Kuressaare Ametikool Teeninduserialade osakond Majutusteenindus 23 Käti Peedumäe ,,Sool " Juhendaja: Lemmi Heero Kuressaare 2008 Soola ajalugu · Esimesed teadaolevad andmed soola tootmisest on umbes 4000 eKr Egiptuses, Roomas ja Kreekas. · Esimesena hakkasid soola merest korjama foiniiklased. · Teadlased selgitasid soola toime välja alles 19-ndal sajandil . · Sool on maakeral väga laialt levinud leidub kõikidel mandritel v.a Antarktikas. Soola toodetakse: · Kaevandustes. · Looduslikku vett külmutades ja aurutades. Soola leidub: · Merevees. · Soolajärvedes. · Iidsete veekogude põhjas . Soola kasutamine: · Toiduvalmistamisel maitseainena. · Konserveerimisel säilitusainena . · Meditsiinis. · Seebi- ja pesuainete tootmisel. · Keraamikatööstuses. · Paberitööstuses. · Keemiatööstus...
Sool Sool on vürtside hulgas üks kõige populaarsematest. Selle koostisosadeks on naatrium ja kloriid. Sool on oluline loomasöödaks ja ka toidu maitsestamiseks ning säilitamiseks. Kloriidi ja naatriumi ioonid, kaks kõige suuremat soola koostisosa, on vajalikud kõikidele elusolenditele ellujäämiseks, kaasaarvatud inimestele. On erinevaid soolasorte: rafineerimata sool (meresool) rafineeritud sool (lauasool) jooditud sool (pansool) Soola leidub valgetes, heleroosades või helehallides värvides. Enamasti saadakse soola mereveest või settinud kividest. Söödavad, kivist saadud, soolad võivad olla värvilt õrnalt hallikad oma mineraalide sisalduse tõttu. On teada, et mõned isoleeritud kultuurid, näiteks Lõuna-Ameerikas, tarbivad soola väga vähe, kuna nende esivanemate jaoks oli väga tähtis taimetoitlus ning soola ei peetud tervislikuks. Sool teeb m...
1. Iseloomusta vee hulka ja jaotumist maal. Kui palju vett (soolast, magedat), kus, miks? Vesi moodustab maailmas 71%, milles 2,8% on magevett(pinna,-põhja-ja mullavesi) ja 97,2% on soolast vett. Enamik mageveest paikneb liustikes. 2. Iseloomusta veeringet ja selgita tegureid, mis mõjutavad selle lülisid (sademeid, aurumist, infiltratsiooni, põhjavett). See selgitab kõike :D cool Veeringe sõltub: sademetest (ookeani- ja maapinnalt aurustunud vesi langeb Maale
SOOLAD Veebruar 2011 Keedusoola põhiline koostisosa on naatriumkloriid. NaCl sisaldus ei tohi olla väiksem kui 97% kuivainest. Siis tohib nimetada teda keedusoolaks. Keedusoola liigitatakse mitmesuguste erinevate näitajate järgi näiteks: peensuse (jäme, peenike), puhtuse (rafineeritud - lisaained on ära võetud, rafineerimata), saamise ja töötlemise ning keedusoola sisalduse järgi. Päritolu järgi liigitub sool: 1.Järvesool - seda saadakse järvevee settimisel. 2.Meresool - merevee settimisel, meresool on kõige mineraalainete rikkam ning kõige tervislikum. 3.Kivisool ehk jämesool saadakse soolakaevandustest. Kivisool on hallika värvusega. Keedusoola sisalduse järgi: 1.Keedusoolad - NaCl sisaldus 97% 2.Mineraalsoolad - NaCl 50-60% 3.Flabanoidid - maitsepulbrid, saadakse rohelisest teest, õunakoortest, toime sarnane mineraalsooladega. Tuntumad kasutusel olevad soolad: Lauasool - ekstra peen sool, rafineeritud Jämesool ehk ...
Kõige väärtuslikumad on täistera- lihtjahust valmistatud leivad Leibade toiteväärtuse ja ka maitse parandamiseks lisatakse leibadele veel mitmesuguseid lisandeid, näiteks seemned, pähklid, idandatud seemned, rosinad jms. Erinevate leibade valik Rukki-ja segaleivad Peenleib Must leib Teraleib Näkileib Vormileib Nisuleib Seemneleib Rukkileib Valmistatakse rukkijahust, juuretisest, vees, soolast, suhkrust ja vastavalt soovile ka koriandrit, köömneid, maltoosat(linnaseekstrakt), seemneid jne Peenleib Valmistatakse naturaalsest juuretisest, rükkipüülist, veest, nisujahust, rukkikroovjahust, valge linnasejahust, pärmist, soolast ja suhkrust. Võib lisada ka köömneid Must leib Valmistatakse linnase-humalajuuretisest, petist, jogurtist või hapupiimast, pärmist, õlist, maltoosast, tumedast siirupist,
4. happeline oksiid + vesi hape 5. aluseline oksiid + happeline oksiid sool 6. lihtaine + hapnik oksiid 7. alus(veeslahustumatu temp. aluseline oksiid + vesi 8. vesinik + element vesinikühend 9. metal + hape sool + vesinik( lahjendatud hapetega reageerivad pingereas vasakul pool olevad metallid, paremal pool olevad mitte) 10. alus + hape sool + vesi 11. sool + hape sool + hape ( reaktsioon toimub kui tugevam hape tõrjub nõrgema happe soolast välja) 12. veeslahustumatu hüdroksiid temp. aluseline oksiid + vesi 13. leelis + sool veeslahustumatu alus + sool(ainult leelised reageerivad sooladega) 14. aktiivne metall + vesi leelis + vesinik 15. metall + sool metall + sool(aktiivsem metall tõrjub vähem aktiivsema soolast välja, vastupidi ei toimu) 16. sool + hape sool + hape 17. sool + sool sool + sool( reageerivad soolad peavad olema mõlemad vees lahustuvad, üks tekkiv
Puhverlahused, nende roll tehnoloogias ja eluslooduses kulgevates keemilistes reaktsioonides Lingid: http://et.wikipedia.org/wiki/Puhverlahus http://tera.chem.ut.ee/~peeter/Loeng/AK/HA_tiitrimine/sld003.htm http://pedja.edu.ee/~neeme/failid/keemia/analyys.htm http://www.slideserve.com/malia/vee-struktuur-ja-f-sikokeemilised- omadused-puhverlahused http://www.kl.ttu.ee/atrik/ope/kky3031/ptk05p2.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/PH Küsimused: 1) Mis on puhverlahus? Puhverlahused on teatud ainete vesilahused, mis suudavad lahusesse lisatud vesinik- (H+) või hüdroksiidiioone (OH-) siduda, ilma et nende pH seejuures märgatavalt muutuks. 2) Mille käigus tekib puhverlahus? Nõrga happe või aluse segunemine 3) Millest enamasti koosneb puhverlahus? nõrgast happest, alusest ja tema soolast 4) Mis on puhvermahutuvus? Mingi puhverlahuse, mille ruumala on 1 liiter, pH muutumist mingi aine lisamisel (tavaliselt tugev...
Õige: 1. Keskõrvast saabuvad helivõnked teosse. 2.Tigu täitev vedelik hakkab võnkuma. 3. Võngete mõjul hakkavad kuulmisrakkude karvakesed liikuma. 4. Mehaaniline võnkumine muudetakse närviimpulsideks. 5. Kuulmisnärvi mööda liigub signaal kuulmiskeskusesse. 6. Kuulmiskeskuses analüüsitakse signaali. 5. Otsusta kas väide o õige/väär. Paranda väär vastused õigeks. Maitsmispungadest kandub närviimpulss edasi peaaju vastavasse piirkonda. ........ Keel tajub soolast, mõrudat, kibedat, magusat, haput ja umamit. ......... Inimese haistmiselundiks on keel. ........ Inimese kompimiselundiks on nahk. ......... Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks. ......... Väikeaju paikneb kuklas. ........ Väikeaju reguleerib ainevahetust, paljunemist, kehatemperatuuri. ........ Õige: Maitsmispungadest kandub närviimpulss edasi peaaju vastavasse piirkonda. Õige Keel tajub soolast, mõrudat, kibedat, magusat, haput ja umamit.
Õige: 1. Keskõrvast saabuvad helivõnked teosse. 2.Tigu täitev vedelik hakkab võnkuma. 3. Võngete mõjul hakkavad kuulmisrakkude karvakesed liikuma. 4. Mehaaniline võnkumine muudetakse närviimpulsideks. 5. Kuulmisnärvi mööda liigub signaal kuulmiskeskusesse. 6. Kuulmiskeskuses analüüsitakse signaali. 5. Otsusta kas väide o õige/väär. Paranda väär vastused õigeks. Maitsmispungadest kandub närviimpulss edasi peaaju vastavasse piirkonda. ........ Keel tajub soolast, mõrudat, kibedat, magusat, haput ja umamit. ......... Inimese haistmiselundiks on keel. ........ Inimese kompimiselundiks on nahk. ......... Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks. ......... Väikeaju paikneb kuklas. ........ Väikeaju reguleerib ainevahetust, paljunemist, kehatemperatuuri. ........ Õige: Maitsmispungadest kandub närviimpulss edasi peaaju vastavasse piirkonda. Õige Keel tajub soolast, mõrudat, kibedat, magusat, haput ja umamit.
Loksa Gümnaasium Laboratoorne töö nr. 2 Ainete eraldamine segudest Johanna Mänd Loksa 2011 Katse nr. 1 Liiva eraldamine soolast (NaCl) Katsevahendid: Sool, liiv, portselankauss, vesi, elektripliit, kaal, keeduklaas. Sega keeduklaasis liiv, sool ja vesi (nii, et sool ja vesi lahustuksid). Seteta liiv põhja ning nõruta soola ja vee lahus portselankaussi. Aurusta elektripliidil vesi sooladest välja. Kaalu soolad ära. Tulemused: Liiv ja sool on eraldatud. Soola oli segus 0,7 g. Järeldus: Liiva saab eraldada soolast setitamise, nõrutamise ja aurustamise läbi. Katse nr. 2
14. CaO + CO2 CaCO3 15. 16. lihtaine + hapnik oksiid 17. C + O2 CO2 18. 19. metall + hape sool + vesinik (lahjendatud hapetega reageerivad pingereas vasakul pool olevad metallid, paremal pool olevad mitte) 20. Fe + H2SO4 FeSO4 + H2 21. 22. alus + hape sool + vesi 23. 2LiOH + H2SO4 Li2SO4 + 2H2O 24. 25. sool + hape sool + hape (reaktsioon toimub kui tugevam hape tõrjub nõrgema happe soolast välja) 26. Na2S + H2SO4 Na2SO4 + H2S 27. 28. veeslahustumatu hüdroksiid ( temp.) aluseline oksiid + vesi 29. Cu(OH)2 CuO + H20 30. 31. leelis + sool veeslahustumatu alus + sool (ainult leelised reageerivad sooladega) 32. CuSO4 + 2NaOH Cu(OH)2 + Na2SO4 33. 34. aktiivne metall + vesi leelis + vesinik 35. _________________________________________________________ 36. 37
Kuidas vähendada suhkru tarbimist? Hoiduge maiustamisest söögikordade vaheaegadel Harjuge jooma teed ja kohvi ilma suhkruta Kodus küpsetamisel vähendage retseptides toodud suhkru hulka Piirake magusate karastusjookide joomist, eelistage mahlu ja mineraalvett Kasutage keediseid ja mett mõõdukalt Magusaisu rahuldamiseks eelistage puuvilju, mis sisaldavad palju vitamiine ja mineraale Suutäis soolast või maotäis magedat? Sool on suhkru järel teine enimkasutatav toidulisand. Me oleme harjunud toidule soola lisama ja tihti ei mõtle me sellele, kas ja kuidas mõjub see meie tervisele. Sool ehk keedusool koosneb 40% naatriumist ja 60% kloorist. Tervisele ohtlik on eelkõige naatriumi liig toidus. Keedusoola on tuntud ja kasutatud sadu aastaid. Suhtumine keedusoolasse on läbi teinud suured muudatused
Andresepäevane tulevase ennustamine pole meil kunagi olnud nii populaarne kui Lääne-Euroopas, kust on Eestisse levinud näiteks mitmed selletarbelised loitsud ja muud tavad. Tulevast püütakse näha unes, paludes enne uinumist: "Eos, Meos, püha Andres, näita mulle mu südame armukest." Lausumise juures tuleb külvata sümboolne peotäis viljateri või linaseemneid aseme ette. Lõuna-Eestis on teri puistatud voodisse. Veel süüakse soolast ja asetatakse veenõu voodi alla tulevane toob unes juua, jäetakse pestud nägu kuivatamata kuivataja on armsam, pannakse vastassoo 2 riideese või pool õuna padja alla jne. Andresesandid olid mehed. Ringi käidi maskeeritult või tahmaga määritud näoga, laulmise eest saadi andeid. Vahel on maskeeritutel olnud kaasas hark ja nad on kontrollinud käsitöid. Lauluna on kasutatud mardi- ja kadrilaule, refrääniga "Andres, Andres".
väävelhape Tuntumad happed HCl Vesinikkloriidhape ehk soolhape lämmastikhape HNO3 H2SO4 väävelhape H2SO3 väävlishape H2CO3 süsihape H3PO4 fosforhape H4SiO4 ränihape Omadused Reageerimine alustega 3HCl + Fe(OH)3 = FeCl3 + 3H2O Reageerimine aluseliste oksiididega 2HNO3 + CaO = Ca(NO3)2 + H2O Reageerimine sooladega H2SO4+CaCO3=CaSO4+H2O+CO2 *Tugevam hape tõrjub nõrgema soolast välja, nõrgem hape tugevama happe soolaga ei reageeri Soolad Soolad Liitained, mis koosnevad metalliioonidest ja happeanioonidest. Lahustuvuse järgi liigitatakse lahustuvateks, rasklahustuvateks ja praktiliselt mittelahustuvateks. Happeaniooni järgi antakse soolale nimetus: Cl kloriidioon NaCl naatriumkloriid SO42 sulfaatioon CaSO4 kaltsiumsulfaat Omadused Vees lahustuvad soolad reageerivad leelistega,
Mangroovtaimed · Sillaotsa Põhikool · 8. klass · Meriliis Evart Mangroov · Paari meetri kõrgused · Kasvavad soolastes vetes · Kannatavad hästi soolast vett · 80 liiki mangroove Mangroovide juured · Nende juured on eriti hapnikuvaeses mudas · Et hapniku saada on nende juured osaliselt maapealseteks arenenud · Kuigi nad on soolase veega kohastunud pole see neile vajalik · Ükski teine taim pole nii hästi kohastunud kui mangroov Hall mangroov · Hingamisjuured · Kõige tavalisem Austraalias · Kasvab kõige esimesena veepiiril · Kõige paremini kohanenud mudase pinnaga
Kokkuvõte:maitsmine,haistmine ja kompimine · Maitsmine on süljes lahustunud ainete maitsete tajumine. Inimese maitsmis- elundid on keele pinnal. · Inimene tajub nelja põhimaitset: soolast, magusat, kibedat ja haput. Ülejäänud maitsed moodustuvad nende maitsete segunemisel. · Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil. Inimese haistmiselund paikneb ninaõõne ülaosas. · Kompimine on võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust, pinna- omadusi, temperatuuri, massi jms. Kompimistaju tekib nahas viie erineva aistingu kombinatsioonina. · Nahas on retseptorid, mis tajuvad puudutust, survet, valu, külma ja kuuma.
Eduard Vilde "MAHTRA SÕDA" 1) Mis sajandil toimus teose tegevus? ...................................................................................................... 2) Seleta oma sõnadega lahti mõisted: 50 soolast - ........................................................................................................ kadalipp - .......................................................................................... ............ teoorjus - ................................................................................................ 3) Miks Adelheid Heidegg vihkas preili Marchand'i? ......................................................................................................
Marss Marss ● Kaugus Maast: 55–400 mln km ● Tiirlemisperiood: 687 Maa ööpäeva ● Diameeter: 6750 km ● Pöörlemisperiood : 24 tundi 39 minutit Marsi kirjeldus ● Neljas planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete ● Nimi Rooma sõjajumala järgi ● Phoenixi maandur leidis 2008. aastal planeedilt vett ning NASA teatas 28. septembril 2015, et leidis Marsi pinnalt voolavat soolast vett Sisesruktuur ● Kihilise ehitusega planeet, millel on tihe metalliline tuum ja mida katavad väiksema tihedusega kihid. ● Koorest on leitud mitmeid keemilisi elemente, peamiselt leidub seal räni, hapnikku, rauda, magneesiumi, alumiiniumi, kaltsiumi ja lämmastikku. ● Marsi tuum koosneb peamiselt rauast ja niklist Tänan kuulamast!
tema punaste või oranzide silmade järgi, lameda keha, suurte ja korrapäraste soomuste järgi. Särg on tavaliselt 10-20 cm pikk ja kaalub 10-200g Soolamine Kui kalad on koju toodud siis pestakse nad puhtaks külma veega ning asetatakse suuremasse anumasse ning soolatakse jämeda meresoolaga Kuivatamine Kui kala on seisnud anumas umbes kolm ööd ja päeva, pestakse nad suuremast soolast puhtaks ning riputatakse seinale Vobla Kala kuivatatakse heade ilmaolude korral umbes nädal kuni kaks, kuid kui on vihmane ning niiske õhk võib kuivamisega kauem minna
Kuidas mereveest joogivett saada? Vee magestamine on vee soolsuse vähendamine. Magestatud vesi erineb destilleeritud veest selle poolest, et destilleeritud vees pole üldse sooli, aga magestatud vees on neid joomiseks sobivas koguses. Merel, kus pole magevett tuleb vahest ette, et soolast vett tuleb magestada. Vee magestamise peamised meetodid on destillatsioon, ioonivahetus ja pöördosmoos ehk hüperfiltratsioon. Pöördosmoosi tehnoloogiat kasutatakse tänapäeval laialdaselt joogivee tootmisel mereveest ja veepuhastuses. Pöördosmoos on nähtus, kus lahusti liigub läbi poolläbilaskva membraani lahustunud aine väiksema kontsentratsiooni suunas, seega vastupidiselt osmoosile; see juhtub rakendatava lisarõhu tõttu. Rakendades soolalahusele
KUIDAS VÄHENDADA SUHKRU TARBIMIST? · Hoiduge maiustamisest söögikordade vaheaegadel · Harjuge jooma teed ja kohvi ilma suhkruta · Kodus küpsetamisel vähendage retseptides toodud suhkru hulka · Piirake magusate karastusjookide joomist, eelistage mahlu ja mineraalvett · Kasutage keediseid ja mett mõõdukalt · Magusaisu rahuldamiseks eelistage puuvilju, mis sisaldavad palju vitamiine ja mineraale Suutäis soolast või maotäis magusat? Sool on suhkru järel teine enimkasutatav toidulisand. Me oleme harjunud toidule soola lisama ja tihti ei mõtle me sellele, kas ja kuidas mõjub see meie tervisele. Sool ehk keedusool koosneb 40% naatriumist ja 60% kloorist. Tervisele ohtlik on eelkõige naatriumi liig toidus. Keedusoola on tuntud ja kasutatud sadu aastaid. Suhtumine keedusoolasse on läbi teinud suured muudatused. Piiblis räägitakse ,, maa soolast" kui eriti hinnatud inimestest
Eesti talutoit Sissejuhatuseks tutvustan lähemalt leiba, leivakõrvast, jooke, lauanõusid, kombeid, tööjaotust, uusi toite ja toidukordade jaotust. 1. Leib Eesti talurahva peamine toit esimese aastatuhande esimestest sajanditest peale oli teraviljast. Kõige tähtsamaks kujuneski pärast talirukki levikut teise aastatuhande algul rukkileib. Leiba ei jätkunud alati mitte igaks päevaks. Sageli tuli leivaviljale lisada aganaid, ikaldusaastatel isegi tammetõrusid, sammalt või kanarbikku. Kevadel muutus ka niisugune leib haruldaseks. Leiba peeti pühaks. Seda tunnistab vanasõna "Austa leiba, leib on vanem kui meie". Leivaga ei tohtinud mängida ega leivaraasule peale astuda. Kui lapsel juhtus leivatükk käest maha libisema, pidi ta sellele ülesvõtmisel suud andma. 2. Leivakõrvane Kõik muu, mida leivakõrvale lisaks söödi, oli leivakõrvane. Leivakõrvasena tarvitati soolasilku ja poolvedelat jahusuppi ehk körti....
vee puhastamisel) ja väga oksüdeerivate omadustega. · Veega reageerib aktiivselt ainsana fluor (2F2 + H2O 4HF + O2). Fluor kõige aktiivsem mittemetall üldse (reageerib peaaegu kõigega). · Br ja I lahustuvad hästi vähepolaarsetes orgaanilistes lahustites (etanool). · Kõik halogeenid on tugevalt mürgised (eriti F, Cl). · Halogeenide aktiivsus väheneb ülalt alla. Aktiivsem halogeen võib vähemaktiivsema tema soolast välja tõrjuda (F2 + 2NaCl 2NaF + Cl2). · Laborid saadakse kloori näiteks tahke KMnO4 reageerimisel soolhappega. · Tööstuslikult saadakse tänapäeval kloori NaCl lahuse elektrolüüsil. · Kloori keemilised omadused: 1) veega reageerimisel saadakse kloorivesi (Cl2 + H2O kloorivesi). 2) vesinikuga reageerimisel saadakse soolhape (H2 + Cl2 2HCl). 3) metalliga reageerimisel saadakse sool (2Na + Cl2 2NaCl, 2Fe + 3Cl2 2FeCl3).
jää puhas uneta uni 4.2 VESKIS VESKIKIVIDE VAHEL kodu on kolmel pesa on kahel vesi voolab ja veeretab vahtu mure see jääb ja hirm ei lahtu kergitab kotte ja sorib vilja varsti on õhtu varsti on hilja pervelt aknasse vaatavad pajud kivid keerlevad sina vajud kolust sisse teistele järgi kõik kaob ära ja mürin jääb järgi 4.3 ÜKSAINUS MAA ON MAAILMAS üks maa keset soolast vett üks maa kahes uskmata silmas maa mis polegi silmapett üks maa on sündinud merest silmapiiride vahele saar see liiv on kivist ja murest aga rõõmust on vikerkaar kes mõõgale astus jala
ammu lumeinglit tegi. Nüüd aga olümpiavõitjana. Tänan endamisi maailma ja taevast ja kõiksust. Kristina unistus on viimaks täitunud.“ Tippsport on väljakutse, oma võimete proovilepanek ning eneseteostuse üks vorme. Tippsport on asi, mis ei ole tavalisele inimesele kättesaadav ning milleni jõuavad väga vähesed treenides inimvõimete piiril. Ühegi sportlase elu ei koosne kunagi ainult võitudest. Tippsport on kui soolane ja magustoit koos ühel taldrikul, kus soolast toitu ehk valu on rohkem ja magusat võlu vähem. Inimesed söövad vähemalt õhtusöögiks alati magusat ja soolast, üks ei ole kunagi teiseta. Nii on ka tippspordiga, võlu ja valu käivad alati käsikäes, igal inimesel erinevas vahekorras.
Käändsõnad jala: jalga hamba: hammast süsi: söe: sütt Pöördsõnad anda: annan õmmelda: õmblen 7 Vältevaheldus Käändsõnad laulu: l'aulu mõ'tte: mõtet Pöördsõnad sei'sta: seisan leinata: l'einan 8 Välte ebavaheldus Käändsõnad tuli: tule: tuld pesa: pesa: pesa: pessa Pöördsõnad tulla: tulen olla: olen 9 Kujuvaheldus Käändsõnad soolase: soolast tuule: tuult Pöördsõnad õmmelda: õmblen seista: seisan 10 Vokaalivaheldus Nimisõnad pesa: pesi põlve: põlvi Omadussõnad suurem: suurim nõrgem: nõrgim 11 Muutumatu tüvega sõnad Käändsõnad kala: kala ilusa: ilusat Pöördsõnad kisada: kisan kirjutada: kirjutan 12 Tüvevahelduse tüübid Käänd ja pöördsõnad muutumatu tüvega sõnad
Vastuhoovusega, mille kõrgpunkt on novembris, tungivad soolased mereveed Läänemerre. Soolase vee toob merre pidev põhjahoovus, mis on tingitud soolsuse erinevusest Põhja- ja Läänemeres.Ajuti esinev palju intensiivsem sissevool, mida põhjustavad õhurõhu erinevustest tulenevad kestvad tugevad läänetuuled Skagerraki-Kattegati piirkonnas. Viimane sissevool on eelmisest võrreldamatult suurem ning toob Läänemerre tohutul hulgal soolast vett. Nii voolas näiteks 1951/52. a. sügistalvel paari nädala jooksul Läänemerre 200-220 km³ soolast vett, mis moodustab ligikaudu 1% mere veemahust. Sissevoolanud vee soolsus oli 22 %. Selle tulemusel tõusis soolsus märgatavalt kõigis avamere süvikutes ja mõnevõrra ka pinnavees. Sellist suurt sissevoolu on ajavahemikus 50ndate aastate algusest kuni 70ndate aastateni täheldatud kuuel korral.Arvatakse, et
1. Mitme % lahus saadi, kui 450g vees lahustati 50g suhkrut? 2. Kui palju tuleb võtta vett ja soola, et saada 360 g 42%-list lahust? 3. Mitu grammi 19%-list lahust saab valmistada 4g soolast? Kui palju on vaja vett? 4. Mitme % lahus saadi, kui segati 520g 16%-list ja 300g 4%list lahust? 1. Liidad 450+50 kokku, et saada kogu lahus. See on 500g. Siis 500g 100% 50g x% 2. 360g 100% Xg 43% Arvutad ära ja siis need grammid, mis saad on soola grammid. Siis lahutad sellest 360g'st saadud soola grammid ja saad vee grammid. 3. Xg 100% 4g 19% Arvutad ära, saad teada mitu grammi on kogu lahus
rANNANIIT Kaspar Konist Sissejuhatus Rannaniit on mereäärne madal rohumaa, mis kõrgvee aegu võib jääda vee alla. Rannaniidul kasvavad taimed, mis taluvad soolast või riimveelist vett ja sooldunud mulda. Rannaniidud on avatud kooslused ja neile on iseloomulik lopsakas taimestik ja seetõttu on neid kasutatud karjamaadena. Rannaniidud on avatud kooslused ja neile on iseloomulik lopsakas taimestik ja seetõttu on neid kasutatud karjamaadena. Elukooslus Tüüpilised rannaniidutaimed: nõelalss, väike alss, punane aruhein , linalehine maasapp, valge kastehein ja pilliroog jt. Linnud
KOOKOSPALM ekvatoriaalne vööde- aasta läbi kuum ja niiske Kliimatingimused Väga soojanõudlik taim Ei karda soolast vett ja võib kasvada üsna vee piiril Kui kookospähkel satub ekvaatorist liiga kaugele, siis võib ta küll kasvama minna, kuid viljad ei valmi Suurimad tootjad, algne kodumaa Kookospalmide suurimad tootjad on Indoneesia, Filipiinid, India, Brasiilia ja Sri Lanka. Algseks kodumaaks peetakse Polüneesia saari, mis asuvad Vaikse ookeani keskosas. Suurused, arvud Kookospalm on kuni 30 m kõrgune puu, millel on võimsad sulgjad lehed.
mitmeid riike : Läti, Leedu, Poola, Slovakkia ja Ungari. Reisin koos ansambliga Karupojad, kus ma juba teist aastat mängin viiulit.Seal mängivad lapsed ja nende vanema erinevatel pillidel : mitut liiki kandleid, akordion, kontrabass, flööt ja erinevad rütmipillid. Meie lood on pärit rahvamuusikast. Selle ansambliga olen käinud ka erinevates laagrites. Reisi alguses sõitsime läbi Lätist ja Leedust. Poolas külastasime soolakoopaid. Soolakoobastes olid kõik ruumid soolast. Slovakkias käisime jääkoobastes. Seal oli väga külm, harjumatu oli suvel minna jääkoopasse. Vaatasime ka eemalt Kõrg Tattraid. Eemalt avanes kaunis vaatepilt. Külastasime ka Budapesti linna. Kangelaste väljakul olid kõikide kuningate kujud kes olid Ungarit valitsenud. Järgmiseks külastasime Kindluse mäge, kus oli palju huvitava arhitektuuriga ehitisi ja kust avanes Budapesti linnale võrratult ilus vaade. See reis andis esinemiskogemusi,huvitavaid teadmisi Ungari rahva kohta.
Kurnalt võetud seened tõstetakse marinaadi ning keedetakse paar minutit. Seened koos marinaadiga pannakse kuumutatult ja veidi jahtunud purki mis kohe suletakse. Seene keeduleem tarvitatakse toidu- või seeneekstrakti valmistamiseks.Keedetud seentelt kurnatakse leem (arvestatud on 1 kg värskeid seeni). Seened tõstetakse metall- või klaaskaanega suletavasse purki, vahele puistatakse vürtse (ka sibularõngaid ja porgandiribasid). 1½-2 klaasist seenekeeduleemest või veest soolast suhkrust 1½-2 sl 30%-lisest äädikast keedetakse marinaad, mis valatakse kuumalt seentele. Purgid tõstetakse kuumutamisnõusse, milles vee temperatuur on 60 kraadi. Purke kuumutatakse 100 kraadi juures 25-30 minutit. 1 kg värsketest puhastatud seentest saab 1 pooleliitrist purki marineeritud seeni.
*****UDMURDI RETSEPTID***** UDMURDI PEREPETSID: Tainas: 2 muna, 250 ml vett, maitse järgi soola, 2,5 dl rukkijahu ja 2,5 nisujahu. Täidis: 500 g keedetud sealiha ja 300 g kapsast, 100 g hakitud rohelist sibulat, 100-250 g sealiha keeduleent, 6-10 muna. Valmistamine: Veeretada jahust, munast, veest ja soolast kuulikesed, rullida need õhukeseks ja vormida korvikesed. Keedetud sealiha ja tükeldatud kapsas ajada läbi hakklihamasina, lisada sibul ja sealiha, keeduleem ning munad. Segada korralikult läbi. Kanda täidis lusikaga korvikestesse. Seejärel lähevad perepetsid ahju. Küpsevad 15-20 minutit kuumusel 200 kraadi. Ahjust tulnud perepetsidele määritakse sulavõid. ************************************** ÕUNAKOMPOTT LODJAPUUMARJADEGA: Viilutada 5 õuna, panna veega täidetud potti ja lasta keema. Lisada peotäis lodjapuumarju, pool ...
· Maitsmismeele abil saame kindlaks teha toidu maitset ja maitsmine on oluline eeskätt toidu ja joogi kõlblikkuise hindamisel. · Keele pinnal on palju erineva ehitusega näsajaid moodustusi- keelenäsad mille küljel paiknevad tunderakud. · Maitse tajumiseks peab suuõõnde sattunud aine lahustuma vees, või süljes. · Maitset ei tajuta siis kui sülje eritub vähe ja keele pind on kuiv. Keelenäsad Põhimaitsed mida inimesed tunnevad · Inimene tajub viit põhimaitset: Soolast, magusat, kibedat, haput ja umamit. · Umami on segu, mis on soolasest ja vürtsikast maitsest. · Inimene tunneb eri maitseid keele kõigi piirkondadega. Keeletundlikkus Mis mõjutab maitsmismeelt? · Maitse tajumises osaleb ka haistmine. · Suus oleva toidu lõhn jõuab vähesel määral suu tagaosast ninaõõnsusesse, kus haistmisrakud sellele reageerivad ja saadavad närviimpulsse ajusse. · Maitseaistingu kujunemisel on oluline osa selles, milline
Lühinägevus-nõgus prilliklaas,kujutis tekib võrkkesta ette. Kaugelenägevus-kumer prilliklaas,kujutis tekib võrkkesta taha. Vanadusest tingitud kaugelenägevus- kumer prilliklaas.kujutis tekib võrkesta taha,silmalääts ei kumerdu lähedale vaadates piisavalt. Närvi raku ehitus-jaotub kesknärvisüsteemiks-juhib kogu organismi talitust Ja piirdenärvisüsteemiks.denderiid- neurii...
Käsijalgsetel ei ole käsi Merilyn Martis 10 B Käsijalgsed ehk brahhiopoodid: Üksikult elavad selgrootud, kes on kuulunud mere põhjaelustiku hulka Keha on ümbritsetud kahe, kujult erineva kaarega. Neil puuduvad silmad, pea, keel, kõrvad. Nende kivistisi leidub kõigi ajastute merelistes setetes ja peaaegu kõikjal maailmas. Käsijalgsed Käsijalgsete ehitus: Ümbritsevad kahe erineva kujuga poolmest koosnevad karbid (milles sees paikneb pehme keha) Kojad on sümmeetrilised Koja tagumisest osast ulatub välja lihaseline "jalg" ehk pediikel karbi tagumises osas paiknevad lihased, eesmises osas nn "käed ". Toitumine Toituvad lofofoori ehk käsihaarmete abil. Enamik toidust saadakse veevoolu filtreerimisel. Käsijalgsete toit sisaldab fütoplanktonit, ränivetikaid, baktereid ja väiksemaid or...
Meel-on võime infot vastu vtta(ntks, nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) meeleelundid- infot vastuvõttev elund(nt. Silmad, kõrvad, keel, nina, nahk) Kõvakest(valget värvi, kaitseb silmamuna) soonkest(sisaldab veresooni, varustab silma rake hapniku ja toitainetega) võrkkest(katab silma tagaosa seestpoolt, võtab vastu valgusärritusi) kollatähn(kõige suurema nägevusteravusega) nägemisnärv (yhendab silma peaajuga) klaaskeha (syltjas, täidab silma sisemust) ripslihased(lõtvuvad ja tõmbuvad kokku, olenevalt kas vaatame lähedale või kaugele) sarvkest (läbipaistev, suunab valguskiired järgmistele silmaosadele) vikerkest(sisaldab pigmenti, sellest sõltub silmade värvus) lääts(sarnaneb kujult ja funktsioonilt luubiga, kumer või lame) silmaava(suurus reguleeritav, reguleerib silma langeva valguse hulka) pimetähn(koht, mis "ei näe", seal ei ole valgustundlikke närve) Hertsides mõõdetakse võnke sagedust. Sagedus- näitab heli kõrgust...
Koos mereimetajate ja mnede kalaliikidega moodustavad linnud mere toiduahelate lpplli. Merelinnud on telised maailma asukad. Nad elavad kigil rannikutel, kuid arvukamalt on neid krgematel laiuskraadidel,sest Seal on vesi klmem ja toidurikkam, eelkige on seal rohkem planktonit ja ka planktonitoidulisi loomi. Meremadalikud on olulised veelindude toitumisalad. Merelinnud joovad merevett. Koos kalade ja mnede roomajatega on nad ainsad selgroogsed, kes suudavad juua soolast vett. Seda vimaldavad nende erilised soolanrmed, mis vljutavad joogi ja toiduga saadud leliigsed soolad organismist. Peamised ohud merelindudele on inimtegevusest tulenev hirimine, elu- ja toitumispaikade kadumine (nt tuuleparkide vi muude ehitiste rajamise tttu), lireostus, kalavrkudesse takerdumine ja toiduvarude vhenemine. Lnemere res pesitsevad linnud : Khmnokk-luik. Khmnokk-luik on vga vaikne lind. Luik pesitseb Phja-, Lne-, Kaspia- ja Musta mere rsetel al...
Peeter Ratassepp 9 klass 14. Erituselundid ja jääkainete eemaldamine Õ lk 74-77 www.ebu.ee/esitlus/eritusel2.ppt 1. Erituselundkonna ülesandeks on kõrvaldada ainevahtus jääke. 2. Erituselunditena talitlevad: (4) Nahk, Kopsud, Soolestik, Neerud. 3. Higi koosneb: Veest ja Soolast.; higi eemaldatakse higinäärmeete kaudu 4. Kopsude kaudu eemaldatakse: süsihappegaasi ja vett 5. Jämesool kuulub eritus elundkona, jämesoole kaudu eemaldatakse seedimata toiduosakesed. 6. Neerude ülesanded on: (3) Filtreerida verest jääkaineid ja vett, hoiavad organismi veebilansi tasakaalus, aitavad säilitada vere keemilist koostist. 7. Veri siseneb neeru neeruarteri kaudu, väljub neeruveeni kaudu 8. Loe ka õ lk 75. Nefronis paiknevad neerukehakesed
Maailma toiduprobleemid Toidupuudus Ületootmine Ja teisi maailma toiduprobleeme Mari-Anne Valdek XI ÕB PTG Kiire rahvakasv põhjustab maapuudust põhjustab halvemaid loodusolusid põhjustab halvemat toidukvaliteeti Toidupuudus põhjustatud kiire rahvakasvu poolt arengumaades on toit vähe kättesaadav/kallis pidev eksport, vähem toitu Toidupuudus Aafrikas ~20 riigis Lõuna- ja Ida- Aasias Ladina-Ameerikas Kariibimere piirkondades osades Venemaa piirkondades Toidupuuduse põhjused Aafrikas on pikad põuaperioodid inimesed koonduvad viljakatele aladele, kurnates loodust halvasti korraldatud toiduainete jaotussüsteem Toidupuuduse tagajärjed pärsib arengut suureneb vastuvõtt haigustele inimarv väheneb ...
· Andrease rist pidi kaitsma välgu eest. · Tema nime kannavad Äksi, Sangaste ja Pilistvere kirik. Eesti rahvakombed! · Andresepäeval käidi sandis nagu ka mardi, ja kadripäeval. · Andresepäeval käisid mehed tahmaste või maskeeritud nägudega · Eestis ennustati Andresepäeval armsamat tulemas. · Et armsamat unes näha, kasutati laulusõnu: "Eos, Meos, püha Andres, näita mulle mu südame armukest! " · Voodi ette puistati : viljateri või linaseemneid, Söödi soolast Jäeti pestud nägu kuivatamata Pandi vastassoo rõivisse padja alla asetati poolik õun jne. Eesti rahvakombed! Andresepäeval lõppes kadripäeva aegne sula ning saabus talvepakane. Sel puhul oli kombeks teha öö läbi tuld. Jõuluaja alguse kohta käis salm : "Andres aus mees annab jõulud, Toomas toores mees toob jõulud, Peeter pitk mees peab jõulud." Mida ei tohiks teha! · Mitte mingil juhul et tohi sellelt, keda unes näed, midagi vastu võtta.
Ujuvat kumera kehaga ainuõõsset looma nim. meduusiks. Suuava on keha alapoolel. Meduusid toituvad väikestest veeorganismidest. Saaki püüab kombitsatega ja suu ümber paiknevate suusagaratega. Meriroosid elavad merepõhjas üksikute kivide ja kaljude küljes. Ümber suuava on kõrverakud mis varustatud kombitsatega. Meriroosid võivad inimest kõrvetada. Korallid on väikesed mõne mm pikkused polüübid kes vajavad eluks sooja ja väga soolast vett. Nad elavad üksteise kõrval ja moodustavad kolooniaid. Õrna keha kaitseks moodustub korallidel lubiainest toes.
2)Vesiniksoolad: NaHCO3; NaH2PO4 3)Hüdroksiidsoolad: CaOHCl 4)Kaksiksoolad: KAl(SO4) 2*12H2O Keemilised omadused: 1)Reageerivad endast tugevama happega CaCO3+2HCl -> CaCl2+H2CO3CO2; H2O 2)Vees lahustuvad soolad reageerivad leelistega CuSO4+NaOH -> Na2SO4+Cu(OH) 2 3) Vees lahustuvad soolad reageerivad metallidega aktiivsusrea alusel(iga aktiivsem tõrjub soolast vähem aktiivse)(va Li;K;Ba;Ca;Na kuna reag H2O) CuSO4+Fe -> FeSO4+Cu 4) Vees lahustuvad soolad reageerivad omavahel CuSO4+BaCl2 -> CuCl+BaSO4 Elektrolüüsiks nimetatakse lahuse või sulami keemilise koostise muutumist elektrivoolu toimel. Elektrolüüs on redoksreaktsioon. Sulatatud soolade elektrolüüs: Anoodil anioon oksüdeerub: 2Cl- - 2e- Cl2 Katoodil katioon redutseerub:
Mõjutab Skandinaavia maksimum ning Assoori saarte koha l püsiv kõrgrõhuala. Tsüklonitega kaasnevad tavaliselt vihmased ja tuulised ilmas, talvel sageli sulad. Antitsüklonid toovad selge päikesepaistelise ilma, millega võib suvel kaasneda põud, talvel aga käre pakane. Mereline kliima: jahedam ja kuivem Mandriline kliima: vihmasem ja soojem Läänemere reostuvuse põhjused: Väike veevahetus, suur laevaliiklus ja suured tööstusriigid. Kuidas mõjutavad tormid? Tuuakse soolast vett, värsket vett ja segatakse vett. Elustikule on see hea, kuna tuleb soolasemat vett, mis lisab hapnikku. Läänemere mittesoolsuse põhjused: Palju sademeid ja siis aurumine on väike, väike veevahetus ja jõgesid on palju. Riimveelisus vesi ei ole mage ega soolane Eesti turismipiirkond talvel on Otepää, kuna seal on palju lund ja lumekate püsib kaua. ( käiakse suusatamas)
Läbimõõt kuni 1.5 meetrit Third level Kiskjalised Fourth level Fifth level Elupaik Meriroosid elavad peamiselt https:// troopilistes meredes ning www.youtube.com/watch?v=DOX Läänemerest pole neid leitud Armastavad soolast vett Kinnituvad merepõhja kivide või kaljude külge Kogu oma elu elavad nad ühes piirkonnas Toitumine Meriroosid toituvad kombitsate https://www.youtube.com/watch? abil: ootavad kuni kala või mõni väike selgrootu lähedale ujub ning siis tõmbab ta saagi kombitsatega suuava poole Seedimine toimub kehaõõnes Jäänused paisatakse suuava kaudu välja Paljunemine Click icon Click icon to a d d p ic t
Selleks et hakkaks sadama, on vaja päikest mis suurendaks neid avakesi kuni vihma hakkaks sadama. · Seega saime juba teada kus see vesi asub, kuid kuidas see sinna sattub? Pilved nagu teisedki elusolendid tahavad juua, sellepärast laskuvad nad õhtuti või hommikuti veekogude juurde (meie näeme seda uduna) ja imevad seda vett enda sisse. Seejärel tõusevad nad tagasi oma kodukohale. Veekandjad mis on enamasti valget värvi, joovad tihti magedat vett, tumedad aga soolast ehk merevett. · Teades neid fakte tekib küsimus, miks siis välku lööb? Vastus on väga lihtne. Tihti pilved laskuvad kõrgepingeliinideni ning koguvad endasse elektrilaengut ning tõusevad tagasi taevasse. Üleval, kui pilvedele midagi ei meeldi, võivad nad järsku kurvaks muutuda ning nutma hakata (meie nimetame seda vihmasajuks). Kui pilved aga kuskil koos pisaraid langetavad, võivad nad vahest suure vihaga kogutud elektri tagasi maa peale saata ja
palju teisi värvusi nagu kollane(naatriumkromaat), oranz (kaaliumdikromaat), punane (elavhõbesulfiid), sinine(vasksulfaat), roheline (niklioksiid) ja must( mangaan(IV)oksiid). Soolad on paljude värvide koostises. Maitse Sooli on kõigis viies maitses, kuigi enamus neist, kaasa arvatud keedusool, on soolased. Kuid on olemas ka näiteks magusaid sooli. 3. Soolade kasutamine 3.1. Toiduainetetööstus Kõige tuntum sool - keedusool - ei koosne ainult ühest soolast, vaid on tegelikult mitme soola segu. Juba vanal ajal teati, et keedusool takistab toiduainete riknemist ja parandab nende maitset. Kedusool on väga vajalik komponent, mis avaldab mõju toiduainete väljanägemisele ja säilimisele. Kasutataval soolal on oluline tera suurus, millest oleneb doseering, segunemine, mis garanteerib toidule õige maitse (ühtlase soolasuse) ja parema säilivuse. Liha Sool kindlustab tooteid mikroobide paljunemise eest, parandab värvust , maitset, pikendab
183 C. Lämmastiku füüüsikalised - gaas, värvuset Vesiniku keemilised - väheaktiivne, enamasti redutseerija, puhas H põleb vaevu õhus sinaka leegiga, moodustades vee, reaktsioonil eraldub palju soojust. Halogeenid (fluor, kloor, broom, jood) - molekulis 2 aatomit, 7a rühma elemendid, rühmas ülevalt alla aktiivsus väheneb, halogeenide omadused muutuvad aatommassi suurenedes korrapäraselt, aktiivsem halogeen tõrjub soolast välja vähem aktiivsem, mürgised, madal keemistemp, terav lõhn Cl2+2NaBr 2NaCl+Br2 Cl2+NaF ei toimu Halogeniidid - halogeenide kõige iseloomulikumad ühendid Sublimeeruda - ilma et vahepeal tekiks vedelat olekut. Vesinikhalogeniid HHal on terava lõhnaga mürgised gaasid, lahustuvad hästi vees. Soolhappe reak: HCl+Fe-FeCl2+H2 HCl+CaO-CaCl2+H2O HCl+NaOH-NaCl+ H2O Tugevama happena tõrjub soolhape nõrgemad happed välja.
Cu, Hg, Ag, Pt, Au ei reageeri hapetega. 3) metall+vesi --- hüdroksiid/oskiid+ H2 Veega reageerivad toatemperatuuril Li, Ba, Ca, Na, Mg Veega reageerivad kuumutamisel Al, Mn, Zn, Cr, Fe Nt: Na+H-OH --- NaOH+H2 Nt: Zn+H2O ---kuumutamine--- Zn(OH)2 + H2 Zn(OH)2 --- ZnO+H2O Mittelahustuvad hüdroksiidid lagunevad vastavaks oksiidiks ja veeks. 4) metall+sool --- sool+ nõrgem metall Fe+CuSo4 --- FeSo4 + Cu Aktiivsem metall tõrjub nõrgema metalli soolast välja. Tunnikontrolli reaktsioonivõrrandid: Al + O2 --- Al2O3 2 Mg + 2 H3Po4 --- 2 Mg3(Po4)2 + 3 H2 2 K + H2O --- 2 KOH + H2 2 Cu(OH)2 --- Cu2O + H2O Na2O + H2O --- 2 NaOH Kui on metall, millel võib olla mitu erinevat oksüdatsiooniastet, siis hapete ja soladega tuleb madalam oksüdatsiooniaste (nt, Pb, Zn)!
10 tähtsat fakti toidu ja tervise kohta #1. Kõrge rasvasisaldusega (eriti küllastunud rasvadega) ja väga soolast toitu seostatakse suurema südamehaiguste riskiga. #2. Liiga kõrge suhkrusisladusega toidu tagajärjeks on liiga suur glükoosi hulk veres, mis võib viia diabeedini. #3. Ebatervislik toitumine suurendab depressiooni ja tujumuutuste riske. #4. Toit, milles olulise toitaine- kaltsiumi- tase on madal, tõstab luude nõrgenemise ja hõrenemise riski. Kaltsium on hädavajalik luude tugevdamiseks. #5. Lisandite, säilitusainete ja rafineeritud suhkru poolest rikas toit võib põhjustada kehva
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
