgiale, Luxemburgile Õhudessandid Rotterdamile, hävitati sillad, hävitati õhuväed Madalmaad pidasid vastu 4-5 päeva Rommeli ja Guderiani tankidiviisid tungisid läbi Ardennide mäestiku Prantsusmaale, piirasid sisse Belgiale appi tulnud Briti ja Prantsuse väed
1. Sõjapõhjused, toimumis aeg! Poliitilised eeldused • Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. • Sõlmiti MRP. • Versailles’ süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused • Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. • Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused • Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. • Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. 2.MRP leping(mida sisaldas, osapooled,mida otsustati)? • mittekallaletungileping • Saksamaa ja NVSL (23. august 1939) • Hitler vajas tugevat liitlast •sisaldas salajast protokolli, millega NSV Liidu mõjusfääri oleks pidanud minema Soome,Eesti,Läti, Poola idaosa. 3.Müncheni kokkulepe • September 1938 • Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa, Inglismaa 4. 5.Soome Talvesõda • Sõda algas, kui Nõukogude Lii...
Vabadussõja alguses oli sõjaväe kõrgeim juht peaminister ja ühtlasi sõjaminister Konstantin Päts, kellele allusid Peastaap (ülem kindralmajor Andres Larka), operatiivstaap (polkovnik Johan Laidoner) ja sisekaitse ülem (kindralmajor Ernst Põdder). 23. detsembril 1918 määras Ajutine Valitsus ametisse Sõjavägede Ülemjuhataja Johan Laidoneri, kes oli kõigi Eesti relvajõudude juht. Vabadussõja alguses ei suutnud organiseerimise faasis olev Eesti sõjavägi Punaarmeele vastu panna. 2. jaanuariks 1919 oli vallutatud suur osa Ida-, Kagu- ja Edela-Eestist........4 Vabadussõja algus...................................................................................................... 4 Sõja käik..................................................................................................................... 6 23. detsembril määrati sõjaväe ülemjuhatajaks polkovnik Johan Laidoner, kes kutsus oma staabiülemaks polkovnik Jaan Sootsi. J
tagajärjel, tagas lõplikult riigi ühtsuse, pani aluse 12. dünastiale ja viis riigi administratiivkeskuse tagasi Memphise juurde. Ta taastas ka vahepeal katkenud püramiidehituse traditsiooni. Järgneva kuninga Senusert I võimuletulekust räägib "Sinuhe jutustus". Faijumi oaas ühendati Niilusega ning rajati ulatuslikke irrigatsioonisüsteeme. Lisaks nomostele jagati riik neljaks piirkonnaks ning loodi vesiiri ametikoht. Loodi ka alaline sõjavägi Nuubia vastu võitlemiseks. Keskmine Riik tõi kaasa ka esimesed välisvallutused, vallutati Niilus kuni teise kärestikuni. 12. dünastia (1991 1802), mille silmapaistvam valitseja oli Senusert III (1878 1839), tagas Egiptusele pikaajalise stabiilsuse. Teebast kujunes riigi tähtsaim kultuskeskus; Teeba kohalik jumal Amon tõusis tähtsaimate jumalate sekka, sulades ühte päikesejumal Ra'ga (Amon-Ra). Nuubia oli kindlalt Egiptuse võimu all. Sel
1. Kõige pealt üritavad mässu valitsuse vastu kommunistid. Baieris kuulutatakse välja 1919. a. Baieri Nõukogude Vabariik (Sparatakusaufstand). Baieri nõukogude vabariik likvideeriti ja Berliini ülestõus suruti maha. 2. 1920. aastal toimus Kapp-Putsch, mille käigus parempoolsed üritasid Berliinis võimu haarata. Ülestõus kukkus läbi, kuna ametnikud boikoteerisid, aga põhiliselt seetõttu, et töölised korraldasi üldstreigi. Sõjavägi ei olnud nõus kaitsma seaduslikku valitsust ning pärast Kapp-Putschi saadetakse Vabakorpused laiali. Sõjaväelased hakkavad moodustama oma parteisid. 1919. aastal loodi Baieris Natsionaal- Sotsialistlik töölispartei (NSDAP). 1921. aastal valitakse Hitler selle partei juhiks. Nende algne mõjupiirkond on Lõuna-Saksamaa. Partei loob ka oma rünnakrühmad - SA (Ernst Röhmi juhtimisel). SA haakab kasutama saksa koloniaalmundreid (liivakarva pruunikad),
sellepärast, et puudus kindel valitseja, toimus pidev võitlus tsaaritrooni pärast ja välisriigid(Poola ja Rootsi) sekkusid Venemaa asjadesse. 21.Nimeta Venemaa arengu põhijooni 17.sajandil? Seadustati pärisorjus. Oluliseks oli maakogu. Riigikorraldus korrastati. 22.Nimete Peeter I reforme riigivalitsemise, majanduse ja sõjanduse alal! Tugevdati sõjaväge, rajati sõjaväelisi õppeasutusi, loodi uus nekrutitevõtmisel põhinev sõjavägi, loodi uus sõjaväelaste ja riigiametnike hierarhia. Tugevdati majandust, sõjavägi vajas paremat relvastust, võeti kasutusele rauamaagi varud, rajati kaevandusi, manufaktuur ja tehaseid. Korrastati maksusüsteemi, seati sisse pearahamaks. Reformiti riigivalitsemist, prikaaside asemel tulid kolleegiumid. 23.Too näiteid, kuidas Peeter I üritas Venemaal juurutada euroopalikku elulaadi ja kombeid!
Võtlus Kartaagoga kestis alles , kui Rooma riik hakkas oma võimu laiendama ka ida poole.Esimesena langes tema löögi alla Makedoonia, mille üle saavutas Rooma võidu aastal 149 eKr. Rooma liidendas nii Makedoonia kui ka Kreeka. Aastal 133. eKr pärisid Roomlased Pergamoni kuningalt tema Väike-Aasias asunud riigi.Nii jõudis Rooma võim Aasiasse. Roomast oli saanud Vahemere valitseja. Rooma vabariigi languse põhjused:talupojad laostusid, sõjavägi nõrgenes (pidevad sõjad ei võimaldanud põldu harida,jäädi võlgadesse);suurmaa valdustes hakati rakendama orjade tööd;sõjaväes viidi läbi reform,mindi üle palgasõjaväele. Tähtsamad keisrid ja nende saavutused: Crasus-Valitses koos Caesari ja Pompeiusega Rooma riiki. Pompeius-Vallutas Väike-Aasia ja Süüria Rooma võimu alla. Caesar-alistas Rooma võimule Gallia(tänapäeva Prantsusmaa). Peale Pompeiuse ja Crasuse surma sai Rooma riigi ainuvalitsejaks. Octavius(Augustus)-
Linna kaitsejumala austamiseks. Templid ja preesterkonnad olid olulised. Aja jooksul läks rohkem täthsus kuninga kätte. Sõjaväe põhijõud vabad kodanikud. Rahvakoosolek. Semiidid mesopotaamia põhjaosas. Õppisid sumeri kultuuri ja keelt jne. Nebukadnetsari ajal oli Babülon kõige suurem ja uhkem linn. 539 Pärsi võim. Kuningas oli sõjaväe ülem. Põhimõtteliselt piiramatu võim. Riigi ülempreester. Polnud otseselt jumal, nagu egiptuses. Hästi korraldatud sõjavägi. Linnaühiskond. Hammurapi seadused iga kuriteole oli vastav karistus. Eesmärk oli ühiskonna kaitse. Jagas kolme rühma: vabad kodanikud, sõltlased ja orjad. Mehel oli piiramatu võim oma pere üle. Ühiskonnaelu oli vähem reguleeritud, kui egiptuses. Usk Religioon oli rahvapärasem, kui Egiptuses. Jumalad olid rohkem inimlikud ja neil oli perekond. Anu Jumalate isa. Enlil tuul, torm, pikne. Jumalate tõeline kuningas. Ea Maa aluse jumal. Sin Kuujumal. Kalender.
võimuga monarh (nt. tsaar, kuningas, vürst) Absoluutne/absolutistlik monarhia e. absolutism - monarhia vorm, kus monarhi võim on piiramatu ja puudub võimude lahusus, kuna monarhile kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Valitseja on võimu saanud jumalalt ja jumala asemikuna pole ta kohustatud aru andma ei kiriku ega rahva ees. Absolutismi tunnused: 1. Monarh riigivõimu ainuteostaja 2. Alaline sõjavägi 3. Merkantilistlik majandus 4. Rangelt kontrollitav rahvuskirik 5. Seisuslikud esinduskogud näiteks: 1. 17-18. sajandil levis pea kogu Euroopas 2. Parimaks näiteks Prantsusmaa, kus absolutismi kõrgaeg Louis XIV valitsemisajal (1643-1715). Tema eelkäija Louis XII oli laiali saatnud generaalstaadi (1614) 3. Inglismaa (1629-1640) 4. Venemaa (alates Ivan IV) Valgustatud absolutism - monarhia vorm, kus piiramatu võimuga liberaalse valitseja eesmärgiks oli rahva
vahel.- (sept 1939) iseloomustus: see pakt andis loa Nõukogude Liidul tuua Eestisse sõjalaevastiku baasid. See pakt võeti vastu kuna Valitsus ja Riigikogu komisjon leidis, et Eestis puuduvad sõjapidamiseks vajalikud materiaalsed ressursid ja välistoestus. Selle lepingu sõlmimisega ei tohtinud kumbki osapool sõlmida lepinguid, mis võiksid teist osapoolt kahjustada. Tagajärg Eestile: Võõrväe sõjavägi tuli Eesti territooriumile. 3. Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt ehk Narva diktatuur (juuni 1940) iseloomustus: Nõukogude Liit andis Eestile ultimaatumi nagu andis ta ka Lätile ja Leedule, et Punaarmee väed koondada tähtsamatesse keskustesse. Eesti pidi alistuma ilma maailma ees protesteerimata kuna nende sõjaline vastupanu oli kujunenud lootusetuks. Tagajärjed
sõjavägi, siis ei olnud vastupanu osutamine mõttekas. Punaarmee okupeeris Eesti 17. juunil 1940. Pärast seda pani Moskva Eestis ametisse endale kuuleka rahvavalitsuse, mille juhiks sai Johannes Vares-Barbarus. Uus Riigivolikogu valiti Moskvas kinnitatud kandidaatide hulgast. Riigivolikogu kuulutas välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi ja 6. augustil 1940 võeti Eesti NSV vastu NSVL koosseisu. 2. Okupatsioonide mõju eluolule Eesti sisepoliitikale ja majandusele. Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti. NL kehtestas uued seadused ja riigiorganid – Eesti NSV Ülemnõukogu ja Rahvakomissaride Nõukogu. Nende ülesanne oli täita Moskva korraldusi. Senised riigiametnikud asendati kommunistidega. Ainuke lubatud partei oli kommunistlik partei. Endised kõrgemad ametiisikud hukati või vangistati ja tsiviilelanikkonnas viidi läbi massiküüditamine (14. juunil 1941): naised, lapsed ja vanurid
Arengutase Foiniikia päritolu kõrgkultuur, romaniseerusid rohkem Arenenud majandus, jõukad alad, muistne kultuur Linnad Roomalik ilme Jõukad linnad, kreekalik ilme Põllumajandus Ülekaalukas põllumajandus, suurmaavaldused latifundiumid, suurmõisad väiketalupojad Ida-Rooma oli jõukam, rohkem arenenum ja oli parem sõjavägi. Päritolu Kus kasutati orjade tööd? Orjade õiguslik seisund Vabakslastud Toodi vallutussõdade käigus, erinevad Põllumajanduses, kaevandustes, Peremehe vara kõnelevad tööriistad, Ori pidi ise endale elatist teenime, ori võis
tähtsuse. Jaga ja valitse põhimõtte kasu: takistas vallutatud alade ühist väljaastumist Rooma vastu ja võimaldas roomlastel tarviduse korral õhutada nende vahel pingeid ja vastuolusid. Rooma seadusandluse põhimõtted: kõik rooma kodanikud olid seaduse ees võrdsed, õigus apelleerida keisrile, põhines praktilistel kogemustel, keiser oli kõrgeim kohtunik. Ida-Rooma oli jõukam, rohkem arenenum ja oli parem sõjavägi. Orjandus Kreekas ja Roomas: roomas lasti orje vabaks, roomas võis ori omada vara, kreekas orjad ühte päritolu, roomas oli orje rohkem, kreekas ei tohtinud orja tappa. Naise positsioon: Sarnasused: mehekeskne perekond, perepea piiramatu võim pereliikmete üle, naistel puudusid õigused, naise peamine voorus oli abielutruudus . Erinevused: rooma naistel rohkem vabadust, rooma tüdrukud abiellusid teismeliselt, roomas polnud naised avalikust elust eraldatud
1918 loodi Tartus ühing Pallas, tutvustas kunsti Teatri- ja filmikunst-teatrielu keskuseks kujunes Tallinn, kus oli 3 kutselist teatrit. Asutati asjaarmastajate näiteringe. Teatri alal tegevaid inimesi koondas Eesti Näitlejate Liit.1924 linastus 1. täispikk mängufilm, 1930 1. helifilm Sport-Eesti Spordi Kekliit suunas spordiseltside tegevust, uued spordipeod, maavõistlused, osalemine om'il, mm'idel VABADUSSÕDA:11.11.1918-Saksa sõjavägi andis võimu üle Eesti ajutisele valitsusele 28.11.9118-Punaarmee vallutas Narva, vabadussõja algus Ietapp(28.11-1925.12.1918)-*Eestil puudus sõjavägi ja relvastus, Punaarmee jõudis Tallinna lähistele *puudus usk sõjalistesse võimetesse*vabatahtlikeks läksid koolipoisid ja üliõpilased*Tallinnas valmistati ette kommunistide mässu*Dets algul jõudsid kohale Inglise sõjalaevad, mis tõid relvi, laskemoona, mundreid, med.abi. Mäss jäi ära. a)inglased kinkisid
tähtsuse. Jaga ja valitse põhimõtte kasu: takistas vallutatud alade ühist väljaastumist Rooma vastu ja võimaldas roomlastel tarviduse korral õhutada nende vahel pingeid ja vastuolusid. Rooma seadusandluse põhimõtted: kõik rooma kodanikud olid seaduse ees võrdsed, õigus apelleerida keisrile, põhines praktilistel kogemustel, keiser oli kõrgeim kohtunik. Ida-Rooma oli jõukam, rohkem arenenum ja oli parem sõjavägi. Orjandus Kreekas ja Roomas: roomas lasti orje vabaks, roomas võis ori omada vara, kreekas orjad ühte päritolu, roomas oli orje rohkem, kreekas ei tohtinud orja tappa. Naise positsioon: Sarnasused: mehekeskne perekond, perepea piiramatu võim pereliikmete üle, naistel puudusid õigused, naise peamine voorus oli abielutruudus . Erinevused: rooma naistel rohkem vabadust, rooma tüdrukud abiellusid teismeliselt, roomas polnud naised avalikust elust eraldatud
rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Ta pidas silmas eri riikide kommunistlike rühmitusi, kes üritasid stalinliku NSV Liidu eestvedamisel relvajõuga võimule pääseda. marshalli plaan - Samal aastal pakkus tolleaegne riigiskretär ehk välisminister George Marshall välja kava, mis nägi ete Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. berliini blokaad Nõukogude sõjavägi sulges kõik teed, mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga, et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist. Lääneriigid korraldasid aga õhusilla, mis varustas sissepiiratud linna ööläbi kütuse ja toiduainetega. Massihävitusrelvad Suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine põhjustab hulgaliselt purustusi ja inimohvreid. Sellised relvad on tuumapommide kõrval ka keemia- ja bioloogilised relvad, ehk ABC relvad. berliini müür 1961
2.Napoleoni sõjad mõjutasid Euroopa poliitilist ja majanduslikku arengut ning sel ajal pandi alus uuele poliitilisele korraldusele kogu Euroopas. Venemaa oli palju aastaid sõjajalal Türgiga. 3.Näiteks tehnika areng muutis sõjapidamise efektiivsemaks, seega ka ohvriterohkemaks. Ümber korraldati ka maa- ja meretransport, kuna võeti kasutusele aurumasin. Raudteede ulatuslik ehitamine kaotas pikaajalised ja kurnavad marsid ning teekond sõjaväelistel lühenes ajaliselt oluliselt ja sõjavägi jõudis lahingule puhanuna. Näiteks veel raudteed pidi sai rindele pidevalt uusi vägesid viia, seega sai sõjategevus kauem kesta ning sõdur võis ka vahepeal puhkusele minna. Sidepidamise areng muutis sõjaväelise juhtimise tõhusamaks ja operatiivsemaks. 4.Üldise sõjaväekohustuse kehtestamine ei tähendanud sõdurile enam tsiviilelu lõppu, vaid ajutist äraolekut ning sõdurid võtsid sõjaväeteenistust kui kohustust riigi ees, mis tuli täita ja
Nõukogude okupatsioon Eestis Teise maailmasõja ajal Magnus Lehiste Eesti kaotas omariikluse pärast MoltovRibbentropi pakti sõlmimist Saksamaa ja Venemaa vahel. Venemaa nõudis Eestilt sõlmida vastastikuse abistamise lepingu ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Sõja vältimiseks kirjutas Eesti kartuses baasidelepingule alla. 17.juunil 1940. aastal okupeeris Punaarmee Eesti. Peale Eesti okupeerimist korraldas Moskva Eestis töörahva revolutsiooni ning valitsuse eesotsa pandi J. VaresBarbarus. Lisaks kõigele likvideeriti Eesti sõjavägi, politsei, kohtuasutused ning kehtestati NSVL'i konstitutsioon ja seadused. Kuigi lubatud oli, et Eesti iseseisvus ning riigikord jäävad püsima, kuulutati välja 6. august Eest Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. Eestlased olid nõus okupatsiooniga, kuna nad lootsid saada paremale elule ning kartsid tehtud ähvardusi sõja kohta. Eesti rahval puudusid valikuvõim...
Vana - Kreeka riik ja ühiskond Lea Lips Pärnu Hansagümnaasium Polis (kr.k. linn) · Linnriik sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv, mis hõlmas linna koos selle ümbrukskonnaga · Kodanikud - täieõiguslikud linnaelanikud, osalesid valitsemisel ja moodustasid linnriigi sõjaväe · Deemos ühe piirkonna rahvas, kogukond Polised · Tähtsamad: Sparta, Ateena, Korintos, Mileetos, Sürakuusa · Poliitika on polise asjadega tegelemine, see oli vabade meeste kohuseks · Rahvakoosolekud kõigil kodanikel õigus osaleda, otsustati kõige tähtsamaid küsimusi, valiti riigiametnikud ja moodustati nõukogu (riigi juhtimiseks, kohtu mõistmiseks) Rahavakoosolek Ateenas Sokrotes kõnelemas Sparta Ateena Akropol Ühiskonna struktuur · Aristokraadid suurmaaomanikud, kes tegelesid ka kaubandusega · Vabad talupojad moodustasid kõige suurema osa kodanikest (sõ...
(USA), Lloyd George (SUURBRITANNIA) · 11.november 1918 Compiegne vaherahu , sellega lõppes sõjategevus · Rahulepingute valmimise jaoks kutsuti kokku Pariisi rahukonverents, istungid peeti Versailles' lossis (Versailles' rahukonverents) · Sakslased pidid leppima rahutingimustega, neid kuulutati sõjasüüdlaseks. Saksamaa pidi loobuma aladest ( elsass-lotring ), reparatsioon, keelati tugev armee ja Reini jõe piirkonnas ei tohtinud sõjavägi olla. · Pariisi rahukonverentsil loodus uus poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem (Versailles' diktaat) · REPARATSIOON kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale · RAHVASTELIIT Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Wilsoni 14 punkti pani sellele aluse, USA. Algul ei kuulunud sinna kaotajariigid, kes hiljem sinna pääsesid
Eesti välispoliitika 1920-1940 Mr.SmartFiles 9.klass Ohuallikad Eesti oli strateegiliselt heas kohas Suurim ohuallikas: Venemaa Teine ohuallikas: Saksamaa Eesti sõjavägi oli liiga nõrk Rõhuti diplomaatiale Balti liit 1920. aastate alguses otsustati luua Balti liit Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola Sõjaline, poliitiline ja majanduslik koostöö Poola-Leedu konflikt Soome soov eemalduda ohutsoonist Venemaa vastuseis Eesti-Läti kaitseliidu leping Suhete normaliseerumine Eesti-Saksa majandus- ja kultuurisidemed 1932 MKL NSVL'iga (ebapüsiv) Toetuse otsimine suurvõimudelt 1921. aastal liitus eesti Rahvaste liiduga
Eesti vabariigi riigikogu ja , kompaniid ja sõjavägi Riigikogu 101 liiget. Riigikogu kuulutab välja sõjaseisukorra. Eesti Vabariigi president on Eesti Riigipea ja riigikaitse kõrgeim juht. Valitsus-täidesaatev võim Kaitsejõud relvastatud struktuur Kaitsevägi valmis riiki sõjaliselt kaitsma. Eesti kaitsejõudude struktuur ja ülesanded! Sõjaväemudelid :elukutseline(d) relvajõud Reservväed: need mobiliseeritakse ainult ohu korral üksustesse. Miinipilduja patareis on : tagalarühm,-siderühm Kolm jalaväekompanii moodustavad jalaväepataljoni põhja. Tagalakompanii tegeleb söögi, pesu,postkast, surnute matmisega. Üksikvõitleja kes koos paarilisega, moodustavad lahingupaari. Pooljagu on 4-6 kaitseväelast Jagu moodustab kahest pooljaost, kelle ülem on seersant. Rühm koosned 3 jaost ja selle ülem on leitnant.(30-35 meest) Brigaad, mis koosneb 3-4 jalaväepataljonist(6000-8000 meest) Diviis, mis moodustub 3-4 brigaadist Korpus, kuhu kuulub 3-4 di...
Karl Suure impeerium Karl Suure impeerium Karl Suur Vallutas juurde uusi alasid ja kaitses riigipiire Vallutas langobardide riigi ja sai Itaalia kuningaks Alistas ja ristis saksid Aastal 800 kroonitakse Karl Suur paavsti poolt Rooma keisriks- keisrivõim Lääne- Euroopas sellega taastatud. Tekib Karl Suure impeerium. Impeeriumi valitsemine Tähtsamad ametid aadlikele, kellega Karolingid olid abielu kaudu suguluses. Riik jagati krahvkondadeks (umbes 250), mida juhtisid krahvid. Neid nimetas ametisse kuningas. Riigi äärealadele loodi margid, mida juhtisid markkrahvid. Suuremate idapoolsete hõimualade juhid olid hertsogid. Impeeriumi valitsemine Keskajal valitseti inimesi, mitte riiki ja seega oli kõige olulisem truudus kuningale. Aadlikud andsid kuningale truudusvande. Frangi riigil polnud pealinna, kuningas liikus mööda maad, et kõigile oma võimu näidata. Arvatud, et Karl liikus ligi 30 k...
1. Täida lüngad Teine Maalimasõda algas 1939 1. september Saksamaa kallaletungiga Poolale. Kuna MRP salaprotokolli järgi kuulusid Soome ja Balti riigid NSV mõjusfääri, suus sundis viimane Eestit, Lätit ja Leedut sõlmima mittekallaletungi pakti. Sellega toodi Balti riikide territooriumidele NSV Liidu sõjavägi. Ainsa riigina keeldus paktist Soome, kelle vastu NSB Liit alustas 1939. aastal Talvesõda. NSV Liidu vastase välksõja läbiviimiseks koostati Saksamaal Barbarossa plaan, mille järgi piirati ümber Leningradi linn ja jõuti Moskva linna lähistele. 1941. a. suvel kujunes Hitleri vastane koalitsioon, mille liikmesriikideks olid SuurBritannia, Nõukogude Liit ja USA. Sõjasündmused Euroopas lõppesid 8.mai 1945, Saksamaa kapituleerumisega. 2
Me oleme koos naernud, pead murdnud, stressi talunud ja ehk isegi pisaraid valanud. Kõik see on meid ainult tugevamaks muutnud. Tee oli raske ning kurbusega pean teatama, üha raskemaks see tee meil läheb. Kuid mis ma halvast vatran, vaatleme ikka positiivset külge. Hariduse baas olemas. Kellel soov ja huvi. Võimalus minna edasi õppima. Ja ega see tee meil viimne lahkuminek ole. Kindlalt juhtume üksteisega tänaval kokku või ühine edasine koolitee. Meestel veel sõjavägi, kus suur zans üksteist jälle kohata. Selle kursuse edukuses täname me Pärnumaa Kutsehariduskeskuse imepäraseid õpetajaid, töölisi ning muidugi ka riiki, kes on aidanud üles ehitada selle toreda õpilaskodu. Mis nii väga igatsetud jääb, meie, õpilaste poolt. Imeilusat kevadet kõigile ning õnne jätku edasistes valikutes. Aitäh!
seal uusi linnu (nt. Alexandria) vahemere idaranniku linnades hatai põhikeelena rääkima kreeka keelt idamaised kombed ja kreeka kultuur segunesid ja tekkis omapärane kultuuride segu – HELLENISTLIK KULTUUR 18. Muudatused Kreekas hellenismiperioodil järgmistes valdkondades: Riigikorraldus: polis kaotas oma senise tähenduse ja muutus suurriigi koostisosaks riike hakkasid valitsema absoluutse võimuga monrahid Sõjavägi: sõjavägi polnud enam linnriigi kodanike vägi, vaid palga sõjavägi Kirjandus, keel ja teater: teatrist kadus polise kodanikkonda hariv põhimõte, selle asemel puht meelelahutuslik külg esiplaanile tõusis naudingut, mite mõtlemisainet pakkuv luule kirjandusest kadus rahvuslikkus maailma keeleks sai kreeka keel Filosoofia: filosoofias ei arutletud enam küsimuse üle, milline kodanik on vooruslik, vaid selle üle
Nad olid sunnismaised. Muutused algasid kui sai võimule Peeter I (1689). Esmalt suundus ta koos oma delegatsiooniga välismaale (Euroopasse). Ta asus koguma liitlasi sõjaks Türgi vastu. Kuid neid ei leitud. Poola pakkus välja, et Venemaast võiks saata liitlane sõjaks Rootsi vastu. 1700 algas Põhjasõda. Samas palgati Venemaale mitmeid asjatundjaid erinevatelt aladelt. Põhjasõda algas, aga kaotusega ning Peeter I alustas oma reformidega. Esmalt värvati uus sõjavägi nekrutitest. Uus relvastus saadi kui võeti kasutusele Uurali rauamaagivarud. Samuti rajati riidemanufaktuure. Tööjõuks kasutati pärisorjastatud talupoegi. Kuna kõik vajas raha loodi eraldi ametkond, mis mõtles välja uusi makse. Näiteks maksustati aknad ja korstnad. Hiljem asendati need isikumaksu – pearahaga. Korraldati ka hingeloendusi. Ka valitsemiskorraldust muudeti. Venemaa jagati kubermangudeks. Bojaaride duuma asendati senatiga mis
ja Hitler, siiski MRP vastu. Majanduslikud eeldused olid minu arvates kõige huvitavamad ja samas ka egoistlikumad. Saksamaa soovis arendada oma sõjatööstust, lootes, et siis saab majanduslikult heale järjele. Sõjatööstuse arendamine ja sõjaväe tugevdamine oli oluline ka Venemaale ja Itaaliale ning parim hetk ja koht selle katsetamiseks tundus neile 1936. aastal alanud Hispaania kodusõda. Hitleri jaoks olid väga olulisel kohal vallutussõjad, sest ka Saksamaa sõjavägi vajas ju mingisugust rakendust. Teise maailmasõja puhkemist soodustas kindlasti see , et Saksamaa vajas oma rahvale eluruumi. Seda tuli aga hakata hankima naaberriikidelt ja rahvastelt. Hitleri jaoks ei olnud sakslastel piisavalt palju ruumi elamiseks. Stalini sooviks oli kommunismi mõjuvõimu laiendamine läände ning hiljem oli ta kinnisideeks, et kogu maailm muutuks kommunistlikuks. Tema soovid ja unistused siiski ei täitunud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
