Kordamine keemia kontrolltööks Kordamine, 9. klass Elemendi järjenumber = elektronide, prootonite arvuga ja tuumalaenguga. Neutronite arv on ümardatud aatommassi ja järjekorranumbri vahe. Elektron kihtide arv = perioodi nr-iga. Kui element asub A rühmas siis on tema elektronide arv viimasel kihil = rühma nr-iga. Reaktsioonivõrrandid Hape H ja happejääk, nt HCl Alus Hüdroksiid, OH lõpuga Mittemetalli oksiid Mittemetall + S+O2, SO2 Metalli oksiid Metall + O2 Sool Ca(NO3)2 ; NaCl ; CaCl2 ; Na2CO3 1. Alus + hape = sool + vesi Nt: NaOH + HCl = NaCl + H2O 2. (mitte)metalli oksiid + hape = sool + vesi Nt: CaO + 2HCl = CaCl2 + H2O 3. Mittemetalli oksiid + metallioksiid = sool Nt. CO2 + CaO = CaCO3 4. metall + hape = sool + vesinikust Nt: Mg + 2HCl = MgCl2 + H2 5. mittemetalli oksiid + vesi = hape Nt: CO2 + H2O = H2CO3 6. Metalli oksiid + vesi = hüdrooksiid Nt: Na2O + H2O = 2NaOH Happed Mu
oksüdatsiooniaste oksiidis ja happes on ühesuurune) CO2+H2O->…………….. süsihape P2O5+H2O->…………………fosforhape N2O5+H2O->………………..lämmastikhape 4. Aluseliste oksiidide (metallide oksiidid, aktiivsemad on I, II A rühmade metallide oksiidid) reageerides veega tekib hüdroksiid (leelised- vees lahustuvad hüdroksiidid). CaO+H2O->Ca(OH)2 see on lubja kustutamise reaktsioon, näiteks lubikrohvi valmistamisel Na2O+H2O-> BaO+H2O-> 5. Alus +Hape on neutralisatsioonireaktsioon. Vaata ioonide laenguid tabelist ja koosta ainete valemid; tasakaalustamine toimub pärast seda! Alus+Hape-> Sool+Vesi NaOH+HCl-> NaCl+H2O Fe(OH)2+2 HCl-> FeCl2+2H2O kui raua laeng lähteaines on +II, siis sama jääb saaduses (soolas) Harjuta Ca(OH)2+ HCl-> Fe(OH)3+ H2SO4-> Ave Vitsut, Viljandi Gümnaasium 2013 6
oksüdatsiooniaste oksiidis ja happes on ühesuurune) CO2+H2O->................. süsihape P2O5+H2O->.....................fosforhape N2O5+H2O->....................lämmastikhape 4. Aluseliste oksiidide (metallide oksiidid, aktiivsemad on I, II A rühmade metallide oksiidid) reageerides veega tekib hüdroksiid (leelised- vees lahustuvad hüdroksiidid). CaO+H2O->Ca(OH)2 see on lubja kustutamise reaktsioon, näiteks lubikrohvi valmistamisel Na2O+H2O-> BaO+H2O-> 5. Alus +Hape on neutralisatsioonireaktsioon. Vaata ioonide laenguid tabelist ja koosta ainete valemid; tasakaalustamine toimub pärast seda! Alus+Hape-> Sool+Vesi NaOH+HCl-> NaCl+H2O Fe(OH)2+2 HCl-> FeCl2+2H2O kui raua laeng lähteaines on +II, siis sama jääb saaduses (soolas) Harjuta Ca(OH)2+ HCl-> Fe(OH)3+ H2SO4-> Ave Vitsut, Viljandi Gümnaasium 2013 6
+ ALUS = SOOL + H2O +AL. OKSIID = SOOL + H2O = UUS SOOL + UUS HAPE + SOOL NB! Reaktsioon toimub siis, kui tekkiv hape on reageerivast HAPE happest nõrgem või kui uus tekkiv sool ei lahustu vees (sade). = SOOL + H2 NB! Reageerivad pingereas vesinikust vasakul paiknevad + METALL metallid. Erandiks on k. HNO3, lahj. HNO3 ja k. H2SO4 reageerimine metallidega (ei kehti metallide pingerida, ei eraldu
2. aluseline oksiid + vesi leelis 3. happeline oksiid + alus sool + vesi 4. happeline oksiid + vesi hape 5. aluseline oksiid + happeline oksiid sool 6. lihtaine + hapnik oksiid 7. alus(veeslahustumatu temp. aluseline oksiid + vesi 8. vesinik + element vesinikühend 9. metal + hape sool + vesinik( lahjendatud hapetega reageerivad pingereas vasakul pool olevad metallid, paremal pool olevad mitte) 10. alus + hape sool + vesi 11. sool + hape sool + hape ( reaktsioon toimub kui tugevam hape tõrjub nõrgema happe soolast välja) 12. veeslahustumatu hüdroksiid temp. aluseline oksiid + vesi 13. leelis + sool veeslahustumatu alus + sool(ainult leelised reageerivad sooladega) 14. aktiivne metall + vesi leelis + vesinik 15. metall + sool metall + sool(aktiivsem metall tõrjub vähem aktiivsema soolast välja, vastupidi ei toimu) 16. sool + hape sool + hape 17
+ ALUSELINE OKSIID SOOL + VESI HCl + MgO MgCl2 + H2O + SOOL UUS SOOL + UUS HAPE H2SO4 + Na2S Na2SO4 + H2S NB! Reaktsioon toimub siis, kui uus tekkiv happe on reageerivast happest nõrgem või lenduvam või kui uus tekkiv sool ei lahustu vees (sade). + METALL SOOL + VESINIK 2HCl + Zn ZnCl2 + H2 NB! Reageerivad pingereas vesinikust vasakul paiknevad metallid.
halvemini dissotsieeruva aine tekke suunas) Selleks on mõned võimalused 1. Tekib nõrk elektrolüüt ja enamus tema koostisse kuuluvatest ioonidest lahkub lahusest molekulidena ( vesi, mõni nõrk hape) 2. Tekib gaasiline aine, mis lahusest minema lendab 3. ( leeliste toimel: NH3 ja hapete toimel:CO2, SO2 , H2S) 4. Tekib vees lahustumatu aine (sade) ja vastavad ioonid lahkuvad lahusest. 5. Kui vähemalt üks tingimustest pole täidetud - reaktsioon ei kulge Tee nii Kontrolli, kas 1 lähteainetest on hape Jah - kirjuta võrrandi parem pool Ei - Kontrolli, kas mõlemad lähteained lahustuvad vees Ei , vähemalt üks lähteainetest on vees lahustumatu- reaktsioon ei kulge Jah, mõlemad lähteained on vees lahustuvad - Lõpeta reaktsioonivõrrand ja kontrolli, kas reaktsioon kulgeb, sest 1.). üks saadustest on vesi või mõni nõrk hape jah
*Lämmastikhappe ja kontsentreeritud H2SO4 reageerimisel metallidega on oksüdeerijaks happeanioon; selliste reaktsioonide juures ei saa pingerida arvestada, ka ei eraldu kunagi vesinikku. Reageerimine aluseliste oksiididega vahetusreaktsioon. Tekivad sool ja vesi. CuO + H2SO4 = CuSO4 + H2O Reageerimine alustega vahetusreaktsioon. Tekivad sool ja vesi. 2NaOH + H2SO4 = Na2SO4 + 2H2O Reageerimine sooladega vahetusreaktsioon. Reaktsioon toimub siis, kui tekib võetud happest nõrgem hape. Tekivad sool ja nõrgem hape. 2NaCl + H2SO4 = Na2SO4 + 2HCl NB! Kui tekib süsihape H2CO3; siis ta laguneb tekkemomendil veeks ja süsinikdioksiidiks (H2O ja CO2). CaCO3 + 2HCl = CaCl2 + H2O + CO2 Lagunemine kuumutamisel lagunemisreaktsioon. Lagunevad ainult hapnikhapped. Tekivad happeline oksiid ja vesi. H2SiO3 = SiO2 + H2O 5.6 Aluste (hüdroksiidide) keemilised omadused.
Kõik kommentaarid