Ta peab otsima edasi, otsima, kuni leiab mingisuguse väljapääsu. Ka meil on olemas mitmeid institutsioone, ohvriabi võimalusi, sotsiaaltöötajaid, turvakodusid jne. Kui inimene otsib, siis ta ka leiab mingisuguse lahenduse. Ainus, mida ei tohi mingil juhul teha, on jääda oma murega üksi! Kui palju abi on politseilt loota? Politsei ei suuda täna tegelda probleemiga sügavuti. Seda näitavad ka politsei pressiteated. Näiteks seesama suvine juhtum, kus Andrei võttis oma naistuttava pantvangiks. Teates öeldakse, et politsei pidas lõpuks Anatoli kümneks päevaks kinni. See oleks justkui saavutus ja lõpplahend. Aga kas pöörduti sotsiaaltöötaja poole, kas anti mingit teavet või käitumisjuhiseid ohvrile, sellest teates ei räägita. Mis tähendab seda, et tegelikult ei antud. Alkohol ja koduvägivald. Alkohol ja muu mõnuainete tarvitamine ei ole vägivalla põhjus. Kuid sellegipoolest on
Liigikaitse Kategooriad Eestis on kaitse alla võetud 570 taime-, seene- ja loomaliiki. Kaitsealused liigid jagunevad 3 kaitsekategooriasse. I ja II kategooria liigid võtab kaitse alla Vabariigi Valitsus määrusega, III kategooria liigid aga keskkonnaminister määrusega. I kategooriasse kuuluvad enamasti vähenenud arvukuse ning kriitilise piirini rikutud elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. I kaitsekategooria liikide puhul tuleb taotleda luba loomade häälte salvestamiseks ning sigimis- ja pesitsuspaikade filmimiseks ning pildistamiseks. Täpse kasvukoha või elupaiga kohta käiva teabe avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. I kaitsekategooriasse arvatud kotkaliikide, must-toonekure ja lendorava pesapuu avastamisel hakkab seal seadusest tulenevalt kehtima automaatne kaitsetsoon, mille raadius on liigispetsiifiline. 25 mee...
30). Läänemere Keskonnaprobleemid on: · Eutrofeerumine veekogu kinni kasvamine, mida põhjustab toitainete tõus veekogus. · Naftareostumised laeva kaitsevahendid annavad raskemetalle, mis lahutuvad vettesse. · Väike isepuhastusvõime Vesikond maaala,millelt veekogu saab oma vee Lang jõelõigu või jõe keskmine langus Langus - lähtme ja jõesuudme kõrguse vahe meetrites Jõgede veereziim on perioodiliselt: Kevadine ja sügisene suurvesi; ja talvine ning suvine madalvesi. See kõik võib muutuda. Piirkonna järvede rikkus sõltub uute järvede tekkimisest rannikul maakerke tagajärjel,vanade järvede kinnikasvamisest,vee hoidlate rajamisest,mandrijää tegevuse tagajärejest,pinnamoest Põhjavesi on kujunenud pika aja jooksul sademete imbumise tagajärjel maapõue. Keskkonnaprobleemideks kujunevad liigne kasutatavus, ja et mereäärsetel aladel kaasneb sellega oht, et soolane merevesi võib valguda seni magedat vett sisaldanud põhjavee kihtidesse.
Eesti õhuvägi Üldine informatsioon Eesti kaitseväe väeliik Põhiülesandeks riigi õhuruumi kontroll ning strateegiliste objektide õhukaitse tagamine Vastutab kõigi õhuoperatsioonide eest Eestis Tehnika Õhuväe lennuvahendid: Vaatlushelikopter Robinson R44 Transpordilennuk An2 Õhuväe koosseisu on kuulunud ka renditud õppereaktiivlennukid Aero L39 Õhuväe radarisüsteemid: Lockheed Martin TPS77 ASR8 VERAE Aero L-39 Struktuur Õhuväe ülem: brigaadikindral Valeri Saar Struktuur on rahu, kriisi ja sõjaajal suures osas muutumatu Koosseisu kuuluvad üksused: õhuseiredivisjon, lennubaas Õhuväe staap Staabiülem: kolonelleitnant Jaak Tarien Loodi 13. aprillil 1994. aastal kui Eesti õhuväe kõrgeim operatiivjuhtimise organ Õhuväe staabi ülesanded Alluvate üksuste alalise lahingvalmiduse tagamine Olukorda iseloomustavate andmete pidev ...
Läksin läbi vihma ja pori Oli suvine pühapäeva õhtupoolik, kui sõitsin sõbra juurest koju rattaga mööda külateed. Ma olin surm väsinud väntamisest mööda aukliku teed. Oma kodu märgates silmapiiril tundsin kergendust nagu ma ei oleks pikka maad maha sõitnud ja pähe tekkisid mõtte lähedalt ajast paar magusat õuna võtta. Aija juurde jõudes märkasin et taevas täitus tumedate pilvedega ja mõni hetk hiljem hakkas sadama. Minu nägu katsid külmad ja teravad vihmapiisad. Tol hetkel ma ei
Arutlev kirjand Iga tekst on dialoog mingi teise tekstiga Kirjand on argumenteeriv ehk põhjendav tekst Kirjand peaks olema veenev, et mõjutada lugeja seisukohti ja hoiakuid (eesmärgiks saada lugeja endaga nõusse) Kirjandi retoorilised võtted: Võtted, millega saavutatakse teksti veenvus Argumentatsioon eesmärgiks veenda teisi öeldu tõesuses või paikapidavuses, mingi vaatepunkti õigustamine või ümberlükkamine, antakse hinnanguid. Argumentide liigitus 1. Faktipõhised argumendid: Toetumine faktidele Toetumine üldtuntud tõsiasjadele (nt Kõik me teame... On tavaline ...) Toetumine autoriteetidele: a) viitamine teistele tekstidele (nt kirjandusklassika, Piibel, muinasjutt, vanasõna, sententsid) b) tsiteerimine tsitaat peab tekstiga seostuma c) refereerimine lause või lõik, mis refereerib teise autori teksti, kirjutajal on selgitaja roll, refereeringu abil tõestatakse oma väite paikapidavust või näidatakse teist...
ELUVIIS Põdra kodupiirkonnaks võib olla 2,5-19 km2. Enamasti on põder üksildane loom, kuid talviti võivad nad olla ka karjades. PALJUNEMINE Põtrade jooksuaeg kestab augusti lõpust oktoobri alguseni. Maikuus sünnib põdralehmal 1-2 vasikat, kes kaaluvad 4-5 kg ja on kaetud pruunika titekarvaga. Juba esimestest elupäevadest hakkavad pisipõdrad rohtu sööma, kuid ema imetab neid siiski hilissügiseni. Põdrapullid kasvavad kiiresti. TOITUMINE Suvine menüü koosneb peamiselt rohttaimedest ja lehtedest. Põder tarvitab toiduks ka seeni, samblikke, puhmastaimi ja puude oksi. Talvel sööb puude-põõsaste peenemaid oksi. Eriti armastab ta männivõrseid ja pajupõõsa ladvaoksi.. Päevas sööb põder 10-15 kg oksi. PÕTRADELE ISELOOMULIK Põtradel on hea kuulmine ning haistmine, kuid nägemine paraku niisama keskpärane kui teistel metsloomadel. Põtrade vaenlasteks on hundid ja karud, vasikatele ka ilves.
sajandil jäi luteri usk eestlastele veel paljuski võõraks 1642. aastal leidis Urvaste kihelkonnas Osulas aset Pühajõe mäss Sõjavägi allutas talupojad See tõestas, et nad ei teadnud miskit Jumalast ega tema sõnast, ei usust ega käskudest Märgid Usuti, et inimestele on kõik juba ette määratud Kõikjalt otsiti märke Polnud ühtset pilti, mis saab peale surma, kuid seda ei peetud lõpuks Seitsmepäevane nädal ja selle rituaalid Suvine ja talvine pööripäev Näiteid konversioonist Johann Haquinus Forselius Madisepäeval (24. veebruaril) ei jätnud vanad eestlased vokki majas nähtavale kohale, vaid peitsid selle hoolega ära. Selle läbi tahtsid nad ära hoida, et maod mingit viga ei teeks Reedel jällegi kardeti jalanõusid valmistada ning abielluda - halb õnn Kui õues kõu müristas, siis pistis esivanem kaks nuga akna ette ja arvas, et ta siis pikselöögi eest kaitstud on
Kaltsiumil on tähtis osa luude tugevdamisel, kõige suurem on kaltsiumivajadus lapseeas ja nooruses. Oluliselt mõjutab kaltsiumi omastamist vitamiin D, seega on meile abiks just rasvarikkamad piimatooted. Fosfor on vajalik ajutegevuse normaalseks toimimiseks ning närviimpulsside ülekandeks, magneesiumil on oluline osa kaltsiumi ainevahetuses. Vitamiinidest on piimas A, D ja E vitamiini ning karotinoide (annavad võile kollase värvuse). Suvine piim on vitamiinirikkam, vitamiinisisaldus oleneb ka söödast.Fermente sisaldab rohkem äsjalüpstud piim. Fermendid lagundavad valke, rasvu ja süsivesikuid. Kuumutamisel fermendid hävivad. Vett sisaldab piim keskmiselt 88%, kuivaineid kokku 12%. Piim on organismi poolt peaaegu täielikult omastatav.Peale lehmapiima tarvitatakse toiduks ka teiste loomade piima, nende keemiline koostis on lehmapiimast erinev.
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/f2/CongoLualaba_watershed_topo.png Hüdrograaf on joonis, mis iseloomustab jõe vooluhulka Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Sellel diagrammil on Veehulk sõltub ka sellest, kujutatud Kongo jõe kummal pool ekvaatorit on 80 aasta keskmine suvine vihmaperiood: vooluhulk - oktoobrist jaanuarini on vett rohkem, sest 80 aasta jooksul lõunapoolkeralt suubuvate on kuu keskmine lisajõgede piirkonnas on vooluhulk kõikunud siis suvine vahemikus 22..
• Töös professionaalsed, paindlikud tellija nõudmiste suhtes, arendame järjepidevalt ettevõtet nii tehnoloogiliselt kui ka koolitades personaali. • Alati parimaid lahendusi tagamaks kõrget kvaliteeti. • Keskkonnasõbralik ja säästlik ning innovaatiline mõtteviis. Järva Teed pakub nelja erinevat teenust: • Teehoole • Teede ja platside ehitus • Liikluskorraldus • Tehnikaosakond (remont, keevitus jne). Teede suvine hoole: • Teeäärte ja haljasalade niitmine • Kruusateede hööveldamine • Tolmutõrje kruusateedel • Löökaukude parandus teedel ja parklades • Sildade ja truupide hooldus • Veeviimarite puhastus • Puistematerjalide tootmine ja müük • Sõelutud mulla müük Teede talvine hoole • teede ja parklate lumelükkamine • Libedustõrje ( sool, liiv ja graniitlikkustik) Teede ja platside ehitus: • Teede ehitus • Parklate ja platside ehitus
Tänu põlluharimisele hakkasid tekkima Eesti külad. Enamasti koondusid need linnade lähedusse ja viljakamatele aladele teede ääres. Talurahvas elas tagasihoidlikult, talvel tares, suvel kambris. Mõlemasse ruumi pääses valgus vaid ukse kaudu, klaasaknaid seal ei olnud. Ka suits tuli toast välja lasta ukse kaudu, selleks ajaks aeti lapsed lauta lammaste juurde. Väga külmal ajal toodi aga lambad, põrsad, kuked, kanad, koerad ja kassid tuppa ning seal elutseti üheskoos talurahvaga. Suvine kambrielu oli märksa lahedam, oli rohkem ruumi ning ühes valgusega ei tulnud külm tuul tuppa sisse. Väga sarnased talurahva elumajadele olid nende loomade laudad. Need olid kitsad, madalad ja pimedad. Loomi peeti suure hoolega, sest neist loodeti midagi saada. Talvel olid loomad külg külje kõrval kintsud ja küljed kaetud sõnnikukobaratega. Peale rasket talve võis juhtuda, et mõni loom ei tõusnudki püsti ega seisnud jalul. Talvel võeti lauda katuselt õled põhu
Kose on valmistanud süüa paljudele Eestit külastanud riigipeadele, sealhulgas USA presidendile George W. Bushile, Madalmaade kuningannale Beatrixile ja Norra kuningale Harald V-le.Ta osales 2007. aastal valminud Pixari joonisfilmi "Ratatouille" helindamisel. Imre Kose on Norra kuningliku teeneteordeni V klassi kavaler.Ta on ka välja andnud kokaraamatu ,,Naudingute kunst." Tal on ka olnud oma nimelisi kokasaateid. Lõpetuseks tahaksin lisada ühe tema retsepti : Imre Kose pastaretsept Kerge suvine pasta värske mozzarella, tomati ja kapparitega 2le 150 g pastat ( linguini, spagett või penne) 5 spl extra vergine oliivõli 2 küüslaugu küünt, viilutatud 1/2 chillikauna ( hakitud seemnekojata) 100 g kirsstomateid, poolitatuna 1 krp mini mozzarellat, poolitatuna 2 oksa värsket basiilikut, rebituna 1 tl kappareid, nõrutatuna 1/2 sidruni riivitud koor sool, värskelt jahvatatud musta pipart 80 g värskelt riivitud parmesani
tüvest väga kaugele. Kuna kuivades männimetsades suudavad kasvada väga vähesed taimed, siis peab mänd ise olema paljudele loomadele toiduobjektiks. Nii võime kohata männiokastel rohelisi putukavastseid, koore alt leida aga üraskite keerulisi käike. Kõrgel võras võib kuulda vaikselt sädistamas käbilindu ja oma sepikojas käbidest seemneid välja toksimas musträhni. Metsisele on männiokkad üheks põhitoiduks. Isegi kalad saavad mändidest palju head: neile on maiuspalaks suvine veepinnale langev õietolm. Männiga koos elavad metsas mitmed seened. Osa neist on männile kasulikud, aidates tema juurtel vett imeda, teised jälle kahjulikud, põhjustades puu mädanemist. Kasulikest seentest võib sügisel kohata männiriisikat või puravikke. Noored männikud on talvel meelistoidulauaks põtradele. See aga ei meeldi metsakasvatajatele, kuna põtrade näritud puud jäävad kiratsema või koguni hukkuvad. Männi puit on laialt kasutatav
Kõrgkooli pääsesid õppima heade hinnetega ja sisseastumiseksamid edukalt sooritanud õpilased Sisseastumist lihtsustas komsomolipileti olemasolu Õppimine oli tasuta Elati ühikates Paljud tudengid protestisid nõukogude korra vastu ja eriti mässumeelsed olid EÜEkad EÜE (Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev) Malevasse kogunes tudengkonna mässumeelsem kontingent EÜE oli üliõpilaste suvine teenimisvõimalus EÜEs sündisid legendiks saanud kommunismi vastased lood ja laulud Lõpp Keidi Tamm 10c
rikkalik linnustik) ja Hautes Fagnes ehk Hobes Venn (Ardennides, 3894ha; nõmmed ja rabad. Maastik · Belgia maastik on väga vaheldusrikas: Põhjamere rannikut on 67 kilomeetrit, selle jätkuks on Põhjamere ääres tasandikud, keskosa on mägine ja kagusse jäävat Ardennide piirkonda iseloomustavad metsased kõrgendikud. Kliima · Kliima on mereline · sademeid 900...1400 mm · vihmaseid päevi aastas u. 200 (Brüsselis) · Suvine keskmine temperatuur 15°...16°C, talvel 2°...4°C. · Kliima on Belgias mandriline, suhteliselt jahe ja niiske, kuid Ardennide suved on üldiselt soojad. · Brüsselis on aasta keskmine temperatuur 10 plusskraadi, alates 2 kraadi jaanuaris kuni 18 plusskraadi juulis. Maavarad Rahvastik · 10 309 725 (1.jaanuar 2002), sellest Flandrias koos Brüsseliga u. 2/3. Elanikkonna tiheduse poolest üks kõrgemaid Euroopas · Linnaelanikke: 97% · Keskmine eluiga: 77 aastat
Müstiline kivi 23,juuli, mõnus suvine aeg. Linnud laulavad ja meri kohiseb. Kuum, kuum on temperatuur. Higi voolab, aga pole probleemi, väike hüpe merre ja oledki jahtunud. Järsku kuuleb Indre kaugelt enda nime. See hääl mis ütles “Indre” on kuidagi tuttav. Põõsas kohises nagu keegi oleks seal. “Mis sa kooserdad seal poiss?” küsis Indre põõsas olevalt poisilt. “Ma ei ole poiss, vaid noormees!” sähvas põõsas olev noormees. “Tohoh, nii kohe räägi võõra poisiga, kas sa üldse tead kes ma olen?”
Rohtlad Ava internetilehekülg http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/rohtlad.htm. Loe läbi tekst (ka vasakul menüüs olevad leheküljed) ja täida ülesanded. 1. Rohtlad jagatakse nende päritolu järgi: a) looduslikud b) poollooduslikud c) tehislikud (inimtekkelised) Lisa pilt, mis annaks edasi rohtlate üldilme! http://loodusvoondsavann.blogspot.com/2017/04/luhitutvustus.html 2. Rohtlaid nimetatakse eri kohtades erinevalt. Täida tabel. Lisa internetist rohtlate kaart! Koht Rohtla nimetus Euraasia stepp; Ungari pusta Põhja - Ameerika preeria Lõuna - Ameerika pampa Lõuna - Aafrika veld 3. Täida lüngad kliima kohta. Parasvöötme rohtlates on külm talv. Suved on palavad ja põuased. Kliima on mandriline. Sademete hulk on tavali...
Ida-Virumaa-Kutsehariduskeskus Eriala:Kokk (õpilase nimi) PIDULIK LÕUNASÖÖK Lõputöö Jõhvi:2011 Sisukord 1.Menüü Eelroog Suvine suitsukanasalat (suitsukana, ananass, Hiina kapsas, konservmais, majonees, aroomisool) Põhiroog Kreemine sealiha (sea välisfilee, sibul, seened, kuiv valge vein, toorjuust) Järelroog Karamell-leivaparfee marjapüreega (riivleib, hapukoor, rõõskoor, riivleib, suhkur, või, vaarikad, )
1 TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS Juuksur T108JKS Andre Abel Roosid Ainetöö Tallinn 2009 Sisukord Roosid Pealkiri1 Istutamine Pealkiri2 Roosipeenra kujundamine Pealkiri2 Väetamine Pealkiri2 Esimene väetamine Pealkiri3 Haigused ja kahjurid Pealkiri3 Lõikamine Pealkiri2 Sügisene lõikamine Pealkiri3 Kevadine lõikamine Pealkiri3 Suvine lõikamine Pealkiri3 Talveks katmine Pealkiri2 1 ROOSID1 Roose viljeldakse ilutaimena ning roosiõli ja vitamiinirohkete viljade saamiseks. Roosi viljad on ravimtööstuse tooraine. Kroonlehtedest saadakse parfümeeria- ja toiduainetetööstusele roosiõli, viljadest ja kroonlehtedest valmistakse ka keedist ja veini. Seemned sisaldavad rasvõli ja E-vitamiini. Roosid on kibuvitsaperekonna kultuuriteisendid ja sordid. Roosi ürgkoduks peetakse Sise- ja Edela-Aasiat, sealt pärineb enamik kibuvitsali...
spetsialistide ettevalmistamisele ning toetada info- ja sidetehnoloogia haridusalast tegevust Eestis. Ettevõtjatele, firmade tipp- ja keskastme juhtidele on suunatud ka üritusi (näiteks Teabemess Kontakt). Sealsetele külalistele pakutakse mitmekülgset kontsentreeritud ülevaadet infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonivaldkonna arengusuundadest nii era- kui avaliku sektori tasandil. Suvel korraldatakse ka OK-festi, mis on Eesti ITT firmade suvine kohtumispaik, kus lisaks individuaal- ja meeskonnavõistlustele ning kultuurilisele meelelahutusele on tähtsal kohal erialased seminarid. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit on autasustanud ka eraldi inimesi. Näiteks Aasta tegijaks 2006 valis ITL juhatus Allan Martinsoni töö eest arengufondi loomise eestvedamisel ja IKT valdkonna aastatepikkuse edendamise eest. Aasta tegu 2006 tunnustuse
Retsensioon Teisipäeval, 09. detsembril, käisin Kuressaare Raegaleriis vaatamas näitust nimega ,, Sõrmede vahelt pudenenud hetked", mille autoriks on Endla Tuutma. Endla Tuutma on sündinud Lääne-Eestis, väikelapseelu veetis ta aga Venemaal, Kirovi oblastis, kuhu oli asumisele saadetud tema ema. Koolis aga käis Endla juba taaskord Eestis. Endla on õppinud nii mõneski nimekas Eesti koolis. Aastatel 1964-1968 õppis ta Tartu Kunstikooli Dekooriosakonnas, edasi õppis ta Tallinna Kunstikooli Metallehitistöödes 1968-1973. 1973, peale koolide lõpetamist töötas Endla Tartus metallikunstnikuna (valmistas ehteid ja suuri dekoratiivvorme), seda kuni 1988. aastani. 1985. aastal astus ta Kunstnike Liitu. Saare maakonna peakunstnikuks sai Endla 1989. aastal, antud töökohal töötas ta 1994. aastani. Alates 1988. aastast asus Endla tööle Kuressaare Linnavalitsusse linnakunstnikuna, millega tegeleb ta siiani. T...
tuleb ja tuleb ning otsa ei saa. Luksud ja nuuksud kurgus kui lapsel, pärani kargab siis huulte kapsel. (Under 1923:207) Siis tuleb kevad, jalas kiirtest kingad, ja laotab maale kirendavad kangad. Ta põimib piha ümber purpurvöö. Päev pole enam päev, öö pole enam öö. (Visnapuu 1950:471) Kus lõpeb päev, kus algab öö? Silm silmas nad jaanikuul, neid ühte köitnud hõbevõõ, üks süttimas teise suul. (Under 1943:435) Lõhnab magusalt, magusalt suvine tuul, toob niitudelt ja nurmelt hõngu. Ja päike hõõgub kui tuline kuul, õhk on täis valguse lõngu. (Visnapuu 1932:279) Ah, ammuks see oli, kui alles iiris mu akna poole hellitusi heitis ning lõhnadega ootvat tuba täitis koorvalgena kuu kummitavais kriisis. (Under 1912:66) Noid kuldseid lehti sügavrohelisen kui halli juust kesk tõmmu tukka mu silmi tõuseb mäe takka. See esimene sügisene ohe. (Visnapuu 1938:335) Kasutatud luuletused
RAKVERE AMETIKOOL Sander Päll AL13A Autokeemia analüüs Referaat Juhendaja: Pertti Pärna Rakvere Ametikool 1. LEOTUSAINED Leotusaineid on väga palju erineivad, erinevate kontsentraatidega. Tavaliselt on need vahendid valmistatud veebaasil. Tuntumad tootjad on Carbrite ja Van Der. Samuti on ka toodete hinnad väga erinevad, alates 10-st eurost kuni 100 euroni. On olemas nii üldpuhastuse jaoks mõeldud ained kui ka näiteks pigi eemalduseks. Kasutamine Pihustad leotusainet auto peale ning tuleb oodata, et aine mõjuks. Ja peale seda pesed auto sampooniga puhtaks ja siis tuleb puhta veega üle loputada. Ohud Kontsentraat ei tohi olla liiga kange. Kui kasutatakse liiga kang...
Kallis Friedric, Kirjutan sulle kallis isa siit Eestimaalt peale viimaseid sündmusi. Et eestlased, paganlik rahvas oleks ristiusuga südamest päri ei me ordurüütlid seda arvanudki kuid ülestõus ööl vastu 23.aprilli tuli meile siiski ootamatu üllatusena. Kuningas Valdemar IV Atterdag otsustas oma meretaguse valduse Saksa ordule maha müüa kuna Taani riiklik võimsus on kahanenud ja seega on Eestimaa hertsogkonna valitsemine muutunud kuningale liiga vähetasuvaks ja tülikaks. Taani vasalkond püüdis otsuse elluviimist igati takistada kuna ilmselt kartsid nad, et uue maaisanda all kaotaks nad oma praegused õigused. Võimuvõitluslikus õhkkonnas taanlastega polnud eestlaste jälgimine viimasel ajal ordurüütlite kõige tähtsamaks ülesendeks. 22.aprill öösel on eestlastel kombeks pidutseda kuna siis hakkab talurahva elus uus aasta, talutööde suvine ehk välistööde ajajärk. Pidupäeva kutsuvad nad ise jüripäevaks. Üle Eestimaa pid...
üritusele, võib kirjas olla ka et toimub õhtusöök kellegi kulul,kutsel võib lisatud olla kutsele, ka osavõtu maks võib kirjas olla, Tere Kallis sõber Kalle ! Oled kutsutud minu Lauri Lahtvee 18-ndale sünnipäevale, mis toimub 25.juulil algusega 19.00. Sünnipäev toimub Kundas aadressil Jaagupi 5. Õhtusöök toimub sünnipäevalise kulul, süüa ja juua saab nii palju kui jaksad. Õhtut juhib Gert Tuul, kavas on erinevad tantsud ja seltskonna mängud. Dresscode: suvine ja mugav. Regrets only . nr: 5873637
põllule Tuhapoisi peitmine naabrite tubadesse - kes hoolas koristaja, leidis selle üles Veebruar-radokuu 24.02 madisepäev Põllule viiakse sõnnikut Ei tohi lambaid niita, õmmelda, kedrata juukseid kammida, kartulit süüa, piima juua Loomad ärkavad talveunest Märts- paastukuu 25.03 paastumaarjapäev Tüdrukud läksid aita magama Algas hülgepüük Ei tohtinud jahu sõeluda, tuba pühkida, pead sugeda, lõpetati reega sõit Aprill- karjalaskekuu 23.04 jüripäev Algas suvine tööaeg Kari lasti karjamaale - karjapoiss sai kuningaks Mai - lehekuu 1.05 volbripäev Nõidade aeg- Blocksbergi mäel nõidadel sabati pidamine Põletati tuld Juuni- jaanikuu 24.06 jaanipäev Küüriti tube, tuulutati Tule puhastav jõud talveriideid, kangaid vabastas kõigest Teenijatel vaba päev halvast Käidi kirikus, Tuppa toodi haljad surnuaial,ohverdati kased, pärgadega Algas heinategu ehiti kariloomi Käidi saunas
Selle teo eest muidugi Hermia Demetriusele ei andestanud. Asja tegi veel keerulisemaks Helena, kes oli armunud Demetriusesse, kuid armastus ei olnud kahepoolne. Helena kadestas Hermia ilu ja tema sära, kuna tahtis ise ju Demetriusele meeldida. Demetrius aga ei teinud Helenast väljagi ja tõukas ta eemale samal ajal Hermiat taga ajades. Autori sõnum: Autor on teoses kujutanud sündmuste kulgu ja nende õnnelikku lõppu. Ta on tahtnud lugejale pakkuda põnevust. Autor on öelnud: ,, Suvine öö ja tema sekeldused on möödas, metsa- ja tunneteradadelt hälbinud armastajaid kosutav uni; kostavad Theseuse ja Hippolyta jahisarved. Enne kui nad magavate armastajate peale satuvad, vahetavad nad jahimälestusi" See ütlus on väga sügavamõtteline ja, et sest aru saada, peab raamatusse süvenema. Oma hinnang: Minu arvates on raamat iseenesest igav, kuna mulle ei meeldi lugeda näidendeid, kuna see tekitab segadust
1. METEOROLOOGIA - teadus maa atmosfri ehitusest, omadustest ja protsessidest, meteoroloogilistest elementidest. KLIMAtOLOOGIA - uurib kliima tingimusi,vtmeid 3.HU KOOSTISOSAD - lmmastik 78%, hapnik 21%, argoon 0,93%, ssihappegaas 0,03%, veeaur, aerosool 6.Peamisteks pikeseneelajateks on: TROPOSFRIS- pilved, veeaur, aerosool STRATOSFRIS - osoon 7.HUTEMP, HURHU JA HU TIHEDUSE SEOS - jahe hk on raskem seega on tihedam ja avaldab maapinnale rohkem rhku. 11.PIKESEKIIRGUSE HULK SLTUB - pilvedest, pikese krgusest, hus olevast veeaurust, koha kaugusest ekvaatorist jne 12. PIKESEKIIRGUSE HULK SLTUB PIKESE KRGUSEST HORISONDIL - kui pike paistab seniidis, langeb pinnahikule rohkem pikesekiirgust kui madalama pikesekiirguse korral 13. PILVISUS MJUTAB PIKESEKIIRGUSE HULKA - Pikesekiirgus vib juda maapinnale hajuskiirgusena. 14. ALBEEDO - tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse. Aluspinna albeedo sltub pinnast. kige rohke...
· Puudub kütuse ladustamiseks vajalik ruum · Puudub katlamaja normidele vastav ventilatsiooni vajadus. Piisab minimaalsest väljatõmbest. Kus kasutada õhk-vesi soojuspumpa? Õhk-vesi soojuspump sobib hästi põhikütteks uutes hoonetes, kus soovitakse, et püsikulu oleks võimalikult madal kuid maakütte paigaldamiseks ei leita võimalusi. Õhk-vesi soojuspump on väga säästlik ja erinevalt maaküttest reageerib soojustegur kohe kui päike välja tuleb. Samuti on suvine soe tarbevesi väga säästlikult soojaks köetud ning dussiruumide ja muude sanruumide põrandad meeldivalt soojad. Õhk-vesi soojuspump annab sama hea säästu ka nendes hoonetes, kus küttesüsteem on juba välja ehitatud, kuid püsikulud kütusehinna kallinemise tõttu liiga suureks kasvanud. Samuti on abiks õhk - vesi soojuspump siis, kui puu- või kivisöekatla kütmisest isu täis saanud. Puukatlaga võrreldes püsikulu soodsamaks ei lähe, küll aga jääb oluliselt rohkem vaba aega
kehvad, et põlluharimine saaks olla edukas peale piiratud kohtade, kus kasvatatakse oliive ja viinamarju. Horvaatia suplusvett peeti 2011 aastal üheks parimaks. Kliima Horvaatia asub parasvöötmes ning vahemerelises kõrgusvööndilisuse ala loodusvööndis. Horvaatia põhja- ja idaosas on kliima mandriline, mis toob kaasa kuumad suved (+25C) ja külmad talved (-0C), rannikuäärne kliima on Vahemereliselt pehme, suvine temperatuur on soe (24C) ja talved pehmed (+8C). Horvaatia keskmine sademete hulk aastas on 2000mm. Mais ja oktoobris on temperatuurid vastavalt 18C ja 16C, rannikuala on puhkajatest tühi ning sügisel on mitmed külastuskohad talveks suletud. Hankiv majandus Horvaatias on põllumajanduslikult haritavat maad 25,82% ning püsikultuure 2.19%. Niisutatavat maad on 2008 aasta seisuga 310 km2. Balkani poolsaar on mägine ja suved on kuivad ning
(nisujahust) ja kuna täidab kõhtu aga energia sisaldus vaid 35% seega pole ka väga kasulik. Nestea (Peach) Pakendi välimus · Toode on plast pudelis plastikust korgiga kaetud. · Pakend in ise suhteliselt tagasi hoidlik võrreldes teistega aga arvan, et inimesi on meelitatud ostma seda, sest pudel on läbipaistev ja on näha mis sees on ning silt on suvine. Sobilik just siia põhjamaadele külmale pakasele suvise sildiga jook võis siis kuumale suvele üks karastav Nestea rahvakeeli jäätee. · Arvan, et toode on mõeldud kõigile kellel janu. · Tootel on üsna hea lööksõna ei peakski parandama. · Tühaks saanud pakend võiks edasi korduvkasutuses olla. Informatsioon pakendilt · Tegemist on Sveitsi tootega
Mineraalaineid on piimas keskmiselt 0,7%, neist kõige rohkem Ca. Mikroelementidest sisaldab piim vaske, koobaldit, joodi jt. Rikkalik on piim vitamiinide poolest (eriti A ja D). D-vitam. kuumutamisel ei lagune. E-vitam. on püsiv ja pidurdab rasva hapendumist, mistõttu piim säilib kauem. B-grupi vitamiinidest hävib kuumutamisel B1. B2,B6 ja PP on kuumutamisele vastupidavad. C-vitam. pikaajalisel kuumutamisel hävineb osaliselt. Piima koostis muutub aastaringselt. Suvine piim on vitamiinirikkam kui talvine, kuid rasva on piimas suvel 0,2-0,5% võrra rohkem kui talvel. Piim peab olema valge, kergelt kollaka varjundiga, puhta maitse ja lõhnaga. Piima keemistemperatuur on 100,2C. Kuumutamisel 50-60C tekib piima pinnale valkudest ja rasvadest koosnev kile. Temperatuuril 80-90C albumiin kalgendub ja sadestub. Kui edasi kuumutada, muutub piimasuhkur mustjaspruuniks. Piim pastöriseeritakse, et hävitada patogeenseid m.o
sa endale arendad see jääb. Inimesed peaksid rohkem väärtustama seda mis neil on, sest iga hetk võib midagi juhtuda ja kas mõni lähedane võib viga saada või juhtub endaga midagi, siis on juba hilja sellele mõelda. Hea näide on mul tuua enda elust ,kus minu vanavanaema oli siis veel elus ja tal oli tulemas sünnipäev, kuid meil oli algne plaan ,et läheme õigel päeval kohale ja peame sünnipäeva ära ,kuid kuna oli suvine aeg siis oli tööd palju ja otsustasime asja 2 nädalat edasi lükata. Kahjuks lahkus mu vanavanaema 1 nädal ja 3 päeva peale oma sünnipäeva ja me ei jõudnudki tema viimasele sünnipäevale kuna pidasime tähtsamaks seda ,et töö saaks kiiremini tehtud ,et saaks raha kätte. Kui ma nüüd järele mõtlen, siis ei tohiks sellised asju edasi lükata eriti kui inimene on veel väga vanas eas. Eks see on iga inimese enda asi tegelikult mida ta väärtustab ,sest äkki ei ole
eelarvetaotlused ning alustab juuli alguses ministeeriumidega nende summade üle läbirääkimisi. 2.Rahandusminister kehtestab vastava määrusega riigieelarve koostamise ja esitamise Juuni tingimused algus 3. Ministeeriumide ettepanekute kooskõlastamine Valmib August rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos, mis sisaldab hinnanguid lähemate aastate majanduskasvule, inflatsioonile, maksude laekumisele, olukorrale ekspordis-impordis ja tööjõuturul. Rahandusministeerium esitab valitsusele läbirääkimiste tulemusel sündinud esialgse nägemuse riigieelarvest augusti lõpus või septembri alguses. Septembe 4
keskmine hind, kuid see ei kajasta täpselt hinda, millega Eestis asuv ettevõtja mootorikütust ostis tarnetingimused on reeglina vastava toote Platts + tootja marginaal. 8 Mootorikütuste jõudmine Eestisse Eesti Statoili poolt müüdavate mootorikütuste tarnelepingud sõlmitakse emafirma Statoil ASA hankeosakonna (OTS ehk Oil Trading and Supply) poolt. 2009.a. tarniti kõik mootorikütused (v.a. suvine diislikütus) Statoil ASA rafineerimistehastest, mis asuvad Kalundborgis (Taani) ja Mongstadis (Norra). Suvine diislikütus tarniti Mazeikiu Nafta rafineerimistehasest Leedus. Tarnelepingud on sõlmitud Norra ja Soome rafineerimistehastega ning sel aastal tarnelepingut Mazeikiu Nafta tehasega ei sõlmitud. Rohkem tarneallikaid AS-il Eesti Statoil kasutusel ei ole. Venemaal paiknevate rafineerimistehastega tarnelepinguid ei ole ning tooteid Venemaalt me ei impordi.
kasvu varem. 3)kevadel on mineraalainete sisaldus saagis väiksem ning saagi kvaliteet põletuseks seega parem 4) talvel tekib suur materjalikulu 5) kevadel puudub turul nõudlus kütte järele, mistõttu tuleb saaki ladustada Senised uurimised näitavad, et Eestis on võimalik koristada energiaheina saaki ainult kasvuaasta suvel ning saagi koristamiseks tuleks rakendada analoogset koristustehnoloogiat, mis heina tootmisel söödaks. Suvine saagikoristus toob aga kaasa suurema väetiste vajaduse ning lisakulud biomassi kuivatamiseks põllul. Eeliseks on see, et saagikaod on oluliselt väiksemad ning võimalus septembris veel ädala saak, mida saab kasutada kas loomasöödaks või ka biogaasijaamades toorainena. Energiaheina otsepõletamine pallina. Heina energiakasutuse suurim takistus on tema väike mahumass. Seetõttu on heina transport ja käsitsemine tülikas ja kallis ning on vaja suuri laopindu
Mariliis Tisler 11.B Rääkimata lugu Igal ühel meist on jäänud rääkimata üks lugu olgu see siis rõõmus või valus.Tavaliselt jäetakse rääkimata just need kõige valusamad ja nutma panevad lood. Sellest tulenevalt ka minu rääkimata lugu. Oli mõnus suvine päev, aasta oli siis 2011. Hommikul oli mul tuju juba selline, et täna kindlasti juhtub midagi, ema oli tööle läinud ja isa oli maal. Sõitsin ka maale isa juurde, sest sisemises ma tundsin,et temaga juhtub midagi. Jõudsin maale, isa tuli mulle veel autoga bussipeatusesse vastu. Maale jõudes hakkas isa taas fuugi vahedele segu panema, redelil, mis ei olnud just kõige turvalisemas asendis.Mina olin parajasti maasikaid söömas, kui kuulsin
enam suhrut, sest nende jaoks on äkki juba hind liiga kallis ja nad ei tahagi enam suhkrut. 3. Kui suhkruasendajate hind oluliselt alaneb, siis suhkru nõudlus väheneb,kuna inimesed hakkavad kasutama suhkruasendajat suhkru asemel. 4. Kui teaduslikult tõestatakse suhkru kahjulik mõju inimorganismile, siis suhkru nõudlus väheneb, sest inimesed saavad aru mida suhkur teeb inimorganismile ja nad ei taha enam nii palju suhkrut kasutada. 5. Kui saabub suvine hoidiste tegemise aeg, siis suhkru nõudlus suureneb, kuna inimestel läheb hoidiste tegemiseks väga palju suhkrut vaja, et talvel midagi oma tehtud süüa ja siis ei pea poest ka näiteks moosi ostma. 6. Ühe kauba hinna tõus toob kaasa alternatiivkauba pakkumise suurenemise. Õige, kuna kui soovitud kaup on liiga kallis, siis mõeldakse, kuidas saab odavamalt ja minnaks alternatiivkauba kasuks. 7. Kauba tootmiseks vajalike tootmistegurite hindade tõus toob kaasa pakkumise
aasta või mingi muu ajavahemiku jooksul. Erineva veereziimiga jõed- parasvöötme jõed tasandikul- suurvesi kevadel või suve algul ning sügisel, madalveeseis suvel ja talvel- Volga, Narva. Kõrgmägedest algavad- suurvesi suvel- Rein, Tigris, Indus. Mussoonikliimaga aladel- suurvesi suvisel vihmaperioodil või sügisel- Niilus, Kongo Igikeltsa aladel- Siberis, Põhja-Ameerikas külmuvad kuni 10 kuuks, äravoolukatkestused, suvine suurvesi- Jenissei, Ob Kesk- ja Lääne-Euroopa tasandiku jõed- kerge talvine maksimum- Seine Vahemerelises kliimas- talvel kõrge veeseis- Tiber Lühiajalised- kõrbe või poolkõrbe jõed Üleujutused- perioodilised- lume sulamine, vihmaperiood, sõltuvad kliimast Erakordsed- äkiline lume sulamine, tugev tuul mererannikul, paduvihm Millised tagajärjed on üleujutustel? Soodustav inimtegevus- kallaste kindlustamine, linnades asfalteerimine, kaitseks on tammid, veehoidlad.
Lähistroopiline kliimavööde jääb peamiselt 30. ja 40. laiuskraadi vahele. Seda mõistagi mõlemal poolkeral. Piirneb ta ühelt poolt troopilise kliimavöötmega ja teiselt poolt parasvöötmega. Lähistroopikas on suviste ja talviste temperatuuride erinevus juba vägagi märgatav. Suved on enamasti kuivad ja kuumad, talved aga pehmed ja vihmased. Kõige selgemini on lähistroopiline vööde jälgitav Vahemere ümbruses. Sellest tulenevalt nimetatakse lähistroopilist kliimat ka vahemereliseks kliimaks. Talvel toovad läänetuuled Atlandi ookeanilt niisket parasvöötme õhku, mistõttu on Vahemeremaades talv soe, tuuline ja vihmane. Isegi lumesadu pole väga haruldane, kuid püsivat lumikatet siiski ei teki. Suvel valitsevad Vahemeremaade kohal kuivad troopilised õhumassid, mistõttu suvi on kuiv ja palav. Sellised kliimatingimused on inimesele väga hästi talutavad ja tervislikud ning seetõttu on Vahemere ääres head tingimused puhkuseks ja tervise parandamiseks....
VARIANT B 1. Nimeta generatiivsed elundid? Õis, vili, seeme 2. Missuguseid ühesuguliste õitega taimi nimetatakse kahekojaliseks? Ühel isendil esinevad emasõied, teisel isendil isaõied. Nt: kõrvenõges, harilik kadakas, astelpaju, hõlmikpuu. 3. Nimeta joonisel õie osad? 4. Missuguseid õiekroone nimetatakse aktinomorfseks? Tooge näide Polüsümmeetrilised õied, õiekroonist saab läbisetada 2 või rohkem sümmeetriatasandit. Sinilill, õunapuu, roos. 5. Millist õiekatet nimetatakse kaheli õiekatteks? Tooge näide Selgelt eristunud tupe ja krooni osa, mis on erinevalt värvunud. Sinilill, roos, priimula 6. Mis on õiediagramm? Õie projektsioon, ristlõige, mis näitab õieosade arvu ja paiknemist üksteise suhtes 7. Kirjuta pildi alla nimetus; kiirjas, lehterjas, kannusega, sügomorfne, putkõis 8. Mis on õisik? Taimevartel olevate õite kogum, õied võivad kinnituda otse varrele või õierao ab...
vajalikke aminohappeid · Piimas leiduvaid valkusid omastab inimese organism hästi. · Piimasuhkur ehk laktoos lahustub vees · Kuumutamisel üle 100 kraadi omandab ta pruunika värvuse ning 170-180 kraadi juures laktoos karamellistub. · Lehmapiimas leidub ~4,7% piimasuhkrut · Mineraalaineid on piimas keskmiselt 0,7% neist kõige rohkem Ca. · Mikroelementidest sisaldab piimvaske, koobaltit, joodi jt... · Piima koostis muutub aastaringselt · Suvine piim on vitamiinirikkam kui talvine · Suvel rasvasisaldus suurem kui talvel · Piim peab olema valge, kergelt kollaka varjundiga, puhta maitse ja lõhnaga. · Piima keemistemperatuur on 100,2 kraadi. · Kuumutamiselt 50-60 kraadi tekib piima pinnale valkudest ja rasvadest koosnev kile. · Temperatuuril 80-90 kraadi albumiin kalgendub ja sadestub · Kui edasi kuumutada, muutub piimasuhkur mustjaspruuniks. Liigituse alused: · Täispiim (kindla rasvasisaldusega)
looduse ilust nende ümber. väga soovis tüdrukuga ööd koos veeta. Maali, aga ei lasknud poissi ligi ning korraldas paraja mängu poisile. 2.Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest Jk Lause Põhjendus, miks meelde Lk r jäi nr nr 1. Suvine öö tukkus nagu Väga hea kirjeldus ning 120 hällitades talu kohal, ja seegi sõnastus. magas. 2. Oja kaldal tõmbas tirts Loob hea kujutelu öisest 124 aeglaselt poognaga: sirr-sorr... putukate elust. ja talle vastas ristsikas veskis: triiks-triiks... 3. Ringitaolised lainekesed Väga hea kirjeldus, loob 127 levisid, kuu tantsis nende kauni pildi silme ette. turjal, purunes ja sündis uuesti. 3
J.A.D INGRES ,,valpiconi kümbleja" G.COURBET "Emilie Zola portree" ,,Kunstniku 1868 stuudio"1854/55 E.DELACROIX "Kaputsiinlaste "Chiose veresaun" bulvar"1873 ,,Kalju Etretatis p'rast tormi" "Alzeeria naised" 1834 "Muusika Tuieleries" 1862 "Londoni E.MANET parlament"1904 ,,Eine roheluses"1863 J.MW.TURNER "Vihm,udu ja kiirus "Baar Folie ...
portree maalinud, tütar. Seda maali vaadates jääb kohe silma seal esinev suur kontrast koera ning lapse vahel. Koer sümboliseerib midagi suurt, tugevat, julget ning ustavat. Laps aga sümboliseerib noorust, nõrkust ning võib-olla ka argsust. Kogu see kontrast võimendab ütlust "koer on inimese parim sõber" ning see teeb seest soojaks nähes ning olles kindel, et selle lapsega ei juhtu midagi, kui ta kõrval selline valvur on. Heale meeleolule annab muidugi juurde ka suvine miljöö oma erksate, rõõmsate värvidega. "Herakles toob Kerberose põrguväravast" Köler maalis "Herakles toob Kerberose põrguväravast" 1855. aastal. Tehnikaks on õli. Maalil on kujutatud vaid ühe karusnahaga kaetud Heraklest, kellel ühes käes on nui ning teise käega hoiab ta kolmepealisel Kerberosel turjast kinni. Kerberos paistab tugevalt vastu hakkavat, kuid Heraklese jõud tundub temast kergelt üle olevat. Miljöö järgi võib öelda, et nad
RHB I Karpkala Cyprinus carpio Karpkala Karpkala on looduslikult elava sasaani kultuurvorm Karpkala kuulub karpkalaliste seltsi (Cypriniformes ) karpkalalaste sugukonda (Cyprinidae ) ja omanimelisse perekonda (Cyprinus ) Levik Looduslik sasaani levila hõlmab Musta, Kaspia ja Araali mere vesikondi, Ida- ja Kagu-Aasia Karpkala on levitatud üle kogu parasvöötme Eestisse toodi karpkala aastal 1893 Karpkala levik Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Karpkala elupaik Elupaigana eelistavad karpkalad ja sasaanid madalamaid, seisva veega järvesid või aeglase vooluga jõgesid Elupaikades kasvab ohtralt veetaimi ja millel on mudane põhi, kus elutseb rikkalikult toiduks sobivaid põhjaloomakesi Talve veedavad karbid talveunes veekogu põhja...
ERLE MAIDO 2 9.01.2015 RETSENSIOON: Külastamise kuupäev: 09.jaanuar 2015 Näituse nimi: „Rasked valikud – Eesti kunst 1945-1991“ Kunstnik: Richard Sagrits, Nikolai Kormašov, Henn Roode, Ülo Sooster, Toomas Vint, Olga Terri, Johannes Saal, Jaan Elken, Tõnu Virve, Richard Kaljo jt. Ekspositsioon „Rasked valikud – Eesti kunst 1945-1991“ hõlmab rohkem kui poolt KUMU neljandast korrusest. Näitus on väga laiaulatuslik – pidev stiilide vahetus ja erinevad meeleolud. Näitusel oli näha suurel hulgal väga realistlikke portreesid kui ka kunstnike vaba eneseväljendust. Näitus oli jaotatud mitme erineva saali vahel, et iga ruum saaks just anda edasi teatud ajastu õige tunnetuse....
............................ ..................................................... 2. ..................................................................................................................... ..................................................... 3. ..................................................................................................................... ..................................................... Täida lüngad (tv lk 41, konspekt) Kui on suvine pööripäev, mis on ............................................ (kuupäev), paistab päike seniidis ........................ pöörijoonel ja valgustab rohkem ............................. poolkera. Polaarpäev on (millises piirkonnas) ................ .................................................................... ja polaaröö .............................................................................................. Eestis on sel ajal .......................................... .
kaeti laud. Maagiline mõtlemine eeldab usku nähtuste, esemete, sõnade, toimingute jm omavahelistesse varjatud seostesse. Nii näiteks soovitati sünnitava naise läheduses kõik sõlmed, pandlad ja aasad lahti võtta, et sünnitus kergemini läheks. Eestlaste kalendris tunti 7-päevast nädalat, kuid nemad loendasid neid kuid, mis on taevas näha. Aasta oli kui ring ilma alguse ja lõputa, sellel olid vaid käänukohad - talvine ja suvine pööripäev (nimetused vastavalt jõulud ja jaanipäev). Loodususundis peeti põhiliseks teesiks ikkagi seda, et loodus on hingestatud. Kõigel, mis on, on hing: inimesel, ka maal, keda maarahvas kutsus Maaemaks. Kõik sünnib Maaemast ja läheb ka temasse tagasi: inimene, taimed, loomad. ohvripaik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
