• Lahustasin 75g soola 1l vees. • Sool lahustus vees veidi aeglasemalt kui varem. • Asetasin muna soolveelahusesse. • Muna vajus põhja. Hüpoteesi kontrollimine 4 • Lahustasin 100g soola 1l vees. • Sool lahustus vees veel aeglasemalt kui varem. • Asetasin muna soolveelahusesse. • Muna vajus põhja, kuid üks ots jäi ülespoole. Hüpoteesi kontrollimine 5 • Lahustasin 125g soola 1l vees. • Sool lahustus vees palju aeglasemalt kui varem. Vesi jäi soolast häguseks. • Asetasin muna soolveelahusesse. • Muna vajus põhja, kuid üks ots jäi silmnähtavalt ülespoole. Hüpoteesi kontrollimine 6 • Lahustasin 135g soola 1l vees. • Soola lahustumine võttis väga palju aega, vett tuli segada mitu korda. • Asetasin muna soolveelahusesse. • Muna ei vajunud põhja, üks ots jäi veidi veest välja. Hüpoteesi kontrollimine 7 • Suurendasin soola kogust soolalahuses 200 grammini liitris. • Sool lahustus väga
· Süsihappe soolad on karbonaadid sisaldavad süsihappe aniooni CO32 looduses väga levinud ning tööstuses ja argielus tähtsad: NaHCO3 söögisooda Na2CO3 (pesu)sooda CaCO3 lubjakivi, paekivi, marmor, kriit Süsihape Kui süsihappe sool (karbonaat) reageerib tugevama happega, · siis tekib hetkeliselt süsihape, · mis kohe laguneb süsihappegaasiks ja veeks. Tugevam hape nö tõrjub nõrgema tema soolast välja! I -II I I I -II I -I Na2CO3 + 2HCl H2CO3 + 2NaCl H2O + CO2 + 2NaCl süsihappe + tugevam süsihape + tugevama happe sool hape sool Karbonaadid reageerivad ka karboksüülhapetega (H 2CO3st tugevamad) NaHCO3 + HCOOHHCOONa + H2CO3HCOONa + H2O + CO2 Soolhappe (HCl) valamisel kriidi- või lubjakivitükkidele (CaCO3) on näha kohe süsihappegaasi (CO2) mullide
Ei reageeri veega ka kõrgel temperatuuril Kõrgel temperatuuril annavad oksiidi (vt 4.) ML Zn(OH Tsink(II) hüdroksiid Aktiivsem metall tõrjub vähem aktiivsema soolast välja Zn2+ Alus )2 ML Fe(OH) Raud(II)hüdroksiid Alus 2 Fe2+ ML Ni(OH) Nikkel(II)hüdroksii Ni2+ Alus 2 d ML Sn(OH) Tina(II)hüdroksiid Sn2+ Alus 2 ML Pb(OH) Plii(II)hüdroksiid Pb2+ Alus 2
Meriristi areng Pilte meduusidest Meriroosid · Meriroosid on troopikameredes elavad, lilleõisi meenutavad polüübid. · Meriroosid elavad merepõhjas üksikult kivide ja kaljude külge kinnitunult. · Meriroosi kombitsad on samuti varustatud kõrverakkudega. · Suurimate merirooside läbimõõt on rohkem kui 1 m. Pilte meriroosidest Korallid · Korallid on enamasti väikesed, mõne millimeetri pikkused. · Korallid vajavad eluks sooja ja soolast vett. · Korallid elavad tihedalt üksteisega koos, moodustades mitmesuguse kuju, suuruse ja värvusega kolooniaid. · Õrna keha kaitseks moodustub lubiainest toes (korallrahud ja korallsaared). Pilte korallidest Kokkuvõte · Ainuõõssed on kotikujulise kehaga veeloomad. · Suuõõnt ümbritsevad kombitsad (kõrverakud, mis on vajalikud saagi püüdmisel ja enese- kaitseks). · Toit seeditakse kehaõõnes. Jäägid erituvad suuava kaudu.
Alles, 2016. aastal oli merekultuuriaasta, iga suvi korraldatakse mitmel pool merepäevi ning isegi vabariigi president ülistab halle laineid. Rääkides merekultuuri tulevikust kardan ma, et seoses aina arenenuma ja juba peaaegu inimese moodi mõtleva tehnika pealetulekuga, võib kardetavasti mitte liiga kauges tulevikus näha vähem neid nii öelda ’päris’ merekultuuri edasikandjaid – vanu, särava pilgu ja parkunud nahaga merekarusid, kes on kogu oma elu soolast õhku hinganud ja merel leiba teeninud. Kindlasti jäävad alles lõbusõitjad, sportlased ja muuseumid, mis mingis ulatuses jutte ja kombeid järgmistele põlvedele pärandavad, kuid ma kahtlen, et kahesaja aasta pärast keskmine laev enam meeskonda vajab. Lõpetuseks võib öelda, et merekultuur nagu iga teinegi ei teki tühjast kohast, täiesti niisama, ega ka kao jäljetult. Midagi jääb sellest kindlasti järgi. Kas just sellisel kujul nagu me praegu teda näeme, aga kindel on
kliimamuutustest tingitud keskkonnamõjudega. Viimsate aastate intensiivistunud kalapüük on oluliselt mõjutanud kalavarusid. Nii on ohustatud kalaliikideks saamas koha, ahven, suur on vimma väljapüük. Siseveekogudes on märgata haugi vähenemist. Samuti kalavarude nappuses ei saa süüdistada reostust, sest see on meie vetes tegelikult vähenenud. Üks põhjustest, miks kalavarud ikkagi kahanevad, on soodsate tuulte puudumine. Kui tuuled läänest ei puhu, siis ei tule Taani väinadest soolast vett juurde ning mere soolsus jääb väga madalaks. Vähemsoolase merevee pärast kannatavad eelkõige tursk ja räim. Loodud arengukavad panevad paika edasise suuna ning nende arendamise kaudu on võimalik saavutada kalavaru säilimine ja kalamajanduse jätkusuutlikkus. Kalavarusid vaadeldakse loodusliku kapitalina, mis peaks olema tasakaalus. Üheks püügivõimaluse reguleerimise hoovaks on kalalaeva register. Tänaseks on registris kõik kalalaevad, mis
Aineklasside vahelised reaktsioonid Aluselise ja 1. alus + hape sool + NaOH + HCl NaCl + H2O happelise aine vesi 2 Fe(OH)3 + 3 H2SO4 Fe2(SO4)3 + 6 H2O reaktsioon: tekib 2. aluseline oksiid + hape CaO + 2HCl CaCl2 + H2O alati sool. sool + vesi Na2O + H2SO4 Na2SO4 + H2O (Happelise oksiidi 3. happeline oksiid + alus Ca(OH)2 + CO2 CaCO3 + H2O reageerimisel tekib sool + vesi 2 NaOH + SO3 Na2SO4 + H2O oksiidile vastava happe 4. happeline oksiid + CaO + CO2 CaCO3 sool!) aluseline oksiid sool 6 Na2O + P4O10 4 Na3PO4 Oksiidi 5. aluseline oksiid + vesi Na2O + H2O 2 NaOH reageerimine alus CaO + H2O Ca(OH)2 veega. Reageerivad vaid IA ja IIA al CuO + H2O ei toimu ...
Inimene suudab tunda rasva maitset Tees: Inimene suudab tunda rasva maitset. Tees peaks kogu argumentatsiooni väitel jääma samaks ja ei tohiks olla vastuoluline, kuid selles artiklis on tees vastuoluline, sest kõik inimesed ei ole võimelised tundma rasva maitset. Teesi kohta käivad argumendid on mitteasjakohased. Sest kõik inimesed ei suuda tunda rasva maitset, nagu tuntakse magusat, haput, soolast ja mõru maitset. Seega on soodustavad argumendid psühholoogilise eesmärgi saavutamist, et inimesed hakkaksid rohkem tunnetama oma maitsemeeli ja võib-olla ka mõtleksid, et neil tõesti on ka viies maitsemeel mis tunneb rasvast. Ja tänu sellele maitsemeele oleksid inimesed tervemad ja maailmast kaoks ülekaaluliste inimeste probleem. Ei saa väita ega ka kontrollida, et argumendid oleks tõesed. Kuna maailmas on inimesi
Klass: Üheidulehelised Selts: Palmilaadsed Sugukond: Palmilised Perekond: Kookospalm Liik: Harilik kookospalm Harilik kookospalm on palmilaadsete sugukonna kookospalmi perekonna ainus liik. Kookospalmi viljaks on kookospähkel. Soojade maade parkides tuntakse kookospalmi ilupuuna. Kodumaaks arvatakse olevat Vaikse ookeani keskosas asuvadPolüneesia saared. Ta on väga soojanõudlik taim. Ekvaatorist liiga kaugele sattudes, võib ta küll kasvama minna, kuid viljad ei valmi. Ta ei karda soolast vett ja võib kasvada üsna vee piiril. Kookospalmi nimetatakse tüüpiliseks vee kaudu levitajaks ehkhüdrohooriks. Vette kukkunud kookospähkel peab 3 kuni 4 kuu jooksul randuma, sest muidu võib idanema hakanud seeme hukkuda. Kui ookeanis kerkib uus saareke, siis saab selle üheks esimeseks asukaks tõenäoliselt kookospalm. ISELOOMUSTUS: Kõrgus: kuni 30 meetrit Lehed: sulgjad kuni 5 meetri pikkused, 2 meetri laiused ja kaalub 10-15 kg ladvas kuni 40 lehte,
vee abil. Soola lahus viiakse mööda torusid tehstesse, kus aurutamise teel saab eralda enamus veest. Täiendava kuivatamise tulemusel saadakse kuivatatud sool. Valmis soola saab vajadusel ka sõeluda ja jahvatada, seejärel see pakendatakse. Soola tarbimisel kehtib tasakaalu põhimõte: mitte liiga palju ega mitte liiga vähe. Soola vajalik kogus oleneb inimese kehakaalust, füüsilise töö raskusastmest, vanusest jms. Keskmise inimese jaoks on vajalik 3-5 g soola ööpäevas. 1/3 soolast laekub organismi naturaalsete toiduaintega milleks on juurviljad, liha jms. 1/3 töödeldud toiduainetega nagu leib, vorst jms ja 1/3 toidu valmistamisel (supid, praed) või valmistoitudele lisatud soola kaudu. Soolal on kahjulik ja kasulik toime inimese organismile. Kahjulik: naatriumi liigtarbimine põhjustab vee liigse kogunemise organismis, tekitab turseid, kurnab neerusid, tõuseb vererõhk ja toimub vajalike ainete väljutamine koos naatriumi väljutamisega.
keele pind on kuiv, siis me tahke toidu maitset ei tunne. Maitse tajumises on oluline ka haistmine. Kui sa ei tunne lõhna, ei tunne sa ka nii hästi maitset. Maitsmise peamine mõte on söögi kõlblikkuse hindamine ja seedimiseks ette valmistamine. Kui sa saad vanemaks, siis su maitsetaju muutub ja maitse tundlikkus väheneb. Suitsetajatel on maitsismeel tuimendatud, sest nende maitsmisnäsade närvirakud on kahjustunud. Neli põhimaitset Inimene tajub nelja põhimaitset: soolast, magusat, kibedat ja haput. Erinevad keele osad tunnevad erinevat maitset ja maitsmisnäsad pole suus ühtlaselt paigutunud. Haistmine Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine. Inimese haistmiselund on nina. Ka haistmisel tajume me aine keemilisi osakesi, kuid need on õhus. Inimene suudab eristada tuhandeid lõhnu, kuigi tema haistmismeel pole kuigi hästi arenenud. Mida vähem on lõhnainet, seda keerulisem on inimesel lõhna ära tunda.
KALTSIUM Kaltsiumi omadused Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20. Halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine. Keemilistes ühendites oksüdatsiooniastmega 2+. Keemiline valem on Ca. Kaltsiumi sulamistemperatuur on 1848 °C. Kaltsium on metalne, hõbedane element, mida saab eraldada sulatatud kaltsiumkloriidi soolast elektro- lüüsi teel. Sattudes kokku õhuga, moodustab nõndaviisi valmistatud kaltsium kiirelt kaitsva, hallikasvalge oksiidi- ja nitriidikihi. Oma põhivormis olevat kaltsiumi on isegi magneesiumist keerulisem süüdata, kuid kui see õnnestub, põleb kaltsium õhu käes intensiivse, oranzikaspunase leegiga. Kaltsiumi reaktiivsus Keemia poolest on kaltsium üks reaktiivsemaid ning pehmemaid metalle. Kaltsiumil on suurem
keelenäsa keelenäsad tunderakud Maitsmispungasid on inimese keelel sündides ligi 10 000 Vananedes maitsmispungade arv väheneb Maitsmispungad Maitsmispungadest kandub närviimpulss edasi peaaju vastavasse piirkonda, kus eristatakse maitset toiduosakesed maitsmisnärv Maitsmine Lahustunud ainete keemiliste omaduste tundmine. Keele erinevad piirkonnad tajuvad erinevaid maitseid: soolast magusat kibedat haput Huvitavat Kassid ei tunne magusat maitset Kärbsed tunnevad maitset jalgadega Maod kasutavad keelt haistmiseks Huvitavat 1957 aastal kindlustas maailmakuulus toidukriitik Egon Ronay oma keele maitsmispungad 400 000 dollari väärtuses. Haistmiselund Inimese haistmiselundiks on nina. Ninaõõne ülemises osas asuvad haisterakud (20 miljonit). on 7 põhilõhna Inimene suudab eristada ligi 10000 erinevat lõhna. Vananedes lõhnatundlikkus halveneb.
Naatriumi puudus organismis Naatrium. Päevane vajadus 6 g Ühes teelusikatäies on 5 g soola, millest 2400 mg moodustab naatrium. Suurema osa soolast saame mitte looduslikest komponentidest (erinevatel andmetel 5-30% naturaalsetest toiduainetest, umbes 30-65% töödeldud toiduainetest ja ülejäänu toidu valmistamise käigus lisatult). Kehale vajalik suhe on kolm osa kaaliumit ja üks osa naatriumi. Allikad: keedusool, sojakaste, konserveeritud ja marineeritud köögiviljad (soolakurk), suitsetatud ning soolatud liha ja kala, soolased suupisted, puljongikuubikud, supipulbrid, valmiskastmed.
Läänemere vesi on segu ookeaniveest ja paljude jõgede toodavast mageveest. Pindmise vee soolsus on LõunaLäänemeres lausa 20 protsenti, kuid väheneb 6 protsendinii Läänemere põhjaosas. Jõesuudmealadel, näiteks Peterburi lähistel, on vesi peaaegu mage. Läänemeri on üks maailma saastatumaid meresid. Läänemeri on kergelt haavatav järgmiste tegurite tõttu: madalus, veevähesus ja halb veevahetuvus. Läänemerre tuleb uut soolast hapnikurohket vett kitsaste Taani väinade kaudu vaid aegajalt, ilmast sõltuvate sissevooludena. Magedat vett lisandub paljudest jõgedest. Jõevesi sisaldab rohkesti toitaineid, näiteks lämmastikku ja fosforit. Läänemere valgalal ehk alal, millelt meri kogub oma vee, elab üle 85 miljoni inimese. Inimtegevus heitveed, põllumajandus, tööstus, transport ja energiatootmine kurnab Läänemerd. Läänemeres on palju loomaliike, kes on väljasuremisohus
Homöostaas. Inimesel püsiv veresuhkur, keha temp, vererõhk, vere O2 sisaldus, organismi PH, veehulk kehas. Kehatemperatuuri eest vastutab-nahk, lihased, peaaju, vereringe Vere koostise eest-maks, neerud, kopsud, seedeelundkond, erituselundkond, aju kontrollib Org. Soolasisalduse eest- neerud, aju Võõrvalkude eemaldamise eest- neerud, aju Haiguse korral tekib palavik- vereringe hakkab intensiivselt tööle, antikehad liiguvad kiiremini CO2 käes inimene sureb- seostub vere punalibledega, takistab hapniku transporti Soolast süües tekib janu-sest neerud vajavad vett liigse soola eemaldamiseks Kõht läheb tühjaks- veresuhkur langeb, nii anatakse elundkondadele märku, et tuleb süüa Kuuma käes nahk õhetab- veresooned laienevad, et temp hoida Ehmatuse korral süda lööb kiiremini- adrenaliin kiirendab südame tööd Inimene kasutab energiat hingamiseks, keha temp hoidmiseks, aju tööks, liikumiseks, rakkude uuendamiseks. Energiavajadus oleneb east, soos...
Põhjenda. V:Mittekodanikke, sest seal oli palju sõjavange, orju, lapsed ja naised polnud ka kodanikud. 9.Nimeta 3 muutust, mis toimusid Ateenas 5.saj.eKr ja mistõttu sai ateenast tugevaim linnriik Kreekas? V:Ehitati laevastik, pikad müürid. Ateena mereliidu keskus kolis Ateenasse. Ateena sai ülemvõimu. 10. Linna pärast võistlesid jumalanna Athena, kes kinkis linnale oliivipuu ja merejumal Poseidon, kes kinkis aga linnale allika, millest purskas ainult soolast vett. Miks eelistati Athenat? V:Oliiviõli toitis inimesi. 11. Miks tuli enamik vilja Atikasse sisse vedada? V:Sest seal oli niivõrd mägine maastik, et vili ei kasvanud seal. 12.Millega tegelesid Ateena aristokraadid? V: Nad juhtisid linnriikide elu. Moodustasid nõukogu. 13. Võrdle poiste kasvatust Ateenas ja Spartas. Mis erineb? V: Ateenas kasvatati poisse kodus, aga Spartas elasid nad rühmadena pühendatult kehalistele harjutustele. 14
Paljassaare Kalatööstus AS asutati 1990. aastal Eesti ja Soome ühisettevõttena. Alustades kandis ettevõte Esva nime ja oli ainus paneeritud kalatoodete tootja nii Balti riikides kui Soomes. Aastatel 19952000 vahetusid AS-i Paljassaare Kalatööstus omanikud mitu korda, tehas kuulus nii soomlastele, norrakatele kui ka eestlastele. Alates 2001. aastast kuulub ettevõte Viiunai Gruppi, mille peakontor asub Leedus. Töötajaid on 251-500. Tegevusvaldkonnad: kala ja kalatööstus. Tegevusalad: Kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine, leivatootmine; säilitusaineteta pagaritoodete tootmine, muu puu- ja köögivilja töötlemine ja säilitamine, valmissööda tootmine loomakasvatusele, muude toidukaupade hulgimüük, k.a kalad, vähilaadsed ja limused. Eestist ostab Paljassaare Kalatööstus kokku kilu. Paljassaare Kalatööstuse nomenklatuuris on kolm põhilist tootegruppi: paneeritud kalapulgad (rahalises väärtuses veidi alla ...
murenemisest ning aeglasest kivimi lahustumisest. Kõige selle tagajärjeks on sügav ning ideaalselt ringikujuline "Sinine auk". Kõige muljetavaldavamad augud on tekkinud aladele, kus on paks ja ühtlane lubjakivi kiht. Nende teket hõlbustanud kõrge põhjavee vool, mis on sageli tingitud kõrgest sademete hulgast. Lubjakivirikastele aladele tekib rohkelt maa-aluseid jõgesid, mis võivad põhjustada suuri tühimikke maa sees. Millised loomi sealt leida võib? Sinised augud sisaldavad nii soolast kui ka magevett. Kuna veeringlus on üsna kehv ning hapnikku leidub vaid teatud sügavuseni, siis on end sinna elama sättinud vähesed kalaliigid. Baktereid on aga see-eest palju. Miks on augud nii tumedad? Aukude sügavsinine värv on tingitud täiesti läbipaistvast veest ning lumivalgest liivast augu põhjas. Sinine valgus on spektrist kõige kauem kestev, teised spektriosad neelatakse valguse teekonnas läbi vee. Vaid sinisel õnnestub jõuda liivani, et siis peegelduda tumesinisena
Posca hapu vein vee segatud vee ja taimedega (populaarne alamklassil) Oli ka õlu, kuid seda peeti vulgaarseks/labaseks ning tihti seostati seda barbaritega Kõige vanem vein Vaesed roomlased Hommikuti sõid kuklit (emmer) koos natukese soolaga. Väiksema lõuna ajal söödi ka kuklit ja vahel kõrvale ka suppi Cena koosnes pudrust (puls) tehtud emmer saiast, veest, soolast ja rasvast. Söödi ka, kes elasid metsa või veekogu lähedal (saadi käia küttimas ja kalal) juurvilju ja suppi. Liha ja mereannid olid luksus, küll said neid lubada endale vaesed Emmer'i sai Söömine Söödi spetsiaalses söögitoas (triclinium). Seal inimene lamas diivanitaolisel voodil. Diivanid olid asetatud laua ümber ja laud oli hobuseraua kujuline, selleks et orjadel oleks kerge oma isandaid teenida.
Koormuse lõppedes taastatakse kõigepealt lihastes ATP varu, mille järel ,,tasutakse” hapnikuvõlg. ● Süsihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb. Südame löögisagedus ja hingamise intensiivsus suurenevad. Lihaste intensiivse hingamise tulemusena suureneb vere süsihappegaasisisaldus. Vastavalt langeb ka vere pH. Need muutused registreeritakse veresoontes asuvate kemoretseptorite poolt. ● Suureneb higistamine. Higinäärmed eritavad naha pinnale soolast vesilahust, mis aurustudes neelab soojust. Koos veresoonte laienemisega on higistamine väga efektiivne soojuse eemaldamise meetod. Füüsiliste harjutuste tagajärjel tomuvad muutused: ● Kehatemperatuur tõuseb. Soojuse eemaldamine: veresooned laienevad ja eritub higi. Vere temperatuur alaneb. ● Veresuhkru ja glükogeeni hulk väheneb. Suureneb glükogeeni lagundamine. Selleks, et tagada lihaste piisav varustamine glükoosiga, lagundatakse
keemiliste elementidega, v.a. väärisgaasidega. · Reageerimisel teiste ainetega eraldub soojust ja valgust. KEEMILISED OMADUSED 1) Lahustub vees vähe (Cl2 + H2O kloorivesi). Kloorivesi on baktereid hävitava toimega (kasut. vee puhastamisel) ja väga oksüdeerivate omadustega. 2) Vesinikuga reageerimisel saadakse soolhape: (H2 + Cl2 2HCl). 3) Metalliga reageerimisel saadakse sool: (2Na + Cl2 2NaCl, 2Fe + 3Cl2 2FeCl3). 4) vähemaktiivse halogeeni soolast tõrjutakse halogeen välja: (Cl2 + 2NaBr 2NaCl + Br2) LEIDUMINE · Levikult maakoores 20. element. · Looduses ei ole vabas olekus kloor. Tekib haruldates tingimustes (nt. veealuste merevulkaanide pursete puhul) väga vähesel hulgal. · Kõige enamlevinud ühendiks on keedusool (NaCl), mida leidub Maal palju. Seda on lahustunud olekus merede ja ookeanide vetes · Mereäärses õhus esineb kloori üliväikeste soolakristallidena, mis on moodustunud
xt styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Elupaik ja -viis § Valdavalt maismaalise eluviisiga, läheb vette vaid kudemisperioodil § Talub ka riim- ja soolast vett § On avamaastiku liik, asustades aiamaid, põlde ja muid suhteliselt kuivi elupaiku § Septembrist märtsi-aprillini on talveunes näriliste urgudes või pinnasesse kaevunult, kus talvitub 3...4 isendit § On öise või videvikulise eluviisiga, kullesed on päevase eluviisiga Toitumine § Toitub peamiselt mardikatest, röövikutest, lutikatest, sipelgatest ja tigudest § Hangib toitu maast § Püüab lendavaid putukaid harva §
põhjustades närviimpulsse Mööda närvikiude kanduvad impulsid peaaju vastavasse piirkonda, kus lõhn kindlaks tehakse Maitse tajumiseks peab suuõõnde sattunud aine lahustuma vees või süljes. Keele pinnal on keelenäsad, mille tipul ja külgedel on maitsmispungad. Maitsmispungas puutuvad aineosakesed kokku tunderakkudega ja tekitavad neis närviimpulsse. Närviimpulsid kanduvad aju maitsmispiirkonda, kus maitsed eristatakse. Inimene tajub viit põhimaitset: soolast, magusat, kibedat, haput ja umamit (segu soolasest ja vürtsikast maitsest)
nägemuse ja elutunnetusega kui õnn, nagu me seda mõistame. Siiski, milleks on meil vaja otsida õnne ja kuidas seda õigesti teha? Õnne kui õnnistuste, rikkuse, naeru ja igavese rõõmu küllusesarv on üüratu. See oleks isegi kurnav ja ilmselt tüdineks sellest varem kui mitte hiljem. Nii õnn kui õnnetus pole igapäevane ja igavene. Selle nimel peab vaeva nägema ja õppima hindama kontraste. Just nii nagu vajame vihma, et hinnata päikest või soolast, et magusat, on vaja madalamaid aegu, et suudaksime tõeliselt nautida häid ja vastupidi. Elus ette tulevatele tagasilöökidele ei tohi palju keskenduda. Nagu kirjutas ka Hesse, et “tuleb õppida tõsiselt võtma seda, mis on tõsiselt võtmist väärt, ja muu üle naerma. Huumor on alati vastuseks kõigele ja üks elutarkuse tähtsamaid põhimõtteid. Kui olukorda ennast ei saa muuta, tuleb muuta oma vaatepilti selle suhtes
Selle tagajärjel viidakse kudedesse rohkem hapnikku ja eemaldatakse süsihappegaas. Nagu teadagi, lähevad inimesed sporti tehes näost punaseks. Seda sellepärast, et vereringe nahas intensiivistub. Jooksmise tulemusena tekib kehas liigne soojus, mis tuleb eemaldada. See toimub tänu sellele, et veri kannab soojuse naha pinnale, kus seda on võimalik üle kanda keskkonda. Niisamuti suureneb jooksmise ajal higistamine. Selle käigus eritavad higinäärmed naha pinnale soolast vesilahust, mis aurustudes neelab soojust. Laienevad veresooned ning eemaldatakse kehas olev liigne soojus. Higistamisega kaasneb veekaotus. Selle taastamiseks joon ma pärast jooksmist väga palju vett. Kuna ma jooksen regulaarselt ja pikaajaliselt, siis minu organismi mõjutab pikaajaline muutus. Selle käigus toimub minu veresoonte tugevnemine, mis võimaldab neil vastu pidada suuremale rõhule. Pideva südametöö tõttu suureneb südamelihas, millega suureneb
Maakimalane (Bombus lucorum) Süstemaatiline kuuluvus Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Lülijalgsed (Arthropoda) Klass: Putukad (Insecta) Selts: Kiletiivalised (Hymenoptera) Alamselts: Rippkehalised (Apocrita) Sugukond: Mesilaslased (Apidae) Perekond: Kimalane (Bombus) Liik: Maakimalane (Bombus lucorum) Välimus Rindmiku eesosa on kollane, keskelt must Tagakeha eesosas hele vööt Kaks paari kilejaid lennutiibu. Tagatiivad on eestiibadest natukene väiksemad ja on eestiibadega konksukeste abil seotud. Käppadel on 5 lüli. 3. Siseehitus Keha on kaetud mustade ja kollaste karvakestega Keha toetab kitiinkest Mesilastel pole verd, mis kannab nii toitaineid kui ka hapnikku, vaid hemolümf o Hemolümf on läbipaistev veidi kollakas vedelik, milles ujuvad rakud Hingamiselundid kujutavad endast torukeste võrku, mis ulatub kõikide organiteni ja õhukottide süsteemi Kimalased hingavad tagakeha mahu suurendamise ja vähendamisega Lennul ime...
Keele erinevad piirkonnad tajuvad erinevaid maitseid - soolast, magusat, kibedat ja haput. Inimese haistmiselundiks on nina. Ninaõõne ülemises osas asuvad haisterakud. Haisterakkudes tekivad närviimpulsid, mis mööda haistmisnärvi peaaju vastavasse piirkonda kanduvad. Seal toimub ka lõplik
Oma silmade hoidmiseks tuleks silmade pingutamise ajal (lugemise) vaadata aegajalt mujale, siis ei pea silm vaatama koguaeg ühele kaugusele. Tuleks kasutada lugemiseks jms tegevusteks head valgust ning piirama digiseadmete kasutamist. Tasakaaluelundi moodustavad poolringkanalid koos kahe kotikesega. Kollatähn asub pupilli vastas ja seal on nägemisteravus kõige suurem. Haista saab vaid neid aineid, mis eraldavad õhku molekule. Inimene tajub nelja põhimaitset: magusat, soolast, kibedat ja haput. Keskkõrva trummiõõnes paiknevad kuulmeluuksed: vasar, alasi ja jalus. Pimetähn on koht võrkkestal, kus pole valgustundlikke rakke ja kust algab nägemisnärv.
Maitsmine, haistmine ja kompimine Maitsmispungad > maitsmisnärvid > maitsmiskeskus ajukoores Haisterakud > haistenärvid > haistmiskeskus *Maitsmine on lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste e. maitsete tajumine keelega. Keelenäsade tipus asetsevad maitsmispungad, milles on retseptorid. *Maitse tajumiseks peab suuõõnde sattunud aine lahustuma süljes. *Inimene tajub nelja põhimaitset: soolast, magusat,(keeleots) kibedat(keele tagumine osa) ja haput(keele küljepiirkonnad). *Maitsmise vajalikkus: 1) toidu ja joogi kõlblikkuse hindamiseks 2) seedimise ettevalmistamiseks. *Inimeste haistmiselund paikneb ninaõõne ülaosas. Õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad limas ja kontakteeruvad haisterakkudega, põhjustades närviimpulsse. *Haistmise vajalikkus: saame infot sissehingatava õhu koostisest ja toidu kõlblikkusest.
"külgekleepimine" · suurenenud seksuaalhuvi · ängistus- ja paanikatunded · meeltesegadus ja sellest tulenevad hallutsinatsioonid · psühhoos. Ohud: Ecstasy tarvitamisega kaasneb ka kindlasti mitmeid ohte. E-d sisse võtnud inimesel hakkab keha temperatuur tõusma ning kui pidu on täies hoos võib inimene kaotada liitreid vett. Sellise asja puhul tuleks juua igas tunnis vähemalt pool liitrit vett. Kasulik oleks süüa midagi soolast ning juua mahla, säilitamaks keha mineraalide tasakaalu. ÄRA JOO ALKOHOLI - see suurendab veelgi vee kaotust. Üks e-ga seonduvatest riskidest on "kuhjumine": võetakse E, mis ei tundu toimivat ning arvates, et tegu on E-ga, mis ei mõju, võetakse teine. See võib juhtuda mitu korda järjest, enne kui tarvitaja mingit mõju märkab, aga kuna eri narkootikumid segunevad omavahel või toimivad eri kiirusega, võivad nad hakata kõik korraga mõjuma, põhjustades tõsise üledoosi
Maitsmine, haistmine ja kompimine Maitsmispungad > maitsmisnärvid > maitsmiskeskus ajukoores Haisterakud > haistenärvid > haistmiskeskus *Maitsmine on lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste e. maitsete tajumine keelega. Keelenäsade tipus asetsevad maitsmispungad, milles on retseptorid. *Maitse tajumiseks peab suuõõnde sattunud aine lahustuma süljes. *Inimene tajub nelja põhimaitset: soolast, magusat,(keeleots) kibedat(keele tagumine osa) ja haput(keele küljepiirkonnad). *Maitsmise vajalikkus: 1) toidu ja joogi kõlblikkuse hindamiseks 2) seedimise ettevalmistamiseks. *Inimeste haistmiselund paikneb ninaõõne ülaosas. Õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad limas ja kontakteeruvad haisterakkudega, põhjustades närviimpulsse. *Haistmise vajalikkus: saame infot sissehingatava õhu koostisest ja toidu kõlblikkusest.
Kuna praegu ei ole CO2 ärakasutamiseks piisavat turgu, tuleb suurem osa kinnipüütud CO2 -st ladustada. CCS hõlmab CO2 kinnipüüdmist söe- või gaasiküttel töötavate elektrijaamade ja tööstusrajatiste juures, transportimist torujuhtmete kaudu või laevadega ladustamiskohta ning selle sisestamis läbi puuraugu sobivasse geoloogilisse formatsiooni pikaajaliseks ladustamiseks. Sügavad soolase põhjavee kihid on maaalused formatsioonid, peamiselt liivakivid, mis sisaldavad soolast vett. Nendel kihinditel on tohutu ladustamispotentsiaal. Neid leidub enamikus riikides ja tihti tööstuslike CO2- allikate läheduses, nad on tavaliselt väga suured ning seetõttu mahub neisse väga palju CO2.
[2] Caesari salat[6] Toorsalati kastme valmistamine Toorsalati kastmeks sobivad õli-äädikakastmed, hapukoore ja rõõsakoore kastmed, majoneesi- ja mahlakastmed. 1 kg salati kohta 200-250 g kastet. Kaste lisatakse vahetult peale tükeldamist (väldib värvuse tumenemist) [2] Kõige populaarsemad on loomulikult eriti lihtsalt valmistatavad klassikalised salatikastmed. Tavaline õlikaste koosneb kolmest neljandikust osast õlist ja ühest osast äädikast, soolast ja piprast. [3] Asendades samas retseptis äädika sidrunimahlaga, saate lihtsa sidrunikastme. Ja kui kasutada pipra asemel maitseürte, ongi valmis ürdikaste. [3] Salatikastet valmistades tehakse tihti see viga, et koostisosad segatakse lusikaga lihtsalt läbi ja arvatakse, et sellest on küll. Tegelikult tuleks salatikaste panna pudelisse ja päris kõva käega läbi loksutada, et kõik koostisained hästi seguneksid. [3] Segasalat
kui selleks ei ole enam võimalik kasutada ei süsivesikuid ega rasvu. Organismi vastus füüsilisele pingutusele: Südame löögisagedus ja hingamise intensiivsus suurenevad. Lihaste intensiivse hingamise tulemusena suureneb vere süsihappegaasisisaldus ja tekib piimhape. Veresuhkur ja glükogeen vähenevad.Langeb ka vere pH. Vereringe nahas intensiivistub. Lihaste töö tulemusena tekib liigne soojus, mis tuleb kehast eemaldada. Suureneb higistamine. Higinäärmed eritavad naha pinnale soolast vesilahust, mis aurustudes neelab soojust. Suureneb glükogeeni lagundamine. ATP- annab trantspottvalgu molekulile energiat, et see saaks oma kuju muuta.
ise teha saaks, et elaksin kaua ja nnelikult? Inimene saab vga palju teha selleks, et ta elaks kaua ja nnelikult. Elu on nagu muinasjutt miks seda ra rikkuda! Inimesed viksid rohkem hoida oma tervist ja kiia ka regulaarselt arsti juures kontrollis kiia. Mni inimene lheb hoopis viimases hdas arsti juures ja riskib oma eluga. Inimene peab toituma igesti. Ta ei tohi sa vga palju magusat ja ka soolast. Sool tstab vere - rhku ja kui liiga palju magusat sa siis see teeb paksuks ja lhub ka hambaid. nnelikuks teeb inimesekui tal on terved, puhtad ja valged hambad. Paljud inimesed svad vga palju ebatervislikku toitu. Sinna alla kuuluvad nt : krpsud, hambeurger ja ka igasugused Coca - Colad ja Fantad. Inimeste viga on selles, et nad tarbivad liiga palju alkoholi. Mned inimesed istuvad ka rooli
Korallide üldiseloomustus Korallid kuuluvad õisloomade mereliste ainuõõssete klassi. Nad on koloonialised polüübid. · Riik: Loomad · Hõimkond: Ainuõõssed · Klass: Õisloomad Õisloomad ehk korallid jagunevad: · kaheksikkorallid (Octocorallia) · kuudikkorallid (Hexacorallia) Triias - Retsentsed · tabulaadid (Tabulata) Ordoviitsium - Permi lõpp · rugoosid (Rugosa) Ordoviitsium - Permi lõpp Vana- ja keskaegkonna piiril muutus täielikult korallide koosseis. Vanaaegkonna põhik- ja sarvkorallid ehk tabulaadid ja rugoosid asendusid kuudikkorallidega. Kuid veelgi olulisemaks sai asjaolu, et korallidel arenes välja sümbioos nende kudedes peituvate ainuraksete taimorganismide zooksantellidega, kes varustasid koralle hapniku ja toitainetega, saades ise vastu süsihappegaasi. Koralle on umbes 6500 erinevat liiki. Toitumine Korallid toituvad planktonist. Paljunemine Korallid sigivad kiires...
Ba2+ + so42- - baso4 lühendatud ioonvõrrand b) Leelise reageerimine soolaga:ainlt vees lahustuvad soolad. G c) Metalli reageerimine soolalahusega: sool peab olema lahustatud olekus, aktiivne metall annab oma elektronid passivesele metalli katioonile . 2. Gaasi eraldumine a) metalli reageerimine lahja happega b) Metalli reageerimine veega, lühendatud ioonvõrrandit pole N c) Soola reageerimine happega: tugevam hape tõrjub nõrgema happe soolast välja, peab olema vees lahustumatu sool d) Ammoniumsoola reageerimine leelisega(NH3), tekib ammoniumhüdraat . 3. Nõrga elektrolüüdi tekkimine: alus+hape 4. Ioonreaktsiooni ei toimu, kui ei teki sadet, gaas ei eraldu või ei teki nõrka eletrolüüti pH. Alus ja hape ph näitab vesinikioonide kontsentratsiooni lahuses Hape on aine, mis annab lahusesse vesinikioone Alus on aine, mis seob vesinikioone Soolade hüdroüüs Hüdrolüüs on reaktsioon veega
on välja jäetud kõik loomset päritolu toidud. • Munataimetoitlased e ovovegetaarlased, kes söövad taimset toitu ja muna. • Piimataimetoitlased e laktovegetaarlased, kelle menüüsse kuulub taimne toit ja piimasaadused. • Muna-piimataimetoitlased e ovo- laktovegetaarlased, kes söövad taimset toitu, muna- ja piimatooteid. Toiduainete pakendid ja märgistus VANASÕNAD TOITUMISEST • Kelle leiba ma söön, selle laulu ma laulan. • Parem suutäis soolast, kui maotäis magedat. • Mesi suus, sapp südames. • Tühi kõht on kõige parem kokk. • Ahne kõht ei saa iialgi täis. • Kana muneb nokast, lehm lüpsab sarvest. • Tühja pead jõuad kanda, tühja kõhtu mitte. • Üks mädamuna rikub kõige pudru ära. • Mida tühjem kõht, seda magusam leib. Kasutatud allikad http://www.hkhk.edu.ee/vanker/eestitoit/hlestuslesanded.html http://www.toitumine.ee/ http://e- ope.khk
vaadis vähemalt 3 aastat, aga mõnede tootjate poolt ka kuni 8 aastat. Väga kallis ja haruldane jook. Tequila - jook, mis paneb peo käima Tequila on üle maailma tuntud kui raju peonaps, mille tulemusel võib peojärgsel hommikul olla rohkem meenutada, kui sa tingimata tahaksid. Joomine Ilmselgelt on tequila taolise mõju põhjuseks tema populaarne tarbimisviis, mis koosneb pitsist tequilast, laimiviilust ja peenikesest soolast. Laimiviiluga tõmmatakse üle käeselja ning tekkinud niiske laigu peale riputatakse veidi soola. Seejärel võetakse ühte kätte pits, teise kätte laimiviil, tõmmatakse keelega üle soolalaigu, juuakse pits tühjaks ja hammustatakse laimi peale. Lisaks ei tule soola ja laimi koosmõjul tequila kange maitse liialt esile ja nii võibki kergesti juhtuda, et kanget jooki manustatakse õhinal mõned klähvid rohkem kui mõistlik oleks. Joomine
jõgedest on suurim. Vastuhoovusega, mille kõrgpunkt on novembris, tungivad soolased mereveed Läänemerre. Soolast vett toovad Läänemerre: 1. Pidev põhjahoovus, mis on tingitud soolsuse erinevusest Põhja- ja Läänemeres. 2. Ajuti esinev palju intensiivsem sissevool, mida põhjustavad õhurõhu erinevustest tulenevad kestvad tugevad läänetuuled Skagerraki-Kattegati piirkonnas. Viimane sissevool on eelmisest võrreldamatult suurem ning toob Läänemerre tohutul hulgal soolast vett. Nii voolas näiteks 1951/52. a. sügistalvel paari nädala jooksul Läänemerre 200-220 km³ soolast vett, mis moodustab ligikaudu 1% mere veemahust. Sissevoolanud vee soolsus oli 22 %. Selle tulemusel tõusis soolsus märgatavalt kõigis avamere süvikutes ja mõnevõrra ka pinnavees. Sellist suurt sissevoolu on ajavahemikus 50ndate aastate algusest kuni 70ndate aastateni täheldatud kuuel korral. Arvatakse, et selliste suurte sissevoolude kordumine ja nendega kaasnev vee
Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 Maitsmine.......................................................................................................................2 Haistmine........................................................................................................................2 Haistmiselundi tähtsus................................................................................................3 Kompimine.....................................................................................................................4 Kompimismeele tähtsus............................................................................................. 4 Kasutatud kirjandus................................................................................................5 ...
hingama ujuks. Ookeanielanikud Meredes elab koguni seitse kogukat kilpkonnaliiki, kellel kõigil on lame ning suhteliselt kerge ja voolujooneline kilp ning võimsad esijäsemed. Kõige suurem neist on nahkkilpkonn, kes elab soojades meredes. Osa merikilpkonni on väga kiired ujujad, liikudes kuni 29 km/h. Merivetikaid süües neelavad nad väga palju merevett ning ,,nutavad'' soolaseid pisaraid, et kehasse kogunenud liigsest soolast vabaneda. Fossiilsed sugulased Kõige vanem tänini säilinud roomajate rühm ongi kilpkonnalised, niiet nende üle tuleks uhkust tunda. Kivistised näitavad, et kilpkonnad elasid maakeral juba 200 miljonit aastat tagasi sel ajal kui esimesed dinosaurusedki. Nad pole aastamiljonite vältel palju muutunud ning tänased kilpkonnad meenutavad suuresti oma iidseid sugulasi. Kuid midagi oli siiski teisiti -
" ,,Jah, meil on kahte sorti soola: ,,mis-kurat-see-siis-on" ja ,,ah-sa-raisk"." ,,Tooge mõlemad, küll ma ise vaatan." Kelner toob kaks soolatopsi. Mees haarab ühe ja hakkab oma prae kohal raputama, kuid topsist ei tule terakestki. ,,Mis kurat see siis on?!" imestab mees, võtab teise topsi ja proovib seda. Teise topsi kaas tuleb lahti ja kogu sool jookseb mehe taldrikusse. ,,Ah sa raisk...!" ütleb mees. Vanasõnad "Parem suutäis soolast kui maotäis magedat" "Ilma soola, ilma leivata jutt ei edene" KASUTATUD ALLIKAD 2001. Eesti lasteluule valiimik II. Tallin: Avita Kõlu, Erkki. 20 000 anekdooti. http://anekdoot.ee/anecdote/show/id/8 Naljad. http://www.naljad.ee/nali?nali_id=2105 Soola ajalugu. http://www.soolaladu.ee/soola-ajalugu Sutt,Jaak- Kristjan. 2011. Keedusool mitmekordistab arvuti kõvaketta ruumi. http://forte.delfi.ee/news/digi/keedusool-mitmekordistab-arvuti-kovaketta- ruumi.d
piirkonda jõuavad külmad õhumassid Siberist. Suvel soojendab piirkonda niiske õhk Vahemerelt. Kõige madalamad õhutemperatuurid ulatuvad 30 kraadini talvekülmade ajal kirdes. Kõige kõrgemad õhutemperatuurid on suvel Krimmis: kuni 37 °C. Vesi Jõed toovad aastas 320 km³ magevett. Seetõttu on mere pinnakihi soolsus madalam. Tähtsaim Musta merre suubuv jõgi on Doonau. Osa magevett voolab pinnahoovusena Bosporuse poole, süvaveehoovus aga toob Vahemerest soolast vett. Bosporuse väina kaudu voolab Musta merre aastas 200 km³ merevett aastas. Avameres on veetemperatuur talvel +6...+8°C, mere loodes ja Kertsi väina lõuna pool langeb kuni +0,5°C. Suvel on veetemperatuur üle +25°C. Sügavusel üle 50-100 m on veetemperatuur aastaringselt +8...+9°C. Jääkate tekib talvel loode- ja kirdeosa lahtedes. Soolsus on pinna lähedal 1721 (keskmiselt 18,3) , jõesuu lähedal 3 9
TÖÖ ÜLESANNE JA EESMÄRK Hüdrolüüsi uurimine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul. SISSEJUHATUS Definitsioonid: Hüdrolüüsiks nimetatakse lahustunud soola ioonide reageerimist veega, mistõttu soolade vesilahused ei ole neutraalsed, vaid olenevalt soolast kas happelised või aluselised. Hüdrolüüsi tagajärjel muutub lahuse pH. Tugevate aluste katioonid- on Li+, Na+, K+, Rb+, Cs+, Ag+, Mg2+, Ca2+, Sr2+, Ba2+. Need katioonid, ei astu vastastoimesse veega. Teised metalli-ioonid ja ammooniumioon NH 4+ hüdrolüüsuvad. Neutraalseid vesilahuseid- annavad nn tugeva aluse ja tugeva happe soolad NaCl, KNO 3, BaCl2, MgCl2, KI, KClO4 jt. Aluselisi lahuseid- annavad nn tugeva aluse ja nõrga happe soolad.
nägemispigmendi vähesus. Keel Keele pinnal on näsajad moodustised-keelenäsad, kus paiknevad tunderakud ehk retseptorid. Maitse tajumiseks peab suuõõnde sattunud aine lahustuma süljes. Aineosakeste kokkupuutel tunderakkudega tekivad närviimpulsid. Need kanduvad mööda närve ajukoore vastavasse piirkonda, kus toimub maitsete eristamine. Inimene tajub 4 põhimaitset: soolast, magusat, kibedat ja haput. Ülejäänud maitsed moodustuvad nende segunemisel. Keele eri piirkonnad tunnevad erinevat maitset. Haistmiselund Paikneb ninaõõne ülaosas, koosneb paljudest haisterakkudest. Õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad limas ja kontakteeruvad haisterakkudega. Haisterakkudes 1 Inimese anatoomia ja füsioloogia
Külaskäigul Venemaal , käisin ära ka Stolovetsi saarel, mis asub Valge mere ääres. Sel saarel asub 400 aastat tagasi ehitatud kurjakuulutav klooster, mis näeb välja justkui kindlust. Miks ta on nagu kindlus ? Sest see oli kunagi vangla. Oma imetoreda reisi lõpetasin Poolas. Seal käisin ära Wielizka maa-alustes Poola kaevandustunnelites. Oh, mõtled ilmselt, et jälle tunnelid ja maa-alused koopad ? Aga, mis oli siis selles kohas nii erilist ? Kõik mis seal tunnelites oli, oli soolast, ka laes olevad lühtrid. Vinge ! Sellest reisist õppisin meeletult ja sain teada näiteks usu tähtsusest riikides jms . Väga tore, õpetlik ja suurepärane uudishimu rahuldav teekond oli !
liikumine ärritab vastavaid meelerakke meelerakkudes tekkivad närviimpulsid liiguvad mööda närve peaaju tasakaalukeskusesse MAITSMINE: Maitsmine on süljes lahustunud ainete maitsete tajumine. · Inimese maitsmiselundid on keele pinnal. · Maitsmiselundid, keemilise ärrituse suhtes tundlikud retseptorid paiknevad keelenäsade tipus või külgedel Inimene tajub nelja põhimaitset : · soolast · magusat · kibedat · haput · Ülejäänud maitsed moodustuvad nende maitsete segunemisel. HAISTMINE: Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil. haisterakud .Inimese haistmiselund paikneb ninaõõne ülaosas. KOMPIMINE: Kompimine on võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust, pinnaomadusi, temperatuuri, massi jms. · Kompimistaju tekib nahas viie erineva aistingu kombinatsioonina .
Aineklassid ja nendevahelised seosed Aineklassid Lihtained: · Metallid (Na, Zn, Fe, Cu...) · Mittemetallid (C, Si, B, O2, H2, N2, F2, Cl2...) Liitained · Oksiidid (koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik o.a-ga II; Na2O, CO, Cl2O3...) o Keemiliste omaduste järgi Aluselised oksiidid peamiselt metallioksiidid (eriti madalamas o.a-s); reageerivad hapetega; Na2O, CaO, BaO Happelised oksiidid peamiselt mittemetallioksiidid; reageerivad alustega; SiO2, SO3, CO2 Amfoteersed võivad reageerida nii hapete kui alustega; Al2O3, ZnO Neutraalsed ei astu tavaliselt keemilisse reaktsiooni; NO, N2O, CO · Happed (koosnevad ühest või mitmest vesinikust ja happe(jääk)anioonist; HCl, H2SO3, H3PO4...) o Vesiniku aatomite arvu järgi: Ü...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
