Anioon –negatiivse laenguga ioon Ioon-aatom või aatomite rühmitus, millel on positiivne või negatiivne laeng Iooniline aine ehk ioonne aine-aine, millles ioonid on seotud ioonilise sidemega Iooniline side ehk ioonne side-erinimeliste laengutega ioonide vaheline keemiline side kristallis Keemiline side- aatomite-või ioonidevaheline vastasmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks Kovalentne aine- aine, milles aatomid on ühendatud kovalentsete sidemetega Kovalentne side-aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride moodustumisel Kristall-korrapärase ehitusega tahke aine(tahkis), koosneb suurest hulgast keemilise sidemega seotud aatomitest, ioonidest või molekulidest Kristallvõre-ruumiline struktuur,mis vastab ioonide,aatomite või molekulide korrapärasele asetusele kristallis Kristalne aine-kristallidest koosnev aine Reaktsioonivõrrand-keemilise reaktsiooni üleskirjutus, mis näitab reaktsioonis osalevaid aineid (läh...
9. Millised olid linnakodaniku eesõigused? Ta võis tegeleda kaubanduse ja käsitööga, oli tollimaksust vaba, linnakohus mõista kohut. 10. Millised olid linnakodaniku kohustused? Vahiteenistus linnamüüril, linna sõjline kaitse, maksude maksmine, osavõtt linnale vajalikest töödest. 11. Mis on Hansa Liit? Läänemereäärsete kaubalinnade liit. 12. Millised kaubad liikusid idast läände, millised läänest itta? Läänest itta- metalltooted, relvad, vürtsid, sool. Idast läände- mesi, vaha, vili, karusnahad. 13. Nimeta Eesti hansalinnad. Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi. 14. Mõisted. Tsunft- käsitööliste ühendus. Tsunftijänes-tsunftiväline käsitööline Sedööver- meistritöö. Gild- Kaupmeeste ühendus. Suurgild-Rikad ja abielus kaupmehed. Mustpeade gild- vallalised kaupmehed. Skraa-tsunfti põhikiri. Väikegild- koondas käsitööharude tsunfte.
aine, mis on ette nähtud haigete ravimiseks, haigusseisundi kergendamiseks, haiguste ärahoidmiseks või diagnoosimiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks, korrigeerimiseks või muutmiseks. VESI Vesi on kõige levinum aine nii Maal kui ka Universumis. ISU Õpi oma isusid talitsema saad kohe paremasse vormi ja halbadest harjumustest lahti. SOOL JA SOOLAD Liigne soolade tarbimine võib tekitada südame- ja veresoonkonnahaigusi ning on ka üheks vererõhu tõusmise põhjuseks. OLGEM TERVISLIKUD! :)
Isadepäeva kontsert Võru Kandles Käisin vaatamas isadepäeva kontserti, mis toimus 9. novembril Võrus, kultuurimajas kannel, algusega kell 16.00. Kontsert oli kõikidele tasuta. Seal pidas kõne ka Võru maavanem Andres Kõiv, kes tunnustas tublisid Võru isasid ning andis üle tänukirjad. Kahjuks pole mul enam meeles, kes olid nominendid ning kes sai aasta isaks. Seal esinesid Tempera koor lauluga „Ühtviisi valged on suhkur ja sool". Lasva meeskoor, Sillerdised, Kaarel Juurma, Siim Siidra, Kaisa Kuslapuu, Mariell Puusta, Helen Karita Räim ja Võru Kesklinna Kooli lauljad. Dirigent ja kontserdi lavastaja oli Signe Rõõmus. Esmalt läksin küll kontserdile ainult sellepärast, et saaksin kontserdiarvestuse ära teha, kuid tuli välja, et see kontsert oli tegelikult väga tore ning meeldis mulle väga. Arvan, et peaksin rohkem sellistel üritustel hakkama käima. Kõikide kooride laulmine oli minu arust ...
Keedusoolal on antiseptilised omadused, mis tähendab seda, et keedusool aitab hävitada toiduainete riknemist põhjustavaid baktereid ja mikroobe. Seega sisuliselt aitab keedusool vältida toiduainete kiiret riknemist. Arvatavasti just nende tähelepanekute tõttu tundsid inimesed keedusoola juba 40-50 tuhat aastat tagasi ja seda kasutati toiduainete säilitamiseks konserveerimisainena ja toidulisandina. Nii säilitati näiteks liha, kala, seeni, kapsaid ja teisi aedvilju soola sees. Kuna sool ei hävi tules ega rikne säilitamisel ja ta väldib toiduainete rikneimist, siis sai juba iidsetel aegadel soolast igavese püsivuse sümbol. Samas räägiti ka legende, kus sool pidavat andma tunnistust tarkusest, mehisusest, külalislahkusest ja pühadusest. Leiva ja soolaga hakati vastu võtma tähtsaid külalisi. Soola mahapillamist peeti halvaks endeks ja õnnetuse vältimiseks tuli näpuotsatäis soola visata üle vasaku õla.
pannakse keema varem, teised hiljem, arvestusega, et nad korraga valmis saavad Köögiviljadest keedetakse putrusid, püreesid, neis võib keeta piimaga ja piimakastmega. Rohkes vedelikus 1 kg kv 0,6-0,7 l vett 1 l vee kohta 10 g soola. NB! Peedi ja herneste keetmine soolata, takistab valmimist Rohelise värvusega kv keeta suurema koguse veega 1 kg kv kohta 3-4 l vett Väheses vedelikus Vedelik vaevalt katab köögivilja, sool 1l vee 10 g Veeauruga aurukapis, tavalises potis restil kv keema valmimise järjekorras, sool raputatakse nende peale keetmiseaeg veidi pikem Piimakastmes keetmine Kv kuubik vees peaaegu pehmeks valatakse üle piimakaste valmiduseni Iseseisvalt maitserohelisega Lisandiks Köögiviljapudrud Kv vees pehmeks, kurnatakse, tambitakse pudruks kuum piim ja või Iseseisvalt kastmega, praetud sibulaga, sulavõiga, maitserohelisega
4x100m teatejooksus 100m). Võistkonna liikmed annavad teatepulga käest kätte etapi lõpus oleva 20-m-se vahetusala piirdes. Tõkkejooksus peavad võistlejad ületama kindla arvu tõkkeid (enamikul distantsidel 10). Eesti: Meeste 100 meetri jooks 2001-2006 10,28 Argo Golberg 2003 10,48 Kristjan Rahnu 2002 10,51 Marek Niit 2006 10,56 Henri Sool 2003 10,60 Erki Nool 2001 10,62 Martin Vihmann 2002 10,66 Maidu Laht 2002 10,68 Kristjan Reinaru 2006 10,70 Maido Mesipuu 2006 10,72 Taavi Liiv 2006 Tuule tugevus teadmata: 10,64 Tarmo Jallai 2006 Meeste 200 meetri jooks 2001-2006 20,96 Marek Niit 2006
0 naturaalne siidriäädikas kg 0,002 0,002 0,003 0,003 0,00 k 0 mesi kg 0,001 0,001 0,002 0,002 0,00 k 0 ürdimaitseaine kg 0,001 0,001 0,001 0,001 0,00 k päikesekuivatatud tomatite 0 õli kg 0,005 0,005 0,009 0,009 0,00 k 0 sool kg 0,000 0,000 0,000 0,000 0,00 k 0 jahv. must pipar kg 0,000 0,000 0,000 0,000 0,00 k Kokku: 0,510 0,433 1,019 0,865 0,00 k Hind km-ga: 0,00 k Valmistamine: Sea sisefilee 1
EATI-12 Laboratoorne töö I Protokoll Ülesanne Keedusoola määramine liiva-soola segus Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm), areomeeter, filterpaber. Töö käik Lisasime koonilises kolbis olevale liiva-soola segule 50 cm3 destilleeritud vett. Seejärel tuli liivas olev sool lahustada klaaspulga abil vees. Kui soola oli piisavalt lahustatud, siis tuli see valada keeduklaasi. Selleks tuli filterpaber asetada lehtrile nii, et see moodustaks filtri ja seda tuli ka niisutada, et see jääks lehtri seintele. Järgnevalt tuli valada kolbis olev lahus mööda klaaspulka filtrile ning sealt läks see edasi keeduklaasi. Nüüd tuli korrata eelmist tegevust veel kaks korda. Kui need olid tehtud, tuli keeduklaasis olev lahus
3. karutulid ( Ø 3-6 cm) Kartulid - ... - Nuga lõigata pooleks, seejärel poolikud pikkupidi Pann kuumutada vähemalt 4. Pliit ja pann 100°C-ni. 5. Lisada õli. Õli (u.10-15 ml) Lahustada kuumas õlis 6. peensool (Märkus: kogu Peensool u. 1/5 tl. sool ei pea lahustuma) 7. Valada pannile karulid. Kartulid Kõik 8. Segada Pannilabidas Praadida 140°C juures 9. kaane all 3-5 min. Seejärel Pannilabidas segada. (märkus: Tegevust korrata 3-4 korda.) 10. Lisada maitseainesegu. Maitseainesegu 11. Segada. Pannilabidas 12
Mandariin on puuvili mis kasvab mandariinipuust. Harilik mandariinipuu on igihaljas valgete lõhnavate õitega puu. Mandariin on väga lähedane apelsinile. Perekonnast Rutaceae, mandariin ladina keeles on citrus rediculata, inglise keeles clementine. Mandariini tuntumad sordid on Satsuma, Clementine, Wilking jt. Clementine viljaliha on väga mahlane, kergelt hapukas, oranzikas punane väliskest, vili väheste seemnetega. Satsuma on kergesti kooritav, lahtine ja õhuke kest, ilma seemneteta, pärit Jaapanist, magus ja õrn viljaliha. Koorest pressitakse eeterlikku õli (mandariiniõli). Koor ja seemned on mandariini massist ligi 26%. Mandariine kasutatakse peamiselt lihtsalt söömiseks, salatisse panemiseks, magustoitudes, toidu kaunistamisel, ning sellest tehakse ka mahla. Kõige rohkem toodetakse mandariini Hiinas. Kasvatuspiirkonnad on Jaapan, Hispaania, Brasiilia, Maroko, Itaalia, Iisrael, USA, Alzeeria. Mandariini happesus on -11,5 pH. (ananass ...
Manner: Euraasia Maailmajagu: Euroopa Naaberriigid: Holland, Belgia, Luksemburg, Prantsusmaa, Sveits, Austria, Tsehhi, Poola, Taani ·Riigi kaart Saksamaa asukoht Euroopas Saksamaa riigikaart LOODUS Kliima iseloomustus: Pinnamood: mäed (Alpid, kõrgeim tipp Zugspitze-2,963 m), pikemad jõed (Doonau, Rein, Elbe, Odra, Mosel, Mein, Inn, Weser, Saale, Spree), suuremad järved (Bodensee, Müritz, Chiemsee). Maavarad: kivisüsi, maagaas, rauamaak, nikkel, uraan, sool, pruunsüsi, vask, kaaliumkarbonaat, ehituspuit, ehitusmaterjalid, põllumaad. Loodusnähtused: vulkaanid, maavärinad jne. puuduvad. Loodusvöönd: enamjaolt lehtmetsade vööndis, mäestikes on okasmetsad. RAHVASTIK Rahvused, nende osakaal: sakslased 91,5%; türklased 2,4%; muu 6,1% (sh. kreeklased, itaallased, poolakad, venelased, hispaanlased jne. Usundid: protestantlus 34%, katoliiklus 34%, moslem 3,7%, muu 28,3%
tahke naatriumkloriid segus liivaga 3. Töö käik · Lahustada kolvis liiva-soola segus sisalduv NaCl selleks tuleb lisada 50dest. Vett ning lahust segada · Voltida filter ning asetada see lehtrisse eelnevalt niisutatuna, et filter liibuks vastu lehtri seina · Alustada filtreerimist valades lahust kolm korda mööda klaaspulka lehtrisse · Pesta filter, et viia kogu lahustunud sool lahusessu, selleks täita filter dest. Veega · Lahus hoolikalt segada, seda mitmel korral ümber pöörates · Kasutades areomeetrit, tuleb, määrata lahuse tihedus 4. Katseandmed: 5. Katse arvutused 1) Määrata lahuse tihedus Andmed =1, 0200 g/cm³ =1, 0197 g/cm³ =1, 0233 g/cm ³ C% = C% =3, 00% C% =3, 50% 2) Arvutada NaCl mas Andmed Vl = 250 =1, 0200 g/ C% = 3, 04%
Brownied (shokolaadikoogikesed) purgis 3dl (natuke vähem)=155g jahu + 1tl vaniljesuhkrut 1tl küpsetuspulbrit 1tl soola 1 1/4dl kakaod 4,5dl suhkrut (ise lisasin veel shokolaaditükke, kusagil 30-40g, suhkrukihi sisse või enne pähklikihti) 60g hakitud pekaan- või kreekapähkleid 1. Sega kokku jahu, küpsetuspulber, sool ja vaniljesuhkur. Pane ained antud järjekorras kihiti liitrisesse* purki (NB. pühi peale kakao purkipanekut see seestpoolt kakaotolmust puhtaks, et teised kihid näha jääks või pane kakao purki läbi paberist keeratud torbiku). (Mina tegin kõiki kihte topelt, jääb ilusam..korraga siis panin kõiki aineid pool kogust ja teise poole teiseks kihiks) 2. Lisa silt antud tekstiga: Brownie-segu Kuumuta ahi 175 kraadini. Määri ning riputa riivsaiaga üle 20x30cm vorm. Tühjenda purgi
Hüdrogeenimine on reaktsioon, kus toimub H liitmine. Hape on aine, mis annab lahusesse vesinikioone Alus on aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone Tugev elektrolüüt on aine, mis esineb vesilahuses ainult ioonidena Nõrk elektrolüüt on aine, mis esineb vesilahuses ioonide ja molekulidena Redutseerimine on protsess, milles liidetakse elektrone Oksüdeerumine on protses, milles loovutatakse elektrone Valgud on polüpeptiidid Rasvad on triglütseriinid/ester Seep on rasvhappe sool Bensiin on süsivesinike segu Sahhariidid on polühüdroksükarbonüülühendid Keemilistes sidemete tekkel energia eraldub Pöörduva reaktsiooni tasakaal nihkub lähteainete lisamisel saaduste suunas Reaktsiooni kiirus lähteainete kontsentratsiooni suurendamisel kasvab Tahke joodi (I) aurustumisel katkeb molekulidevaheline side Allotroobid on lihtaine teisendid, mis erinevad 1teisest struktuuri või aatomite arvude poolest molekulis
tüüpi) - - aitab kahjutuks muuta organismis mürgiseid sidemeid leidumine toidus munas, kalas, juustus Mesoelemendid loomades palju kaltsiumi, taimedes jälle väga vähe Naatrium Leidub eriti loomorganismides. Na on rakuväline element(!) st teda on rohkem rakkude vahel kui rakkude sees (nt vereplasma) - reguleerib organismi veereziimi( seob vett) - osaleb rakusisestes transpordiprotsessides, läbi rakumembraani Leidumine toidus: sool, juust, vorst, maitsetaimed Puudujääk: higistamine, taimetoiduga Kaalium leidub eriti taimeorganismides, asub põhiliselt rakkude sees - reguleerib organismi veereziimi (soodustab vee eraldumist) - osaleb närviülekandes Leidumine toidus: rosinad, naturaalne taimne toit Loomades leidub närvi ja lihasrakkudes Kaltsium osaleb luu ja kõhrkoe moodustamisel - on vajalik lihaste normaalseks tööks Leidumine toidus: lihas, piimatoodetes
Kangad kooti ise, lõnga saamiseks kasvatati lambaid. Jalanõude nahk kooriti enda kütitud loomadelt ja pargiti ise. Toit Muinaseestlased toitusid tervislikult. Ja kuna poest süüa osta ei saanud, tuli toidukraam kõik ise kasvatada või küttida. Eestlaste praegusaja igaõhtust toitu kartulit muinasajal veel ei tuntud. Siis kasvatati hoopis naerist, kapsast, läätsi, ube ja herneid, keedeti jahukörti, küpsetati rukki-, kaera- ja nisukakukesi ning veristati loomi. Sool oli Muinas-Eestis toidus suhteliselt harv külaline. Magusaks tehti roogi aga enamasti meega. Perekond Muinaseestlastele oli perekond tähtis. Kõige tähtsam oli isa. Tema võis karistada ja ning oma tüterdele peigmehed valida. Perenaine ei tohtinud käia üritustel, seda tegi ainult peremees.
lahustunud gaasi ruumalana normaalrõhul. Vees lahustuvad hästi gaasid, mille molekulid molekulid hüdraatuvad väga tugevasti, näiteks NH3, HCl, SO2 jt. Tahkete ainete lahustuvus - temperatuuri tõstmisel enamasti suureneb Gaaside lahustuvus: temperatuuri tõstmisel lahustuvus väheneb, rõhu tõstmisel suureneb. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasi. Näited igapäeva elust ·Suhkur ja sool lahustuvad vees ·Puljong lahustub supis ·Kui paned limonaadi külmkappi, eralduvad gaasid aeglasemalt 1) Kas temperatuuri tõusmisel nende ainete lahustuvus suureneb või väheneb? 2) Kumma aine lahustumine sõltub temperatuuri muutumisest vähem? Põhjenda! 3) Millise aine lahustuvus sõltub temperatuurist kõige rohkem? 4) Kas saadi (sellel temperatuuril) küllastunud või küllastumata lahus? 5) Millisel temperatuuril on nende ainete lahustuvus sama?
· alkoholid võivad astuda nukleofiilsetesse asendusreaktsioonidesse (lahkuvaks rühmaks oleks siis hüdroksiidioon). Hüdroksiidioon on aga sedavõrd tugev nukleofiil, et raske on leida teist nukleofiili, mis teda välja tõrjuks, mistõttu ei ole nukleofiilne asendusreaktsioon alkoholide puhul tüüpiline. 4. Alkohol kui hape · Alkoholide reageerimisel leelismetallidega (Na, K, Li) eraldub vesinik ja tekib vastava alkoholi sool alkoholaat (2CH3 --CH2--OH + 2Na 2CH3 -- CH2ONa + H2). Analoogne happe reageerimisele metalliga (2HCl + 2Na 2NaCl + H2). Siit järeldub, et alkohol on nagu hape ja alkoholaat on alkoholi sool. Alkohol on väga nõrk hape (nõrgem hape kui vesi). Vaata hapete tugevusi lk 25. 5. Alkoholide esindajaid · Metanool (CH3OH) e. puupiiritus laborites kasutatakse lahustite koostisena. Väga mürgine. · Etanool (CH3CH2OH) e
· alkoholid võivad astuda nukleofiilsetesse asendusreaktsioonidesse (lahkuvaks rühmaks oleks siis hüdroksiidioon). Hüdroksiidioon on aga sedavõrd tugev nukleofiil, et raske on leida teist nukleofiili, mis teda välja tõrjuks, mistõttu ei ole nukleofiilne asendusreaktsioon alkoholide puhul tüüpiline. 4. Alkohol kui hape · Alkoholide reageerimisel leelismetallidega (Na, K, Li) eraldub vesinik ja tekib vastava alkoholi sool alkoholaat (2CH3 --CH2--OH + 2Na 2CH3 -- CH2ONa + H2). Analoogne happe reageerimisele metalliga (2HCl + 2Na 2NaCl + H2). Siit järeldub, et alkohol on nagu hape ja alkoholaat on alkoholi sool. Alkohol on väga nõrk hape (nõrgem hape kui vesi). Vaata hapete tugevusi lk 25. 5. Alkoholide esindajaid · Metanool (CH3OH) e. puupiiritus laborites kasutatakse lahustite koostisena. Väga mürgine. · Etanool (CH3CH2OH) e
· alkoholid võivad astuda nukleofiilsetesse asendusreaktsioonidesse (lahkuvaks rühmaks oleks siis hüdroksiidioon). Hüdroksiidioon on aga sedavõrd tugev nukleofiil, et raske on leida teist nukleofiili, mis teda välja tõrjuks, mistõttu ei ole nukleofiilne asendusreaktsioon alkoholide puhul tüüpiline. 4. Alkohol kui hape · Alkoholide reageerimisel leelismetallidega (Na, K, Li) eraldub vesinik ja tekib vastava alkoholi sool alkoholaat (2CH3 --CH2--OH + 2Na 2CH3 -- CH2ONa + H2). Analoogne happe reageerimisele metalliga (2HCl + 2Na 2NaCl + H2). Siit järeldub, et alkohol on nagu hape ja alkoholaat on alkoholi sool. Alkohol on väga nõrk hape (nõrgem hape kui vesi). Vaata hapete tugevusi lk 25. 5. Alkoholide esindajaid · Metanool (CH3OH) e. puupiiritus laborites kasutatakse lahustite koostisena. Väga mürgine. · Etanool (CH3CH2OH) e
TOODETE KEEMILISE KOOSTISE ANALÜÜS E-AINETE PÕHJAL Kristi Lember XIIÕA 1. Majonees provansaal. Tarplani Kaubanduse OÜ Koostis: taimne õli, vesi, suhkur, sinepipulber, sool 1,1%, vadakupulber, munapulber, paksendaja ( modifitseeritud kartulitärklis, ksantaankummi), toiduäädikas, säilitusaine ( naatriumbensoaat, kaaliumsorbaat), toiduvärv (beeta-karoteen) E415 Ksantaankummi Kasutusala: Juurviljakonservid, salatikastmed, dzhemmid, marmelaadid, karastusjoogid, maiustused. Omadused: Paksendaja, stabilisaator. Kõrvalmõjud: Pole teada. E202 - Kaaliumsorbaat Kasutusala:
1 hakitud sibul 2 avokaadot 1 pea jääkapsast või Rooma salatit Kuumuta potipõhjas või ja prae seal minut aega riisi. soola-pipart ja murulauku 2 purustatud küüslauguküünt 1 mango 1 avokaado Lisa hakitud porru, sool, karri, 2,5 dl puljongit ja oliiviõli 1 väike viilutatud porruvars 300 g suitsu- või grillkanaliha soola-pipart soovi korral koriander. Keeda 10–13 minutit. Lisa Kuumuta potipõhjas või ja prae hakitud sibulat-
1. Sega jahu vähese piimaga, lisa lahtiklopitud munad, ülejäänud piim ja maitsesta soolaga 2. Sulata rasvaine pannil, kalla munasegu pannileja keeda kergelt segades läbi. EI TOHI PRUUNIKS LASTA! 3. Serveeri kuumalt, peale puista hakitud maitseköögivilju. 28. nimeta 3 soolast kohupiimarooga 1. Kohupiimasalat 2. Sõir 3. Kohupiimakotletid 29. millest valmistatakse sõrnikuid? 1. Kohupiim 2. Munakollane 3. Nisujahu 4. Sool, suhkur, õli 30. kuidas liigitatakse salateid ja võileibu? Salatid: 1. Toidukorra ja serveerimise käigu järgi 2. Temperatuuri järgi 3. Kasutatud tooraine järgi 4. Valmistamise tehnoloogia järgi 5. Marinaadsalatid Võileivad: 1. Serveerimistemperatuuri järgi 2. Põhikatteks oleva toidu järgi 3. Külmi võileibu liigitatakse kuju ja suuruse järgi 31. kui palju tulev varuda toorainet 1 kg segatud salati valmistamiseks?
5)Hapete jaotus tugevuse järgi tugevad nõrgad H2SO4, HNO3 H2CO3, H2S 6)Soolade jaotus vesiniku järgi Vesinikku sisaladavad Vesinikku mitte sisaldavad CaSO4 CaHPO4 7)Soolade jaotus lahustuvuse järgi Lahustuvad Mitte lahustuvad LiSO4, KSO4 BaSO3, MgSO4 8)Määra aine klass, anna ainele nimi CaSO4 Sool, kaltsium sulfaat SO3oskiid, vääveltriioksiid Ca(NO3)2 sool. Kaltsium nitraat N2O5 di lämmastik penta oksiid Ba(OH)2 hüdro oks. baarium hüdro oks. HBr hape, vesinik bromiid hape Aatomi ehitus Aatomi keskel asub tuum, tuum koosneb positiivse laenguga prootonitest. (tuuma laeng) ja laenguta neotronitest. Tuuma ümber tiirlevad erinevatel kihtidel elektronid (need on neg laenguga) Tervikuna on aatomi laeng 0 Prootonite arv = elekronide arv = järje number = tuuma number
TOIDU NIMETUS Porgandi-apelsinisupp 1. ports. väljatulek (ml/g) 130 valmist.portsj. arv x (tk) 5 kasumi % 67,6 Retsepti kaal Valmistamise kaal Hind 20%- ta ühiku koguse TOIDUAINE ühik 1 bruto kao % 1 neto x bruto x neto hind hind porgand kg 0,055 20 0,046 0,275 0,230 5,50 0,30 apelsin kg 0,030 40 0,021 0,150 0,105 15,50 0,47 mugulsibul kg 0,014 17 0,012 0,070 0,060 13,58 0,19 õli l 0,002 0,002 0,010 0,010 22,42 0,04 10 % rõõsk koor ...
vastu happelises keskkonnas. Kõrvalmõjud: Võib tekitada peavalu ja migreeni ning maoärritust. Tõstab atoopilisse dermatiiti haigestuvatel lastel sümptomite ägenemist. Aspiriinile ülitundlikud võivad reageerida bentsoaatidele. Ülivilgastel lastel halvendab sümptome. JUUST: Estover "Eesti leibjuust" Koostis: 100g toote toitumisalane teave: Pastöriseetitud piim 351kcal/1454kJ Juuretis Valgud 23,5g Sool (max 2%) Süsivesikud 1g Säilitusaine: kaaliumnitraat Rasvad 25g Tardaine: kaltsiumkloriid Tootes sisalduvad e-ained E509 Kaltsiumkloriid Kasutusala: Dzhemmid, marmelaadid, piimapulber. Omadused: Tardaine. Kõrvalmõjud: Pole teada. Tootes sisalduvad e-ained E252 Kaaliumnitraat Kasutusala: Lihast pooltooted, kala külmsäilitus, suitsukala, juustud. Omadused: Säilitusaine, üks vanimatest. Kõrvalmõjud:
Lahuse pH ilma KCl-ta: Kontroll-lahuse, millele on lisatud KCl, pH on väikesm kui ilma KCl-ta lahusel. Erinevust põhjustab erinev ioontugevus. Tundmatu kontsentratsiooniga NH3H2O lahuse pH oli 9,83 10 Arvutan selle lahuse kontsentratsiooni, kui . Dissotsiatsioonimäär: Coca-Cola pH on 2,3. Värska originaali pH on 5,09. Soolade hüdrolüüs 1. Soolalahuste pH hindamine indikaatoriga Kas Sool Fenoolftaleiin Metüülpunane pH hinnang hüdrolüüsub? Al2(SO4)3 Värvitu Punane Happeline, pH < 7 Jah NaCl Värvitu Oranz Neutraalne, pH = 7 Ei Na2CO3 Lillakasroosa Kollane Aluseline, pH > 7 Jah Na2SO3 Lillakasroosa Kollane Aluseline, pH > 7 Jah
Katse 1.3. Sade tekkis 10 mL 0,05 M Pb(NO 3)2 lahuse ja 10 mL 0,5 M NaCl lahuse segamisel. Teisel juhul sadet ei tekkinud. Tekkis valge sade. Arvutan ioonide kontrsentratsioonide korrutise esimeses keeduklaasis: Arvutuste kohaselt tekib sade. Arvutan ioonide kontrsentratsioonide korrutise teises keeduklaasis: Arvutuste kohaselt sadet ei teki. 2. Mitme rasklahustuva ühendi tekkimine ühe ja sama iooniga Katse 2.1. Sool Värvus Ks [Pb2+], mol/dm3 PbI2 kollane PbCrO4 kollane PbS must Katse 2.2. Sool Värvus Ks [Pb2+], mol/dm3 punakas- Ag2CrO4 pruunikas AgCl valge Ag2S must 3. Heterogeense tasakaalu nihkumine vähedissotsieeruva ühendi tekke suunas Katse 3.1. Sademe (AgCl) lahustumise põhjustas kompleksühendi tekkimine.
NaCl sisalduse määramine liiva segus Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus: Kasutusel on erinevad seadused lahuste kohta ning nende abil leitakse soola mass lahuses (Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem.) ja protsent soola-liiva segus. Soola-liiva segu segatakse veega. Sool on vees lahustuv (Lahustuvus on aine omadus lahustuda mingis lahustis), liiv vees ei lahustu. Areomeetriga saab mõõta lahuse tiheduse. Leian tabelist, mis näitab lahuse tiheduse sõltuvust NaCl protsendilisest sisaldusest lahuses temperatuuril 20 °C, lähedased tihedused ja massiprotsendid. Arvutatakse otsitav massiprotsent (massiprotsent näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses): C % 2 - C %1 C % = C %1 + ( - 1 ) 2 - 1
Puudusid sellised tööstuskaubad, nagu on praegu. Enamasti veeti tol ajal tooraineid, millest alles hakati midagi valmistama. Venemaalt, peamiselt Novgorodist, veeti välja karusnahku ja vaha, vähesel määral aga ka kasetohtu ja hõbedat. Venemaakaudu toodi Lääne-Euroopasse idamaiseid kaupu, näiteks siidi. Läänest itta veetavate valik oli laiem. Venemaale veetavad võib jaotada kolmeks. 1) Kalev, lõng ja lõuend. 2) Metall ja metallikaubad. 3) Sool ja heeringad. Venemaale veetav riie oli pärit mitmelt poolt Lääne-Euroopast - Flandriast, Hollandist ja Saksamaalt. Väga tähtis kaup oli sool. See oli pärit Saksamaalt, kuigi Venemaale on veetud ka Portugali soola. Oluliseks kaubaks olid ka heeringad. Eriti hinnatud olid Skàne heeringad, mida püüti Rootsi rannikul. Kaubavahetuses tuli muidugi ette ka pettust, mis tekitas kaubasakste vahel tüli. Venelased kurtsid, et riidekangad pole õige pikkusega, heeringad aga
Töö ülesanne pH mõõtmine, hüdrolüüs,elektrolüütide lahused Töövahendid Koonilised kolvid (250 ml), mõõtkolvid (100 ml), bürett, pipett (10 ml), keeduklaas (50 ml), pH-meeter, katseklaaside komplekt, klaaspulk. Kasutatud ained Reaktiivid- 0,05...0,1M HCl kontroll-lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH standardlahus, ligikaudu 0,01M NH3H2O lahus, 2M soolhappe, etaanhappe (äädikhappe) ja ammoniaagi vesilahused, küllastatud KCl lahus, SbCl3 lahus, kontsentreeritud sool- või lämmastikhape. Indikaatorid- universaalindikaatorpaber, fenoolftaleiin (ff), metüülpunane (mp). Tahked soolad Al2(SO4)3, NaCl, Na2CO3, Na2SO3 NH4Cl, CH3COONa, CH3COONH4 ning tsingigraanulid. 1. Tugevate ja nõrkade elektrolüütide keemiline aktiivsus. Ühte katseklaasi valada 2-3 ml 2M soolhapet, teise samapalju 2M etaanhapet. Kumbagi katseklaasi viia ühesugused tsingitükid. Mõlemad katseklaasid asetada kuuma vette. Energilisemalt mõjub tsingile HCl, sest on tugev hape, et...
Keeduvesi tarvitatakse vahel toiduks.Aedvili kantakse kohe pärast keetmise kõpetamist lauale.Soojas hoidmine on kahjulik, sest sel juhul väheneb toiteväärtus, eriti aga C-vitamiini sisaldus.Kui aedvilja toite kohe ei sööda, siis jahutatakse see kiiresti ja antakse lauale kas külmalt või uuesti soojendatult. Aedvilja hautamine: Aedvili lõigatakse kuubikuteks või kangideks.Rasv sulatatakse keedunõus, selles kuumutatakse aedvilju segades veidi aega, siis lisatakse vedelik ja sool ning hautatakse tasasel tulel kaanega kaetult pehmeks(15-20 min).Jahuga segatud piim lisatakse 5 minutut enne hautamise lõpetamist, hapukoor valmis toidule.Lauale andmisel lisatakse maitseroheline ja tahtmisel ka tükeldatud tomatid vms. Köögiviljade aurutamise seade : Staarhautis ratatouille Seda Prantsuse klassikut on ülistatud ja kiidetud ning isegi multifilmistaariks tehtud. Vaadates ratatouille' koostisosi, pole siin midagi erilist
Töö ülesanne ja eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Naatriumkloriid segus liivaga. Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Kasutatud uurimismeetodid Võetud 6,00 g soola ja liiva segu eraldatakse filtreerimise teel. Sool lahustatakse enne vees ning filtreerimisel lahus jääb keeduklaasi, kuid liiv filtrisse. Filtreerimisel kasutatud nõusi tuleb veel mitu korda täita destilleeritud veega, et kõik võimalikult vähe osakesi läheks kaduma. Katse lõpus mõõdetakse vee tihedus aeromeetriga. Katseandmed = 1,011 g/cm3 1=1,0054 g/cm3 2=1,0126 g/cm3 C%1=1,00 C%2=2,00 Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs C%= C%1+ C%= 1,00+ *(1,011-1,0054)= 1,78%
3. Reaktsioonivõrrandid Kondensatsioonireaktsioon estri või amiidi tekkereaktsioon. tekib suurem molekul ja eraldub vesi. Pöördreaktsiooniks on hüdrolüüs, mille käigus suur molekul reageerib veega ja laguneb kaheks väiksemaks molekuliks. Hüdrolüüsi võib kiirendada katolüsaatoriga (hape või alus). Estrid: hape + alkohol ester + vesi ester + vesi karboksüülhape + alkohol ester + leelis karboksüülhappe sool + alkohol Amiidid: hape + NH3 amiid + vesi amiid + vesi karboksüülhape + NH4 amiid + leelis karboksüülhappe sool + NH3 Rasvad: glütserool + karboksüülhape(3) rasv + vesi Rasva hürdolüüs: tekkinud rasv + NaOH/KOH - seep
pearoasupp herned, kartulid, potti ja vala juurde nii d kevad- meelepärane palju vett, et supiltaldrikul, suvisesse kapsas(nt aedviljad oleks vaevu mis on menüüsse nuikapsas, kaetud ning keeda asetatud spargelkapsas, vaiksel tulel alustaldrikule sobib ka pehmeks. Lisa sool, 75C juures. valgepeakapsas, või ja lõpuks piim. lillkapsas või Kuumuta pidevalt hoopis kaalikas), segades tasasel tulel vesi, sool, või, keemiseni ja serveeri. piim Kui vett tundub enne piima lisamist liiga palju olema, siis vala
Eksotermiline reaktsioon - reaktsioon, mille käigus eraldub energiat Endotermiline reaktsioon - reaktsioon, mille käigus neeldub energiat Gaaside puhastamine - CaO-ga , aga ei puhastata veest, vaid muudest ainetest, Gaaside kuivatamine - kasutatakse kaltsiumoksiidi. Tahetakse ainet veest puhastada Kaltsiumkarbonaat katlakivi, lubjakivi, paekivi Kaltsiumvesinikkarbonaat - Ca(HCO3)2 , põhjustab mööduvat karedust , karstinähtust Kare vesi põhjuseks vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumsoolad. Karbonaatne ehk mööduv ja mittekarbonaatne ehk jääv karedus. Esimest (põhjus. Kaltsium- ja magneesiumvesinikkarbonaadi esinemine vees) eemaldatakse kuumutamisel, kuid see tekitab katlakivi. Teist (kaltsiumi- ja magneesiumsoolad kloriidid, sulfaadid jne) ei saa eemaldada. Karstinähtus - selle käigus reageerib lubjakivi vee ja süsihappegaasiga ning saaduseks on lahustuv sool Katlakivi põhiliselt kaltsium- ja magneesiumkarbonaadist koosnev sad...
Estrid (RCOOR) on karb.hapete ja alk. reeageerimissaadused. Füüs. ja looduses: *Estreid leidub looduses paljudes taimedes. N. juurtes- palderjan, lehtedes- piparmünt, seemnetes, viljades- köömned, kroonlehtedes- roosid-roosiõli. *Loomsest materj kuuluvad estrite huka kõik rasvad. *Kergemate hapete ja alk estrid on meeldiva lille või puuvilja lõhnaga vedelikud ja neid nim puuviljaessentsideks. *Looduslikud lõhna- ja maitseained on väga kallid. Kondiitiritööst. kasut palju odavamaid sünt lõhna- ja maitsea., ses lisaks hinnale on need ka intensiivsema lõhna ja maitsega. *Raskemates hapete ja alk estrid on värvuseta, lõhnata, TAHKED ained ja neid nim vahadeks, mis vees ei lahustu ega märgu. Taimevahad tekkivad õhukese kihina lehtedele, okstele ja viljadele. Estrite nim tuletatakse seda moodustanud karb.happe c-aatomi arvu järgi, lõpu "-aat" lisamise teel. Ja saadud "-aat" lõpulise nim. ette märgitakse alk pärit nimetus Keemilised...
Põder Põder Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonnast pärit imetaja. Põder on Eesti suurim metsloom Põdrapullil on uhked sarved, mida iga sügis vaja läheb, sest ees ootavad lahingud teiste pullidega. Põdralehmal sarvi ei ole Põder võib kasvada üle 2 meetri kõrguseks ja kuni 3 meetri pikkuseks. Põder Eestis on umbes 10 000 põtra.[1] Igal aastal kütitakse nendest ära kolmandik, sellele vaatamata põtrade arv ei vähene, sest põtrade juurdekasv on samuti 30% aastas.[2] Vaatamata oma suurele jõule on põder suhteliselt vagur loom, mis on võimaldanud neid isegi ratsa ja veoloomadena kasutada. Suur loom toitub ainult taimedest, süües suvel 30...40 kg ja talvel 15...20 kg rohtu, lehti ning puuoksi päevas. Männi ja kuusekoorega maiustades võib põder metsale palju kahju teha. Rootslased taipasid, et põder ei koori puid mitte alati nälja pära...
Vahelduvvool kui laengu-kandjate võnkumine Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub. Tavaliselt muutub seejuures ka voolu suund. Vahelduvvool muudab oma suunda sujuvalt lainetena. Perioodiks nimetatakse ajavahemikku, mille jooksul sool teeb läbi kõik oma muutused. Perioodi mõõdetakse sekundites. [T] = 1s Muutuste arvu ühes sekundis nimetatakse sageduseks. Voolutugevuse perioodiliste muutuste sageudseks (f) on Euroopa riikides valitud 50 hertsi. Seega saab arvutada valemiga kaudu perioodi. T= 20 ms See tähendab, et voolutugevuse mistahes väärtus kordub iga 20 ms tagant. Voolutugevuse hetkväärtuseks nimetatakse voolutugevuse väärtust antud ajahetkel.
Lisa vasikalihapuljong ja piim. Liiguta kiiresti, et ei tekiks klimpe. Keeda nõrgal tulel 10 minutit, kuni kaste on omandanud soovitud paksuse. Kellele maitseb sibulateta võib kastme läbi sõela kurnata. Maitsestada soola, pipra ja muskaadiga. Kaste sobib kartulite, lillkapsa, brokkoli ja posheeritud munade juurde. Serveerida kohe peale valmistamist. HELE PÕHIKASTE Vaja läheb: § 3 sl. § jahu 3 sl. § või 5 dl. § külm hele puljong § sool § jahvatatud valge pipar VALMISTAMINE: Sulata või keedunõu põhjas, sõelu või raputa juurde jahu ja sega hästi läbi, väldi jahu pruunistumist. Kui jahu ja või on segunenud, kalla korraga juurde kogu külm vedelik ja sega kaste ühtlaseks. Kui lisatav vedelik on soe, lisa see vähehaaval ja peene nirena, kastet kogu aeg põhjast segades. Maitsesta soovikohaselt ning keeda madalal kuumusel ja vahetevahel labidakesega mööda põhja segades vähemalt 10 minutit.
Leib Must: 0,67 Must: 0,62 Must: 0,70 Peenleib: 0,70 Peenleib:1,33 Peenleib: 1,55 Sai Perenaise: 0,48 Perenaise: 0,42 Perenaise: 0,44 Atleedi juust, 350 g 3,89 2,79 3,00 Suhkur Dan Sukker: 1,59 Dan Sukker: 1,24 1,18 Sool 0,31 0,31 0,31 Löfberg's kohv 5,49 5,39 6,02 Makaronid Manni: 0,57 0,61 Manni:0,57 Muna 0,98 0,80 0,80 Hapukoor 500g 0,89 0,89 0,95
Lämmastik on väga püsiv (elektronegatiivsus väiksem kui hapnikul, ei kisu elektrone enda poole nii palju ja on nõrgemad happed kui alkoholid) Happed on ained, mis võivad loovutada prootoni, alused on ained, mis võivad siduda prootoni. Amiini reageerimine happega: o R-NH2+HCl ->R-NH3Cl Amiinid on alused Kui amiiniga seotud hape neutraliseerida, saame vaba amiini. Amiinide reageerimine hapetega amiin + hape sool (nagu ,,hape + alus" reaktsioonis kombeks). CH3 CH2 NH2 + HCl CH3 CH2 NH3+ ·Cl etüülamiin + vesinikkloriid etüülammooniumkloriid Amiinide põlemine amiin + hapnik süsihappegaas + veeaur + lämmastik 2 C2H7N + 7,5 O2 4 CO2 + 7 H2O + N2 Füüsikalised omadused: Amiinid annavad vesiniksidemeid. Et aga lämmastiku elektronegatiivsus on madalam kui hapnikul, siis on lämmastiku aatomi osalaeng amiinis väiksem kui hapnikul alkoholi
Põllunduse arengule mõjus soodsalt pikem rahuaeg ja impeeriumi hoogsalt kasvava pealinna Peterburi lähedus. Põlde hakati ka paremini väetama. Neist edusammudest lõikasid kasu eeskätt mõisnikud.. Eestisse kerkisid esimesed uhked kivist mõisahäärberid (nt Rägavere, Sagadi, Palmse). Talupojad Vene ajal Olulisel kohal Eesti majanduselus oli maakaubandus, mis tähendas eeskätt talupoegade saaduste jõudmist linna turule ning piiratud arvu kaubaartiklite (peamiselt raud, sool ja tubakas) regulaarset ostmist talupoegade poolt. Sageli tehti kaupa nn sõbrakaubanduse meetodil — igal talul oli linnas kindel partner kaupmehe näol, kelle kätte talupoeg oma saadused viis ja kelle juurest ise tarvismineva ostis. Sellise kauplemise juurde käis talupoja kostitamine söögi- ja joogipoolisega ning väikeste kingituste saatmine tema pereliikmetele. Aitäh kuulamast ja vaatamast!
1 supilusikatäis jahvatatud köömneid 1 supilusikatäis paprikapulbrit 1 teelusikatäis soola Pool teelusikatäit värskelt jahvatatud pipart 1,5 supilusikatäit oliiviõli 0,5 kg tooreid krevette (sabadega või ilma) 4 küüslauguküünt (tükeldatud) Värskelt tükeldatud koriander Juhised: 1) Sega väikeses kausis puljong, laimimahl, köömned, paprika, sool ja pipar. Pane mõneks ajaks kõrvale. 2) Suurel pannil kuumuta oliiviõli keskmiselt-kõrgel kuumusel. Lisa krevetid ja küüslauk, küpseta umbes 4-5 minutit, pidevalt segades, kuni krevetid on läbi küpsenud. Pane krevetid ja küüslauk eraldi taldrikule ning aseta kõrvale. 3) Võta kaste ja soojenda pannil keskmiselt-kõrgel kuumusel, pidevalt segades, umbes 1 minut (Kui tahad paksemat kastet, siis sega 2-3 minutit kauem)
Liivisõda 1.Põhjus- kaubatee euroopasse (1558-1583) 2.Venemaa,Liivi Ordu, piiskopkonnad 3. Ketler-viimane ordumeister Ivan Julm-vene tsaar, kes pürgis itta siberisse Hertsog Magnus-Liivimaa kuningas Russow-kroonika kirjutaja Schenkenberg-sissisalga juht Sigismund II August-Poola kuningas Batory-Poola kuningas, alustas pealetungi venelaste vastu 4.Narva ja Tartu 5.Narva 6.kõrged maksud ja mõisasundus 7.Jam Zapolski vaherahu (Poola -Venemaa)1582 Pljussa vaherahu(Rootsi -Venemaa)1583 8.Taani-Saaremaa Rootsi-Põhja-Eesti Poola-Lõuna-Eesti Põhjasõda 1.1700-1721, Rootsi, Venemaa,Saksimaa Rahulolematus naaberriikides 2.1710 katkuepideemia 3.Uusikaupunki rahu (1721) Roosti kaotas Venemaast sai suur vürstiriik 4.Karl XII-Rootsi kuningas Peeter I - vene suurvürst Rahvastik 1.Näljahäda, katkuepideemia 3.Balti aadel-saksa päritolu mõisnik Kindralkuberner-valitsusametnik rüütelkond-aadlike kogukond ...
Täidistega pirukate valmistamisel olen valmistanud eelkergitusega taigna. 2,5 dl piima(ca 1,25 dl) ja leiget vett (ca 1,25 dl) pooleks 25 g pärmi ca 300 jahu 3 tl suhkrut pärmi vedeldamiseks + 2 tl suhkrut soola 2 spl õli Pudenda pärm kruusi ja vedelda see umbes 3 tl suhkruga, sega kergelt. Kui pärm on vedeldunud, lisa see leigele (ca 37 kraadi, liialt kuuma vedelikuga pärmseened ei paljune ning taigen ei kerki) piima-vee segule. Lisa suhkur ning sool, olenevalt magusast või soolasest küpsetisest lisa ka endale meelepärased maitseained. Seejärel lisa jahu niipalju, et sõtkumisel käte küljest tainas lahti tuleb. Ära jahuga liialda, pigem pane jahu vähem kui rohkem. Kõige lõpuks lisa toasoe õli. Sõtku veel natuke. Seejärel raputa taigna pinnale kergelt jahu ning pane ca pooleks tunniks rätikuga kaetud kausiga sooja, kuid pimedasse kohta seisma. Kerkinud taignale lisa veel soovitud maitseaineid ning sõtku veel korra läbi
nende erinevat lahustumist, keedusoola protsendilisuse määramine liiva-soola segus. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: Tahke keedusoola ja liiva segu, kuivatatud 1050C juures konstantse kaaluni, destilleeritud vesi. Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb (nr1), mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. 3. Töö käik: Lahustada koonilises kolvis liiva-soola segus sool destilleeritud veega. Lahust segada klaaspulgaga kuni soola lahustumiseni. Filtreerida lahus läbi lehtrisse asetatud filterpaberi keeduklaasi. Selge filtraat valada mõõteslindrisse ja täita destilleeritud veega kuni 250 cm3 täitumiseni.Mõõtesilindrit mitmel korral pöörates lahus hoolikalt läbi segada. Areomeetri abil määrata lahuse tihedus . 4. Katseandmed: Areomeetri näiduks mõõtesilnidris sain 1,013g/cm3. Liiva-soola segu mass on 10g
Keemia 8 ja 9 klass. Alused & Happed Alused : Alused on ained mis koosnevad metallist ja OH rühmast. Aluseid on 2 liiki : leelised ja väga vähe lahustuvad alused. Leelised on söövitavad ja kui panna indikaator alusesse näitab see sinist värvi mis tähendab et tema pH on 7(KÕIK ALUSED). Leelised on IA ja II A alates kaltsiumist. Need ained on söövitavad ja kui nendega teha katseid tuleb olla väga ettevaatlik. Neutralisatsioonireaktsioon on aluse ja happe reageerimine , millest tekib sool ja vesi. Sellega tehakse aine neutraalseks (pH 0). Aluseline oksiid on Metall ja Hapnik koos. Aluselisest oksiidist on kõige lihtsam alust saada. Näide : CaO + H2O -> Ca(OH)2 Nii saab aluselisest oksiidist hüdroksiidi. On ka selliseid metalle, mis ei anna hüdroksiidi ioone. Selleks et neist saada hüdroksiid tuleb panna see aine reageerima algul happega ja pärast hüdroksiidiga ja tulemuseks on see et saab sellest ainest hüdroksiidi. Näide : CuSO4 + NaOH -> Cu(OH)2 + Na2SO4 Happed:
Happe HAPPE Happe nimetus Soola üldnimetus Happe valem ANIOON tugevus HCl Cl- VESINIKKLORIIDHAPE e. KLORIID TUGEV SOOLHAPE HBr Br- VESINIKBROMIIDHAPE BROMIID HI I- VESINIKJODIIDHAPE JODIID TUGEV HF F- VESINIKFLOURIIDHAPE FLOURIID TUGEV H2S S2- DIVESINIKSULFIIDHAPE SULFIID NÕRK HNO2 NO2- LÄMMASTIKUSHAPE NITRIT NÕRK HNO3 NO3- LÄMMASTIKHAPE NITRAAT TUGEV H2SO3 SO32- VÄÄVLISHAPE SULFIT NÕRK H2SO4 SO42- VÄÄVELHAPE SULFAAT TUGEV H3PO4 PO43- FOSFORHAPE FOSFAAT NÕRK H3PO3 PO33- FOSFORISHAPE FOSFIT NÕRK H2CO3 CO32- SÜSIHAPE KARBONAAT NÕRK H4SiO4...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
