Politsei Reimo Lehtmets 8.A Tartu 2009 Kes on politsei? Politsei on ühiskonna poolt ametisse pandud jõudu rakendav struktuur, mis on ette nähtud ühiskonnaliikmete vahelistes suhetes korra säilitamiseks . Selle poolest erineb ta sõjaväest mille eesmärk on kasutada jõudu välissuhetes . Seega Politsei tagab avaliku korra, kaitseb inimeste ja organisatsioonide seaduslikke huvisid, tõkestab kuritegevust, teostab kuritegude kohtueelset uurimist, määrab ja viib täide karistusi oma pädevuse piires. Organiseeritud ühiskondades tavaliselt taunitakse jõu kasutamist ühe ühiskonna liikme poolt teise suhtes. Politseile tehakse selles suhtes erand eeldusel, et taunitavale jõu kasutamisele ei saa vastata muul moel kui jõudu kasutades.
Sisekaitseakadeemia Ajaloo- ja politoloogia õppetool Kohtueelne uurimine kaugõppe II kursus EESTI POLITSEI AASTATEL 1918-1940 Kursusetöö Tallinn 2000 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. EESTI POLITSEI LOOMINE 5 1.1 Politsei palgad 9 1.2 Arstiabi andmise kord 10 2. EESTI KRIMINAALPOLITSEI 11 3. EESTI VÄLIPOLITSEI 15 4. EESTI POLIITILINE POLITSEI 16 5. POLITSEI TEGEVUSE KORRALDAMINE JA NENDE 18 AMETIOSKUSTE ARENDAMINE 5.1 Politseitalitus 18 5
Tuleb arvestada võrdlusandmeid, mille kohta midagi näidata, demograafiat, juhuslikkust. Varavastaste kuritegude puhul on kuritegude arv suurem ja tendentsid kergemini määratletavad. Varavastased kuriteod moodustavad ka enamuse. 2) Kuritegevusandmete geograafilis-territoriaalne analüüs Huvi pakub regionaalne levikupilt, taustategurite omavahelised seosed. Peab arvestama erinevat inimeste valmisolekut kuritegudest teatada piirkonniti, ka arvestada politsei töökoormust regiooniti. 2 3) Eri sotsiaalsete gruppide kuritegelik aktiivsus Huvi paku eri gruppide osakaal, kuritegelik aktiivsus (gruppide osakaal kurjategijate vs kahtlustatute suhtes). Eestis: eelkõige muulasest mehed vanuses 16-24. Need näitajad sõltuvad aga tugevalt hoiakust kuritegevuse suhte, politsei tööst. Vähe lahendatakse ju vargusi ja valgekraede kuritegusid.
tõenäoliselt kandma rasket karistust. Selle vältimiseks otsustab ta Lätti põgeneda. Millist jurisdiktsiooni saab Eesti riik teostada? Eesti ei saa hakata oma algatusel teostada oma jurisdiktsiooni Lätis, selleks on vaja Läti nõusolekut. On 2 võimalust: 1. Läti annab selle isiku ise Eestile 2. Läti annab loa, et Eesti politsei võiks tulla Lätti ja viia isiku tagasi Eestisse KRIMINAALJURISDIKTSIOON: Territoriaalsuse printsiip: ❏ Riik võib reeglina menetleda tegusid, mis on toime pandud selle territooriumil kas kodanikute või teiste isikute poolt ❏ Peamine ja aktsepteerituim printsiip Kodakondsuse ehk aktiivse isiku printsiip: ❏ Riik võib teostada jurisdiktsiooni kodanike üle, olenemata sellest, kas tegu on toime pandud kodu- või välismaal
Negatiivseks muutub see siis kui ühiskonna arenedes tekib vajadus tavad asendada õigusnormidega. Kuna tavad on juurdunud, siis avaldavad nad uutele regulatsioonimehhanismidele tugevat vastupanu. 3. Avalik võim Avalik võim on riiki riigieelsest ühiskonnaorganisatsioonist eristamise esmatähtis tunnus. Selle all mõistetakse kogu riigi juhtimisaparaati, mis hõlmab riigivõimu- ning valitsemisasutuste kõrval ka selle aparaadi relvastatud struktuurüksusi nt armee, politsei, luure, vastuluure, ka sunniasutused nagu vanglad, mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks.Avaliku võimu ülesehitus, selle kasutamise eesmärgid ja selle teostamisel kasutatavad meetodid võivad olla erinevad. Sõltudes siis riigivalitsemisvormist, poliitilisest režiimist, ühiskonna poliitilisest struktuurist, ajaloolise arengu erisusest jms teguritest. Demokraatlikes riikides teostavad avalikku võimu riigiaparaat oma mitmesuguste
peamine nõrkus. 3 4. Kuritegevuse kontroll kui sotsiaalse kontrolli komponent Sotsiaalne kontroll kui ühiskonna eneseregulatsiooni mehhanism, mille kaudu saavutatakse ja säilitatakse normatiivset korda, kõrvaldades normidest hälbivat käitumist. Sotsiaalse kontrolli mehhanismid võivad olla: · välised - perekond, kool, politsei · sisemised inimese enda poolt omaks võetud normid, sisemised regulaatorid nagu häbi, au. Protsessi, mille käigus väline kontroll muutub sisemiseks, nimetatakse internaliseerimiseks. See toimub sotsialiseerimise protsessi käigus. Samas võib juhtuda, et väljakujunenud inimene sattub keskkonda, kus ta on sunnitud alluma normidele, mis on tema sisemiste normidega vastuolus. Inimene on võimeline avaldama vastupanu välistele normidele, kuid piiratud ulatuses. Kognitiivse
ja abielulisi probleeme.42 Statistilised andmed laste seksuaalsest ahistamisest erinevates riikides on üsna vastuolulised, kuid nad vapustavad oma mastaabiga: USA ja Suurbritannia 20 kuni 30 % täisealistest naistest ja 10 % meestest olid lapseeas allutatud erinevatele seksuaalsetele rünnetele.43 Tähelepanu köidab suur hulk juhtumeid seksuaalsest vägivallast laste üle Eestis. 2006. aasta jooksul registreeris politsei 131 juhtumit seksuaalvägivallast alaealiste üle, 53 juhtumi korral olid kannatanuteks lapsed vanuses kuini 14 aastat, 7 juhtumi korral mudilased.44 Rosental M. Ja Tilk K. andmetel on seksuaalset väärkohtlemist tunnistatud 70 protsenti küsitletusest lastest.45 Seepärast on oluline lastekaitse seksuaalküsimustes. Seksuaalsuhetes on tähtis enesemääramisõigus, mis tähendab isiku õigust valida endale partner ja ise otsustada, kas,
Eeldab põhiseaduslikku valitsemist. Alles siis kui kogu rahvas, k.a. poliitiline eliit ja ametnikkond neid põhimõtteid tunnustavad, võib rääkida demokraatliku ühiskonna juurdumisest 5. Seadused ja õigusnormid Õigus on mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogum. Seadus on kirjapandud õigusnorm. Õiguskorrast kinnipidamise tagamine on riigivõimu üks tähtsamaid ülesandeid. Selleks on riigi poolt loodud vastavad institutsioonid: politsei, kohus ja muud justiitsorganid Õigusriigiks nimetatakse sellist riiki, kus valitsemist toimetatakse üldtunnustatud reeglite ehk seaduste kohaselt, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad. Võimuriik ja õigusriik: õigusriik ja võimuriik tagavad mõlemad ühiskondliku ehk avaliku korra. Erinevus seisneb selles, mida peetakse korra tagamisel kõige tähtsamaks. Õigusriigis on korra aluseks seadused, mis kindlustavad indiviidi vabaduse. Õigusriigis on tagatud kõigi inimeste võrdsus
Kõik kommentaarid